Windows7 administreerimine 1. Mida on võimalik teada saada/saavutada seoses arvutiprobleemide tõrkeotsinguga seoses? 2. Mis alateemad on juhtpaneelil seoses arvutiprobleemide tõrkeotsinguga? 3. Missugused alateemad on juhtpaneelil süsteem ja turve all? 4. Mida on võimalik hinnata Windowsi jõudlusindeksi abil? 5. Mida teeb, milleks on mõeldud Windowsi tulemüür? 6. Missugused võimalused on antud kasutajal seoses Windows Update-ga ehk kuidas onvõimalik kasutajal hallata Windowsi värskendusi? 7. Milleks on kasulikud energiareziimid? 8. Mida teeb kettadefragmentator ning missugune on kettadefragmentatori ajakava konfiguratsioon? 9. Loetle veel mõningaid haldusriistasid? 10. Mida on võimalik teha võrgu- ja ühiskasutuskeskuse all seoses võrgusätete muutmisega? 11. Kirjelda lühidalt, mida on võimalik hallata seoses Interneti suvanditega? 12. Missugused alateemad on juhtpaneeli Riistvara ja heli all? 13
Veebileht peab olema koostatud selgesti mõistetavalt ja arusaadavalt, et kasutaja leiaks kiiresti talle vajaliku. Veebileht peab olema tehtud sedavõrd arusaadavaks, et ainuüksi vaadates teaks iga keskmine kasutaja, mis see on ja kuidas seda kasutada, ilma et peaks sellele mõtlema. Kui leht viib kasutaja segadusse, siis ta tõenäoliselt lahkub sellelt. Seega- kasutajal ei tohiks tekkida järgmisi küsimusi: · Kus ma olen? · Kust ma alustan? · Kuhu nad on paigutanud mulle vajaliku? · Mis on siin leheküljel kõige huvitavamad asjad? Kogu veebilehel asuvat teksti kasutajad ei vaatagi, vaid ,,skännivad" osa sellest ja klikivad seal, mis pilku püüab ja meenutab talle vajaminevat. Skänneeritakse järgmistel põhjustel: · Tavaliselt on kiire. Soovitakse säästa aega. · Kõike ei peagi lugema. Otsitakse neid kilde, mida vaja.
arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised: • ärivara on kaitstud autoriõigusega; • arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaal tarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinenud; • muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud; • arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud; • arvutiprogrammi alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) ilma
1.2 saada Lepingu lõppemisel Kasutusobjekt ja Lepingu lisas nr 1 nimetatud esemed tagasi; 4.1.3 siseneda Kasutusobjekti avariide või õnnetuste ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks; 4.1.4 nõuda Kasutajalt Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 4.2 Kasutusse andja on kohustatud: 4.2.1 andma Kasutusobjekti Kasutaja valdusesse Lepingu punktis 2.1 märgitud kuupäeval; 4.2.2 võimaldama Kasutajal takistamatult kasutada Kasutusobjekti Lepingus kokkulepitud tingimustel; 4.2.3 oma õiguste ja kohustuste täitmisel segama võimalikult vähe Kasutaja majandustegevust; 4.2.4 tagama, et Lepingu kehtivuse ajal on Kasutusobjekt vaba Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustest ning puudustest. 4.3 Kasutajal on õigus: 4.3.1 saada Kasutusobjekt enda kasutusse Lepingu kehtivuse ajaks;
Kasutaja arvuti nimi on 27 teistele võrgus olevatele arvutitele nähtav. 28 9) Järgmisena saab kasutaja valida oma parooli. Parooli on soovitatav. Samuti saab kasutaja valida vihje parooli kohta, juhul kui kasutaja peaks parooli unustama. 29 10) Järgmisena tuleb sisestada oma Windowsi litsentsivõti, kasutajal on ka võimalus see osa vahele jätta, et hiljem Windows aktiveerida. 30 11) Järgmisena on kasutaja valiku ees, kas kasutada automaatseid uuendusi, paigaldada vaid tähtsad uuendused või mitte paigaldada üldse uuendusi. Üldiselt on soovitatav kasutada automaatseid uuendusi. Seda sätet saab ka hiljem vahetada vastavalt oma soovile. 31 12) Järgmisena sätib kasutaja oma ajatsooni ning kuupäeva
2.5 teatama Kasutusse andjale viivitamatult kõigist Vara kasutamist takistavatest asjaoludest, samuti hävimise ohust ning võtma tarvitusele abinõud Varale kahju tekkimise vältimiseks; 2.6 tagastama Vara hiljemalt Lepingu lõppemise päeval vähemalt samas korras, kui see oli üleandmisel, arvestades Vara harilikku kulumist. Vara mittetähtaegsel tagastamisel maksab Kasutaja leppetrahvi ____ krooni päevas iga tagastamisega viivitatud päeva eest. 3. Kasutajal on õigus: 3.1 Vara kasutamisest saadud tulule; 3.2 võtta Vara tagastamisel ära enda poolt Varale tehtud parendused, kui see on Vara kahjustamata võimalik. 4. Kasutusse andja kohustub andma Vara Kasutaja valdusesse hiljemalt Kasutusaja alguseks. 5. Kasutusse andjal on õigus: 5.1 nõuda Kasutajalt enne Vara üleandmist tagatist Lepingus toodud Kasutaja kohustuste täitmise tagamiseks; 5.2 kontrollida Vara Lepingukohast kasutamist. 6. Lepingu lõppemine 6
Lubada kasutajal sisestada väärtuseid ainult lahtrite piirkonda nimega PIIRKOND. Väärtus peab algama kolme suure tähega, mille järel võivad olla suvalised sümbolid. Koostada VBA-programm, mis reageerib lahtri sisu muutmisele järgmiselt: kui sisestatakse vale väärtus, muutub lahtri taustavärv (värv valige ise), õige väärtuse puhul muutub taust läbipaistvaks; kui väärtus sisestatakse väljaspool piirkonda, muutub lahter tühjaks. Märkus: sümbol on suurtäht, kui see on >="A" ja <="Z". KJU dwec SD za s AsDerfgv OPI
3. Funktsionaalsed nõuded kirjeldatud „●“ tähistusega ning mittefunktsionaalsed nõuded „▪“ tähistusega: Kasutaja soovib saada telefoninumbrit Telefonijaam annab kasutajale telefoninumbri. Jaamast hakkab kasutaja juurde liin minema läbi sidekappide ning läbi maakaablite. Mida lähemal elab kasutaja jaamale, seda kvaliteetsem on heli. Telefoniteenusega on kasutajal võimalik väljahelistada Helistamise korra läheb tooni signaal jaama ning sealt edasi soovitud numbri peale. Kui number ei ole kasutusel ütleb automaat, et number pole kastusel. Kui helistamise ajal on teisel kasutajal parasjagu kõne pooleli, kõlab telefonis kinnine toon. Kasutajale on võimalik helistada ka lauatelefonile sisse.
teada. [], [] Versioon 1.0 ei tulnud ametlikult mitte kunagi välja, sest tollane CD-tarnija tegi ekslikult katkise väljalaskega versiooni 1.0. [] Joonis 2 Debian versioonide väljalaske graafik ( http://debian.semistable.com/releases.gif ) PAKETIHALDUS Üheks Debian'i eeliseks peetakse just tema mugavat pakihaldussüsteemid APT (Advanced Packagin Tool), mis on kasutajatel tasuta ja on kirjutatud C++ keeles. Kasutajal pole vaja lahendada pakkide omavahelisi sõltuvusprobleeme, sest need lahendatakse automaatselt. [], [] Iseloomulikuks on paarkümmend tuhat paketti, st enamiku kasutusjuhte saab rahuldada ära ametliku Debian paketirepositooriumi tarkvara abil, mida saab ametlikelt lehtedelt. Antud lehtede nimekiri on olemas aadressil http://www.debian.org/mirror/list ja nende kätte saamiseks ei ole kasutajal vaja end kusagil registreerida. Kõik tarkvara on Debian'l pakettide
saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: · süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid (Windows 95, 98, 2000, XP, Vista), seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Arvutitarkvara litsentseerimisel annab programmi autor kasutajale litsentsilepingus sätestatud tingimustel õiguse arvutiprogrammi kasutada. Tarkvarapaketi ostmisel
Lisa telefoni laetav tarkvaraline lisamoodul SIM ingl. k. Subscriber Identity Module elektrooniline seade, mis käib telefoni sisse ning millele on talletatud kasutajale eraldatud GSM konto andmed, salasõnad, osa telefoniraamatust jms. PIN ingl. k. Personal Identification Number salasõna, mille alusel on kasutajal ligipääs telefonis oleva SIM kaudu võrgu teenustele. Igal sim kaardil on üks PIN PUK ingl. k. Pin Unlocking Key salasõna, mille alusel saab pärast mitmekordset PIN valesti sisestamist lukku läinud SIM taas lahti lukustada. Igal PIN-l on üks PUK Number telefoninumber Ülevaatlik kasutusjuhtude mudel
postikonto töötlemise ajaks · IMAP protokolli võimaldavad enamus meilirakendusi · Kirjade kohale jõudmise eest hoolitseb Simple Mail Transfer Protocol (SMTP). Erinevus võrreldes POP3-ga · POP3 puhul laetakse kirjad e-posti klienti alla · seejärel e-posti klient need kustutab serverist · IMAP jätab kirjad serverisse alles · kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad o otstarbekas ühise postkasti kasutamise korral · IMAP võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt postkasti kasutada (meiliserverisse sisselogida). · POP3 protokoll võimaldab ainult üht sisselogimist postkasti korraga. IMAP protokoll on kokkuvõttes suuremate võimalustega ja täiuslikum kui POP protokoll. Tänan tähelepanu eest! :)
Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Võrgufailisüsteemid Sisukord Mis see on Eelised Milliseid võrgufailisüsteeme on NFS SMB Mis see on? Võrgufailisüsteem (NFS) on jagatud failisüsteemi protokoll algselt välja töötatud Sun Microsystems 1984 lubab kasutajal kliendi arvutisse faile üle võrgu salvestada sarnaselt sellele, kuidas kohalikud failid on salvestatud. Võrgufailisüsteemide eelised kettaruumi kokkuhoid kokkuhoid tarkvara haldamises riistvara rikke korral on arvutit lihtne asendada, kui seal peal ei paikne kasutajate andmeid kasutusmugavus Võrgufailisüsteemid on NFS (Network File System) SMB (Server Message Block) NFS NFS (Network File System) on võrguprotokoll, mille abil on võimalik
Slide 4 Kogu soojuse pumpamise protsess on seotud energia jäävuse seadusega: soojuspumba kasutajal on hea teada, et tema soojuspump ei tegele energia tootmise või tekitamisega. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et ümbritsevast keskkonnast ammutatakse ventilaatori ja aurusti abil madalatemperatuurilist energiat, mis muudetakse kompressoriga kõrgematemperatuuriliseks soojusenergiaks. Slide 5 ' Õhk-vesisoojuspumbaks nimetatakse seadet,mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. See seade kasutab üht tänapäeval enim edasi
a aprillis, kui loodi veebileht (enam ei eksisteeri) itList.com. See võimaldas kasutajatel hoida oma järjehoidjaid ning soovi korral jagada ka teistega. Järgnesid sellised veebisaidid nagu Backflip, Blink, Clip2, Hotlinks ja Quiver. Hetkel populaarseimad sotsiaalsete järjehoidjate lehed: Del.icio.us Joshua Schachteri asutas 2003. aastal veebilehe del.icio.us,mis alates 2005. aasta detsembrist kuulub Yahoole. Lisatud järjehoidjad on vaikimisi avalikud, kuigi kasutajal on võimalik need privaatseks muuta. Näiteid del.icio.us märgendisüsteemist: http://del.icio.us/tag/bookmark - kõik veebiviited märgendatud sõnaga bookmark http://del.icio.us/kasutajanimi - kõik kasutaja kasutajanimi veebiviited http://del.icio.us/kasutajanimi/bookmark - kõik kasutaja kasutajanimi veebiviited märgendatud sõnaga bookmark Furl Mike Giles asutas 2003. aastal veebilehe Furl (File Uniform Resource Locator), mille praegune omanik on LookSmart
4.1.1 kontrollida Kasutusobjekti sihipärast kasutamist ja hooldamist ning teha Kasutajale ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; 4.1.2 saada Lepingu lõppemisel Kasutusobjekt ja Lepingu lisas nr 1 nimetatud esemed tagasi. 4.2 Kasutusse andja on kohustatud: 4.2.1 andma Kasutusobjekti Kasutaja valdusesse Lepingu punktis 2.1 märgitud kuupäeval; 4.2.2 võimaldama Kasutajal takistamatult kasutada Kasutusobjekti Lepingus kokkulepitud tingimustel; 4.2.3 oma õiguste ja kohustuste täitmisel segama võimalikult vähe Kasutaja majandustegevust; 4.2.4 tagama, et Lepingu kehtivuse ajal on Kasutusobjekt vaba Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustest ning puudustest. 4.3 Kasutajal on õigus: 4.3
Vabatarkvaraline avatud lähtekoodiga Linuxi kernelil põhinev distributsioon loodud 1993. aastal Ian Murdock'i poolt Nimetus tuleneb tema naise Debra eesnimedest Debian oli sponsoreeritud Free Software Foundation'i GNU projekti poolt tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks Debianiga tuleb kaasa üle mitmetuhande paketi tasuta Lisaks üle mitmesaja paketi nonfree ja contrib Debiani eelised Debiani eeliseks peetakse tema mugavat pakihaldussüsteemi kasutajal pole tarvis lahendada pakkide omavahelisi sõltuvusprobleeme need lahendatakse automaatselt. Iga ajakohase debiani peegli pealt on võimalik süsteemi alati uuendada. Debianile on iseloomulik ... korrektselt ilmuvad turvaparandused (teated ilmuvad ka bugtraqis) eeskujulik paketihaldus rahulik stabiilsete versioonide ilmumise tsükkel, erinevalt närvilisest ja suhteliselt pikk tugi eelmisele stabiisele versioonile väärikas kasutajaskond (ingl. k. community)
raamile klambrite abil. Iste on puhastamiseks kergesti eemaldatav. Potitooli saab kasutada olemasoleva wc poti kohal kõrgendusena või eraldiseisva vahendina koos ämbriga. Potitool sobib suure kehakaaluga kasutajale. Potitooli konstruktsioonis on kasutatud suurema läbimõõduga torusid, et tagada vastupidavus. Dušitooli iste on disainitud nii, et hooldajal ja kasutajal on lihtne teostada intiimhügieeni toiminguid. Tooli käetoed ja jalatoed on soovi korral eemaldatavad. Käetoed on võimalik kõrvale pöörata ja jalatugi on istme alla lükatav. Need võimalused lihtsustavad siirdumisi ning teevad need ka ohutumaks. MINU LEMMIK Sobib hästi interjööriga kodus. VIDEONURK https://www.youtube.com/watch?time_continue=1&v=_sUrmO3VMyY https://www.youtube.com/watch?v=6CWlxeMnFy8 https://www.youtube
Kuidas liidetakse kasutajate arvuteid botneti liikmeks? Mitte kunagi ei liideta kasutajate arvuteid botneti liikmeks suure kisa ja käraga, vaid täiesti vaikselt ja märkamatult väiksematki kahtlust äratamata. Lisaks tavalistele tõrjevahenditele võiks alati käepärast olla ka spetsiaalsed tööriistad, mis püüavad ennetavalt hoida süsteeme nakatumise eest. Kuidas avastada botnete? Botnete on väga raske avastada nii kasutajal endal kui ka viirusetõrjetel. Eestis on korduvalt avastatud erinevaid botnet-troojade versioone. Õnneks on arvutite nakatumisprotsent küllaltki väikseks jäänud. Mis on botneti ülesanded? Koguda peamiselt paroole finantssüsteemidesse-, suhtlusvõrgustikesse- ja e-postikastidesse sisselogimiseks, mille läbi saadakse ligipääs kontol olevatele isiklikele andmetele. Need võimaldavad küberkurjategijatel varastada ettevõtete ja
kirjutades või tõlkides, uuendatud tarkvara testides, vigu otsides vms. Samas tegelevad Linux'i arendamisega ka suured firmad nagu IBM, Corel ja teised. Linuxi eelised ja miinused +Tasuta +Tihti uuendatav +Üpris viirusekindel -Vajab kohanemist Mis on distributsioonid? · Linuxi distributsioon (distro) on tarkvara kogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvara komponentidest, siis on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installeerida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vaba tarkvarast, kuid tihti kasutatakse ka mittevaba tarkvara. Missugused Linuxi distrod on? · Debian, Ubuntu, Kubuntu, Edubuntu Estubuntu jne. Mille poolest need erinevad? · Need erinevad selle poolest, millisteks
Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spet-siaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kut-sutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid
infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised: · ärivara on kaitstud autoriõigusega; · arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaal tarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinenud; · muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud; · arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud; · arvutiprogrammi alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud. 2.2 Jaosvara
TV-sarju internetis. Video- või DVD-filmi esitamine õppetegevuses eeldab eraldi luba. Ostetud, laenatud või renditud salvestisi, nagu helisalvestisi, audiokassette või video- ja DVD filme ei tohi kopeerida õppekasutuseks. Kopeerimise ja muutmise lubamine kuulub autori varaliste õiguste hulka ning lihtsaim viis seda teha on avaldada oma materjal koos sobiva avatud sisulitsentsiga. Näiteks Creative Commons litsentsiga kaasneb Share (jagamise) õigus, mis lubab teose kasutajal seda kopeerida, levitada ja edasi anda. Lisaks kaasneb teose muutmist lubavate CC litsentsidega õigus Remix, mis lubab kasutajal teost tõlkida, kohandada, panna kokku teiste sobiva litsentsiga teostega jne. Creative Commons on USAs asuv mittetulundusühing, mille eesmärk on suurendada ühiskonnas loovust ning lihtsustada teoste levitamist ja kasutamist. MTÜ pakub tasuta litsentse, et autorid saaksid võimalikult kasutajasõbralikult teostada oma autoriõigusi.
kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal, seab piirangud failinimedele ja nende suurustele. Failisüsteem võimaldab faile salvestada, kustutada, nimetada, organiseerida, pakkida ning määrata failidele ligipääsuõigusi. 4. Mis on distributsioon? Linuxi distributsioon on tarkvara kogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvara komponentidest, siis on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installeerida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vaba tarkvarast, kuid tihti kasutatakse ka mittevaba tarkvara. Praegu on väljatöötamisel üle 200 Linuxi distributsiooni. 5. Mis on root? Süsteemi administraatori kasutaja-tunnuseks on root. Root määrab ka ära, kes milliseid katalooge kasutada võib
Lekke peatamiseks on mitmed erinevad lahendused ning seadme rike on asjatundjate arvates väga mitmete erinevate asjaolude kokkusattumuse tulemus.Samas võib enamiku keskkonnakatastroofide kohta öelda, et need on erinevate asjaolude kokkusattumuse tulemuseks. Kontrollimatud gaasipursked on uute naftapuuraukude rajamisel suhteliselt sagedased, Mehhiko lahes umbes 7 juhul 1000-st.Kuigi peamine vastutus katastroofi eest lasub BP-l kui naftaplatvormi kasutajal, siis süüdistusi on edasi suunatud ka plahvatusest kaks päeva varem rajatud uue puuraugu tsementeerijate aadressile ning BOP tootjate suunas. Vastutusest tähtsam aga on, et sellise õnnetuse tõenäosust hinnati 0.0%-liseks ning endiselt ei suudeta lekkeid likvideerida. Endiselt üritatakse BOP kraane allveerobotite abil sulgeda, kuid senini tulemusteta. Esmalt välja pakutud võimalikke lahendusi on kaks – katta lekkekohad
Pilt- jpg, jpeg, bmp, gif, tiff, png Video- avi, mpg, mpeg, mov, wmv Audio- waw, mp3, ram, aw, wma Tekst- doc, docx, txt, rtf, sxw, odt Presentatsioon- ppt, pptx, pps, ppsx, sxi, odp Arhiiv- tar, zip, rar, gz Programmifail- exe, com, bat, sys Andmefail- xml, dat Tarkvara Tarkvara-on kõik see,mis on vajalik süsteemi töölepanekuks! Süsteemitarkvara-vajalik arvuti riistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks.Tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale salvestatud andmeid
20 Mitu korda tahad vaadata? 2 Objektid Protseduurid *Juku Protseduurid olid jaotatud üheks suure *Päike väiksemateks. Väiksemad olid põhilise *Suits (2 tükki - üks liikumisprotseduurid nt. erinevad mõlema korstna juures) sammupikkused. *Aken (pime ja hele) *Auto(mõlemat pidi) Kasutaja võimalused *(jutumullid - 6 tükki) Kasutajal on võimalus valida kui pikk o Objektid programmis sisseminemisperioon ehk kui kaua kee *Viitamiseks erinevatele alguses, enne kui animatsioon peale h objektidele kasutasin Lisaks on võimalus valida mitu korda jä märksõnu akenp, akenv, tahab isik animatsiooni vaadata(1-10). Juku, auto1, auto2 jne. Loomulikult on võimalik ka suvalisel aj *Viidates otse kasutasin animatsioon peatada. Shapes(nimi) ja Range(nimi). Neid kasutasin nähtavuse ja lahtrite jaoks. uurid
Tollal jättis Hofmann LSD kõrvale, kuid 5 aastat hiljem ainega juhuslikult kokku puutudes avastas selle psühhedeelilised omadused. 1950. 60. aastatel kasutati LSDd tootenimega "Delysid" psühhoteraapia abivahendina. Samuti uuriti aine kasutamist "tõeseerumina" (CIA projekt MKULTRA). LSD keelustati Ameerika Ühendriikides 1966. aastal, sellejärgselt ka mujal maailmas. Annustamine ja mõju Uimastit tarvitatakse suu kaudu, mõjuperiood kestab 812 tundi. Mõju on väga intensiivne, kasutajal võib tekkida "kehast väljumise tunne", ta võib näha mitmesuguseid hallutsinatsioone. LSD tarvitajal tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur, kiireneb pulss ja hingamissagedus. Tavaliselt laienevad pupillid, tugevnevad refleksid ja väheneb koordinatsioonitaju. http://www.youtube.com/watch?v=h9EpnVAl5JA Selline näeb välja maailm LSD uimas Välimus
4 = Red C = Light Red 5 = Purple D = Light Purple 6 = Yellow E = Light Yellow 7 = White F = Bright White - Peata programm Taskkill /f /im /t FailiNimi - Sulge arvuti shutdown -r -t AegMisKasutajalOnEtArvutiL�litubV�lja -c "Kommentaar" - Loop :a goto :a - V�ta echo �ra @echo off - S�num ekraanil echo S�numMisIlmubEkraanil - Peata script ja lase kasutajal vajutada nuppu et j�tkata pause - Peata script ja �ra n�ita nuppu j�tkamis s�numit pause>nul - Kopeeri mingi fail kuhugi copy "C:fail/mis/tahad/kopeerida" "C:koht/kuhu/tahad/kopeerida" - �ksk�ik mis programmi lahti tegemine start �ksk�ikMisProgramm - Pane teine nimi asjadele ren "C:Kaustv�iprogrammmidanimetad�mber" "NimiMisTahadPanna" - Kustuta midagi del "C:Kaustv�iprogrammmidakustutada" - Tee kaust md "KaustaNimi" - Liiguta faili teise kausta
Liigu protseduuri eesmärgiks on palli liikuma panek ja seda just etteantud välja piirides, mis on mängus oranzi värvi. Liigu ja algseisu protseduur käivitatakse kasutaja poolt töölehel olevate nuppude abil. Paus protseduuri eesmärgiks on tekitada 0,5 sekundiline paus palli liikumiste vahele. PARAMEETRID Peamisteks parameetriteks on mängus algandmed ja kujundid. Lehel on antud neli numbri välja ja neist kaks on kasutajal kontrollitavad. Teised kaks on veel palli liikumise aja kuvamiseks ja teepikkuse kuvamiseks. Palli liikumiste arvu saab kasutaja kontrollide liuguri abil ja palli liikumise juhuslikkust saab kasutaja kontrollida juhuslikkuse teguri abil. Kaks kujundit defineeritakse nimepidi pall ja väli. Välja koordinaate kasutatakse selleks, et pall liiguks vastavalat välja piiridele. Algseisu seadistamisel liigutatakse välja koordinaatide abil pall uuesti välja keskele. STSENAARIUM
turvalisuse eesmärgil on veebikasutaja ,,netipassiks" just ID-kaart. ID-kaardiga saab erinevates e-pankades teha tehinguid, vaadata kulutusi ja sissetulekuid . Koodikaartide aeg hakkab mööda saama ning üldiseks isikutuvastamise vahendiks saab ID-kaart. Läbi pankade saab ka audentida end e-koolis, Eesti Energia veebilehel ja paljude teiste teenusepakkujate veebilehtedel. Võti, mis avab kõik uksed ID-kaardi kasutajal puuduvad igasugused erinevad kasutaja nimed ja paroolid, samuti saab ID-kaarti kasutada koodikaardi või PIN-kalkulaatori asemel. ID-kaart on kõikide veebiteenuste kaart ja iga teenuse kasutamisel on sama PIN. Digiretseptid Digiretsept on üks neljast patsiendile suunatud üleriigilisest e-tervise projektist (digitaalne terviselugu, digiregistratuur, digipilt ja digiretsept). Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab
võimaldab viia läbi rünnakuid, mida nimetatakse sessiooni hõivamiseks (session hijacking). Esmalt seab Firesheep WiFi võrguseadme monitooringu-seadistusse (Radio Frequency Monitor), mis tähendab, et ta kuulab kõiki WiFi signaale (mitte ainult neid, mis talle suunatud on), ilma, et peaks mõne traadita pääsupunktiga (WAP) ühendatud olema. Firesheepi teeb aga eriti ohtlikuks asjaolu, et teda on väga lihtne kasutada. Kui muidu võis pahatahtlikul kasutajal jääda puudu tehnilisest taibust, siis nüüd ligipääs konfidentsiaalsele infole vaid hiirevajutuse kaugusel. Siia juurde käivad ka veel kaks soodustavat asjaolu: 1) järjest enam suureneb informatsiooni hulk, mida inimeste kaudu Internetist võib leida; 2) järjest enam suureneb traadita internetiühenduse kättesaadavus. Suurte Interneti-põhiste sotsiaalvõrgustike nagu Facebook, Twitter jt puhul on võimalik kontode abil inimeste identiteet varastada.
varastada ettevõtete ja riigiasutuste privaatset- ning finantsalast infot ning kasutada nende identiteeti. Mitte kunagi ei liideta kasutajate arvuteid botneti liikmeks suure kisa ja käraga, vaid täiesti vaikselt ja märkamatult väiksematki kahtlust äratamata. Lisaks tavalistele tõrjevahenditele võiks alati käepärast olla ka spetsiaalsed tööriistad, mis püüavad ennetavalt hoida süsteeme nakatumise eest. Botnete on väga raske avastada nii kasutajal endal kui ka viirusetõrjetel. Eestis on korduvalt avastatud erinevaid botnet-troojade versioone. Õnneks on arvutite nakatumisprotsent küllaltki väikseks jäänud. Olgugi et viirusteanalüüsijad teevad nende avastamiseks tublit tööd, kulub neil siiski sageli mitu kuud, kuni nad suudavad salajase ja hästi peidetud võrgustiku avastada, et selle vastu signatuur tõrjeprogrammide andmebaasidesse lisada.
Klaviatuurid Mariliis Vaasna 6.b Eelteadmised Arvuti üheks olulisemaks osaks on klaviatuur, mis võimaldab arvuti kasutajal arvutis toimuvat juhtida. Kui hiir ei ole enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka. Põhiklaviatuur Täheklahvid on väike- ja suurtähtede sisestamiseks. Eesti klaviatuuril on nn. QWERTY - paigutusega täheklahvid nagu sarnastel kirjutusmasinatel. Ainult täheklahvi vajutusega sisestatakse väiketäht. Kui hoida all tõsteklahvi sel ajal, kui vajutada mõnda täheklahvi, sisestatakse vastav suurtäht. Tõsteklahve Shift on kaks ja teda kasutatakse
} else { sulg = 1 + pow(x,3) - x / 4; y=6*pow(x,2) + pow(sulg, 0.5) / (9 - pow(x,3)); printf("%.3lfn", y); } i++; } getchar(); getchar(); return 0; } Pilt programmist Programmi seletus Programm koosneb ühes int põhitsüklist ning while ja if alamtsüklitest. Int tsüklis kästakse kasutajal sisestada algväärtus A, samm S ning sammu arv N. If alamtsüklis kontrollitakse, kas x ei oleks võrdne nulliga, kui aga on, siis program lõpetab oma töö, kui aga ei ole, siis arvutab program välja antud funktsiooni ning kuvab tulemused arvudega mida kasutati. While tsükkel on kasutusel kui kontroll tsükkel, mille sees toimub if tsükkel
Function Funktsiooni graafik 4 Joonis 1. Funktsiooni graafik punkti (0;17) ümber Joonis 2. Funktsiooni graafiku üldkuju Programmi selgitus Antud programm leiab iseseisvalt ühe ette antud funktsiooni reaalarvulisi lahendeid 5 kasutaja valitud vahemikus ning kasutaja poolt valitud sammuga ja väljastab saadud tulemused ekraanil. Esiteks kuvab programm kasutajale ette antud funktsiooni. Siis palub kasutajal sisestada eraldi algväärtuse A, sammu H ning lõppväärtuse B. Programm salvestab talle antud väärtused ning hakkab alates ette antud x-i väärtusest A iga sammu H tagant funktsiooni väärtust arvutama. Olenevalt sisestusest käitub programm järgnevalt: Juhul kui x-i arvuline väärtus saab võrdseks kasutaja poolt määratud B väärtusega, lõpetab programm arvutamise ning kuvab iga saadud x-i ja vastava y-i väärtuse tabelina ekraanile.
(bifilaarkaabli baasil). CSMA/CD kohaselt põhineb jaamade omavaheline suhtlus magistraali oleku jälgimisel, pausi tekkimisel toimuval saatmisel, mitme jaama üheaegsest saatest tingitud põrke tuvastusel ning juhusliku kestusega ootusel enne saate kordamise katset. 2)Token Bus (ISO 802.4) Kasutatakse tööstusautomaatikasüsteemides. Kasutusel on keerukas prioriteedisüsteem (selle realiseerimiseks sisaldavad kaadrid kaht vastava otstarbega välja), mis võimaldab kasutajal anda teatud jaamadele õiguse kasutada võrku teistest sagedamini. Sama ka Token Ringi puhul. 3)Token Ring (ISO 802.5) on lubaringi e. volitusedastusringi tuntuim nimi. Struktuurilt on Token Ring erinevalt Ethernet-võrgust ring, ehkki praktikas on kaabeldus peaaegu tähekujuline. Token Ring võrgu ehitusmaterjaliks on peamiselt bifilaarkaabel. Edastuskiirus on max. 16 Mbit/s. Pöördusõiguse annab luba (token) - kolmebaidine kaader, mida jaamad edastavad üksteisele ringi järjestuses
SISSEJUHATUS Käesolev töö on tehtud tunni infoallikad ja infootsing raames ning töö teemaks on sotsiaalsed järjehoidjad. Varasemalt ei ole töö autor seda teemat uurinud, kuigi on erinevate sotsiaalsete järjehoidjatega kokku puutunud. Referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada sotsiaalsetest järjehoidjatest ja nendega seotud võimalustest. Sotsiaalne järjehoidja on veebipõhine rakendus, mis võimaldab kasutajal luua online keskkonda oma veebilinkide kogumiku. Sotsiaalsed järjehoidjad on näiteks Pinterest, StumbleUpon ja CiteULike. Referaat koosneb kolmest põhipeatükist. Esimeses peatükis käsitletakse sotsiaalsete järjehoidjate olemust. Teises peatükis pööratakse tähelepanu sotsiaalsete järjehoidjate kasutamisele. Kolmandas peatükis uuritakse sotsiaalsete järjehoidjate ajalugu ning käsitletakse põgusalt Pinteresti ja StumbleUponi veebilehte.
Veebilehed püüavad andmeid internetikasutajate kohta, et jälgida mis kindlale kasutajale meeldib, mida ta ostab ning millega tegeleb. Seejärel müüakse tihti antud info kolmandatele osapooltele edasi. Antud tegevus võib kahjustada isiku huvisi, näiteks juhul kui persoon püüab hoida madalat profiili ning soovib jääda oma asukoha suhtes anonüümseks. Õnneks on võimalik tänapäeval kasutada projekti nimega The Onion Router , mis võimaldab jääda kasutajal internetis võimalikult anonüümeks, juhul kui ta ise oma andmeid veebisaitidele välja ei jaga. Antud kirjatöö eesmärgiks on The Onion Router projekti tutvustamine. Järgnevast materjalist võib leida infot The Onion Router (edaspidi TOR) ajaloo, struktuuri ning olemuse kohta. Samuti püüan edastada endapoolseid kommentaare ning arvamusi teatud aspektide suhtes. 5 1 Ajalugu Tor algusaastateks võib lugeda 1990
Bluetooth Arvutivõrgud ja andmeside Paarumisprotsess · Et kaks Bluetooth seadet saaksid omavahel ühenduse luua, on vaja läbida paarumise · protsess, mis koosneb järgnevatest etappidest: · 1. Seade A otsib teisi Bluetooth seadmeid, mis on Bluetooth levialas · 2. Seade A avastab seadme B · 3. Seade A palub kasutajal sisestada PIN-i · 4. Seade A saadab PIN-i seadmele B · 5. Kui seadmele B sisestatakse sama PIN, siis seade B saadab seadmele A PIN-i · tagasi ja paarumisprotsess lõpeb Probleemid Bluetooth'i haavatavus: · Krüpteerimine ei ole kohustuslik · · Ebaturvalised vaikesätted ei ole välistatud · · Nõrki PIN-e on võimalik ära arvata · · Unit key'd on ebaturvalised · · Terviklikkuse kehv kaitse
Programmeerimise põhikursus JAVA-s IV loengu konspekt Error ja exception. Error on selline, mille puhul kasutajal pole midagi teha (paneb programmi töö seisma), aga exception on selline asi, mille puhul kasutaja saab parandada, nt kui ta on sisestanud numbri asemel tähe vms. Programmikoodi saab panna try+catchi sisse ja sees kasutada throw exceptioneid, milled siis catch kinni peab püüdma (kõigi exceptionitega ei pea tegelema, nt runtimeexception...). Kui ise exceptioneid kasutada, siis panna exceptioniks mitte lihtsalt exception, sest see on kõigi
pakub. Avalikel kasutajatel puuduvad sisse logimiseks andmed ja nemad saavad ainult üldist avalikku informatsiooni kasutada. Raamatukogutöötajatel ja eriõigusega töötajatel on omad vajalikud funktsioonid süsteemi kasutamiseks. Veebileht peab vastama Eesti seadusandluses kehtestatud interneti andmekaitse seadustele Tehnikad Lehekülje kujundus – peab olema lihtne ja mugav kasutajale Digikoopia tellimine – võimaldatakse kasutajal tellida digikoopia(tervikteosest või valitud lehekülgedest) ilma raamatukogusse tulemata ja edasi saadetakse see vastavalt kas kasutaja e-mailile või kodusele aadressile. Mobiilne app – saab pildistada digikoodi, mis viib otse loetava/otsitava materjali juurde (näide pildil)
täiendada installeerimisfaile. Võtsin soovitust kuulda ja valisin peegli asukohamaaks Inglismaa. Nüüd toimus esmalt peegli skaneerimine ning seejärel vajalike failide valimine, allalaadimine ja paigaldamine. Pärast seda sai lubada, et operatsioonisüsteem saadab korra nädalas arendajatele informatsiooni, et need saaksid seda paremaks teha. Kuna ma esialgu ei kavatse Debianikasutajaks hakata, siis ei hakanud asjatult lubama. Järgmises aknas oli kasutajal võimalus ise mitmesugust lisatarkvara valida. Siit valisin graafilise kasutajaliidese ja vaikimisi märgitud sdandartsed süsteemi utiliidid. Veel oleks võinud valida veebiserveri, printimisserveri, DNS-serveri, meiliserveri, SQL-andmebaasi ja SSH-serveri. Nüüd läks umbes pool tundi laadimise ja paigaldamise peale. Selle käigus sai valida klaviatuurikeeleks eesti keele. Järgnevalt küsiti luba suure universaalse alglaadija (GRUB) paigaldamiseks ja see luba sai ka antud
Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult? Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks? Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad? Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega? Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)? Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad? Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm? Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused?
saanud väljaõppe nende kasutamiseks? Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad? Kuvarid ja arvutid Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega? Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)? Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti? Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse? Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ Andrei Belokurov MIS KASU ON KASUTUSMALLIDE MUDELIST (USE CASE MODEL)? Referaat INFOTEHNOLOOGIA SÜSTEEMIDE ANALÜÜSI ÕPPEKAVA Juhendaja: A.Mulin Tallinn 2011 1. MIS ON KASUTUSMALLID? Iga programmisüsteemi loomise eesmärk on sellise produkti loomine, mis aitab kasutajal teostada oma igapäevaseid tegevusi. Taoliste programmide loomisel kõigepealt määratakse nõudmised, mida antud programm peab täitma. Nende eesmärgid on: · väljatöötaja, tellija ja kasutaja vaheline kokkulepe sellest, mida peab tegema programmisüsteem; · väljatöötaja parema arusaamise saavutamine PS käitumisest; · süsteemse funktsionaalsuse piiramine; · aluse loomine projekti väljatöötamiseks; · kasutaja interface määratlemine.
sündmustest, mis koosnevad olukorra seisundist või mingisuguse asja valla pääsemisest. Kui need tingimused on täidetud saab läbi viia tegevusi ja ülesaindeid. Sündmuse loogika nagu OR ja AND ning ka alam-sündmused lasevad raskemaid süsteeme programmeerida ilma, et peaks õppima rasket programmeerimiskeelt. Gruppe saab kasutada selleks, et lubada ja keelata mitmeid sündmusi korraga ja ka selleks, et sündmusi organiseerida. Objekti tüübi valimine Kui lisades sündmusi, laseb see kasutajal täpsustada olukordi või kontrollida, et iga objekti tüübi ülesanne on paigas enne kui sündmus pannakse käima. Sündmusi saab kokku aheldada kasutads alam-sündmusi, mis lasevad luua veel keerulisemaid käitumisi. Füüsika käitumine Füüsika käitumine simuleerib relistlikute objektide füüsikaid. Näiteks, kuidas käitumine toimib, selleks otsi Physics ehk füüsika stardi dialoogist ehk Start dialog. Füüsika kasutamine Construct 2-es
tavalise tarkvaraga selles mõttes, et osa sellest on eellaaditud püsimällu (inglise keeles read only memory ehk ROM) ja ülejäänud on laaditud muutmällu (inglise keeles random access memory ehk RAM) kettalt. Baasvahetussüsteem on esimene programm, mis arvuti sisselülitamisel tööle hakkab. Baasvahetussüsteemi esmane ülesanne on tuvastada, testida ja käivitada riistvara, näiteks kõvaketast, videokaarti jne. BIOS viib arvuti seisu, kus kasutaja tarkvara saab tööle hakata. Arvuti kasutajal ei ole baasvahetussüsteemile juurdepääsu, kuid tavaliselt on selles vahendid, mis võimaldavad seda konfigureerida. Ka BIOS-i konfigureerimissüsteemile ei ole harilikult lihtne ligi pääseda. Kui personaalarvutit esmakordselt tutvustati, siis baasvahetussüsteemi tarkvara, mis hõlmas kõiki draivereid kogu süsteemi jaoks, "kõrvetati" kõik korraga ühele või mitmele säilmälu kiibile, mis asus emaplaadil
visualisers (in the United Kingdom), digital overheads, or docucams, are real-time image capture devices for displaying an object to a large audience. DIGILAUD JA SELLE KASUTAMINE Väga vajalik vahend töö käigus on ka spetsiaalne kinnas, mis hoiab ära ekraani pidevast hõõrdumisest, naha rasvadest ja higist. Pealegi, kinnas hoiab pinda puhtana, ei pea pidevalt lapikesega pühkima plekkidest või tolmust vabanemiseks. Selline joonistuskinnas aitab kasutajal teha täpsemaid ja sujuvamaid jooni, mis teeb joonistamise nauditavamaks. Digilaua ajalugu Esimest elektroonilist käekirja edestavat lauda masinale nimetati Teleautograafiks (inglise keeles Telautograph), mille patenteeris Elisa Gray aastal 1888. Kuid Elisa Gray on paremini tuntuks saanud telefoni leiutamisega samaaegselt Alexander Graham Belliga Digilaud info sisendina Digilaud ehk graafikalaud on sisendseade, mis võimaldab arvutisse sisestada maale, jooniseid, skeeme
eristatavad, leppemärkide esitus korrektne ning loogiliselt kokkukuuluv info kergesti seostatav. Mitmeplaanilisus peab olema tagatud võimalus hoomata kaarti nii kaugemas kui lähedases plaanis. Esteetilisus kokku peavad sobima leppemärkide suurused, värv ning paigutus üksteisega, kujundus on ilus jne. Mugav kasutatavus iga kaart peab olema mugav kasutada tema kasutusotstarbel ja kasutajal. Sisu korrektsus sõltub kaardi kasutusotstarbest. TEEMAKAARDID · Teemakaardi eesmärk on analüüsitulemuste adekvaatne edastamine info vajajale. · Põhilised teemakaartide tüübid: · Koropleetkaardid · Sümbolkaardid · Isaritmilised kaardid · Punktkaardid · Vookaardid · Pindalakaardid KOROPLEETKAART · Nähtusi esitatakse pindade kaupa, mis on klassifitseeritud mingi väärtuse alusel.
annaabi.ee 
