Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasumiaruanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
finantstulud, kahjum, tulumaks, müügitulu, äritulud, ärikasum, intressikulud, vähemusosaluse, kasumiaruanne, kapitaliseeritud, kaubad, toore, tegevuskulud, tööjõukulud, palgakulu, sotsiaalmaksud, kulum, brutokasum, turustuskulud, üldhalduskuludKasumiaruande skeem 1 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
Kasumiaruandeskeem 2 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh:
Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks;
omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksetest). Kulu, majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara väljaminek või ammendumine või kohustustest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud selline vähenemine, mis on seotud omanikele tehtavate väljamaksetega. Kasum, määratletud kui summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest. Kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum. 4.2. Finantsarvestuse printsiibid Igal teadusel, õpetusel, kunstil on olemas oma tõekspidamised. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamine tugineb teatud metoodilistele eeldustele, mida nimetatakse finantsarvestuse põhimõteteks ehk printsiipideks (9). Majandusüksuse printsiip, selle kohaselt eksisteerib ettevõte iseenda huvides, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste majandusüksuste huvidest
2380 Maamaksu võlg Passiva Maksuvõlad 239 Maksuvõlgade viivised Passiva 2390 Käibemaksu viivised Passiva Maksuvõlad 2391 Sotsiaalmaksu viivised Passiva Maksuvõlad 2392 Isiku tulumaksu viivised Passiva Maksuvõlad 2393 Töötuskindlustusmaksu viivised Passiva Maksuvõlad 2394 Kogumispensioni maksu viivised Passiva Maksuvõlad 2396 Muude maksude viivised Passiva Maksuvõlad 24 Muud võlad Passiva 2400 Dividendivõlad Passiva Muud võlad 2401 Väljamaksmata dividendidelt arvest. tulumaks Passiva Muud võlad 2410 Intressivõlad Passiva Muud võlad 2450 Muud kreditoorsed võlad Passiva Muud võlad 246 Deklareerimata palgamaksud Passiva 2460 Sotsiaalmaksu viitvõlg Passiva Muud võlad 2462 Tulumaksu viitvõlg Passiva Muud võlad 2464 Töötuskindlustusmakse viitvõlg Passiva Muud võlad 2466 Kogumispensioni makse viitvõlg Passiva Muud võlad 2500 Saadud ettemaksed (sh.ostjate ettemaksed) Passiva Saadud ettemaksed 2600 Sihtfinantseerimise lüh.kohustus Passiva Sihtfinantseerimine
kokkuvõttes liikumist. Viimaseks, neljandaks vastupidiselt esimesele juhule, vähenevad nii aktiva kui passivapool võrdse summa võrra. Ja nagu sa isegi mõistad, muutub selle summa ulatuses bilanss väiksemaks. Näitena saaks tuua Sulle siinkohal edasimineva näite esimesest juhust- kui müügiks ostetud kauba eest tasutakse tarnijale. Nüüd väheneb raha- ja pangakirje aktivas ning passivapoolel võlgnevused tarnijale. Asi lihtne ja loogiline, kas pole?! 3.10 Kasumiaruanne Firma eesmärgiks on planeerida oma tegevus nii, et ta sissetulekud kaupade ja teenuste müügist oleksid suuremad kui tootmiseks minevad kulud. Kui tulud ületavad kulud (teatud piirangute piires), siis teenib firma kasumit. Kui tulud on (samade piirangute tingimustes) kuludest väiksemad, töötab firma kahjumiga. Meenutuseks siis ükskord veel, et kasumiaruande koostame terve vaadeldava perioodi kohta, nt aastaks 200Z, mis siis sisaldab vajalikke näitajaid perioodist 01.01.-31.12.200Z
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad
28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Oma aktsiad või oma osad Omakapital aktsiaseltsis/osaühingus KOKKU 0 kr 0 kr PAS S I VA K O K K U 0 kr 0 kr Page 3 of 4 KASUMIARUANNE AASTA 2 AASTA 1 ÄRITULUD 1. Realiseerimise netokäive 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 3. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 4. Muud äritulud ÄRITULUD KOKKU 0 kr 0 kr ÄRIKULUD 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 6. Mitmesugused tegevuskulud 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 7.2. Sotsiaalmaksud 7.3. Pensionikulu KOKKU rühm 7. 0 kr 0 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 8.2
( , ), . , , , . . : D Ostjatelt laekumata arved K Ostetud kaubad müügiks K Arvestatud käibemaks : 20 D Pank K Ostjatelt laekumata arved , : Realiseeritud ja realiseerima kasum valuutakursi muutustest ( ostjad, hankijad) Kasum oma materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest Trahvitulud Viivised ostjate arvetelt Eelmiste aastate tulu Muud äritulud , : Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud siduettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum valuutakursi muutustest Muud intressi- ja finantstulud RT I, 25.05.2012, 16 § 3, , / kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste
Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõu kulud 1) Palgakulu 2) Sotsiaalmaksud 3) Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja kulud 1) Finantstulud ja kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 2) Finantstulud ja kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
Kasumiaruanne 1 2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0
· dokumenteerimisülesanne majandustehingute dokumenteerimine, nende krono- loogiline ja süsteemne registreerimine arvestusregistrites; · kontrolliülesanne vara allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, samuti saavutatud majandustulemuste vastandamine plaanitutele. Finantsarvestuse tüüpilisemad koondaruanded on: · bilanss ettevõtte finantsseisundi aruanne teatud kuupäeva seisuga, kajastab vara ning vara moodustamise allikaid (kapitali); · kasumiaruanne mõõdab ettevõtte tulemit teatud perioodil; · rahavoogude aruanne kajastab finantsseisundi muutumist (teatud perioodil saadud raha ja selle kasutamist); Juhtimisotsuste tegemiseks nii ettevõttesiseselt kui ka -väliselt kasutatakse finantsanalüüsi. Finantsanalüüs kujutab endast ettevõtte rahandusliku olukorra hindamist minevikus, olevikus ja tulevikus. Selleks, et info välistarbijad võiksid langetada
Kasumiaruanne (skeem 1) (Eurodes) Tulemus Arvutus Müügitulu 780000 260*3000 Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjalid, teenused 390000 780000/2 Mitmesugused tegevuskulud 30700 1600*12+9000+2500 Tööjõu kulud Palgakulu 100800 12*700*12 Sotsiaalmaksud 33% 33264 100800*0,33 Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 60000 30% 200000-st
01.01___- 01.01.___- Firma nimi:__________________ 31.12___ 31.12___ KASUMIARUANNE SKEEM I ОТЧЕТ О ПРИБЫЛИ 1. Müügitulu Доход от продажи 2. Muud äritulud Прочие коммерческие доходы 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude Изменение остатков запасов готовой и jääkide muutus незавершенной 4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma Капитализированные расходы при
Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest koostisosadest (SME IFRS 3.17): (a) bilanss; (b) kasumiaruanne (ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes, esitavad lisaks ka koondkasumiaruande); (c) rahavoogude aruanne; (d) omakapitali muutuste aruanne; ja (e) lisad. 7. Käesolev juhend sätestab üldnõuded põhiaruannete esitusviisile ja lisades avalikustatava informatsiooni ulatusele. Muud Raamatupidamise Toimkonna juhendid
e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.blrt.ee OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 Rahavoogude aruanne 6 Omakapitali muutuste aruanne 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad 8 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
5254 309161 1111 95101 11859 1435 5 13299 729 27835 1842 8725 36248 46815 155200 75992 15520 906 636675 732207 134733 1751233 Kasumiaruanne Tuhandetes kroonides 2010 2009 ÄRITULUD Müügitulu 3058195 2534960 Muud äritulud 672 737 Kokku äritulud 3058867 2535697 ÄRIKULUD Lõpetamata toodangu jääkide muutus -2784 -1978 Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel -87265 -110553 Kaubad, toore, materjal ja teenused 2682699 2236405
Eraldi tuleks välja tuua, et kuigi lühiajalised kohustused on suurenenud, siis pikaajalised kohustused on märkimisväärselt vähenenud 45 346 138 krooni pealt 34 627 357 kroonini. 4.2 Maksunõuded Autor on tabelis 3 välja toonud 2008 2009 aasta Viljandi Aken ja Uks As maksukohustused. 20 Maksuvõlad 31.12 2009 31.12.2008 Kinnipeetud tulumaks 1 290 045 1 377 140 Sotsiaalmaks 3 824 637 3 925 743 Ettevõtte tulumaks 569 213 12 707 Töötuskindlustus 356 364 77 613 Kohustuslik 0 116 890 kogumispension Pakendimaks 0 4727
D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 1210 Ostjate tasumata summad D 1350 Aruandvad isikud K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 8 D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 2810 Pikaajalised laenud D 5310 Pangateenus K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB K 8500 Kasum valuutakursi muutustest D 8510 Kahjum valuutakursi muutustest K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB 3.2. Kassatehingud Kassatehingute maht ettevõttes Baltic Chess Group OÜ on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassatehingud on kõik Eesti kroonides. Kassast makstakse välja jooksvate majanduskuludega seotud väljaminekud. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Kannete õigsust kinnitab juhataja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata.
KM võlg 140 Võlg tarnijale 140 Muud ärikulud 240 A/konto 240 Muud ärikulud 60 TM võlg 60 Intressikulu 600 Intressivõlg 600 Nõuded ostjatele 200,000 Müügitulu 200,000 Nõuded ostjatele 40,000 KM võlg 40,000 A/konto 150,000 Nõuded ostjatele 150,000 Aruandeaasta kasum 7,000 Koh. reservkapital 7,000 Aruandeaasta kasum 28,000 Dividendivõlg 28,000 Aruandeaasta kasum 105,000 Eelm. per. jaot. kasum 105,000
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * konflik
................................... Aktiva Bilansikirje summa Passiva Bilansikirje summa KASUMIARUANNE Ülesanne....... Periood ........................................ Tulud Summa Müügitulu Kauba müük Eur.Liitu (0%km) 158060 Teenuse müük Eur.Liitu (0%km) 98098 Maksuvaba müügitulu 43036 Muud äritulud Ümardused müügil 2 Realiseeritud kahjum val. Muut.müügil -8142 Valmis- lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Tulud kokku 291054 Kaubad, toore, materjal ja teenused Müüdud kaubad soetushinnas 49118 transpordikulu kaupade, materj. soetamisel 1399 Muud tegevuskulud
Lisa 2006 2005 Müügitulu 11,13 33 627 055 29 575 671 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 14 29 131 954 25 639 673 Brutokasum 4 495 101 3 935 998 Üldhalduskulud 15 2 006 091 1 985 589 Põhivarade kulum 5 1 615 179 1 376 703 Muud äritulud 16 193 700 197 313 Muud ärikulud 17 68 944 21 158 Ärikasum (- kahjum) 2 613 766 2 126 564 Finantstulud ja -kulud 18 -128 970 -26 717 Kasum (kahjum) enne maksustamist 2 484 873 2 099 847 Tulumaks 298 701 315 790
17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100 1 000 80 2 500 1 000 1 500 500 2 000 3 000 500 5 906 2 000 200 500 30 000 25 000 2 000 27 000 50 000 90 000 700 25 000 960 500 13 400 24 000 1 000 800 29 700 1 000 300 4 000 4 000 150 000 49 000 100 000 1 260 15 000 8 000 Kasumiaruanne Müügitulu Tulud toodangu müügist Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Muud äritulud Kasum valuutakursi muutusest Kaubad, toore, materjal ja teenused Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Osutatud teenuste kulu Muud tegevuskulud Rendi kulu Elektrikulu Telefoni kulu Andmeside kulu Komandeeringu kulu Transpordi kulu Soojus Ostetud teenused Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksu kulu Töötuskindlustuskulu Pensioni kulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum)
· Kulud Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustuste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed. (SME IFRS 2.23). · Kulud tähendavad ühe või mitme ressursi kulutusi, mõõdetuna koguselises või rahalises vääringus. 5 Kulud kasumiaruandes Kasumiaruanne skeem 1 · Müügitulu · Muud äritulud · Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõukulud · 1. palgakulu · 2. Sotsiaalmaksud 6
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamise aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või siis kahjumit). Tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodil , millal see tekkis Tulud, kulud ja kasum 2011. aastal moodustas oü Tubren müügitulu 630 839 eurot. Ärikulud moodustasid majandusaastal 707 224 eurot. Kaupade ja materjalide kulu moodustas kõikidest ärikuludest 70%, tegevuskulud 5%, kulud tööjõule 16% ja põhivarade kulum 7%. Oü Tubren kahjumiks kujunes 2011. aastal 45 178 eurot. Ettevõtte müügitulu on võrreldes eelmise aastaga suurenenud pea poole võrra. Aastal 2010 oli müügitulu 313 648 EUR ja 2011a. oli see 630 839 EUR. Müügitulust moodustas 77% erinevate transporditeenuste osutamine. 11%
Müügitulu 389 900,5 574 603,6 755 687,5 Põllumaj. varude jääkide muutus Kasum (-kahjum) biol. varadelt Müüdud toodete kulu 330 429,1 494 625,9 639 771,5 Brutokasum (-kahjum) 59 471,5 79 977,9 115 916,0 Turustuskulud 3 216,1 4 210,3 13 824,0 Üldhalduskulud 8 794,2 13 470,6 19 635,9 Muud äritulud 189,5 226,3 241,4 Muud ärikulud 214,8 216,1 203,2 Ühine osa Ärikasum (-kahjum) 47 436,0 62 307,1 82 494,3 Finantstulud ja -kulud kokku 38,2 135,6 -219,6 Kasum (-kahjum ) maj.tegevusest 62 442,7 82 274,7 Erakorralised tulud ja kulud
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
05.12.2012 54879 54929 50 juures Sõitsin koju ja ajasin oma 07.12.2012 54929 55129 200 asju Töö- või ametisõitude kilometraaž 550 Ettevõtlusega mitteseotud sõitude kilometraaž arvestuskuul 200 Maksustatav summa arvestuskuul 800 EUR. Erisoodustuse tulumaks (21/79%) 212,66 EUR. Erisoodustuse sotsiaalmaks (33%) 334,18 EUR. Käibemaks omatarbelt ____800____ /1,20*20%=__133____ Raamatupidaja OÜ Päike PALGALEHT PERIOOD: november 2012 Nimi: _______________________ isikukood: ___________________ arveldusarve nr: ______________
Kasumiaruanne Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (või kahjumit) TULU KULU = KASUM Tulu aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb vara suurenemine või kohustuste vähenemine Kulu tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb vara vähenemine või kohustuste suurenemine Kasumiaruande skeem Müügitulu + muud äritulud - kaubad, toore, materjal ja teenused - muud tegevuskulud - Tööjõukulud sh palgakulu sh sotsiaalmaks sh tööandja töötuskindlustusmakse - Põhivara kulum ja väärtuse langus - Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) + Finantstulud - Finantskulud + Erakorralised tulud - Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist - Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Tasuvuspunkt Tasuvuspunkt (müüdud ühikute arv) = Püsikulud jagada Hind Muutuvkulud ühiku
Horisantaalanalüüs- kasu Kasumiaruanne 2011 2012 2011 Müügitulu 634,145 587,368 100 Muud äritulud 8,044 5,644 100 Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 100 Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 100 Tõõjõukulud -500,528 -470,113 100 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 100 Muud ärikulud -1,409 -1,520 100
on tunduvalt keerulisem ning nõuab üha detailsemat info säilitamist. (analüütiliste kontode loetelu) Kontoplaani koostamine tugineb RM- pidaja teadmistele, ning kontoplaani tuleb pidevalt täiendada vastavalt vajadusele, mis sõltub mitmetest teguritest. Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad) 2) passiva kontod ( kohustused, kapital) 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu) 4) muud äritulude kontod 5) ärikulude kontod 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud) 7) tulude-; kulude koondkontod Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11 - raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne
annaabi.ee 
