Ka sellises väikeses organisatsioonis on palju võimalusi enese arendamiseks saab korraldada üritusi, kaitsta õpilaste õigusi, võtta osa erinevatest koolitustest ja tutvuda teiste aktiivsete õpilastega. Aina enam aktiivseid noori astub ka maakondlikesse noortekogudesse. Seal korraldatakse konverentse, koolitusi, arutatakse piirkondlike probleemide üle ja aidatakse erinevaid noorteühendusi. Näiteks Lääne-Virumaa Noortekogu korraldab igal suvel suurejoonelised suvepäevad, kus leidub erinevaid töötubasid ja esinevad mitmed ,,garaazibändid". Neile, kes tahavad tegutseda veel suuremal rindel, julgen pakkuda Eesti Õpilasesinduste Liitu astumist. Antud organisatsioon on mittetulunduslik ning seisab õpilaste ja õpilasesinduste õiguste eest. ESCU töö on äärmiselt laiahaardeline ja rahvusvaheline nad tegelevad nii kultuuri kui ka poliitikaga.
aastaga järjest populaarsemaks. Aina enam korraldatakse ka õpilasfirmade vahelisi konkursse, et selgitada välja parimaid ideid ning nende autoreid tunnustada. Kõigile tuntud pehmed helkurid ja valemivihikud on sammuti saanud alguse just õpilasfirmadest. Poliitikas huvitatud noortel on võimalus astuda erinevate erakondade noortekogude liikmeks. Seeläbi avaneb neil võimalus end poliitikas proovile panna, levitada erakonna poliitilisi vaateid ning arendada ennast. Noortekogu võib lugeda poliitilise karjääri alguseks, kust võib liikuda edasi kohalikesse omavalitsustesse ja linnavalitsustesse. Soovi korral leiab igaüks endale ka sobiva huvialaringi. Kultuuri- ja vabaajakeskused pakuvad võimalusi tegeleda laulmise, erinevate tantsustiilide, näitlemise ja käsitööga. Lisaks kogunevad sarnaste huvidega aktiivsed noored kokku ja hakkavad ise, ilma juhendaja abita, tegelema kas viltimise, tantsimise või siidimaaliga.
Lugupeetud .........(ettevõtte nimi) 22.11.2011 Sposorluskiri Osaluskohvik ,,1500 pead ja 15 000 väärtuslikku sekundit noortesõbralikuma tuleviku nimel" MTÜ Tartumaa Noortekogu (TMNK) on Tartu Maavalitsuse juures tegutsev noorteühendus, mille eesmärk on võimaldada noortel osaleda otsustamisprotsessis ja kaitsta oma huvisid neid puudutavates valdkondades. Noortekogu esindab Tartumaa noori ja seisab nende huvide eest, kaitseb nende õigusi ja edendab kohalike omavalitsuste noorsootööd. Noortekogu seisab Tartumaa noorte eest nii kohalikul, maakondlikul kui riiklikul tasandil. Noortekogu üheks tegevuseks ja eesmärgiks on olnud viia noored valda. Enamustes valdades
Kodukoha Organisatsioonid Klenet Klein EP-15 MTÜ Pärnumaa Noortekogu (PMNK) Kui aastal 2007 organisatsioon tekkis, sai sellele nimeks Pärnumaa Noorte Liit. Selle 11 aastaga on palju muutunud ning suurim muutus tuli tänavu haldusreformi näol. Nimelt kuni 2017. aasta lõpuni kuulus Pärnumaa Noorte Liit Pärnu Maavalitsuse alla, kuid alates käesolevast aastast maavalitsusi enam ei ole. Seepärast poleks ka olnud võimalik Noortekogul eksisteerida, kui poleks loodud uut kuju, milleks on MTÜ.
poolt. Selle asemel näeme halvustavat ja negatiivset suhtumist, mis mitte kuidagi ei aita vähendada noorte juhtide poolt põhjustatud liiklusõnnetuste arvu. Liiklusspetsialist Johannes Pirita ütles, et ta ei tea, kas roheline vahtraleht algaja juhi tunnusena on üldse vajalik. Algaja juhi tunnusmärgina kasutuses olev rohelise vahtralehe kujutis on oma aja ära elanud ja selle kasutamine tuleb muuta vabatahtlikuks, leiab Reformierakonna noortekogu. Maanteeameti andmetel ei kasuta ükski teine Euroopa riik noorte juhtide eristamisel märgistust, kaasaarvatud riigid, kus juhiloa saamine on kaheastmeline. Eesti võttis hetkel kehtiva süsteemi üle Montrealist, kus tänapäeval enam tunnusmärke ei kasutata. Tulevikus võiks roheline vahtraleht maanteeametnike meelest olla vabatahtlik. Algaja juhi tunnusmärgi kohustuslikust kasutamisest loobumine muudaks liiklust rahulikumaks, mistõttu oleks
Erinevad Eesti erakonnad. Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis leidub praegu kokku kuus Riigikogus esindatud erakonda: Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kokku kogu Eesti peale leidub 13 erakonda ja 3 noortekogu. Tegevuse lõpetanud erakondasi on Eestis kokku 49 erinevat erakonda. Palju kära ja reklaame tekitavad valimised. Igaüks reklaamib oma parimaid külgi ja esindavad oma vaatenurke. Lubatakse kokku suuri erinevaid lubadusi ja tegusi. Toimub palju erakondade korraldatud üritusi ja jagatakse tasuta asju. Kõige suuremat kära on läbi aegade valmistanud Eesti Keskerakond kes on ka meie suurim erakond. Keskerakond asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar
Noored rohelised MTÜ Noored Rohelised (NR) asutati 2007 aasta 19. märtsil Tallinnas. Eesmärk oli luua poliitiline noorteorganisatsioon, mis oma tegevuses ja põhimõtetes järgib Erakond Eestimaa Rohelised tõekspidamisi ja seisukohti Asutajateks olid kolm Erakond Eestimaa Rohelised (EER) noorliiget: Rasmus Lahtvee, Andre Zahharov ja Jaan Vaabel, kes nägid selget vajadust erakonna noortekogu järele. Samuti olid asutamisideega kaasa tulnud ja esialgsesse programmi ja tegevussuundadesse panustanud kolm Tallinna Nõmme Gümnaasiumi neidu: Anu Eesmaa, Paula Rapp ja Kristel Reemets. Kristel Reemets kuulus ka eelnevalt MTÜ Rohelise Erakonna Algatusgrupp (REAG) liikmeskonda, kuid oma ea tõttu ei saanud REAG'i reorganiseerimisel erakonnaks enam EER ridadesse kuuluda. Noorte Roheliste peamisteks eesmärkideks on noorte aktiivsem kaasamine Eesti poliitikaellu, inimeste
protsessi tulemusena. Mõjtab seda kogemused, mina-määratlemine. II 5 teadust, millega on seotud sotsioloogia Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda, allsüsteeme ja ühiskonna likmete sotsiaalset käitumist. Geograafia-sotsiograafia, pedagoogika sotsiaalpeagoogika, psühhologia- sotsiaalpsühhooogia, õigusteadus, keeleteadus sotsiolingvistika 9. I Too välja eesti poliitilise eliidi kolm kasvulava Eesti erakondade juures tegutsevad noortekogud. Olgu siis Keskerakonna Noortekogu (nn kesknoored), Reformierakonna Noortekogu, Noor-Isamaa või Noored Sotsiaaldemokraadid. Nad on tulevase poliitilise eliidi kasvulava, kust peaksid esile tõusma uued ja võimekad poliitikud. II Millised on akulturatsiooni astmed Jaotub pinnapealseks on ajutine; ei muuda vastuvõtja kultuuri; tõeline akulturatsioon laen on püsiv ja puudutab sügavaid kultuurikihte. 10. I Mida tähendab teisene hälbelisus
Muud oskused: klaveri ja saksofoni mängimise oskus MUU INFORMATSIOON Saavutused: 2006 II koht maakondlikul füüsikaolümpiaadil 2005 Jõgeva maakonna meister võrkpallis Huvialad: saksofoni mängimine (5 aastat puhkpilliorkestris) võrkpall kriminaalromaanide lugemine line-tants Ühiskondlik kuuluvus: 2006 k.a X-erakonna Noortekogu 2004 k.a EKNK Põltsamaa Kogudus 2003 k.a NÜ Juventus SOOVITAJAD Sirje Ääremaa, klassjuhataja ja emakeeleõpetaja Põltsamaa Ühisgümnaasiumis, tel 55889966, e-mail [email protected] Volli Õun, otsene ülemus, AS Bureno juhataja, tel 5244776, e-mail [email protected] Karin Kask, perekond Kask pereema, tel 6655442, e-mail [email protected]
Noored Rohelised Noored Rohelised asutati 2007 aasta 19.märtsil Tallinnas. Asutajateks olid kolm Erakond Eestimaa Rohelised noorliiget: Rasmus Lahtvee, Andre Zahharov ja Jaan Vaabel, kes nägid selget vajadust erakonna noortekogu järele. Noored Rohelised on asutatud poliitiline noorteorganisatsioon, mis oma tegevuses ja põhimõtetes järgib Erakond Eestimaa Rohelised tõekspidamisi ja põhimõtteid. Noorte Roheliste peamisteks eesmärkideks on noorte aktiivsem kaasamine Eesti poliitikaellu inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine ja Eesti jätkusuutliku arengu tagamine läbi noorte kaasamine meie kõigi elu puudutavate otsuste tegemisse.
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakonnad Kellelt: Erakondadest üldiselt Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond on Eestis kõige enam Euroopa Liiduga lõimumise poolt. Erinevalt teistest parteidest oli selge sõnum ELi sotsiaalharta täies mahus vastu võtta. Ja seda suurendada. Meil on paljude kärbetega variant. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Erakonna ajalehe nimi on 2004. aasta septembrist Sotsiaaldemokraat. Enne kandis nime "Rahva Hääl" 1998. aasta jaanuarist Rahvaerakonna ja Mõõdukate ühislehena. Järjekorranumbrilt kaheksas. Esimesed 7 oli kumbki erakond üllitanud vastavalt nime all: "Mõõdukad" ja "Rahvaerakond". Erakonna hümn erinevalt teistest Euroopa sotsidest ei ole "Internatsionaal". Üldiselt ei ole mina kursis erakondade tegemiste ja olemistega. Minule ei pakku kui...
konservatismiga). Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. · Madalad ja proportsionaalsed maksud. · Ei räägi regionaalpoliitikast. · Õhuke riik. Delegeerida võimalikult palju teenuseid erasektorile ja kodanikualgatusele. · Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. ,,Uppuja päästmine on uppuja enda asi." Keskerakonna programm: (vt. Noortekogu programmi) · Maailmavaade sotsiaalliberaalne. · Regionaalpoliitika. Riigil tuleb planeerida kõikide regioonide arengut.(Kolmevärviline Eest: Põhi, Kesk ning Lõuna) · Riik pead toetama, et riik peab toetama Eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid. · Infrastruktuurid ja energeetika peaks olema enamuse riigi käes. · Astmeline tulumaks ehk progressiivne tulumaks, mis tähendab, et palgas eristatakse suurusastmed ning vastavalt sellele võetakse makse.
kasumit teenida. Üritustel selgitatakse välja kõige paremad ideed ning nende autoreid tunnustatakse, see annab oma äri edasi arendamiseks motivatsiooni juurde. Näiteks on kõigile teada pehmed helkurid ja valemivihikud on sammuti saanud alguse just õpilasfirmadest. Poliitikas huvitatud noortel on võimalus astuda erinevate erakondade noortekogude liikmeks. Seeläbi avaneb neil võimalus end poliitikas proovile panna, levitada erakonna vaateid ning arendada ennast. Noortekogu võib lugeda poliitilise karjääri alguseks, kust võib liikuda edasi kohalikesse omavalitsustesse, linnavalitsustesse ja ka riigikogusse. Soovi korral leiab igaüks endale ka sobiva huvialaringi. Kultuuri- ja vabaajakeskused pakuvad võimalusi tegeleda laulmise, erinevate tantsustiilide, näitlemise ja käsitööga. Toimuvad ka kõrgel tasemel sporditreeningud. Heaks näiteks Raplas on Rapla korvpalliklubi,
Tegelikult on ju ka neid noori, kes isegi tegelevad poliitikaga. On ju erakondadel noortekogud, kus siis saavad kaasa lüüa noored. Nendel liikmetel on võimalik näha juba varakult tõelist poliitikat ja selle põhjal saavad nad ka otsustada, kas see saab noorel tulevikus elukutseks või jääb hobiks. Noortekogudel on ka see hea funktsioon, et noored saavad kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis puudutavad just neid. Kui noor on vähegi huvitatud poliitikast täpsemalt, siis just noortekogu on see, millega võiks liituda. Selle kaudusaab mingilgi määral kaasa rääkida asjades, mis on olulised. Veel on see suurem osa noori, keda ei huvita poliitika, kuid samas on nad tegijad, ühiskonnas mitte meeldivaid juhtumeid, kritiseerima. Noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumides istumist ja kohalikul tasemel teederemondi üle kisklemist.Kuid tegelikult on selle taga midagi suuremat. Võib- olla vale arusaam kogu poliitika süsteemist on
hariduslikes, sotsiaalsetes, majanduslikes, poliitilistes ja ühiskondlikes püüdlustes ja pürgimustes Ajaleht on nende väärtushinnanguid selgitav ja süvendav Tekst on positiivne Kõige lõpus asub ristsõna Uudiseid saab internetis lugeda leheküljelt netiajakliri.ee MTÜ Rahvaliidu Noored Maailmale avatud, südamega Eestis! Koondab endas aktiivseid ja avatud noori. Parempoolse maailmavaatega 3000 liikmeline noortekogu Juhiks Pille-Riin Raudsepp Naisühendus EPP Püüab poliitikasse tuua naistele omaseid nö pehmeid väärtusi Ülimaks väärtuseks peab tervet haritud inimest ja ühtehoidvat perekonda Valivad alates 2002.a. Aasta Peret Aidatakse neid, kes ise hakkama ei saa Au sees hoitakse eesti keelt ja kultuuri Kuidas saab astuda ERLi ridadesse Isik peab olema kantud elanikeregistrisse kohalikus omavalitsuses Isik peab hoolima keskkonnast enese
Soomest, Ungarist jne, noored ise saavad võimaluse praktiseerida inglise keelt, teada saada kuidas elavad inimesed teistes maades. Noorte osalus Riigi tasandil Haridus- ja Lasnamäe noortekogu, Teadusministeeriumi juures : Keskerakonna Noortekogu 1. Noortepoliitika Nõukogu Lasnamäe klubi. 2. Õppurite Nõukoda 3. Eesti Noorteühenduste Liit Koolides- 1. Eesti Õpilasesinduste Liit 2. Õpilasomavalitsuste Liit ,,Avatud Vabariik" Maakonna tasandil Maakondlikud Noortekogud Kokkuvõte
Parteivahetuse olevat Publiku allika sõnul põhjustanud aga hoopistükkis mitte poliitika, vaid palav armastus. Väidetavalt oli endisel Jaak Juske nõunikul Onksionil tekkinud lähedasem suhe Toomas Vitsuti nõuniku, kauni blondiini Katrin Miisnaga. Noored olid käinud kohvitamas ning mõne aja pärast oli noormehel selge, et tema koht pole enam sotside seas, vaid ees ootab helge tulevik Keskerakonnas. Katrin Miisna on valitud 2010. aastal Keskerakonna noortekogu suvepiigaks. Samal aastal võitis suvepoisi tiitli aga staarfotograaf Meelis Tomson. · Reformierakond jättis kasutamata hea võimaluse mainet parandada Praeguse poliitikat puudutava põhisüüdistuse arutamise asemel vilistasid Reformierakonna realiikmed Silver Meikari üldkogul lihtsalt välja, seetõttu jättis Reformierakond kasutama hea võimaluse oma mainet parandada, leiab kriisikommunikatsiooni asjatundja Ilona Leib.
Kõva, Helmen Kütt, Reet Laja, Kajar Lember, Lauri Läänemets, Marianne Mikko, Eiki Nestor, Ivari Padar, Urve Palo, Maris Sild, Stanislav Tšerepanov ja Rannar Vassiljev. Erakonna volikogu juhataja on Jüri Morozov ja asejuhataja Helmen Kütt. Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Liikmete arv 2015.a seisuga on u 6186. Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (lühend IRL) on maailmavaatelt konservatiivne, rahvaerakonna tüüpi partei, mis oma tänasel kujul sündis erakondade Isamaaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel. Erakonnal on üle 9700 liikme. IRL on Euroopa konservatiivseid, paremtsentristlikke ja kristlik-demokraatlikke erakondi ühendava Euroopa Rahvapartei liige.
Noored peaksid leidma tee, kuidas olla kaasatud otsustusprotsessidesse. Aga noor peab seda ise tahtma, huvituma riigielust. Tänast noort tuleb kohelda võrdse partnerina ja rääkida talle tema võimalustest, mitte võtta teda kui eluvõõrast ja väheteadlikku. Tunnustamine ja usaldamine aitavad noori aktiviseerida, panna neid maailmaasjadest rohkem huvituma. Heaks näiteks noorte võrdsest kohtlemisest on toimekas ja teineteist tunnustav koostöö Keskerakonna ja erakonna noortekogu vahel. Hea on tunda,kui sinu arvamust kuulatakse, veel parem, kui seda ka rakendatakse. Keskerakond on saanud aru, et tänased otsused mõjutavad kõige enam meie noori, ja seepärast on kaasatud kogu erakonna tegevusse hulk noori elurõõmsaid inimesi, kellel kõigil on ühine eesmärk - muuta Eesti elu paremaks. Keskerakond on saanud aru, et noortesse investeerimine tasub end kuhjaga ära ning viljad, mida pärast maitsta, on õige magusad.
Tegelikult on ju ka neid noori, kes isegi tegelevad poliitikaga. On ju erakondadel noortekogud, kus siis saavad kaasa lüüa noored. Nendel liikmetel on võimalik näha juba varakult tõelist poliitikat ja selle põhjal saavad nad ka otsustada, kas see saab noorel tulevikus elukutseks või jääb hobiks. Noortekogudel on ka see hea funktsioon, et noored saavad kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis puudutavad just neid. Kui noor on vähegi huvitatud poliitikast täpsemalt, siis just noortekogu on see, millega võiks liituda. Selle kaudu saab mingilgi määral kaasa rääkida asjades, mis on olulised. Veel on see suurem osa noori, keda ei huvita poliitika, kuid samas on nad tegijad, ühiskonnas mitte meeldivaid juhtumeid, kritiseerima. Noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumides istumist ja kohalikul tasemel teederemondi üle kisklemist. Kuid tegelikult on selle taga midagi suuremat. Võib- olla vale arusaam
inimesed? Euroopa Noored projektid/koolitus DAAD EL programm COMENIUS EL programm ERASMUS EL programm LEONARDO DA VINCI EL programm GRUNTVIG EL programm NORDPLUS Ei ole osalenud üheski projektis või koolituses Muu 14. Kas Te kuulute ühendustesse ja/või organisatsioonidesse? Erakond Erakonna noortekogu Selts MTÜ Ametiühing Muu Ei kuulu ühendustesse ja /või organisatsioonidesse 15. Kas Te loete/vaatate järgnevaid teabeallikaid: Mõned korrad Mõned korrad Harvem või Teabeallikad Iga päev
Türi Ühisgümnaasium Uurimustöö Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas Autor: Kerttu Lumi Juhendaja: Juhan Pakane Türi 2014 SISUKORD Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas........................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 .....................................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOONIST...........................................
Kihelkonnapäeva lõpetas Margus Vaheri kontsert Mihkli kirikus. Laadapäeva juht oli Emil Rutiku. Laada avas pasunakoor ,,Õnn tuli õuele". Esinesid rahvatantsijad Tõstamaalt. Kirikus esines ansambel ,,Chillin". Osteti ja müüdi traditsioonilisi laada kaupu: loomi, lilli, käsitöötooteid, riideid jms. Lapsed said koos Punamütsikesega aega veeta ja suuremad said punuda ajalehest korve. Selle aastase rammumehe tiitli võitis Mikk Kester. Kohal oli Sotsiaaldemokraatliku erakonna noortekogu. Nad tutvustasid oma erakonda, värbasid noori liikmeteks ja jagasid pliiatseid, joonlaudu jms. Simmanil esinesid ansambel ,,Kukerpillid" ja ,,Kentukid". Korraldajad olid Mihkli Kihelkonna Kultuuriselts koos Koonga vallavalitsus. Toetajad olid Kohalik Omaalgatuse Programm, LIVIKO, Pärnu Lahe Partnerluskogu, Ühinenud Farmid, Lõpe Argo, Lihula TÜ, Pikkmets Invest OÜ, Valdur Sassor, Liilian ja Aigar Kester, Mihkli kogudus, Varbla Vallavalitsus ning Lõpe Põhikooli õpilased. (Pikkmets 2012)
I Sotsiaalne side 1. Mis on sotsioloogia? Millised on selle teaduse uurimisteemad? 2. Oska nimetada ja iseloomustada ühiskonnaelu tasandeid riikliku võimukorralduse tingimustes. 3. Mille poolest erinevad majanduslikud ühishüved mittemajanduslikest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt. 6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberal...
1 1. Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahva...
1. Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ...
sidusorganisatsioonidest ja nende rollist Uurimisteema ja küsimused peaks ühilduma teooriatega ja teoreetilise raamiga: Halb näide: uuring erakondade noortekogude rolli ja olulisust erakonna funktsioneerimisel jaoks ja teen küsitluse noortekogude lihtliikmete seas Hea näide: uuring erakondade noortekogude rolli ja olulisust erakonna funktsioneerimisel ning vaatlen parteide põhikirju, intervjueerin partei juhtkonda, noortekogu juhtkonda. Uurimisküsimused 1) Ajurünnak 2) Mine raamatukokku loe vastavat kirjandust! 3) Täienda küsimusi, sõnasta ümber, viska mittevajalikud küsimused välja! 4) Formuleeri põhiline uurimisküsimus ja suhesta sellega alauurimisküsimused (vt. eespoolt) 5) Küsi iga uurimisküsimuse puhul Kuidas ta seostub põhilise uurimisküsimusega? Kas küsimuses kasutatud kontseptid on mulle selged? Milliste meetodeid kasutades ma saaksin neile vastuse?
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küsimusteg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
