Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Milles ma ei nõustu õppejõuga. (0)

1 Hindamata
Punktid
Milles ma ei nõustu õppejõuga.
Nimi Perekonnanimi
Teaduskond.
Käisin terve oma kooliaja ühes koolis ning Tartu Ülikool on teine kool, kus käinud olen. Kolmeteistkümnendal septembril pidas Tarmo Strenze loengu hariduse teemal. Kuigi nõustusin nii mõnegi väitega ning peaaegu pimesi usaldasin kõike öeldut, ei nõustu siiski ühe toodud väitega. „Kooli materiaalsed ressursid ei mõjuta akadeemilist taset üldse” ( Tarmo Strenze, 2011) oli slaidil kirjas ning mina tundsin, et sellele saab vastu vaielda päris mitmel moel.
Kooli materiaalsed ressursid mõjutavad otseselt seda, kui palju on võimalik koolis tegeleda erinevate huvialategevustega. Näiteks on minu kodukoolis, Paide Ühisgümnaasiumis, võimalus käia segakooris, rahvatantsutrennis, kunstiringis, näiteringis ning võimalus osaleda ka ajalehe töös. Need ei vaja erilist varustust ning kooririided tuleb igal lauljal ise välja osta. Samas võib tuua vastukaaluks Hugo Treffneri gümnaasiumi, kus huvialategevusvõimalused on mitmekesisemad
Treffneri gümnaasiumis saab lisaks koorile, näiteringile, rahvatantsule, kunstiringile ja ajalehetööle tegeleda ka võitluskunstidega, väitlusega, on olemas spordiring ja ajalooring. Kuna kooli loetakse mingil määral ka eliitkoolide nimekirja, on sellel kindlasti rohkem ressurse kui nii mõnelgi teisel väikelinna tavakoolil. Miskipärast ei usu ma, et õpetajad Treffneri Gümnaasiumis peavad maksma paljundatud lehtede eest, kuid minu kodukoolis oli see mingil ajal lausa vajalik.
Muidugi võib siiski vaielda, kas nimetatud tegurid mõjutavad mingil määral ka akadeemilist taset ning minu arvamus ütleb, et mõjutab. Sellel on kindlasti seos ka kooli mainega ning sellega, et üks on puhtalt gümnaasium, teine mitte. Kuid kui koolis on julgustatud õppetöö kõrval ka paljud erinevad tegevused, teeb see õppimise nii palju meeldivamaks.
Kasutatud materjal:
T. Strenze. Natuke hariduse sotsioloogilisest uurimisest Eestis. Loeng ainekursuse „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse” raames. 13.09.2011. Loenguslaidid (fail 04_SST11_Strenze_haridus.pdf). Slaid 20.
Milles ma ei nõustu õppejõuga #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor xoxoMerilyn Õppematerjali autor
Milles ma ei nõustu õppejõuga. Lühiessee. 1500 tähemärki.

Sarnased õppematerjalid

Andekas laps
45
doc

Andekas laps

sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr

Sotsiaalpedagoogika
Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Intelligentsus ja erivõimed 23 tanud, mida pole sõnastatud ja mis on seotud teadmisega, kuidas midagi teha, ning millest on kasu praktiliste eesmärkide realiseerimisel. Sternbergi praktilise intelligentsuse kontseptsioon toetub paljudele uuringutele, mis kinnitavad, et akadeemiliste ülesannete lahendamisel mõõdetud intelli- gentsus ei tarvitse avalduda tegeliku elu probleemide lahendamises. Ühena paljude näidete seas toob ta katse, milles uuriti Brasiilia väga napi haridu- sega või üldse ilma hariduseta tänavalapsi, kes elatise hankimiseks tänaval kauplesid. Uurijad leidsid, et lapsed lahendasid kauplemisel ette tulevaid sisulisi matemaatikaülesandeid märksa paremini kui samu ülesandeid nii-öelda akadeemilises vormis (nt 2 + 3 = ?). Samamoodi on täheldatud vastupidist: paljudele õpilastele valmistab raskusi akadeemiliste teadmiste ülekanne argiellu. Võimalikuks vihjeks selle kohta on PISA-testi tulemused:

Psühholoogia
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

„Jaa, aga mul pole paberit,“ irvitab poiss. Õpetaja: „Kuula! Mind ei huvita, mida õpetaja Daniels tegi või ei teinud. Võta need ära, kohe! Sa „Bradley – kollase karbi kõrval on joonelised ja valged A4 paberid. Sobib, Bradley? – Ma tulen ja tead, et sa ei tohiks neid kanda!“ [Ta on nüüd ilmselgelt erutatud, uskudes, et see on olukord, milles vaatan natukese aja pärast, kuidas sul läheb,“ lõpetab õpetaja ja pilgutab silma. Ta jalutab eemale, ta ei pea üksnes distsiplineerima, vaid võitma.] andes Bradley’le hoomamisaega. Tema hääletoon ja käitumisviis annavad märku, et ta on teadlik Bradley „vältimismängust“, kuid on kindel, et poiss saab, mis vaja ja alustab ka tööd. Ta tuleb Õpilane: „Häh, huvitav miks teised õpetajad ei õienda meiega sellise asja pärast?“

Psühholoogia
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis perenõustajate, suhtlemistreenerite ja koolitajate raamatuid, kus erinevas sõnastuses korratakse lapsest lähtuva kasvatuse tõdesid:

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Dramaatika Draama ­ kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia ­ kurbmäng; komöödia ­ lõbusasisuline draamateos; draama ­ tõsise sisuga näidend; tragikomöödia ­ draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; farss ­ jant. 2. Ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) ehk Vonnegut 3. S.Oksanen ,,Puhastus" Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste Antiikirjanduse mõiste- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandus. Hõlmab ajavahemikku I aastatuhat. 5 saj eKr- 6. saj pKr. Ei ole kõige vanem kirjandus(esimesed teosed sumeritelt) aga see on Euroopa kultuuri kõige rohkem mõjutanud

Kirjandus
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

„Juudit”); - komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”); - draama – tõsise sisuga näidend, aga lõpp võib olla õnnelik („Onu Vanja”, „Tabamata ime”, „Kuningal on külm”). Tragikomöödia – draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente. Farss – jant. Teater – esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. XVII sajand oli rändtruppide aeg Euroopas, mõned jõudsid ka siia. Esimene Eesti teater oli Tln Saksa teater 1784, loojaks oli Kotzebue. Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”. 2. S.Oksaneni elu ja looming, „Puhastuse” analüüs

Kirjandus
Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

b. "Ära tüüta mind! Tee ise, laiskvorst!" c. Teete tema töö ära, lootuses, et ehk see on viimane kord. d. "Ma tahaksin Sind väga aidata, aga ma olen praegu väsinud." e. "Ma ei kavatse Sinu tööd teha, nii et ole hea ja lõpeta palumine." Merlecons ja Ko OÜ 18 7. Te olete just kodust lahkumas. Plaanite vaatama minna näidendit, milles osaleb Teie sõber. Viimasel minutil palub keegi kodustest Teil jääda ja mingi tema jaoks oluline töö ära teha. a. "Oled Sa kindel, et seda ei või homme hommikul teha?" b. Teete selle töö ära, kuigi tunnete ennast halvasti selle pärast, et näidend jääb vaatamata. c. "Anna andeks, ma ei saa seda hetkel teha, sest lähen just praegu näidendit vaatama." d. "Miks sa mulle varem ei öelnud?" e

Isiksusepsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun