Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'. Selle nimega kaasneb ka kohustus olla Nganassaan- saada inimeseks. ,,Seda ei tehta kaks korda, seda suudetakse vaevu üks kord eluea jooksul". (lk 8) 2 Toimub laat, mis on ühtlasi ka kosjasobitamise paik. ,,...paks mõrsja maksis rohkem kui kõhn; sini- ja rohesilmseil olid kerged eelised. Need vanad tavad ja konbed said kehtida vaid rändhõimude
Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'. Selle nimega kaasneb ka kohustus olla Nganassaan- saada inimeseks. ,,Seda ei tehta kaks korda, seda suudetakse vaevu üks kord eluea jooksul". (lk 8) 2 Toimub laat, mis on ühtlasi ka kosjasobitamise paik. ,,...paks mõrsja maksis rohkem kui kõhn; sinija rohesilmseil olid kerged eelised. Need vanad tavad ja konbed said kehtida vaid rändhõimude
Korraga ei saada targaks, lollus peab kaua laagerduma. Sealt lgas minu kool, ku tuli aegapidi loovutada teadmised, et saavutada mõningne tarkus. Kõigepealt tuli Niikal saada enda kored, kuna üksi ei saa seal olla. Koer peab olema kuri ja lohakas. Seejärel hakkas ta maja ehitama, kuid üksi ei valminud see piisavalt kiiresti. Õnneks sai ta tuttavaks lähedal elavate inimestega. Mehed on seal selgelt ainult jahipidajad ing naised peavad tegema kõikke muud. Lisaks sellele kui Niika nendega juttu ajas ei esitanud mitte nemad temalse küsimusi, vaid Niika pidi aru saama, mida on vaja rääkida. Lõpuks sai maja valmis. Praegusel Hetkel Niika õppib kõikki loodustarkusi. Ta on puu-usku. Varsti aga saab Niikast kõigile teistele eeskuju. Ta nimelt õpib väga usinalt ja jätab kõik meelde. Varsti toimub laat. Seal ei saa aga maksta mie rahaga, vaid vahétades. Niika on lahke kuna ta vahetas oma lemmikpõdra ära, kuna
(2006) (2010) tegelased Laura teose peategelane on kahekümnendates aastates noor daam. Laura on Eestis sündinud, aga tema vanemad on läinud USAsse elama juba siis, kui ta oli väike laps. Laura on Ameerikas koolis käinud, tema teadlik mina on kujunenud ameerika ühiskonnas, kuid Ameerika kõrval peab ta oma kodumaaks ka Eestit Laura ema ja isa Pärt Pikkov Laura väga hea sõber toimetuses Shantia Laura lapsepõlve sõbranna Tädi Niika Laura tädi, emaõde Viktor Kaarmanärimees Robert Kollum Valgustaja peatoimetaja Tatevikarmeenlane, Niika sõbranna Armen Oganesjan armneenlane valge kassi maja peremees, Lala poeg Lilit Oganesjan e. Lala armeenalanna, teadmata kadunud, kolm last Niika, Ruben ja Armen ScotLaura endine poisssõber Kaur Laura sugulane, Kaarmani ja Helle poeg Teose sisu Eestisse tulek Peategelane on Laura, kes lapsepõlves asus elama koos oma vanematega Ameerikasse
Eelmise nädala jooksul vaatasime klassiga omamoodi huvitavat filmi ,,Karu süda", millest sain uue, kuid mitte just parima filmikogemuse. Kuna mina ise filmist esimest poolt osa ei näinud, siis oli filmist arusaamine raskem ning enamus jäigi mulle mõistatuseks. Film oli kahjuks tõsiselt igav ja raskesti vaadatav. Tegelasi ja tegevust oli küll vähe ja kogu film näitaski ainut Niikat ja tema tegemisi, keda mängis Rain Simmul, kes sobis oma metsiku väljanägemisega sellisesse rolli. Niika oli Eestist pärit mees, tugeva kehaehitusega ja ülbe käitumisega, kes läks Siberi üksikusse metsa, tsivilisatsioonist eemale, et enda tõelist kutsumust leida. Seal olles tegeles ta küttimisega ja tutvus mitme kohalikuga ning ka asiaadist naisega keda ta ravis kuna ta oli tema karu püünisesse kogemata sattunud. Aja möödudes hakkas mehele naine meeldima ja juhtus nii mõndagi ,,huvitavat". Tegelikult võib seda filmi pidada hoopiski loodusfilmiks kuna palju rohkem
tehtud. Peategelase Nika sõber ja nii-öelda tohter oli mees hüüdnimega kõva pähkel. Kõva pähkel polnud just kõige helgema peaga, kuid see eest teadis mees väga palju huvitavaid ning olulisi asju. Näiteks rääkis ta Nikale, kes on Nganassaan ja kuidas ning miks ta sellel teekonnal on. Lisaks sellele teadis kõva pähkel veel erinevaid vanarahva tarkusi ja arvamusi. Filmis kasutati erinevaid žeste, näiteks kasutas neid Niika kui ta põgenes karu eest ära tehes samal ajal erinevaid liigutsi püüdes sellega karu endast eemale tõrjuda. Filmis kasutati muusikat, mis oli küttimisele ja sellele lihtsale eluviisile kohane. Muusikat, mida kasutati oli tehtud vanemate iidsete pillidega ehk ei oldud kasutatud arvutitehtud muusikat ega muid tehnoloogilisi muusikainstrumente. Kogu see muusika filmis lõi omamoodi meeleolu, mis oli kõik sellele küttimisele ja iseenda leidmisele kohane. Tänu
elukogemust: “Õnn, see rumal väheviljakas tunne teeb naised paksuks ja uimaseks nagu veskituvid, ja ime pole, et mehed ei too neile lilli, vaid teri...”4 Romaanis “Karu süda“ (1989) omistatakse sama mõtteviis loodusrahvaste rikkumata mõistusele: oiumees käseb taigakütt Niikal õnnetoova taskupü- haku ära visata, sest “see sulle õnne too. Õnn igav ole, paksuks tee ... õige nganassaan kõhn ole.”5 Niika mõtleb hiljem, maas vedelevat õnnekuju vaadates, ise edasi: Käsi kas mäletas teadmamehe sõnu või meenutas mulle mu oma kogemust: õnn, see rumal väheviljakas tunne, ei kinnistu pikemalt maailmapilti. Või on nagu pidupillak – mida kauemaks jagub viina, seda pikemalt valutab pea. [---] ma olin kütt, teadsin veidi kindlamini, et õnn peab jääma tabamatuks nagu kõige tumedamat, ilusamat
Loomingu seisukohalt on tähenduslik, et ta võtab 70ndatel osa geoloogia ekspeditsioonidest. Tema puhul on alati midagi pistmist loodusega. Kui teha kiire üldistus, siis võib öelda, et tema teostes on looduskeskne ja loodusega arvestav vaatepunkt. See vaatepunkt on tänini loomingus alles. Pärast suurt kütielu lõpetamist, kolis ta tagasi Mulgimaale. o 1968 Maa-alused järved 1973 Kuningaonni kuningas 1977 Leiud kajast 1989 Karu süda -- Niika o 1990 Sinivald o 1993 Kummitus kummutis -- näidendid. Nende hulgas on ka „Kuldrannake“. 1993 Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija -- Nikas 2003 Kentaur -- Nikyas 2006 Sõnajalg kivis -- Nikolas 2012 Lendav hollandlane -- Nikodemes Ta alustab luuletajana. Tal on keeleuuenduslik hoiak. Pööraste näideteni jõuab ta 70ndatel. See tähendab ka seda, et luules (hiljem ka proosas)
annaabi.ee 
