Eriti noorte kui ka üleüldisel kasvaval alkoholitarbimisel ei paista lõppu olevat. Alkoholi tarbimine on saamas tavaliseks järjest nooremate inimeste seas, alkoholijoobes juhitud sõidukid tapavad aina rohkem liiklejaid ning alkoholi liigtarvitamine toob kaasa paljudele tervisehädasid või saadakse viga alkoholijoobes tekkinud õnnetusjuhtumistes. Kas saab üldse mõelda teistmoodi, kui, et karskusliikumise areng peab jätkuma? Organiseeritud karskusliikumine Eestis sai alguse 19.sajandi lõpus, kui asutati Eesti esimene karskusselts ,,Täht". Seltslaste põhimõte polnud alkoholi täielik keelustamine, sest see tundus ka tol ajal vastuvõetamatu, vaid taheti piirata alkoholi liigtarbimist ning sellega seonduvaid probleeme, näiteks alkoholi liigtarvitamisest tulenevaid tervisehädasid. Karskusseltside laia ning hoogsat levikut soodustas muusika- ning lauluseltside leviku riigipoolne piiramine, sest neid loeti rahvuslikuks liikumiseks
täpselt sada aastat pärast esimese karskusseltsi loomist USA- s.See kandis nime ,,Täht" ning oli loodud soomlaste seltside eeskujul Jüri Tilga ettevõtmisel.Esmalt oli Eestis alkaholi liigtarvitamise vastu võitlemise teerajajaks kirik. Kuid hiljem rajati üha uusi seltse, mis propageerisid aktiivselt oma tegevust ning mille toetajateks olid ärksamad kultuuri ja hariduselu kandjad. Toona aeti neis seltsides ka venestamise vastast ärkamisaegset rahvuspoliitikat. Siit algas akvtiivne karskusliikumine Eestis mis oma algusaastatel suutis väga palju ära teha ja eestlaste viinahullust ohjeldada. Karskusliikumine hoidis kindlaid seltsielu traditsioone ning koosnes nii tõusudest kui mõõnadest. Võib õelda, et sajandivahetuse paiku sai karskusseltside arv täis ning lisandus veel mõni üksik selts, mis aga ei tähendanud karskusliikumine allakäiku vaid küpsusfaasi. Kuid 1914 algas sõda ning karskusliikumise allakäik, hiljem 1940. aastal,
docstxt/134953044719.txt
Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud Nn rahvaraamatud Eestlastest köstrid, koolmeistrid Robinsonaadid Nn jenoveevad Karskusliikumine OTTO WILHELM MASING (17631832 Pastor Rahva haridustaseme tõstmine, sisukama kirjavara soetamine, kõnekeele arvestamine kirjakeele loomisel, õ-täht, laen- ja uudissõnad (nt termomeeter, aurulaev, pikksilm) I eestikeelne aabits (,,ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ..." (1795)) KRISTJAN JAAK PETERSON (18011822) 18191820 TÜ (teoloogia, keeled) 16aastasena rootsi keele grammatika Antiikkultuur, 18. sajandi saksa kirjandus, eestlaste rahvaluule
Toimus kultuuriline venestus. Kultuur Toimus koolivenestamine 1887 alg- ja keskkoolides vene keel(linnas) Vallakoolides 2. esimesel aastal emakeel. 1892. nõuti venekeelset õppetööd alates 1-st klassist. Haridusreform Rajati ministeeriumikoole ja Vallakoole. Vene keeles oli õppimine. Kirjaoskus langes. Sõjaväereform Üldine kohustus Kaotati nekrutid Vähenes olemisaeg Kõik pidid minema ja oht oli surma saada. Karskusliikumine (Nagu Vanemuine) Villem Reiman, Jaan Tõnisson. Eesti Üliõpilas Selts Lipu sünd. Kuremäe klooster. Aleksander Nevski katedraal Toompeal. Eesti 20. sajandil Majandus areng -Eesti oli agraarühiskond. -4/5 oli päriseksostetud talud- suur roll oli mõisamajandusel. -Eestis asutatakse hoiu- ja laenamisüksus->Esimene pank, kust põllumees sai laenu. -Osadel puudus maa ja see oli probleemiks
1854a loodi põhjaosariikide kodanluse, farmerite ja kujuneva haritlaskonna huvide kaitsmiseks Vabariiklik Partei, mille peamiseks nõudmiseks oli läänealade vaba kasutamine kõigile ja orjuse kaotamine. oluliselt laienesid elanikkonna õigused ja võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Tekkis ka töölisorganisatsioone, mis kaitsesid tööliste õigusi. Tähelepanu hakati pöörama haridusele ja riikliku koolivõrgu väljaarendamisele. Mõjuvõimsaks kujunes karskusliikumine, mis suutis piirata alkoholi tarbimist. Alguse sai ka naisõiguslaste liikumine, mis taotles naistele hääletamisõigust, võrdseid võimalusi meestega töö otsimisel ja hariduse omandamisel. Inglisamaa ei olnud loobunud mõttest taastada oma koloniaalvõim ameerikas. 1812,a kuulutas USA Kongress Inglismaale sõja eesmärgiga vallutada endale Kanada. USA saavutas edu meresõjas, kuid maismaal jäi inglastele alla. 1814.a vallutasid inglased Washingtoni
Venestamine mõjus ängistavalt, ning senine aateline tegevus asendus odava meelelahutusega. Kuid oli ka eestalsi, kes pooldas venestamist. Nt. Ado Grenzstein, "Olevik" ajalehe autor. RAHVUSLUST PÜÜDSID ÄRKVEL HOIDA: · K. A. Hermann -> Ajaleht "Postimees" (Al.1891. muutus ajaleht igapäevaseks). · 1883 Tartus HTG -> Ettevalmistuse said suurema osa eestlasi, kes tahtsin TÜ astuda. ( Võimalik oli saada stipendiumi). · Karskusliikumine -> Eestvedajaks V. Reimann, Kolga- Jaani kirikuõpetaja, kes pani aluse ajaloo- ja kultuuri teaduslikule uurimisele. · Jakob Hurda üleskutse koguda vanavara ja rahvaluulet. · 1870.a. EÜS (Esimene eesti tudengorganisatsioon). >1870."Kalevipoja õhtud" >1881 Sini-must-valge > 4.juunil 1884 lipu õnnist. Otepääl
· Föderalistid esindasid põhjaosariikide kodanluse huve, demokraatlik partei ennekõike lõunaosariikide orjapidajate huve Millised olid uue Vabariikliku partei peamised nõudmised? · Läänealade vabakasutamine kõigile ja orjade kaotamine. Millised ühiskondlikud liikumised kujunesid 19.sajandi I poolel? · Töölisliikumine, mille eesmärgiks oli tööliste õiguste kaitsmine. Nt: nõuti tööpäeva lühendamist · Karskusliikumine, mis püüdis piirata USA's alkoholi tarbimist · Naisõiguslaste liikumine, mis taotles naistele meestega võrdseid õigusi Selgita Monroe doktiriini põhimõtteid. · USA välispoliitiline põhimõte, millega Ameerika Ühendriigid olid vastu igasugusele Euroopa võimu laienemisele Ameerikas. Samuti ei kavatsenud USA ise sekkuda ühegi Euroopa riigi koloonial-või mõjualade jagamisse Milles lepiti kokku Missouri kompromissiga?
Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa ...
Rahvuslikue liikumise eeldused: kirjakeel, rahvuslike ideede levik Rahvuslik liikumine: rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvuslik ärkamine: enesest teadlikuks saamine RAHVUSLIKU LIIKUMISE PERIOODID Kõrgaeg 1860-1870 aastad Venestusaeg 1880-1890 aastad Iseloomulikud · Seltside liikumine · Pessimism jooned · EKS(eesti kirjameeste · karskusliikumine selts) 1872-1893 · Aleksandikooli liikumine üritused I üldlaulupidu 1869 Laulupidude trad jätkus, õpilasselts juhid Hurt, Jakobson,Jansen Reiman F.R.Faehlmann ,,kalevipoja" looja, ÕES looja F.R.Kreutzwald ka ,,kalevipoja" looja Lydia Koidula kirjutas isamaalaule
suurkogumine VENESTAMINE: 1885 uus koolireform – vene õppekeel / ainult usuõpetus eesti keeles 1886 asjaajamine vene keelde 1889 Tartu Ülikool – õppetöö vene keeles Vene õigeusu kiriku mõju kasv: ~ 100 000 eestlast õigeusku. Jätkusid ka rahvuslikud üritused: Eesti Üliõpilaste Selts / W. Reimann; 1896 “Postimees” – J. Tõnisson. 1888 J. Hurt – rahvaluule kogumine. Laulupeod / IV; V; VI. Karskusliikumine. 1832 võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus, millega luterlik kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal. allikaid: Eesti talurahva ajalugu, I köide, Tln., 1992. Tartu Ülikooli ajalugu, II osa 1798 – 1919, Tln., 1982. Andresen, L. Eesti rahvakoolid 19.sajandil (kuni 1880.aastate koolireformini). Tln., 1974 Karjahärm, T., Sirk, V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850 -1917. Tln., 1999 Telemaatika ajalugu
● vanemate eeskuju - 2-5.a. lastel kujuneb arusaam alkoholi osast ja üldisest toimest ● vanemate luba tarvitada sõltuvusaineid kodus - 84% lastest said esimese kogemuse kodus, kas siis kogemata või anti lihtsalt kellegi poolt lonks proovida ● eakaaslaste eeskuju, sõprade mõjutus - suurendab riski sõltuvusele 3-4x ● ühiskondlik arvamus, kultuur, noorte subkultuur ● riiklik alkoholipoliitika: reklaam, massiüritused, müügi piirangud, ravi süsteem, karskusliikumine Riski tegurid: ● eelsoodumus ● kinnistunud tegurid nt. isiksuse omadused ● püsivad tegurid nt. ümbritsev keskkond, perekond ● kaitsvate faktorite puudus Kaassõltuvus. Kaassõltlane - inimene, kes on võimaldanud teise inimese käitumisel ennast mõjutada ning kelle kinnisideeks on teise inimese kontrollimine. Selle käigus tekib obsessiivne mõtlemine, mis matab enda alla kõik teised mõtted ning imeb inimese vaimsest energiast tühjaks.
10.Vaimuelu sajandivahetusel. -Ametlikult kehtis küll vene keel, aga algkoolides õpiti siiski eesti keeles. Samal ajal kasvas koolilaste arv ja nende teadmised suurenesid. 1897 oli rahvaloendus, kus selgus et eesti haridustase on kõrgem kui teistes vene impeeriumi piirkondades. Keskkoolide arvu suurendati, kõrgharidust saanud eestlaste arv suurenes. Sajandivahetusel vähenes venestamise mõju ka seltsiliikumises. Seltsitegevuse peamiseks vormiks kujunes karskusliikumine. Selle kõrval tegutsesid ka põllumeeste seltsid, laulu- ja mänguseltsid. Laialdane seltsiliikumine aitas kaasa ka vaimuelu edendamisele ja rahvakultuuri uuenemisele.
Föderalistid kaotasid oma poliitilise võimu ühiskonnas. Loosi põhja osariikide kodanluse, farmerite ja kujunema haritlaskonna huvide kaitsmiseks vabariikide partei. Peamine nõudmine oli lääne-alade vaba kasutamine kõigile soovijatele ja orjuse kaotamine. Ühendriikides kehtestati 10-tunnine tööpäev. Pöörati suurt tähelepanu haridusele ja riikliku koolivõrgu välja arendamisele. Mõjuvõimsaks rahvaliikumiseks kujunes karskusliikumine. Sai alguse naisõigulaste liikumine taotles võrdseid õigusi ühiskonnas. Orjus muutus majanduslikult veel tulutoovamaks ning hakkas järjest enam teravdama põhja-ja lõuna osariikide vahelisi suhteid. Lõuna farmerid säilitasid orjust, kuna kartsid, et orjade vabastamisel neegrid võiksid hakata nendega maa pärast võitlema. Põhjas: Levis orja vastane hoiak, kujunes friisoilerite liikumine. Suhted: Inglismaa ja Ühendriikide vahel suhted teravnesid. Ühendriigid toetasid ka Ladina-
1976) hinnangul oli Tõnissoni aktiivsus karskusliikumises tingitud ainult huvist eestlaste "tõutervishoiu" vastu. (Wikipedia) Seost karskusliikumisega kinnitab ka asjaolu, et 1925. a muutus Eesti Karskusliidu ajakiri ,,Tulev Eesti" (vastutav toimetaja V. Ernits, tegevtoimetaja J. Vilms) ka Eesti Eugeenika Seltsi ,,Tõutervis" häälekandjaks. Toimetuse kommentaaris ühinemisele öeldakse, et see on loomulik, kuna karskusliikumine on osa tõutervishoiust. Ka töömeetodid kasvatustöö on samad. Seega on palju ühist põhjustes, sihtides ning abinõudes. (Kalling, ,,Karskustöö...") Pärast ajakirja ,,Tulev Eesti" sulgemist 1926. a sai peamiseks eugeenikaalaste kirjutiste avaldamise kohaks ajakiri Eesti Arst. EUGEENIKA OLI POPULAARNE KOGU MAAILMAS Peab märkima, et eugeenika oli 20. sajandi alguses kogu Euroopas ja ka Ameerika
Moraal =tervis, puhas keha, puhas vaim. Sotsiaalne diskursus viina tootmine, mõisa oluline tuluallikas, pika korstnaga viinaköök, kõrtsid, mis kuulusid mõisale, mõis rentis need kõrtsmikele, kelle palkasid. Probleem talupoegadele muutub alkohol kättesaadavaks, kuritarvitavad, joomisharjumused omakorda ohustavad mõisa majandust, kehv tervis, probleemid peredes, viimased rahad juuakse maha, mille arvelt sots olukord halveneb, tööjõud nõrgeneb. 18. Saj alguses euroopas levib karskusliikumine (levitavad pastorid, nt Põlva pastor), Mõis ei vaadanud sellele hästi, kirik sõltus mõisast, mõisnikud keelasid pastorile karskusvande levitamise. Nt: Peter Manteuffel ,,Villem Navi elupäevad". 1839-40 Kreutzwald Viina Katk- 1. Eestikeelne teos, meditsiiniline aspekt (mugandused), viimase kahe teose keskmes eestlane, kes sakslaste teenrina käinud Euroopas(hübriidsus..) (Oluline euroopa kontekst!), ühendatakse kõrts ja kuritegevus.
veinis, mis siis kurnati ja villiti müügiks pudelitesse. Jook sigitas palju jäljendusi, millest üks oligi Pemberton's French Wine Coca. Pemberton reklaamis oma jooki kui ravimit närvilisuse, düspepsia, vaimse ja kehalise väsimuse, igasuguste krooniliste ja kurnavate haiguste, maoärrituse, kõhukinnisuse, pea- ja närvivalu vastu. Sarnaselt Vin Marianile sisaldas ka Pembertoni jook kokat, kuid ka kofeiinirkkaid koolapähkleid, seega oli jook tõesti väga ergutav. Kui karskusliikumine hakkas tootest saadavast tulu ohustama, töötas Pemberton välja alkoholivaba variandi. Coca-Cola tuli müügile 1886. aastal, just enne seda, kui Pembertoni kodulinnas Atlantas kehtestati alkoholi keeluseadus. Nüüd ei varjanud Pemberton kofeiini ja koka mõru maitset enam veini, vaid suure suhkrusisaldusega. [1] Dr. Pembertoni partnerile ja raamatupidajale, Frank M. Robinsonile kuulub au karastusjoogi nimetamisel "Coca-Colaks". Samuti disainis ja kaubamärgistas dr.
· Kõrgkultuuri loomine · Arendada eliitkultuur eestlastega 1870ndatel tekkisid 2 bormi: radikaalne ja mõõdukas. Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler) Mõõdukatesse kuulusid nt . J. V. Jannsen, J. Hurt Venestamise mõju: rahvusliku liikumise raugemine, tsensuuri süvenemine, ajalehtede sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942?), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12. Eesti poliitiline elu 20. saj alguses Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (1861 1917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber koondunud mõõdukad pooldasid Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist
piirkonnas u 50%, juutidel alla 50%, õigeusklikes piirkondades 20% (peamiselt mehed) kõige madalam lugemisoskus muhameedlikes piirkondades. Motejus teges ka aktiivselt karskusliikumisega, mis muutus tolle aja suurimaks rahvaliikumiseks. Mis muutis talurahva, aadli ja riigi vahelisi suhteid. Kasvas katoliku kiriku mõju rahvale. Talupojad muutusid tänu liikumises kaasalöömisele aktiivse tegevuse poliitikas. Karskusliikumine tõi suurt kahju riigikassale ja keelati 1864. Mässu ajal pidi Valancius elama üle raske olukorra, kuna vaimulikuna pidi panema mässajad kirikuvande alla, kuid elas ise neile kaasa. 1864 a keelas Vene valitsus leedu keelse kirjanduse avaldamise ladina tähtedega. Valancius organiseeris aga ladina tähestikus leedu keelsete kirjutise trükkimist väljaspool Venemaad, Väike-Leedus. Valancius on saanud tunnustust ka ajaloolisena. Oma kaheköiteline ajaloouurimine Zemaitia Piiskopkond
Ammu on olnud juba alkohol kauplemises suur asi. Üks annab alkot, teine annab nt elevandiluud. Indiaanlaste kultuur lagunes juba alkoholi pärast, kuna valge mees tõi neile joovastavat jooki. Ühelt poolt on mõisnikul vaja, et talupoeg oleks kaine ja oleks võimeline füüsiliselt endast kõik andma. Teiselt poolt on tarvis oma kaupa maha müüa. Teiselt poolt on kasumit vaja. Talupoega vaja õpetada, kui palju juua. Moraalimaski taga on mure kasumi pärast. Karskusliikumine/kirjandus tekib Lääne-Euroopas 19. saj algul. On popp Liivimaal. Hakatakse vastu võtma karskuse tõotusi. Zschokke- sveitsi kirjanik- „Viinakatk“ Mõlemad lood on kirj 1840ndatel. Seal on ka juba moraaliprintsiip segamini meditsiinilise kahju ideega. Seal on kirjas, kuidas alko mõjub laastavalt nii kehale kui ka vaimule. Tuuakse välja mõlemad pooled, alkoholi poolt ja vastu. Rõhutatakse alko haigustevastast mõju. Rahvaravitsemine. Kreutzwald kritiseerib väga
,,ameerika identiteet" · Progressiusk: tuleviku optimism · Eneseusk: ,,Meie ühiskond on maailma kõige arenenum ja parem kui teised, kuna on sotsiaalselt dünaamiline": ... self-made man aristokraatia ja türannia asemel · Vaba ja õiglane ühiskond, kus inimesed on võrdsed (va. Orjad): demokraatlik poliitika USA mentaliteedi kujunemine · Missioonitunne igal alal: ususektid (nt. Metodistid, baptistid, mormoonid), Karskusliikumine, naisliikumine, vanglareformid (kasvatav vangla surmanuhtluse asemel) Mõjutajad: · SB traditsioonid, protestantism, PA omapära, valgustus, romantika · ,,Lääne hõivamine" (The winning of the West); elu piiripärases dümaamilises tsoonis (frontier) ... Piiramatute võimaluste maa tavainimeste ja surutute ja tõrjute eurooplaste jaoks · Liikuv põllumajanduslik ühiskond · Paralleelselt kapitalismi areng: heaolu garantii (Alexander Hamilton)
Ammu on olnud juba alkohol kauplemises suur asi. Üks annab alkot, teine annab nt elevandiluud. Indiaanlaste kultuur lagunes juba alkoholi pärast, kuna valge mees tõi neile joovastavat jooki. Ühelt poolt on mõisnikul vaja, et talupoeg oleks kaine ja oleks võimeline füüsiliselt endast kõik andma. Teiselt poolt on tarvis oma kaupa maha müüa. Teiselt poolt on kasumit vaja. Talupoega vaja õpetada, kui palju juua. Moraalimaski taga on mure kasumi pärast. Karskusliikumine/kirjandus tekib Lääne-Euroopas 19. saj algul. On popp Liivimaal. Hakatakse vastu võtma karskuse tõotusi. 13 Zschokke- sveitsi kirjanik- ,,Viinakatk" Mõlemad lood on kirj 1840ndatel. Seal on ka juba moraaliprintsiip segamini meditsiinilise kahju ideega. Seal on kirjas, kuidas alko mõjub laastavalt nii kehale kui ka vaimule. Tuuakse välja mõlemad pooled, alkoholi poolt ja vastu
reostunud, ebakvaliteetne). 19.saj keskel rääkisid paljud meditsiiniharidusega kirjanikud alkoholi kahjulikkusest, hoiatasid selle eest. Teemast kõnelemisel kasutatakse spetsiifilist arstiteaduslikku sõnavara ning teaduslikult kirjeldavat stiili. Siit saab alguse suundumus, mis kestab edasi järgmise sajandini. Näiteks Kreutzwaldi ilukirjanduslikus mõttes tuntuim alkoholiprobleemi käsitlev tekst on „Viinakatk“ – see pole originaalteos. 19.saj keskel tekib Euroopas karskusliikumine, mis puudutas paljude maade alamkihte, sh talupoegi. „Viinakatk“ on vaba tõlge ühe šveitsi autori samanimelisest tekstist. Kreutzwald laenas autorilt narratiivi ja tegelaskujud, aga sisult on see kohandatud ikkagi eesti külaeluga. Karskusliikumisest mõjutatud tekstides oli oluline roll teaduslikul lähenemisel. Püüti täpselt kirjeldada seda, mida liigjoomine joodiku kehale kaasa toob. Meditsiini paradigmas
annaabi.ee 
