Tulevik on minu enda kätes Igal inimesel tuleb aeg, mil ta peab mõtlema, mida just tema tahab teha 10, 20 või 30 aasta pärast. Kas elada samaviisi edasi ja loota, et midagi muutub või võtta ette otsus oma elu muuta? Keegi teine ei saa seda ju teha. Tuleviku peale hakatakse tavaliselt mõtlema siis, kui on vaja otsustada, millisesse kooli minna peale põhikooli. Vähemalt minul oli nii. Põhikooli valiku tegid vanemad aga 16aastane nooruk on juba piisavalt täiskasvanu, et teha ise otsus oma tuleviku kohta. Gümnaasium valmistab noore inimese ette iseseisvaks eluks ja annab kaasa pagasi, mida põhikoolist ei saa. See, milliste hinnete või eksamitulemustega õpilane kooli lõpetab, on küll täielikult tema enda vastutus. Praeguste reeglite kohaselt saab kooli lõpetatud ka 1 punktiga, seega kellel on vaja lihtsalt paberit kooli lõpetamise kohta, ei peagi eriti pingutama. Tänapäeval on jätkuvalt levinud uskumus, et ...
on saatus. Hinduistid jälgivad ja peavad lugu karmaseadusest. Karma tähendab tegude saadust. Nad usuvad, et iga inimene on võimeline oma karmat muutma. Kui inimene teeb head ja on üldse hea inimene, siis järgmises elus elab ta hing parema olevuse sees. Kui inimene teeb halba ja on loomult pahatahtlik, siis järgmises elus on tal halvem elu. Hinduistide eesmärgiks on lõpetada elu ja surma tsükkel ehk siis vabaneda lõplikult karmast. Karmast vabanemist nimetatakse Moksaks. Kui ta seda soovib saavutada, siis peab ta olema hea olevus. Jumala täielikuks kehastuseks on Visnu, kes lõi Brahma ja Laksmi. Usutakse, et Visnu on maailma hoidja ning kui ta korraks kõrvale astuks, siis häviks terve maailm. Visnu ülesandeks on maailma kaitsmine ja juhtimine. Visnul on palju kehastusi, näiteks Krisna, Rama ja Narasimha. Nendest kõige kuulsam on Krisna. Teda loetakse isegi mitme vooruse sümboliks.
et kõike, mida inimene külvab, niisiis kõikjal, kus ta iganes midagi algselt põhjustab või mõjutab, peab ta ka lõikama. Tagasimõju seadust kutsutakse ka karmaks. Arvatakse, et saatus ja karma on omavahel otseses ja tihedas seoses. On räägitud, et karma on põhjuse ja tagajärje seadus. Kuid mis on karma saatus? Meie saatus on see, mis juhtub meie valikute tõttu, meie tahtel ja mõnikord ka meie soovil, vahel isegi salasoovide mõjutusel. Meie teadvus on tingitud karmast, millest lähtuvalt teeme oma valikuid. Meie endi valikud kujundavadki aga meie saatuse. Otseselt karmast sõltub meie sünnipärane saatus kellena sünnime, mis ajastul sünnime ning kes on meie vanemad. Teisel tasandist sõltuvad meie valikud. Need valikud, mida me teeme tegelikult igapäevaelus, hoolimata ka ebasootsatest asjaoludest. Meil on võimalus valida see, mis on meeldivam, lihtsam, kasulikum, harjumuspärasem või valida see, mis on lõppkokkuvõttes kasulikum
Veedausunditeks nimetatakse kolme usundit, mis tekkisid Indias: hinduism, budism ja dzhainism Veeda on sanskriti keeles "teadmine" Nii budism kui ka dzhainism tekivad 6. 5. saj eKr reaktsioonina hinduismile (kujunenud II aastatuh eKr veedade õpetusest) Veedausundeil on tarvitusel nn karmaseadus; hea tegu toob hea tagajärje, halb tegu toob halva tagajärje Inimese järgmine kehastus või sünd sõltub varasematest tegudest Eesmärgiks on vabaneda karmast ja karma viljadest Kõik kolm veedausundit näevad maailma tsüklilisena, ei ole ühte loojat ega loomist ega ka viimset kohtupäeva Inimese puhul on tsüklilisus reinkarnatsioonis (klassikalises hinduismis 84 000 korda) Sellest reinkarnatsioonist tuleb vabaneda, hinduismis on see moksha ja budismis nirvaana; nirvaana on kõrgeim seisund täiuslik rahu Lõplikku vabanemist pole veedausundeis võimalik kirjeldada ega selgitada
edust või edukusest, heast saatuses ja halvast saatuses, karistusest ja preemiast, mõeldakse alati materjaalsust selle all. Kas tõesti rikkus on mõõdupuu, millega elu mõõta ? Ilmselt on, kui selline mõõdupuu on olemas. Aga kui mõõta teisi õnnelikkuse mõõdupuuga. Nii võib vaene olla RIKAS ja vastupidi. Olen näinud mitmeid väga rikkaid inimesi, kelle jaoks raha pole õnn, pigem õnnetus. Ja kui inimene ise võtab seda kui saatuse "karistust", kas siis saab rääkida heast karmast. Ehk isegi saab, aga jällegi, kellegi teisega võrreldes. Et mis mõõdupuuga me mõõdame kelle saatus on edukas ja kelle oma mitte ? Tänapäeva ühiskonna kriteeriumiks on materiaalne edukus. Materiaalse edukuse kriteerium on ilmselt sellepärast justnagu ainus mõõdupuu, et inimeste sissetulekud on tohutult erinevad. Paratamatult mõtleb tavainimene, et oleks mul ... ja nii ilmneb see kadedus. Kui oleks mõõduandev haridus ja positsioon, oleks olukord teine. Kahjuks "raha ei haise"
India tähtsamad jõed on Indus ja Gangus KIRJELDA HINDU USUNDIT. Hinduism on muistne usund. Usuti väga paljusid jumalaid, kellest tähtsamad olid Indra (vihma-, tormi- ja sõjajaumal), Siva (hävitaja-jumal, kes võis olla ka inimeste kaitsja) ja Visnu (maailmakorra kaitsja ja hoidja). Hindude arvates sündis hing üha uuesti ja ta võis taaskehastuda nii inimese kui loomana, aga ka taime või koguni jumalana. See sõltus karmast tegudest-mõtetest ja nende tagajärgedest. Halvad teod-mõtted tähendasid halba karmat, mis tõi kaasa kõikvõimalikke hädasid nagu ümbersünni alamasse kasti või haigesse kehasse vms. Hindude eesmärk oli ümbersünnist täielikult vabaneda, selleks tuli luua head karmat. Võimalusi vabanemiseks oli mitmeid, näiteks elu askeedina (loobuda tavapärasest elust ja piirata miinimumini oma igapäevaseid vajadusi). KIRJUTA 2 INDIA KULTUURI SAAVUTUST, MIDA ME KASUTAME TÄNAPÄEVANI!
Ta riietatakse kaunitesse kuningapoja rõivastesse, mille järel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest. Karma seadus ja kannatuse probleem. Budism on võtnud hinduistliku õpetuse karmast ja uuestisünnist. Karma tähendab tegu ja selle tagajärgi. Budistid usuvad, et kõik maailmas on karma loodud. Igaüks meist on omaenda karma laps. Seega on alusetu panna oma füüsilisi ja vaimseid omadusi pärilikkuse või keskkonna süüks, sest inimene ise on määranud selle, milline ta on ning millisesse keskkonda ja missuguste vanemate lapseks ta sünnib. Buddha õpetab, et alles siis, kui karma seaduse õiglus on tingimusteta aktsepteeritud, võib inimene
Need neli, eelkõige aga kaastunne, on olulised eetilised printsiibid, aga ka harjutused meele muutmisel. Meel, mis on teiste suhtes kaastundlik ja sõbralik, unustab enda mina, mis on kõikide kannatuste põhjus.Budistlik põrgu on õnne puudumine. Põhiliselt jagatakse põrgud kaheksaks külmaks ja kaheksaks kuumaks põrguks. Külmad põrgud asuvad maailma äärtel. Juhuslikud põrgud võivad asuda igal pool.Juhuslikud põrgud võivad tekkida mõne üksiku inimese või väiksema grupi karmast. Samuti võivad need olla sellised põrgud, kus ainult ühte inimest piinatakse. Kasutatud materjal: Estoniannyingmaencyclopedia universeinmyself.blogspot Raamat Kannatuse muundamine. Kristin-Liisa Mägi 10 AB.
Nii on võimalik saavutada täielik vabanemine ehk nirvaana. Selleks on olemas kaheksaosaline tee, mis hõlmab õige mõtte, kavatsuse, kõne, teo, elu , püüdluse, mõtluse ja keskendumise. Budismi eesmärk on jõuda nirvaanasse absoluutse rahu seisundi, mis asub väljaspool kannatust tekkitavat maailma. Budistid usuvad, et kui nad pole suutnud vabaneda maise elu köidikuist, sünnivad nad pärast praeguse keha surma aina uuesti teises kehas. Uus elu sõltub karmast, mis on elu vältel tehtud heade ja halbade tegude kogusumma. Budsimi neli põhipahet: kõigi kuue meele (sealhulgas ka mõtlemise) kaudu saadav nauding lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma väärusk teadmatus ehk rumalus Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: püsimatus, muutuvus (kõik muutub ning teiseneb) kannatus, rahulolematus, viletusus minatus, hingetus (ainult see võimaldab kannatusi ületada)
Tänapäeval on hinduismil palju eriharusid. Kolm kõige levinumat hinduismi filosoofilist süsteemi on: sankhja, jooga ja vedanta. Elu peale surma Üldine eshatoloogia (s.o. õpetus, mis saab maailmast kauges tulevikus) käsitleb kogu inimkonna käekäiku, eriti viimsepäeva sündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja viimsepäevakohtuga. Hinduism keskendub ainult üksiku teispoolsele elule. Enamike hinduismi usundisüsteemide puhul on eshatoloogiliste seisukohtade keskmes õpetus karmast (lõikad seda, mida oled ise külvanud) ja sanaarast (transmigratsioonist). Vastavalt sansaarale (olemise ringile) on iga inimese praegune elu mõjutatud sellest, mida ta on teinud oma eelmistes eludes. Karmat võib defineerida kui iseeneslikult toimuvat õigusemõistmist. Iga teoga kaasneb tasu või karistus. Taassünnid maa peal võivad omakorda olla mistahes eluvormis, kas inimese, looma või ka taime kujul. Taassündi inimesena peetakse
Legendis ,,Uttaradhyayana sutra" meenutakse Parsva ja Mahavira kohtumise, mille tulemusena ühendati vana Jainismi kiriku uuega. PEAMISED TÕEKSPIDAMISED · Kõik elav, iga asi omab hinga. · Iga hing on püha ja omab kaassündinud lõpmatu teadust, jõudu ja õnne. Selle pärast peab suhtuma iga elavaga nii nagu iseendaga, mitte kahjustada ja teha head. · Iga hing on oma elu eest vastutav nii olevikus, kui ka tulevikus. · Kui hing vabastab karmast, siis ta muutub vabaks, saab lõpmatu teadmisi ja õnne. · Jainismis puudub mõiste kõrgem jumalik looja, päästja või hävitaja. Universum on isereguleeritav ja igal hingal on potentsiaal saavutada jumalikku teadvuse (siddha) oma jõupingutusi abil. · Dzainism rõhutab eelkõige tunnete kontrolli vajadust, sest sõltuvus materiaalsest maailmast, kaotuse hirm võib eemaldada isiku tema hinge tegelikust olemusest ja viia
sündida, kui tegi aga pahandust, sündis ta madalamasse kasti või loomana. Puutumatute last peeti sündimisest saadik ebapuhtaks. Eri kastide liikmete omavahelised abielud olid keelatud RELIGIOON India on kahe suure religiooni sünnimaa. Hinduism on muistne usund, mille looja ja tekkeaeg ei ole teada. Hindude arvates sündis hing üha uuesti ja ta võis taaskehastuda nii inimese kui loomana, aga ka taime või koguni jumalana. See sõltus karmast tegudest-mõtetest ja nende tagajärgedest. Hindude eesmärk oli ümbersünnist täielikult vabaneda, selleks tuli luua head karmat. Viise reinkarnatsioonist vabanemiseks oli mitmeid, üks võimalus oli elu askeedina (loobuda tava-pärasest elust ja piirata miinimumini oma igapäevaseid vajadusi). Budism Budism kasvas 6. saj. eKr välja hinduismist. Selle loojaks on Buddha ehk Siddharta Gautama. Algses budismis jumalaid ei olnud selle poolest erineb see hinduismist,kuid
ehk moksast. 2) Mida aitab teadmine mikrokosmosest inimesel endaga teha? Inimene on mikrokosmos, kelles on peidus kõik need jõud ja energiad, mis on olemas kõiksuses. Jõudes kaheksandasse faasi omandab inimene kõikehaarava jõu. 3) Mis on suurimad eksimused budistliku arusaama järgi? Ihadele järgi andmine, Teelt kõrvale kaldumine. 4) Mille poolest erineb budistlik karma hinduistlikust karmast? Hinduismis on karma paratamatu, põhjuse ja tagajärje seadus, budismis aga saab karmat muuta, kuna inimene ise on oma karma looja. 5) Selgita yin'i ja yan'i tähendust taoismis. Yin' ja yan' on vastandid. Yin'- raske, tume, niiske ning on seotud taeva, kuu ja naiselikkusega, kuid yan'- õhuline, kerge, kuiv ning on seotud taeva, päikese ja mehelikkusega. Need on omavahel seotud pideva võitlusega, milles kumbki ei saa teist hävitada. Nende vaheline pinge on loonud kolm asja maa,
Selleks tuleb neil võidelda deemonitega. Et jumalatel võitluses jõudu oleks, tuleb neile ohvreid tuua. Braahmanitel olid keerukad ohvrirituaalid. Oluline roll oli rituaalsel tulel, mida kujutati jumal Agnina. Usuti, et rituaal aitab inimesel oma eesmärke saavutada ja pärast surma taevasse pääseda. Aja jooksul tekkis arusaam, et pärast surma peab inimene sündima üha uuesti ja uuesti uues kehas. Arvati, et uus elu sõltub vanas elus korda saadetud tegudest ehk karmast. Nii sai taassündide õpetusest kastikorra oluline põhjendus. Ülim hüve hingele oli pääs taassündide ahelast taevasse. Selle saavutamiseks oli mitmeid viise. Nt meditatsioon või mõne jumala andunud austamine. Osad aga ei lootnudki taassünnist loobuda ja püüdsid oma elu parandada. Usk taassündi tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Kuna vägivald tähendab halba karmat ning hinged sünnivad ka taime- ja loomakehadesse, siis tuleb nende vastu vägivalda ära hoida. Selle
Armastuse-jooga (Bhakti-jooga) on loomulik ja siiras Jumala otsimine, mis algab Armastusest, jätkub vaid Armastuses ja lõpeb üksnes Armastuses. Isegi silmapilgu kestev kirglik armastus Jumala vastu toob meile igavese vabanemise. Kui inimene lõpuks valdab bhakti-joogat, armastab ta kõiki ega vihka kedagi. Ta on muutunud igavesti rahulolevaks. Bhaktit ei saa kasutada maiste eesmärkide teenimiseks, sest senikaua kuni on maiseid ihasid, ei teki sellist armastust. Bhakti on suurem karmast ehk põhjuse ja tagajärje seadusest ning suurem joogast, sest need on mõeldud teatud eesmärgi saavutamiseks. Bhakti seevastu on aga eesmärk ise vahend ja eesmärk üheskoos. Swami Vivekananda, Tuntumaid bhkati-jooga harrastajaid oli indialane Swami Vivekananda, kes sündis 12. jaanuaril 1863.a Calcuttas. Juba lapsena näis temas olevat ohjeldamatut vaimset jõudu, mille ta oli saanud sünnikingitusena eelmiste elude pingutuste tulemusena.
6 Andra Teede Saage üle Te teate ju Andra Teedet küll. Ajalehe andmeil kirjutas ta sel aastal gümnaasiumi lõpukirjandit ning peakorraldas kirjandusfestivali Sotsia. Lisaks ilmus temalt alles eelmisel aastal luulekogu "Takso Tallinna taevas", mis sai palju kiita ning mida keegi olla isegi lugenud. Puhtast igavusest, karmast, poosist või PMS-ist luuletavate naiste kõrvale on tekkinud tõdev linnalüürik, keda samas ei saa teps mitte tissidega Jürgen Roosteks arvata, sest õnneks on noore naise ainevahetus kiire ja see jätab tema värssidesse meeldivalt vähe pohmellihõngu. Samuti ei lohise Andra kirjutised enamasti leheküljest pikemaks ja isegi viletsa luulekogu tunnussõna "hing" kohtab teisikkogus meeldivalt vähe. Õnneks on nõmesõna nendessegi tekstidesse sattunud
Vaimse täiuse saavutamiseks on kolm suuremat teed (margat ehk joogat): dznjaana (teadmine, arusaam, tarkus), karma (tegu) ja bhakti (ekstaatiline pühendumine). Mõned hindud arvavad, et igaüks neist kolmest teest nõuab täielikku keskendumist ja see on vabanemise jaoks piisav. Ometigi õpetavad paljud tänapäeva õpetajad ja gurud joogade sünteesi ja väidavad, et need kolm teed on omavahel seotud ning vabastavat teadmist võib leida kõigi kolme kaudu. Dznjaanajooga vabastab karmast ja ümbersündidest ning haigustest, vanadusest ja surmast. See viib teadmatusest vabanemiseni ja brahmani realiseerumiseni. Tarkuse poole püüdlemine tähendab vaikimisi religioosset praktikat- meditatsiooni, puhastumist ja eelkõige pühade tekstide uurimist. Upanisadide õpetuse järgi on inimesed vaimus sarnased brahmaniga. Kui inimesed seda taipavad, siis nad võivad saada mingite koolkondade järgi ''elu vältel vabanenuks''.
Indias on esindatud veel zoroastrism, islam, judaism, kristlus. Sõna hindu tuleneb sõnast Indus. Hinduism on üldnimetus paljudele koolkondadele, gruppidele ja õpetustele. Tähtsaimad harud: brahmanism visnuism (sh krisnaism) sivaism saktism Hindu on see, kes tunnistab Veedade tekste ning tema vanemad peavad olema hindud. Hinduism peab oluliseks ühiskonna seisuseid. Hinduismis on oluline tsükliline maailmakäsitlus. Väga tähtis on uskumus karmast, mis on inimese tegude summa. Karmaga on seotud sansra, mis tähendab hinge pidevat taaskehastust. Hinduism on teinud läbi olulise arengu oma eksisteerimise vältel. Tsivilisatsioon kui selline sai alguse Induse kallastel, kes rääkisid draviidi keeles. Leitud naiskujude järgi oletatakse, et algselt kummardati pigem naisjumalaid. Austatud olid ka loomad: veised, elevandid. Umbes 1700 eKr algas tsiv allakäik. Hüpoteesideks võivad olla klimaatilised muutused või vaenlaste sissetung.
Rajaja - pole Pühad paigad - hiis Iseloomulikud riitused sünd, täiskasvanuks saamine, abielu, surm. Hinduism Lunastusõpetus eesmärk on vabaneda hinge rändamisest ühinedes brahmaniga. Selleni jõuab ta end arvukate uuestisündide ajal arendades. Kui inimene viimaks vabaned pikast uuestisündide ahelast, saavutab ta vabaduse ehk moksa. Selleks peab inimene vabanema oma hirmudest ja pettekujutlustest ning leidma tasakaalu sellises rahus ja kiretuses, et tema karmast ei jääks järele enam midagi. Kogudus puudub ühtne organisatsioon. Jumalateenistused on eraviisilised kodus, looduses, templid. Iseloomulikud tunnused kastisüsteem: väljendab sotsiaalset ebavõrdsust, ametlikult keelatud, aga toimib tänapäevalgi. Kõiksusel puudub algus ja lõpp. Misjonitöö läänemaades. Sisaldab polüteismi(u 100mln jumalat), monismi(üks tõelisus, millest kõik olev on lähtunud),
Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda kodust jumalateenistust nimetatakse puudzhaks, selles annetatakse jumalatele lilli, puuvilja, riisi, viirukit, piima, vett ning süüdatakse lambike, milles põleb puhastatud või ehk ghee Sünniga seoses on 16 samskara't ehk rituaali, nõu eostamiseks saadakse preestrilt, raseduse ajal loeb ema pühasid tekste, teatud vanuses raseeritakse lapse pea, et teda halvast karmast vabastada. Surma puhul viiakse läbi viimane sanskara, enne surma pannakse surija suhu mõned tilgad Gangese vett, püha tulsitaime lehed ja tükike kulda Laip tuhastatakse, kuna taaskehastub ainult aatman e hing, tuleriidal poetab lahkunu vanim poeg süüdatud puutükid lahkunu suhu, peale tuhastamist heidetakse tuhk ja lilled Gangesesse või mõnda jõkke või järve Hindu pulmad on olulised, kollane värv on siin oluline, pruudi ja peigmehe paremad
Enamik hinduistide palvusi toimub aga kodus seal on kodune pühamu ja seda kodust jumalateenistust nimetatakse puudzhaks, selles annetatakse jumalatele lilli, puuvilja, riisi, viirukit, piima, vett ning süüdatakse lambike, milles põleb puhastatud või ehk ghee Sünniga seoses on 16 samskara't ehk rituaali, nõu eostamiseks saadakse preestrilt, raseduse ajal loeb ema pühasid tekste, teatud vanuses raseeritakse lapse pea, et teda halvast karmast vabastada. Surma puhul viiakse läbi viimane sanskara, enne surma pannakse surija suhu mõned tilgad Gangese vett, püha tulsitaime lehed ja tükike kulda Laip tuhastatakse, kuna taaskehastub ainult aatman e hing, tuleriidal poetab lahkunu vanim poeg süüdatud puutükid lahkunu suhu, peale tuhastamist heidetakse tuhk ja lilled Gangesesse või mõnda jõkke või järve Hindu pulmad on olulised, kollane värv on siin oluline, pruudi ja peigmehe paremad
digambra levinud Põhja- thirthanka Selleks, et mitte putukaid tappa, õige sadhu Indias) kuju kantakse maske ning pühitakse enda käitumine pühamehed, eest maad kes käivad 2) vetambara oluline on tõearmastus mungad, alasti valgerõivsed keskne teema on karmast nunnad, (uskusid, et vabanemine ilmikmehed svetambara lubatud on kõik dainistid on taimetoitlased; ei , sadhu valgete riiete tohi tappa isegi putukaid ilmiknaised pühamehed kandmine, ohvriteenistused, palveränakud = dainistid
kannatusi või käituvad ebamoraalselt, saavad tõenäoliselt järgmises elus karistada(sünnivad madalamasse seisusesse, vaesusesse, kannatustesse, valusse või üldse väljaspool kastisüsteemi). *Aatman on elusolendi olemuslik, muutumatu põhivorm. Seni kuni püsib uskumus, et inimese aatman on universaalsest brahmanist ehk maailmahingest lahus, jätkuvad kannatused. Vabanemine ehk moksa on võimalik, kui mõistetakse et aatman ja brahman on üks ja seesama. Kui inimene on karmast vabanenud ja saavutanud moksa, siis on aatman vaba taasühinemiseks brahmaniga ning uuestisündi ei toimu. Rituaalid *Inimesed käivad terve päeva templites, et teha annetusi, palvetada, laulda ja kuulata õpetusi. Kuna hindud austavad puid kui varju ja elu andjaid, võib peaaegu kõikides templites leida iidseid banjanipuid, mida samuti asutatakse. *Raksa bandhana(püha)-tähendab kaitsmist ja bandhana sidumist. Peamine tseremoonia on
väga vähestele täiskasvanutele. Indigolastel on äärmiselt raske iseendale valetada, sest alati, kui nad teevad kas omaalgatuslikult või kellegi survel midagi niisugust, mis neile ei meeldi või mis ei tundu hea ja õige, järgneb sellele vahetu kehaline reaktsioon. Indigolastel, kelle isiklikke piire või kitsendusi on ühel või teisel moel ületatud, tekivad sageli seedimisprobleemid, peavalud ja kurguvalud. Indigolapsed on sündinud karmast vabadena ning ilma hingeenergiata. Nende aura on ühtaegu väga magnetiline ja väga kaitstud, nii et lapse vaim ja keha saavad omavahel vabalt suhelda. Indigolastel on sünnist saadik väga kõrge enesehinnang ning suur usk endasse ja oma võimetesse. On ilmne, et paljusid asju nad lihtsalt ei karda, uskudes, et suudavad enda eest hoolt kanda juba väga varases eas. Tegelikkuses võivad nad aga endale isegi ohtlikuks
Veedades mainitakse tuhandeid jumalaid. Korduvalt on mainitud 33 jumalat. Peale jumalate mainitakse Veedades pooljumalaid - asurad. Brahmanistlik periood Hinduismis on vaid üks jumala absoluut (brahman). Brahman on kirjeldamatu ja väljendamatu. Brahman on kõige algus ja lõpp. Brahmani kõrval on oluline inimese igavene olemus. Atman on identne brahmaniga. Inimese eesmärgiks on tunnetada identsust brahmaniga, milleni jõutakse joogade abil. Sinnani aitavad gurud. Ilmub ideena õpetus karmast (tegude summa). Hinduistliku arusaama järgi vabaneb inimene taaskehastumisest enda tunnetamise läbi. Tekib religioosne põhjendus seisuste õigustamiseks. Igal seisusel on oma käitumiskoodeks e dharma. Seisused on brahma poolt kehtestatud. Seisused: brahmanid (preesterkond, haritlased) -peakohustus on Veedade õpetamine ja ohvriandide toomine sõdalased, radzad - kaitsta riiki välisvaenlaste eest ja tagada sisemine stabiilsus
saavad aru et nad on Brahmaga üks. Pidev ümbersönd on sansara(see tähendab et inimnee võib uuesti sündida väga erinevate olenditena.) tuleb ümber sündida 42 000 korda siis saad brahmaga ühtseks. Karma paneb paika kellena sa sünnid. Karma on takjas inimese küljes mis jääb külge ja paneb paika kellena sa sünnid et palju on sul häid tegusi ja palju halbu tegusi. Kui vabaned karmast siis inimese hing ühinebHatman Brahmaiga ja lõpuks moksasse saad mis on üldsus nagu paradiis. Surm ei ole halb, surm on võimalus paremasse ellu saada. Jooga. Oli selline mees patanjai ja ta pani kirja joogasuutrad. Seal olid kirjasjooga tee. Jooga-8 astmeline tee: · Yama · Niyama-nagu 10 käsku · Asana, asendite ja hahrjutuste praktika · Pranayama. hingamisharjutused · Pratyahara-harjutusi kus õpitakse oma haistinugid ja meeli kontrollima.
On karmat, mis ei pruugi aktualiseeruda. Dzainistide arvates keha ei mõju väljapool keha. Ühe olendi karma ei saa üle kanduda teisele. Õnnetus või õnn elus ei ole otseselt karma. Karma paneb tegutsema ühel või teisel moel. Vastavalt tegutsemisele võib õnnetus juhtuda või mitte. Askeesi läbi võib realiseeruda. Karma on see, mis sunnib hinge tegutsema. Lihasuretamine aitab neid vaigistada. Hinged tõmbavad karmaosakesi ligi, kuna universum täidetud nendega. Karmast hoiduda saab mitte tegutsedes. Hing on vaba. Ümbersündimise hetkel karmaosad klammerduvad hinge külge ja liiguvad järgmisesse ellu. Kõige parem kui karma tasakaalus. anekAntavAda- tähendab seda, et dzainism väidab, et absoluutset reaalsust või tõde pole olemas, vaid, et see sõltub vaatenurgast. Dzainistide arvates pole maailm konkreetne. Reaalsuse vaatlemiseks võimalik erinevaid vaatenurki valida. Leiavad, et substants ja side mõjutavad seda reaalsust
- Inimese järgmine kehastus (hinduismis) või sünd (budismis) sõltub varasematest tegudest Head teod põhjustavad hea taaskehastumise / ümbersünni (rikkana jne) Halvad teod halb taaskehastumine või ümbersünd (vaene jne) - Uuestisündimisest pääseb hing alles siis, kui inimene on vabanenud kogu karmast - Budismis eesmärgiks: Vabastada end karma mõjust Kustutada kõik soovid ja kiindumused Kannatuste algpõhjuseks teadmatus o Tekivad soovid ja ihad viivad tegudeni, mis põhjustavad lõputuid uuestisünde o Kui inimene vabaneb kiindumustest, lõppevad ka ümbersünnid - Oluline dzainistide õpetuses
nende vahel vahet teha." See palve on toodud Buddha kirjutistest. 30. Andestamise seadus. See seadus töötab koos teistega arvestamisega ja nägemisega, et kõik on armastus, nii võidakse tunda ülevat võrdseks saamise tunnet. Vana "hammas hamba vastu "energia hoiab inimese vibratsiooni astme väga madalal. Andestada, vabastada viha, laseb armulisusel kosta ja vabastab indiviidi karmast, mis tema akashasse on kogunenud. Vägivallatus on välja kasvanud armastuse ja andestamise seadusest. Kõik hea tuleb andestamisest. On tõsi, et inimkonna püsimine oleneb inimese võimest andestada. Andestamine on pühadus. Andestamisega hoitakse universumit koos. Andestamine on võimsaim võimsamatest. Ta on teadvuse vaikus. Andestamine ja õrnus on ennastvalitseva iseloomujoon ja kujutab igavest voorust. 31. Vaba Tahte ehk valiku seadus
Hindud loodavad saavutada head taassündi praegust elu hästi elades ja seeläbi head karmat kogudes. Selles protsessis on oluline dharma idee sellest, mis on õige nii rituaalses mõttes kui igapäevaelus. Usklikud püüavad dharmat ehk moraalistandardit järgida nii hästi kui võimalik. Kuid sansaarast on 5 võimalik välja pääseda moksa saavutamisega, mida ,, Bhagavadgita" kirjeldab kui vabadust klammerdumisest oma keha külge, vabadust vihast, surmast ja isegi karmast. 1.6. Eetika, moraal ja seadus Hinduismi eetika põhineb karmal, põhjuse ja tagajärje seadusel, ja dharmal, õigel moraalsel teel, mida iga inimene peab järgima. Kuna meie iseloomud ja olud on erinevad, pakub see usund erinevaid võimalusi, kuidas hästi elada ja dharmat järgida. Hindud püüavad elada ja tegutseda vooruslikult, et saavutada positiivset karmat. Üks elu pole piisavalt pikk aeg täiuslikkuseni jõudmiseks ja seega püüavad inimesed sansaarast pääseda
• Õndsus, kus eelkõige puuduvad elu lammutavad faktorid • Selleni viib meditatsioon, mille käigus inimene vabaneb • Meditatsiooni käigus kogeb inimene halastust, kaastunnet, ühist rõõmu ja meelerahu KARMA • Seadus, mille järgi igal teol on tagajärg ehk teo vili • Inimese järgmine kehastus sõltub varasematest tegudest • Suleb inimese sünni ja surma ringi • Uuestisündimisest pääseb inimene alles siis, kui on vabanenud kogu karmast • Budismis on eesmärgiks vabaneda karma mõjust • Kannatuste algpõhjuseks on teadmatus • Džainistid usuvad, et halvad karmaviljad muudavad hinge raskeks ning head kergendavad seda • Askeetlike uskumuste aluseks 7. Religioossed tüübid ja naiste roll religioonides USULISED TÜÜBID • Välispidine religioossus • Kasutab religiooni mingiste eesmärkidel • Kõik, mis välja paistab, on olulisem inimese sees toimuvast
Budism on Põhja-Indiast alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Laoses, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Budism on võtnud hinduistliku õpetuse karmast ja uuestisünnist. Karma tähendab tegu ja selle tagajärgi. Kõik maailmas on karma loodud. Igaüks meist on omaenda karma laps. Budist käib tihti templis mediteerimas. Ta kummardab Buddha kuju ees ja austab munki. Buddha kuju ette asetab ta lilli või puuvilju või siis põletab suitsutusaineid. Sümboliks on kaheksa kodaraga ratas, kõrgem seisus on Nirvana, taimetoitlased, kloostrid, pühakodad templid. Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite
ärevus ja ootamatud vaimsed vaevad. Nirvaana Nirvaana tähendab vaibumist või kustumist. Kuigi see termin pärineb hinduistlikest pühakirjadest, on ta eeskätt budistlik. Nirvaana poole püüdlemine on Hinduistliku pühaku eesmärgiks oli budistide jaoks elus olulisim. Nirvaana on elujanu ja ihade hääbumine. Karma puhastada oma hing karmast, kuni hing ise seadus ei kehti enam ning inimene (atman) kogeb samasust kõikjaloleva vabaneb uuestisündide ringkäigust. vaimuga (Brahman) ja need kaks sulanduvad ühte. Buddha õpetus oli ,,mitte-hinge" või ,,mitte-mina" õpetus.2 Seega on nirvaana teistsugune seisund, mida sai kogeda vaid see, kes oli ületanud ,,ise" ja igasuguse kujutluse sellest. See on midagi ülimat, igavest, mida pole võimalik kirjeldada kaduva maailma mõistete abil
veresoonte ligeerimise tehnika amputatsioonidel. Zgutte ja klambreid hakati kirurgias laialdaselt kasutama siiski alles 19. sajandi teisel poolel (nt Jules Pean, võtab kasutusele praegu tema nime kandvad klemmid). Paracelsus (1494-1541) õige nimega Theophrastus Bombastus von Hohenheim, oli skandalist ja reformaator. Tema panus oli see, et tuli tagasi ontoloogilise haiguskäsitluse juurde haigus sai asjaks iseeneses (mitte osa haige inimese elust, ilmavaatest, ,,karmast" vms) ning seega sai võimalikuks tõsisem materialistlik lähenemisnurk haigustekitajate otsimisele ja nendega võitlemisele. Samas oli Paracelsuse ontoloogilises lähenemises piisavalt müstikasse kaldumise võimalusi, mida Paracelsus ka tegi. Paracelsust saab pidada oluliseks tegelaseks rohuteaduse ajaloos iatrokeemilisele suunale alusepanija nägi algainetena keemilisi elemente väävel, elavhõbe ja sool.
annaabi.ee 
