"Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" *(1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil
,,Mõrsjalinik" Karl Ristikivi ,,Mõrsjalinik" on ajalooline romaan, mille peategelaseks on Siena Katarina, kellest saab teose käigus pühak. Tegevus toimub 14. sajandil Itaalias. Sündmuste käigus kirjeldatakse ristisõdu erinevate Itaalia linnade vahel, samuti ka nende omavahelisi suhteid ning elu ristiinimesena. Raamat on jaotatud kolmeks osaks: esimeses osas kirjeldatakse väikese Katarina esimest nägemust Jeesusest ning seda, kuidas ta otsustab ning lubab oma elu vaid temale pühendada.
· Viikingite jälgedes (1936, alternatiivajalooline romaan) · David (peategelane) · Philippe IV · Paavst Clemens V · Blanche · Jerome · Isabelle Raamat ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1966. Romaan jutustab kõmri päritolu muusiku Davidi elulugu. Rändmuusik David de Galles püüdleb kaanonitevaba, inimest ülendava muusika poole. Romaani tegevustiku taustaks on 14.-15. saj. Prantsusmaa. Triloogiasse kuuluvad veel "Mõrsjalinik" ja "Nõiduse õpilane". Teos oli muidu hea lugeda. Vahepeal oli igavaid kohti teoses. Peamiselt oli päris huvitav lugeda Davidi elu, kuidas ta rändas ja tegi ka samas muusikat. Teost soovitan samuti ka teistel lugeda. Uut infot ei saanud siit teosest.
VÄLISEESTI KIRJANDUSE ARVESTUSEKS Nimeta 10 väliseesti kirjanikku ja igaühe juurde mõni teos (v.a Ristikivi, Helbemäe, Viirlaid) 1. Bernard Kangro "Jäälätted" 2. August Gailit "Leegitsev süda" ; "Ekke Moor"; "Kas mäletad, mu arm" 3. August Mälk "Tee kaevule"; "Jumalaga, meri" 4. Elin Toona "Puuingel"; "Kaleviküla viimne tütar"; "Sipelgas sinise kausi all" 5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht Tulimuld B. Kangro Teataja Mana I. Grünthal ...
„Rohtaed“ (1942) Diloogia „Kõik mis kunagi oli“ (1946) „Ei juhtunud midagi“ (1947) Modernistlik romaan „Hingede öö“ (1953) – Ristikivi enda sõnul on see „realistlik muinasjutt“ Ajaloofilosoofiline sari Kroonikate triloogia – „Põlev lipp“ (1961), „Viimne linn“ (1962), „Surma ratsanikud“ (1963) Biograafiate triloogia – „Mõrsjalinik“ (1965), „Rõõmulaul“ (1966), „Nõiduse õpilane“ (1967) Põimingute triloogia – „Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzea“ (1970), „Lohe hambad“ (1970), „Kahekordne mäng“ (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia „Imede saar“ (1964) ja novellikogu „Sigtuna väravad“ (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi „Rooma päevik“ (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja.
kuningriigi (Lõuna-Itaalia). türklastega (hävitasid Akkoni). Vaheteos ,,Imede saar" Tegevus toimub 14. sajandi keskel utoopilisel Allotria saarel. Sündmustest jutustab kroonik Niccolo Casarmana, ,,Surma ratsanike" Casarmana poeg. Biograafiline triloogia ,,Mõrsjalinik" ,,Rõõmulaul" ,,Nõiduse õpilane" Tegevus toimub Itaalias. Peategelane on muusik ja helilooja Peategelane on arstiteaduse doktor, Peategelane on ajalooline isik David Cambrianus, Walesi astroloog ja alkeemik Johannes Katarina Benicasa (1347 1380), päritoluga noormees. Ta püüab Faber, kes elab 15. sajandi alguses kes tõusis lihtsast värvalitütrest õnne ja tunnustust leida 14., 15
"Rohtaed" (1942) Karl Ristikivi Looming Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946a - Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947a - Vadstena) "Hingede öö" (1953a- modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Karl Ristikivi Looming Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961a), "Viimne linn" (1962a), "Surma ratsanikud" (1963a) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965a), "Rõõmulaul" (1966a), "Nõiduse õpilane" (1967a) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970a), "Lohe hambad" (1970a), "Kahekordne mäng" (1972a) Karl Ristikivi Looming Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976a), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972a. 2009. aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (1957a-1968a)". Karl Ristikivi Mälestusmärgid
"Sinine liblikas" (1936) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud"(1938) "Õige mehe koda" (1940; algselt "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Loometee ülevaade(2) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953) Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Loometee ülevaade(3) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) "Tuli ja raud"(1938) . . . . Teos sai kirjastuse Loodus romaanivõistlusel esimese koha. Romaani tegevuspaik on 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese kolmekümne aasta Tallinn ning tallinlastest tööinimeste ehe elukeskkond ja mõtteilm. "Tuli ja raud"
"Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Ühiskondlik tegevus Karl Ristikivi oli koos Valev Uibopuuga aastatel 19441946 Helsingis ja Stockholmis neljas osas ilmunud koguteose "Eesti Looming" eestvedaja. Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Eesti Rahvusnõukogu juhatuses esindas ta Vabariikliku Ühingut. Ristikivi valiti 1966
,,Mõrsjalinik" Analüüs 1.Tegevusaeg ja koht 14.saj II pool, Itaalias (Toskaana, Avignon) Ajaloolooline taust: Raamatu peategelane Katarina Benincasa( päriselus Caterina Benincasa) on reaalselt elanud isik. Raamat põhineb Caterinast kirjutatud biograafiatele. Caterina Benincasa (1347-1380) sündis Sienas jõuka linnakodaniku tütrena paljulapselisse perekonda, juba seitsmeaastaselt nägi ta esimese religioosse nägemuse ning koges müstilisi läbielamisi. Varsti pärast seda andis ta neitsiliku tõotuse. 16.aastaselt astus ta rasket haigust ettekäändeks tuues Dominicuse kolmandasse ordusse ning pühendus peatselt halastustegevusele. Oma pühaduse, range askeesi ning imetegude tõttu sai ta peagi tuntuks mitte üksnes Sienas, vaid kogu Toskaanas ja kaugemalgi. Caterinaga seondub palju imepäraseid juhtumeid. Raamatusse sisse toodud ka Avignoni vangipõlv (1309-1377,...
Tegi koostööd moodsate Rootsi noorluuletajatega. Arno Vihalemm(1911-1991) Luuletaja, kuntsnik graafik 5 kogu Teosed: ,,klaasmäel", ,,cogito Ergo Sum" Prosaistid Karl Ristikivi (1912 -1977) Algul kirjutas luulet, hiljem kirjanik Varbla kihelkonnas sündinud. Elas Rootsis, eesti kirjanike kooperatiivi esimees Looming: Tallinna triloogia: ,,tuli ja raud" ,,Hingede Öö" Ajaloofilosoofiline sari: ,,Põlev Lipp", ,,Lohe Hambad", ,,imede saar", ,,Mõrsjalinik Suurim romaanikirjanik. Arved Viirlaid Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude
Karl Ristikivi teised teosed Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma o Postuumselt avadati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). ratsanikud" (1963) o Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) autor. Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" Ja veel lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse o õpilane" (1967) o Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972. aastal. Põimingute triloogia "Õilsad · On eesti luule üks kaunimaid ja
Pärast pikemat vaikimist hakkas alates 1961. aastast ilmuma Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis jaotub triloogiateks. Tema loomingu keskseks teemaks on Õhtumaa saatus alates ristisõdade ajastust 13. sajandil kuni tänapäevani. Esimest triloogiat ("Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) on nimetatud ajalookroonikateks. Teine triloogia koosneb ajaloolistest biograafiatest ("Mõrsjalinik" (1965) on pühaku, "Rõõmulaul" (1966) on kunstniku, trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, alkeemiku elulugu. Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) koosneb nn. kahekordsetest mängudest, romaanide üks tegevusaeg on minevikus, teine olevikus. Triloogiate vahel ilmus antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968).
"Tuli ja raud" (1938) sai "Looduse" romaanivõistlusel esimese auhinna. "Õige mehe koda" (1940) algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas". "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946 Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947 Vadstena) "Hingede öö" (1953, modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) "Imede saar" (1964) "Sigtuna väravad" (1968) Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980), ning kogu "Viimne
5. VAHETEOS ,,Imede saar" Merereis utoopilisse Allotria saareriiki 1348 a. Olustik sarnane 1960.aastate Rootsiga, nähtuna keskaja inimese pilgu läbi. Uue ühiskonna suhtes irooniline. Mõistukõneliselt on juttu ka Eesti ohverdamisest- Allotria heaoluühiskonna kõrval agressiivne naaberriik, kes tahab taastada oma võimu. KERGES LAADIS, KUID TERAV, KRITISEERIB KAASAEGSE MAAILMA POLIITIKAT. 6. BIOGRAAFIATE TRILOOGIA ,,Mõrsjalinik" ; ,,Rõõmulaul" ; ,,Nõiduse õpilane" Keskaja vaimsele langusele järgnes renessanss. Eriliste võimetega inimesed. Kuidas ajaloosündmused mõjutavad nende elu ja nemad ajalugu. Tähtsad on religioossed, kõlbelised, vaimsed ja esteetilised väärtused (pühak, õpetlane/arst, muusik) MAINE VARA, AU, KUULSUS POLE OLULISIM, INIMESE VAIMSUS KADUMATU VÄÄRTUSEGA. 7.AEGRUUMIDE PÕIMINGUD ,,Õilsad südamed" ; ,,Lohe hambad" ; ,,Kahekordne mäng"
Tegevuspaigad on Vahemere ruum, Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. 1. Põlev lipp (1961) 2. Viimne linn (1962) 3. Surma ratsanikud (1963) 5 · Ajaloolised biograafiad Romaanides vaatleb autor katoliku pühaku, prantsuse trubaduuri ja lääneliku õpetlase elukäigu kaudu Euroopa keskaegset vaimuelu ning leiab sellel nüüdisaja alltekste. 1. Mõrsjalinik (1965) 2. Rõõmulaul (1966) 3. Nõiduse õpilane (1967) · Ajaloolised sündmused nüüdisaegsel tasandil Triloogia hõlmab endas romaane, kus mitmes erinevas ajajärgus esinevad samalaadsed situatsioonid ja probleemid, kuid tegevuskoht on alati erinev: London, Pariis või Kopenhaagen. 1. Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes (1970) 2. Lohe hambad (1970) 3. Kahekordne mäng (1972)
kristianiseerimise läbi Euroopa aegruumi ja Kirjanikud Karl Ristikivi ja Valev Uibopuu Rootsis 1960. aastatel kõik, ka üksteisest pealtnäha väga kauged sündmused on omavahel seotud. Tegevusruumiks on põhiliselt Vahemere maad, aga ka Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Esimest triloogiat ("Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) on nimetatud ajalookroonikateks. Teine triloogia koosneb ajaloolistest biograafiatest ("Mõrsjalinik" (1965) on pühaku, "Rõõmulaul" (1966) on kunstniku, trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, alkeemiku elulugu. Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) koosneb nn. kahekordsetest mängudest, romaanide üks tegevusaeg on minevikus, teine olevikus. Triloogiate vahel ilmus antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi
"Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") "Eesti kirjanduse lugu" (1954) - (kriitiku vaatepunktist). Ajafilosoofiline sari: Kroonikate triloogia: "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) "Imede saar" (1964; antiutoopiline vahemäng) 3 Biograafiate triloogia: "Mõrsjalinik" (1965) "Rõõmulaul" (1966) "Nõiduse õpilane" (1967) "Bernard Kangro" (1967) lühimonograafia. "Sigtuna väravad" (1968; novellikogu) Põimingute triloogia: "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970) "Lohe hambad" (1970) "Kahekordne mäng" (1972) Luulekogu: "Inimese teekond" (1972) "Rooma päevik" (1976) Ristikivi viimane romaan, mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. "Klaassilmadega Kristus" (1980) lühiproosakogumik, avaldati postuumselt.
Hesse"Stepihundiga"."Hingedeöö" kujutabmaailma,kus polekindlatsisemistloogikat,kus kõik on võimalik. Peategelasel ei ole ühtegi kindlat tugipunkti, millele toetuda, tal pole vähimatki teadmist sellest, mis teda ees võiks oodata. Ajaloolised romaanid 1) Kroonikatetriloogia:"Põlev lipp" (1961), "Surmaratsanikud" (1963), "Viimnelinn" (1962). Põhiteemaks sündmused Euroopas keskaja lõpus. Vaheteos "Imede saar" 2) Isikuloolinetriloogia: "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduseõpilane" (1967). Ajaliselt käsitlevad teosed 14.saj lõpu ja 15.saj alguse sündmusi. Iga romaan keskendub ühe tegelase loo ümber. Vaheteosnovellikogu"Siktunavärav" (1968) 3) Ajaloolis-filosoofiline triloogia: "Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohehambad" (1970), "Kahekordnemäng" (1972).Kolmandatsükli romaanidesonühteromaani koondatud kaks lugu. Tegevus toimub paralleelselt kahel eri ajastul. Üks lugu peegeldab teist.
auhinna),"Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas"),"Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena),"Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena),"Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964, Eestis avaldatud Loomingu Raamatukogu sarjas, 1966 nr. 27-30) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja.
Kihelkonnakoolmeistri poegJuulius Kilimit õpetab gümnaasiumis vanu keeli ja teeb oma tööd misioonitundega.Lähiümbrus aga kärbib mitmel viisil ta tiibu.Peategelane on õrnahingeline ja intelligentne. Kroonikate triloogia Kajastab sündmusi Euroopas keskaja lõpus ja see on kirjutatud keskaegse krooniku stiili immiteerides. Kroonikute triloogia: ,,Põlev lipp"(1961),"Viimne linn"(1962),"Surma ratsanikud"(1963) ja vaheteos ,,Imede saar"(1964) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Ajaloolis-filosoofiline triloogia Ühte romaani on koondatud kaks lugu, tegevus toimub paralleelselt kahel eri ajastul. On tunda autori mängulusti. Triloogiad: ,,Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes"(1970), ,,Lohe hambad"(1970) ja ,,Kahekordne mäng"(1972) ,,Imede saar" on Atlantise-müüdi töötlus. Kuulub Ristikivi ajalooliste romaanide sarja, paigutudes vahemänguna kroonikate triloogia ja elulugude triloogia vahele
Ristikivi luule markeerib selgelt modernistliku luulekeele tulekut, mis hakkas 1940-50ndate jooksul paguluses ilmuma. Looming: 1938 Tuli ja raud 1930 kirjutab ka lastejutte 1940 Õige mehe koda 1942 Rohtaed Neid kolme nimetati Tallinna triloogiaks, arenguromaanid 1953 Hingede öö 1961 Põlev lipp 1964 Imede saar vaheraamat, üks väheseid pagulaskirjanduse raamatuid, mis ilmus ka Nõukaaegses Eestis 1965 Mõrsjalinik 1966 Rõõmulaul 1971 Lohe hambad 1972 Kahekordne mänd, Inimese teekond 1976 Rooma päevik Ristikivile on omane hoiak pessimistlik lootuslikkus. Ei ole pessimism ühes võtmes, koguaeg mingi paradoks. 1977 suri oma korteris, keegi ei tea kuupäeva. 25. Romaan ,,Hingede öö" kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas. 1940-50 otsib Ristikivi oma käekirja kirjanduses, selle otsingu üks põnevamaid tulemusi
Kroonika-triloogia. ,,"Põlev lipp" 13. sajandi Saksa-Rooma riigist. ,,Viimane linn" 13. sajandi Palestiinast, ristisõdade ajast. ,,Surmaratsanikud" 14. sajandi palgasõduritest Itaalias ja Väike- Aasias. 1964 ,,Imede saar". Antiutoopiline teos, toimub 1348 ehk sama aasta kui Boccaccio ,,Dekameron". Katkuaeg leav ei saa sadamasse ja läheb selle tõttu merele tagasi. Jõuab Allotria saarele, kus kõik inimesed tunduvad õnnelikud. Biograafia-triloogia. ,,Mõrsjalinik", toimub 14. sajandi Itaalias ja Prantsusmaal. Teemaks oma kutsumuse järgimine ja unistuse teenimine. ,,Rõõmu laul" 14-15. sajand Inglismaal ja Prantsusmaal. Lugu trubaduuridest. ,,Nõiduse õpilane", lugu arstist, alkeemikust ja astroloogist 15. sajandi I poolel. Tegevus Austrias, Itaalias, Tsehhis. ,,Sigtuna väravad" - Saaremaa mereröövlid viivad ära Sigtuna väravad. Tegevus Moskvast Hispaaniani. Kaks ajastut triloogia: ,,Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzest" - 20
Kui suur Nõukogude imeerium hakkab kokku varisema, siis enne seda asutatakse Ristikivi kortermuuseum Tähtverre (praegu seda enam pole). Neis ruumides on saanud tegevust jätkata Karl Ristikivi Selts. Tiit hennoste Karl Ristikivi ,,Hingede öö" kui tekst. Rmt: eurooplaseks saamine (2003) · 1938 Tuli ja raud · 1940 Õige mehe koda /Võõras maja/ · 1942 Rohtaed o 1953 Hingede öö · 1961 Põlev lipp o 1962 Imede saar · 1965 Mõrsjalinik · 1966 Rõõmulaul · 1971 Lohe hambad o 1972 kahekordne mäng 1972 Inimese teekond · 1976 Rooma päevik Kristjan Steen Ristikivi pseudonüüm. Tal hakkavad tulema seiklusjutus, seejärel hakkab ta kirjutama ka lasteraamatuid (30ndatel) ja siis tuleb aastal 38 ,,Tuli ja raud". Kolme esimest romaani on nimetatud ka ,,Tallinna triloogiaks". Tallinn neid seob ja mingi sarnane kirjutamisviis ka. Kui midagi ühendavat on
Ka ränderomaan. Pärast ,,Hingede ööd" tuli pikem paus. Ristikivi tegi olulise avangu, võiks eksperimentaalse proosaga edasi minna. Tema jaoks oli see ummiktee. Vahetab teed ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane. ,,Põlev lipp" (1961) esimese triloogia raamat, kroonikate triloogia. Kirjutas üldiselt triloogiaid. Ilmub 3 triloogiat ja neile lisanduvad vaheraamatud. Esimese ja teise triloogia vahel ilmub ,,Imede saar" (1964). Teine triloogia: ,,Mõrsjalinik" (1965), ,,Rõõmulaul" (1966) ja ,,Nõiduse õpilane" neid on nim biograafia triloogiaks, isikukesksed romaanid. Siktuna väravad teise ja kolmanda triloogia vaheraamat. Kolmas triloogia: ,,Õilsad südamed", ,,Lohe hambad" (1971), ,,Kahekordne mäng" (1972). ,,Inimese teekond" (1972) omaette luulekogu. Ristikivi initsiatiivi üles ei näidanud, et see kokku panna. Teised andsid tõuke. ,,Rooma päevik" (1976) viimane ja üksik.
1936 „Viikingite jälgedes“ – alternatiivajalooline romaan 1938–42 Tallinna triloogia: „Tuli ja raud“, „Õige mehe koda“, „Rohtaed“ 1946–47 Diloogia: „Kõik, mis kunagi oli“ ja „Ei juhtunud midagi“ 1953 „Hingede öö“ – modernistlik romaan 1961–63 kroonikate triloogia: „Põlev lipp“, „Viimne linn“, Surma ratsanikud“ 1964 „Imede saar“ – antiutoopia. 1965–67 biograafiate triloogia: „Mõrsjalinik“, „Rõõmulaul“, „Nõiduse õpilane“ 1968 „Sigtuna väravad“ - novellikogu 1970–72 põimingute triloogia: „Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes“, „Lohe hambad“, „Kahekordne mäng“ 23) Romaan „Hingede öö” kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas „Hingede öö“ näol on tegu modernistliku pagulasängistusega. Ristikivi ise oli pagulane, nii ka peategelane. “Hingede öö” eirab realistliku kirjutuse reegleid
Kindlasti on see tähelepanuväärne algus. "Tule ja raua" puhul eriti see, et kui meil on vaja leida nii-öelda eeskujulik näide 1930ndate kirjandusest eesti töölisromaanist, siis ainuke korralik näide see on. Romaanid on iseseisvad, aga neid ühendab: + Tallinna linn, ruumi peegeldavad romaanid + nad on just nimelt arenguromaanid, romaanid sellest, kus tegelane liigub alt üles "Rohtaed" on pigem haritlasromaan 1953 "Hingede öö" 1961 "Põlev lipp" 1964 "Imede saar" 1965 "Mõrsjalinik" 1966 "Rõõmulaul" 1971 "Lohe hambad" 1972 "Kahekordne mäng" 1972 "Inimese teekond" 1976 "Rooma päevik" 1940-50ndate vahetusel otsib oma käekirja kirjanduses. Selle otsingu üks väga põnevaid tulemusi on aastal 1953 valminud "Hingede öö". Tegemist on esimese modernistliku eestikeelse romaaniga. Muidugi peab arvestama, et kõik, mis ei ole modernistlik, ei ole koha automaatselt realistlik. Ristikivi algatab modernistliku laine proosas.
Ristikivi on kirjutanud just Euroopa ajaloost. Esimene ajalooline triloogia: "Põlev lipp"(1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963). Ise on autor neid nimetanud ajaloolisteks kroonikateks. "Imede saar"(1964) imiteerib utoopilist romaani. Raamjutustus, tegevusaeg 14. sajand. Müstifikatsioon. Allotria elukorraldus toob tegelikult esile 20. sajandi ebakõlad. Järgnes teine ajalooline triloogia, mida Ristikivi ise on nimetanud ajaloolisteks biograafiateks: "Mõrsjalinik" (1965) vaatleb religiooni; "Rõõmulaul" (1966) kunsti; "Nõiduse õpilane" (1967) teadust. Viimase romaani puhul on seoseid "Faustiga", aga Johannes Faberil puudub Fausti põhjalikkus ja kompromissitus. Teoses puudub ka Margaretaga võrreldav naispeategelane. Faber jääbki nõiduse õpilaseks, temast ei saa kunagi nõiduse õpetajat. Kolmas ajalooline triloogia kujutab paralleelseid sündmusi kahel ajatasandil: kauges minevikus ja olevikus või
Kafkat ja L.Carrolli. AJALOOLINE TEMAATIKA:Esimene ajalooline triloogia (Põlev lipp1961, Viimne linn1962, Surma ratsanikud1963) Ise on autor neid nimetanud ajaloolisteks kroonikateks. Kirjeldavad keskaja ummikseisu. Imede saar 1964 Imiteerib utoopilist romaani. Raamjutustus paigutatud 14.sajandisse. Müstifikatsioon. Allotria elukorraldus toob tegelikult esile 20.sajandi ebakõlad. Järgneb teine ajalooline triloogia, mida Ristikivi ise on nimetanud ajaloolisteks biograafiateks: Mõrsjalinik 1965 (vaatleb religiooni), Rõõmulaul 1966 ( vaatleb kunsti), Nõiduse õpilane 1967 (vaatleb teadust). Viimase romaani puhul seoseid Faustiga, aga Johannes Faberil puudub Fausti põhjalikkus ja kompromissitus. Teoses puudub ka Margaretaga võrreldav naispeategelane. Faber jääbki nõiduse õpilaseks, temast ei saaa kunagi nõiduse õpetajat. Novellikogu Sigtuna väravad (1968) Allegoorilisi lugusid mitme Eur. maa ajaloost, legendide iroonilised töötlused.
I modernistlik romaan ,,Hingede öö"-selles vic ilmneb see, et ta polnud äärmuslik isamaaarmastaja, ei võtnud sõna Eesti eest. Teised ju kirjutasid ilustavalt Eestis elatud ajast. 8 aastat pausi. Temaatika muutus. Hakkas kirjutama ajaloolisi romaane, Euroopa ajaloost. 3 triloogiat, n-ö fuuga motiiviga. Aeg: alates antiikajast. ,,Põlev lipp" (61), ,,Viimne linn" (62), ,,Surma ratsanikud"(63). 1964.a-l teos ,,Imede saar" üksikisikust ei sõltu ajaloo käik. Ka ,,Mõrsjalinik". II triloogia vaheteos ,,Sigtuna väravad". Aga siis: ,,Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes", ,,Lohe hambad", ,,Kahekordne mäng". Tema viimaseks teoseks jäi ,,Rooma päevik". Stiil: tolerantne maailma suhtes, varjatud huumor. 4. ,,Surma ratsanikud" analüüs Pilet 19 1. F.Dostojevski elu ja looming Fjodor Dostojevski (1821- 1881) Sündis Moskvas vaestearsti peres (isa oli vaeste arst)
annaabi.ee 
