Samas on vask kasutatavuselt metallide hulgas peale rauda teisel kohal. Leidb looduses ka ehedalt, kuid siiski enamjaolt eksisteerib ta ühendeis. Vaske võib leida ligikaudu 200 mineraali koostisest. Mulla keskmiseks vasesisalduseks arvestatakse 20mg/kg, kuid see näitaja kõigub väga suurtes piirides. Vaserikkad on punased ja kollased mullad, aga ka mustmuld sisaldab palju vaske. Vaske leidub vähesel määral aga soomuldades ning turvasmuldades. Samuti leidub seda mikroelementi vähe ka karbonaatsetes leetmuldades. Taimed saavad kätte väga väikese osa mullast leiduvast vasest. Eestis vasevaeseid muldi 40%. Taimede ja söötade vasesisaldus ning seda mõjutatavad tegurid. Vask soodustab fotosünteesi protsessi, suurendades klorofüllisisaldust. Samuti soodustab ta lämmastiku omastamist ja valkude sünteesi ning tärklise omastamist taimede poolt. Üheks positiivseks pooleks on ka taimede hingamise stimuleerimine. Taimede ja söötade vasesisaldus on sõltuvuses vase varudest mullas
kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime.
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas Üldsisaldus 0,03-0,01%
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas Üldsisaldus 0,03-0,01%
1) Ei talu hapelist reaktsiooni , nõrgalt kasvavad neutraalsel või leelisel pH 6,3 8. Lutsern, peet, kanep. 2) Vajavad nõrgalt hapelist mulda pH 6-7. Ristik, oder, nisu, kaunviljad, hernes, mais, söödakapsas. 3) Hapesuse vähetundlikult taimed, kasvatatakse laias pH. Kartul rukis, kaer, kõrrelised, heintaimed, lina,tatar. 4) Eelistavad happelisi muldi. Lupiin, roosa ja valge ristik. PÕHI TOITELEMENDID. N Eestis on keskmiselt 0,1 0,3%, huumus karbonaatsetes muldades on ta palju rohkem. Liivmuldades vähe. N esineb mullas orgaaniliste ühendite koostises. N allikas mullas 1) Potentsiaalsed ülslämmastiku varud 2) Mullas elunevad bakterid seovad õhu lämmastiku 3) Õhu lämmastiku seovad liblikõielistel mügarbakterid 4) Elektrilaengu teel 5) Taimede jäätmed 6) Lämmastik väetiste kasutamine Lämmastiku eemaldamine mullast 1) Saagiga 50-150 kg ha 2) Sademetega 4-10 kg ha 3) Denitrifikatsioon 4) ammonjoogina aurustumine
*Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust. Kao võimalused: mulla pinnalt neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine, NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. 3. Kaalium ja tema vormid mullas – kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Omastatavad on mullalahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4
tühemikke saab hakata mõjutama uus vesi. Tulemusena avardub pooriruum, tekivad konarlikud uurded, laienevad lõhed, tekivad õõnsused ja omavahel ühendatud voolukanalid. Pikaajalisel toimel võivad tekkida koopasüsteemid, mille laed võivad sisse variseda, ja seeläbi jõuavad maapinnale mitmesugused langatused, kust maapinnal liikuv vesi saab juba lihtsalt neelduda. Protsessi ennast nimetatakse karstumiseks. Kõige levinum on karst karbonaatsetes kivimites, kuna need lasuvad maapinna lähedal ja paljanduvad suurtel aladel. 28. Mis on alvar? Loopealsed ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Peamiselt on nad levinud Ordoviitsiumi või Siluri paekivi avamusaladel. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem.Sellest hoolimata on loopealsed mullad siiski väga viljakad ning sellest tulenevalt on seal liigirikkus väga kõrge.
aga ka liivakad ja savikad aleuroliidid. 10. Miks Kesk-Devoni põhjavesi on jaotatud kahte põhjaveekompleksi: Kesk-Devoni ja Alam-Kesk-Devoni-Siluri põhjaveekompleksiks? V: Nende vahele jääb Narva lade 11. Missugustele põhjaveekompleksidele on iseloomulik surveline põhjavesi? V: Kesk-Devoni veekompleks, Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekompleks, Ordoviitsium-Kambrium veekompleks, Silur-Ordoviitsium veekompleks 12. Millise sügavuseni võib põhjavett karbonaatsetes (lubjakivid, dolokivid) kivimites? V: 60-70m 13. Millise koostisega on vesi Eelkambriumi kristalsetes kivimites? V:vesi on soolakas, mineraalsus suur. Koostiselt Cl-Na-Ca või Cl-Na tüüpi 14. Miks Kagu–Eesti veevarustuses ei kasutata Ordoviitsiumi- Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekomplekside põhjavett? V: suur soolsus 15. Millised Eesti aluspõhja kivimid on kõige enam vettjuhtivamad? V: liivakivid ja karbonaatsed kivimid 16
millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal. o Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust Kao võimalused: mulla pinnalte neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine 3. Kaalium ja tema vormid mullas kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Oamstatavad on mulallahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4
87. Terased: Tootmisviisi järgi; Kasutusala järgi; Keemilise koostise järgi; Kvaliteedijärgi; Struktuuri järgi. 88. Värvilised metallid- liigitatakse: tiheduse järgi; sulamistemperatuuri järgi; vääringu järgi Kasutatakse: lennukitööstuses, mõõteriistades. 89. Vask- toodetakse vaskpüriidist; tema sulamid- pronks, messing, babiit 90. Al- saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel; tema sulamid- duralumiinium. 91. Mg- Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees; tema sulamid- kergsulamid. VIII HETEROGEENSED SÜSTEEMID 92. Kolloidide klassifikatsioon- GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon vahukoor, majonees, piim, värvid, tint, veri seebivaht kätekreem
OMASTATAV LÄMMASTIK OMASTAMINE TAIMEDE VÕI MIKROORGANISMIDE POOLT VÄLJADEHTUMINE IMMOBILISATSIOON Nitrifikatsiooni protsess sõltub ka temperatuurist, st alla 8 C peatub. Ammooniumlämmastikku anda võimalikult hilja, kui temperatuur alla 8 C. Happelise mulla puhul tuleks eelistada nitraatlämmastikku. FOSFOR Mullas on fosforit tunduvalt vähem, kuni 0,1%. Rohkem on P-d karbonaatsetes muldades (Põhja-Eesti), vähem aga leetunud muldades (Lõuna-Eesti). Fosfori allikad: mulla orgaaniline aine. 25-30% üldfosforist on mullas orgaanilisel kujul, ülejäänud mineraalsel kujul, enamus mineraalide koostises. 12 Kogu mulla P-s on aastas omastatav 2,5% (Balti klint fosforirikas vöönd, kuna obulus liivakivis palju P-d). Fosforiidi kiht paikneb diktoneema kihi all, kildakihtide vahel püriit (kokkupuutel õhuga läheb põlema.
nõrga happe sooladega. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel 28. Mulla puhverdusvõime- on mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65..
NB! Neutraalse rektsiooniga on mullad, milles vabad karbonaadid puuduvad, kuid neelav kompleks on küllastunud kaltsiumist ja magneesiumist. 11 28. Mulla puhverdusvõime. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus.
nõrga happe sooladega. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel 28. Mulla puhverdusvõime- on mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane (2,65...2,7 g/cm3)
kontsentratsiooni vahekorda. Neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH--ioonide hulk võrdne, happelise reaktsiooniga mullas on ülekaalus vesinikioonid, leeliselise reaktsiooni korral aga hüdroksiidioonid. 7 35. Mulla puhverdusvõime. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 36. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus (De) on mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest.
Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised sünteetilised mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt kiired- kergesti lahustuvad lahused aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja verejahu, mereadru, haljasväetis, Mõju mullale- rikkastab mulda huumusega, ¾ laguneb ja ¼ huumusvaru täienduseks,
94. Al ja tema sulamid. Saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. plastne ja mitte eriti kõva. Sulamite saamiseks lisatakse vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit või mangaani. Iseloomulik suhteliselt väike tihedus (2,7 g/mL); Suur elektri- ja soojusjuhtivus; Korrosioonikindlad. Kasutamine: lennukite kered, joogipakendid, busside kered, autoosad. Al sulamid Mg ja Ti- ga: kasutatakse transpordivahendites; 95. Mg ja tema sulamid. Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees. Saab nn. kergsulameid, mida kasutatakse autodes ja lennukite osades. Toodetakse mereveest, millele lisatakse Ca(OH)2. Suhteliselt pehmed, toatemperatuuril raskelt töödeldavad; Keemiliselt suhteliselt ebapüsivad st korrodeeruvad eriti merekeskkonnas. Lisatakse ka Al, Zn, Mn jt elemente. Korduvkasutatav, odavam toota. 96. Kolloidide klassifikatsioon. GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool
tantaal- Ta, molübdeen- Mo, nioobium- Nb, transpordivahendites; kroom- Cr, vanaadium- V, titaan- Ti jt.); n kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui 93. Mg ja tema sulamid. Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au). Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees. n Saab nn. kergsulameid, mida kasutatakse autodes ja 86. Metallide liigitus. lennukite osades. jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks n Toodetakse mereveest, millele lisatakse Ca(OH)2.
kroom Cr, vanaadium V, titaan Ti jt.); n Al sulamid Mg ja Tiga: kasutatakse n kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui transpordivahendites; Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au). 93. Mg ja tema sulamid. 86. Metallide liigitus. Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees. jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks n Saab nn. kergsulameid, mida kasutatakse autodes ja lennukite osades. n Toodetakse mereveest, millele lisatakse Ca(OH) 2. 87. Flotatsioon
Sulamid on nt: duralumiinium(Al ja Cu); Silumiin(Räni ja Al). Omadused: *Kõik alumiiniumisulamid kaotavad 300 oC juures oma tugevuse. *Iseloomulik suhteliselt väike tihedus (2,7 g/mL); *Suur elektri- ja soojusjuhtivus; *Korrosioonikindlad. *Kasutamine: lennukite kered, joogipakendid, busside kered, autoosad. *Al –Li sulam: eriliselt väikese tihedusega (<2,5 g/mL), kasutatakse lennukitööstuses ja kosmosetehnoloogias, kallis toota. 95. Mg ja tema sulamid 3 Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees. Saab nn. kergsulameid, mida kasutatakse autodes ja lennukite osades. 20 Sulamite omadused: *Väike tihedus 1,7 g/mL; *Kasutatakse lennukitööstuses (lennukite osad), autode osad, audio-video-kommunikatsiooni aparatuuris (laptopid, TV, mobiiltelefonid jm). *Suhteliselt pehmed, toatemperatuuril raskelt töödeldavad;
Mullas toimuvad fosforiga keemilised reakstisoonid, mille tagajärjel omastatav fosfor muutub mitteomastatavaks. Happelistel muldadel tekivad raud ja alumiiniumfosfaadid, neutraalsel ja aluselisel mullal aga kaltsiumfosfaadid. Tekkinud ained on mullas püsivad ning mitteväljaleostuvad. Millise neeldumisviisiga neeldub mullas fosfor ja mida see põhjustab? KAALIUM MULLAS Kaaliumi üldsisaldus Eesti muldades on 0,8...2,8%, rohkem on teda karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarud on meil seega 24...84t/ha kohta. 99% kaaliumist on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja vaid 1% mullas taimedele omastataval kujul. Kuigi kaaliumi on meie muldades tunduvalt rohkem kui lämmastikku ja fosforit, on temast kui taimetoiteelemendist mullas sageli puudus. Kõige kaaliumivaesemad on meil liiv- ja turvasmullad. Lahustuva kaaliumi algallikaks on mineraalide murenemisel vabanev kaalium. 1
tatar, redis, tomat, porgand. Optimaalne pHKCl 5,5...6. · happelist mulda eelistavad lupiinid, mustikas. Optimaalne pHKCl 4,5...5. Mulla puhverdusomadused Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Reaktsiooni hapestumist pidurdavad neeldunud alused. Happe lisamisel mulda tõrjuvad vesinikioonid mulla neelavast kompleksist välja Ca2+, Mg2+ jt. ning vesinikioonid kaovad mullalahusest. Reaktsiooni leelistumist pidurdab aga neelavas kompleksis olev H ja Al. Kui mulda lisada leeliseid (näiteks lubiväetist), siis tõrjutakse mulla neelavast kompleksist välja H ja
Sulamid on nt: duralumiinium(Al ja Cu); Silumiin(Räni ja Al). Omadused: *Kõik alumiiniumisulamid kaotavad 300 oC juures oma tugevuse. *Iseloomulik suhteliselt väike tihedus (2,7 g/mL); *Suur elektri- ja soojusjuhtivus; *Korrosioonikindlad. *Kasutamine: lennukite kered, joogipakendid, busside kered, autoosad. *Al –Li sulam: eriliselt väikese tihedusega (<2,5 g/mL), kasutatakse lennukitööstuses ja kosmosetehnoloogias, kallis toota. 91. Mg ja tema sulamid 3 Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees. Saab nn. kergsulameid, mida kasutatakse autodes ja lennukite osades. Sulamite omadused: *Väike tihedus 1,7 g/mL; *Kasutatakse lennukitööstuses (lennukite osad), autode osad, audio-video-kommunikatsiooni aparatuuris (laptopid, TV, mobiiltelefonid jm). *Suhteliselt pehmed, toatemperatuuril raskelt töödeldavad; *Keemiliselt suhteliselt ebapüsivad st korrodeeruvad eriti merekeskkonnas. *Lisatakse ka Al, Zn, Mn jt elemente. *Korduvkasutatav, odavam toota. 92
asendushappesus. Liivmuldades võib see olla aktiivsest happesusest üle 1000 ja savimuldades 50000...100000 korda suurem. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel. 36. Mulla puhverdusvõime. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Reaktsiooni hapestumist pidurdavad neeldunud alused. Happe lisamisel mulda tõrjuvad vesinikioonid mulla neelavast kompleksist välja Ca2+, Mg2+ jt. ning vesinikioonid kaovad mullalahusest. Reaktsiooni leelistumist pidurdab aga neelavas kompleksis olev H ja Al. Kui mulda lisada leeliseid (näiteks lubiväetist), siis tõrjutakse mulla neelavast kompleksist välja H ja
*Iseloomulik suhteliselt väike tihedus (2,7 g/mL); *Suur elektri- ja soojusjuhtivus; *Korrosioonikindlad. *Kasutamine: lennukite kered, joogipakendid, busside kered, autoosad. *Al –Li sulam: eriliselt väikese tihedusega (<2,5 g/mL), kasutatakse lennukitööstuses ja kosmosetehnoloogias, kallis toota. 22 95. Mg ja tema sulamid. Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees. Saab nn. kergsulameid, mida kasutatakse autodes ja lennukite osades. Sulamite omadused: *Väike tihedus 1,7 g/mL; *Kasutatakse lennukitööstuses (lennukite osad), autode osad, audio-video- kommunikatsiooni aparatuuris (laptopid, TV, mobiiltelefonid jm). *Suhteliselt pehmed, toatemperatuuril raskelt töödeldavad;
- silumiin - alumiiniumisulam sisaldab 8-14% räni; - Al sulamid Mg ja Ti-ga: kasutatakse transpordivahendites; - Al –Li sulam: eriliselt väikese tihedusega (<2,5 g/mL), kasutatakse lennukitööstuses ja kosmosetehnoloogias. Al sulamid iseloom: - suhteliselt väike tihedus (2,7 g/mL); - Suur elektri- ja soojusjuhtivus; - Korrosioonikindlus. Kasutamine: lennukite kered, joogipakendid, busside kered, autoosad. 95. Mg ja tema sulamid. Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees. Saab nn. kergsulameid, mida kasutatakse autodes ja lennukite osades. Toodetakse mereveest, millele lisatakse Ca(OH) 2. CaCO3 -> CaO + CO2 CaO + H2O -> Ca(OH)2 Ca(OH)2 + Mg2+ -> Ca2+ + Mg(OH)2 Saadud Mg(OH)2 neutraliseeritakse HCl-ga, saadakse MgCl 2, mis kuivatatakse, sulatatakse ja elektrolüüsil saadakse Mg. MgCl2 -> Mg + Cl2 Sulamid: - Väike tihedus 1,7 g/mL;
annaabi.ee 
