Koosneb omakorda karbonüülrühmast ja hürdoksüülrühmast.Karboksüülh. on palju, paljud on looduslikud, erinevad üksteisest R-I ehituse ja -COOH arvu poolest.Rasvhapped on kõrgemad karboksüülhapped, nad sisald. enamasti üle 10C aatomi ja see on paarisarv. Asendatud karboksüülhapped R-s on asendatud üks või mitu H aatomit mingi asendusrühmaga. Aminohapped on asendatud karboksüülhapped, kus R-s on üks või mitu H aatomit asendatud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud.Jagunevad asendatavateks jaasendamatuteks.Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi, vaid bakterid ja taimed.Need viiakse organismi toiduga.Kehavalkude üles ehitamiseks.Asendamat aminohappeid on 8(valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus
Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Asendatud karboksüülhapped e. hüdroksühapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised karboksüülhapped. Aminohapped e. aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Polüpeptiidid e. valguahelad on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide
9) Iseloomusta pleksiklaasi (valem, monomeer, omadused, kasutamine) 10) Mis on a) homopolümeer b) kopolümeer? 11) Mis on polüestrid? Nimeta tuntumad esidnajad. 12) Mida tähendab lühend PET? Kus seda ainet kasutatakse? 13) Mis on polüamiid? 14) Iseloomusta nailonit (posit. ja negat.omadused) 15) Mis on silikoonid? Kus kasutatakse? 16) Lahenda lk. 71-72 harjutus 7 A)B)C)D) Valgud (õp. lk. 98-109) 1) Mis on kodeeritavad aminohapped? 2) Kuidas jaotatakse kodeeritavad aminohapped? 3) Mis on peptiid? 4) Mis on oligopeptiid? 5) Millest koosnevad valgud? 6) Mis on a) lihtvalk b) liitvalk? 7) Mis on a) fibrillaarvalk b) globulaarvalk? 8) Mis on valgu denatureerumine? 9) Lahenda lk. 108 harjutus 1; 3
kahjustus põhjustab väärarengu sealsamas ja kohe, kui rakk või organ ei tule toime vigade kõrvaldamisega. Kantserogeensed ained: - polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (NT: bensobüreen) - aromaatsed amiinid - anorgaanilised ained ja materjalid (NT: nikkel, asbest) - looduslikud ühendid (NT: hallitusseente mürgid alfatoksiinid) - sünteetilised ühendid pestitsiidide, värvainete ja ravimite hulgast VALGUD Kodeeritavad aminohapped Valkude ehitamiseks on kakskümmend kodeeritavat aminohapet. Igaühele neist vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Valgu omadused tulenevad aminohappelisest järjestusest. Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Peptiidid
K EEMIA - BIOLOOGILISELT OLULISED AINED 1) Mõisted: sahhariidid, monosahhariidid, disahhariidid, polüsahhariidid, aminohapped, kodeeritavad aminohapped, valgud, rasvad, rasvhapped, küllastunud ja küllastumata rasvhapped. · Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad kolmest elemendist C, H ja O ja milles vesiniku ja hapniku vahekord on sama, mis vees (H2O). · Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos, Glükoos. · Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt
Eluks vajalikest aminohapetest eristub kahekümnest aminohappest koosneb rühm,millest loodus ehitab valgud.Neid nim kodeeritavateks aminohapeteks(valkude ehit. 20).Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritud aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendavatateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Bioloogiliselt olulisi amiide või polüamiide, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, nim peptiidideks. Peptiidi molekuli amiidrühma nim biokeemias peptiidsidemeks. Kaks aminohapet moodustavad dipeptiidi, kolm tripeptiidi. Kui üle kümne siis polüpeptiidid
omadused. Tselluloos on vees lahustumatu. Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus, teda kasutatakse paberi tootmisel. 13. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid on moodustunud väikesest arvust(2-10) aminohapetest. Polüpeptiidid on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad. 15. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet. 17. Valke liigitatakse prosteetiliste rühmade järgi. Näiteks lipoproteiidid (bakterid), glükoproteiinid, metalloproteiidid. 18. Peptiidsideme ruumiline kuju. Valkude struktuur on väga ebapüsiv, sõltudes temperatuurist ja keskkonna PH-st.
Ja ega RNA ei peagi sellist kuju võtma. 5. Kantserogeenid- ained mis tekitavad kindla toimeaja ning toimetugevuse korral vähki ja teisi pahaloomulisi kasvajaid .Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on enamjaolt kõik kantserogeenid. 6. Mao kõrge happeses juures tekivad nendest ja nitrititest nitrosoamiinid, mis on ohtlikumaid kantserogeene üldse Valgud Selgita mõisted: Kodeeritav aminohape-Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. Asendamatu aminohape- on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Peptiid- on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid- kahest kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim
Tähtsamad amiinid. Amiin on ammoniaagi derivaat,kus vesniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Amiinid on NH3 derivaadid, kus üks või mitu Hd on asendunud radikaalidega.Tähtsamad: ammoniaak(NH3),alküülamiin(RNH2),dialküülamiin(R2NH),trialküülamiin(R3N). Amiidid-rühm CONH2 või CONHR. Hüdrolüüsub leeliste või hapete toimel. Karboksüülhappe funktsionaalderivaat,kus OH rühma asemel on amino-või asendatud aminorühm. Kodeeritavad aminohapped. Valkude ehitamiseks on kakskümmend kodeeritavat aminohapet. Kodeeritavad on nad selles mõttes,et igaühele neist vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatud aminohapped. Evolutsiooni käigus on kõrgemad loomad,sealhulgas inimene,loobunud mõndade aminohapete valmistamisest ning hangivad need toiduga. Kokku on neid 8
Valgud ● Bioloogiliselt olulisi amiide nim. peptiidideks. ● Peptiidi molekuli amiidrühma nim. biokeemias peptiidsidemeks. ● Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim. peptiidahelaks. ● Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest. ● Kodeeritav aminohape- üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega.
Seebi molekulis eristame pikka hüdroofset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Puudused: Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad. Need soolad ei lahustu vees ning sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Ka seebi kulu suureneb. 12. Eelised nende ainetega saab pesta ka karedas vees, isegi merevees. Nad toimivad alulises, neutraalses kui ka happelises keskkonnas, ei nõua pesemisel kõrget temp. Ega kahjusta õrnu kangaid. 13. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. 15. Polüesterkiud - lagunevad looduses suhteliselt aeglaselt, saastavad keskkonda. Polüamiidkiud toatemp. küllaltki püsiv, väike kuumuskindlus, lahustud mõnede orgaanilistes lahustes. 17. Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Liitvalgud sisaldavad
Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Tärklis on taimede varupolüsahhariid. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Ta pundub vees ning soojendamisel moodustub tärkliseklistiir. Glükoos C6H12O6 Fruktoos C6H12O6 Riboos C5H10O5 Sahharoos C12H22O11 Maltoos C12H22O11 Laktoos C12H22O11 Tärklis (C6H10O5)n Glükogeen (C6H10O5)n Tselluloos (C6H10O5)n Valgud Valgud ehk proteiinid koosnevad mitmest ühendatud aminohappejääkidest. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatud aminohapped on need mida meie organis ei tooda ja seepärast peame neid saama toidust. Happelistes aminohapetes on ülekaalus karboksüülrühm, aluselises aga amino rühm. Neutraalsed on aminohapped siis, kui neis on võrdselt nii karboksüül kui ka amino rühmasid. Vastavalt koostisele jagatakse valgud: lihtvalkudeks, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest ja liitvalgud, kus
struktuurid erinevad. Kirjeldage cAMP bioloogilist rolli. cAMP on sekundaarne signaalmolekul. See sünteesitakse ATP-st adenüültsüklaasi poolt ja degradeeritakse fosfodiesteraasi toimel. Hormoon stimuleerib membraaniretseptori konformatsiooni muutuse, mis aktiveerib GTP-siduva valgu ehk G valgu, mis omakorda aktiveerib adenüültsüklaasi. 11. Mis on G-valgud? Iseloomustage G-valkude molekuli ehitust ja bioloogilist rolli. Proto-onkogeenide poolt kodeeritavad valgud, mis aktiveerivad või inhibeerivad sekundaarseid vaheülekandjaid sünteesivaid ensüüme või moduleerivad ioonkanaleid; guanosiinfosfaate siduvad valgud ja nad kuuluvad GTP-d siduvate valkude perekonda ning on looduses laialdaselt levinud rakuprotsesside regulaatorid. G-valgud jagatakse kahte suurde gruppi: heterotrimeersed G-valgud ja väikesed G-valgud. G-valk koosneb kolmest alaühikust: , , . -alaühik on GTP-aasset aktiivsust omav valk.
eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). Sahhariidid • Disahhariidid – kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Näiteks: maltoos, laktoos, sahharoos • Polüsahhariidid – monosahhariidi jääkidest koosnev pikk ahel • 1) struktuursed plüsahhariidid (nt. tselluloos); • 2) varupolüsahhariidid (nt. tärklis, glükogeen); • 3) muude ülesannetega polüsahhariidid (nt. pektiinid). Valgud • Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. • Aminohapped on vees väga hästi lahustuvad amfoteersed ühendid. • Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateks aminohapeteks. Valkude keemilised omadused • Keemilised omadused: valgud lagunevad temperatuuri tõstmisel (sidemed katkevad), hüdrolüüsuvad hapete ja leeliste
6. Kuidas aru saada,et tegu on geeni ülekandmisega ? - pannakse külge markergeen(helenduv), mida on võimalik UV kiirguses jälgida - kui enne stoppkoodonit on sisestatud GFP geen, siis vastava valgu süntees ei peatu enne, kui ka GFP valk on valmis 7. Kasutatakse kasvarakkude uurimiseks 8. Miks bakterirakus ei hakka geen kohe tööle ? - eükarüootsete rakkude DNA sisaldab geenides eri tüüpi piirkondi: eksoneid(määravad aminohappe jrk) ja introneid(ei ole kodeeritavad,ei sisalda infot aminohapete kohta). - Kui toimub eükarüootse raku DNA-lt mRNA tootmine, siis sisaldab see ka introne, need lõigatakse mRNA-lt välja ja eksonid kleebitakse kokku. - Seejärel kasutatakse viiruste pöördtranskripstiooni:revertaasi abil tehakse mRNA-st uuesti DNA ja see sisestatakse bakteriplasmiidi. Nüüd saab bakter toota meile vajalikke valke 9. Bakterid toodavad inimesele vajalikke valke al 1978.aastast: - Insuliini
Karboksüülrühma, Vesinikuaatomit Radikaali, mis on karboksüülrühma kõrval oleva süsiniku (-süsinik) aatomi küljes Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. peptiidside- Peptiidi molekuli amiidrühm dipeptiid- Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. denatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste muutumine väliskeskkonna toimel renatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste taastumine kui ebasobivad keskkonna
Tselluloosi kiud on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on tähtis paberi, etanooli, lõhkeainete ja tehiskiudude tootmisel. Tärklis ehitatud glükoosi jääkidest. On taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid ei lahustu vees. Ta pundub (paisub) vees. VALGUD 1. Kodeeritavad aminohapped · Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. · Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Näiteks: glütsiid (Gly), proliin (Pro), türosiin (Tyr) jne. · Kõik kodeeritavad aminohapped on aminohapped (aminorühm asub ehk 2 süsiniku juures).
Tselluloosi kiud on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on tähtis paberi, etanooli, lõhkeainete ja tehiskiudude tootmisel. Tärklis ehitatud glükoosi jääkidest. On taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid ei lahustu vees. Ta pundub (paisub) vees. VALGUD 1. Kodeeritavad aminohapped · Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. · Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Näiteks: glütsiid (Gly), proliin (Pro), türosiin (Tyr) jne. · Kõik kodeeritavad aminohapped on aminohapped (aminorühm asub ehk 2 süsiniku juures).
Tselluloosi kiud on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on tähtis paberi, etanooli, lõhkeainete ja tehiskiudude tootmisel. Tärklis ehitatud glükoosi jääkidest. On taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid ei lahustu vees. Ta pundub (paisub) vees. VALGUD 1. Kodeeritavad aminohapped · Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. · Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Näiteks: glütsiid (Gly), proliin (Pro), türosiin (Tyr) jne. · Kõik kodeeritavad aminohapped on aminohapped (aminorühm asub ehk 2 süsiniku juures).
Liitlipiidid: Fosfolipiidid, sfingolipiidid (kus ja miks). Kolesteriidid (et on olemas, kolesterool). Lipiidide biofunktsioonid- Termoregulatsioon, energeetiline, mehhaaniline kaitse, lahusti, struktuurne, transrport 4. Aminohapete ja peptiidide biokeemia. Aminohapete koostis, ehitus (aminorühm ja karboksüülrühm) ja nimetused (et on kolmetähelised). Aminohapete liigitus (proteinogeenne, aproteinogeenne). Proteinogeensed aminohapped: kodeeritavad aminohapped (20) nende jaoks on inimese geneetilises koodis vähemalt 1 koodon (Gly-glütsiin, Tyr-türosiin), asendamatud aminohapped- ei esine inimorganismis, peame saama toiduga (Val- valiin, Leu-leutsiin), derivaatsed proteinogeensed aminohapped. o Tekivad põhiaminohapete translatsioonijärgsel ensümaatilises modifitseerimisel o Lisab valkudele uusi omadusi Aproteinogeensed aminohapped (et on olemas).
sisaldavateks, alkoholi sisaldavateks, aluselisteks, happelisteks ja amiidi sisaldavateks. Kõrvalahela iseloom on oluline faktor, mis määrab ära valkude konformatsiooni ja funktsiooni Aminohapete liigitus: Vastavalt esinemisele valkudes ja organismis: Proteinogeensed(vaid L-alfa- aminohapped, aproteinogeensed, proteinogeensete aminohapete derivaadid Proteinogeensed aminohapped: kodeeritavad aminohapped (20), asendamatud aminohapped, derivaatsed proteinogeensed aminohapped. (saab kasutada aminohapete tabelit) 9 Kodeeritavad aminohapped: Kuuluvad valkude koostisesse. Nad on põhiaminohapped (neid on 20 ja kõigi nende puhul on rakus olemas tRNA molekulid). Liigutus:happelised(Asp,Glu);aluselised(Lys, Arg, His), neutraalsed. Aromaatsed(Phe, Tyr, Trp, His) Hüdroksüaminohapped(Ser, Thr)
Ekstrakromosomaalsed geneetilised elemendid, 1-200kb suurused rõngasmolekulid, autonoomne replikatsioon, erineva koopiaarvuga. Võrreldes mikroobi kromosoomiga, sisaldavad unikaalset geneetilist infot. Plasmiidse DNA kodeeritav info tagab kiire kohastumisvõime erineates keskkonna tingimustes. Looduslikud tüved sisaldavad rohkem plasmiide, kuid laborikultuuris kaotavad plasmiidid, pole keskkonna selektiivset survet. Plasmiidi poolt kodeeritavad funktsioonid: AB. Resistentsus, virulentsus faktorid, bakteriotsiinid, biodegradatsiooni plasmiid mullabakteritel. 17. Geneetilise info ülekanne bakteritel (transformatsioon, konjugatsioon ja transduktsioon) Transformatsioon- doonori DNA molekul satub retsipetrakku väliskeskkonnast, vajalik rakkude kompetentsus, spetsiifilised DNA järjestused, võimalik ka kunstlik transformatsioon (keemilised ja elektriporatsiooni kompetendid)
kloonid identifitseeritakse YAC-de puhul kloon-kloon hübridiseerimisega, või kloonide fingerprintinguga. Tavalisem (kosmiidid, fagemiidid, plasmiidid) STS-l põhinev. Erinevad genoomide sekveneerimise strateegiad: Hierarchical shotgun, Whole-genome shotgun. Esimesed geenikaardid põhinesid EST markeritel. Fenotüüpe põhjustavate geenide identifitseerimise strateegiad (mittemetüleeritud CpG saared!) NB! Geenid ise ei põhjusta midagi, vaid nendelt kodeeritavad polüpeptiidid. 10. Inimgenoomi ülesehitus ja üldine iseloomustus. Heterokromatiin on valdavalt läbi sekveneerimata. Nukleaarne genoom: ~45% transposonitel põhinevad järjestused, ~44% muu mittekonserveerunud, ~6,6% heterokromatiin, ~3% kõrgelt konserveerunud (muu), 1,5% kõrgelt konserveerunud (kodeeriv). Mitokondriaalne genoom: ~93% kõrgelt konserveerunud (kodeeriv), ~5% kõrgelt konserveerunud (muu), <2% muu mittekonserveerunud. Genoomi üldiseloomustus: GC hulk
leidub nii sarnaseid kui ka erinevaid jooni: Ambisense strateegia phlebo- ja tospoviirustel Segmentide erinevad mõõtmed ning kodeeritud valkude arv. Ambisense segmendiks nimetatakse sellist RNA-d mille osa sisaldab lugemisraami (positiivne osa) samal ajal kui teisele osale (negatiivsele osale) vastav lugemisraam asub komplementaarses orientatsioonis. Ambisense segmentides erineva polaarsusega lugemisraamid ei kattu. Ambisense segmendi poolt kodeeritavad valgud ekspresseeruvad eranditult mRNA-de kaudu, st segmendi positiivse polaarsusega osa ei ole mitte kunagi translatsiooniliseks maatriksiks. Perekonna Tospoviruse esindajate M segment (4,8 kb) erineb ülejäänud perekondade M- segmentidest selle poolest, et ta omab ambisense orientatsiooni ja kodeerib: Negatiivses orientatsioonis Gn ja Gc polüproteiini Positiivses orientatsioonis mittestruktuurset valku NSm dsRNA genoomiga viirused Sugukond Totiviridae: L- A viirus
Esimesed poolrühmad jaotatakse kumbki kaheks alamrühmaks nii, et mõlema alamrühma summaarsed tõenäosused oleks võrdsed 0,25le. Esimestele alamrühma teadetele teadetele omistatakse koodsümbol 0 ja teisele 1. Jaotust jätkatakse tõenäosustega 1/(2^k) seni kuni igas viimases alamrühmas on ainult üks kodeeritav teade. Madal häirekindlus. 23. Huffmani kood (5. Diskreetse müravaba edastuskanali sobitamine liiase deiskreetse infoallikaga) Effektiivne kood. Kõik kodeeritavad teated järjestatakse esinemistõenäosuste vähenevasse ritta. Rea kahe viimase teate tõenäosused liidetakse ja moodustatakse uus vähenev rida. Järjestamist korratakse kuni jääb alles ainult üks järjestatud element. Moodustatakse koodpuu, arvestades liidetud tedete uusi asukohti. Koodipuu liikumistele omistatakse sümbolid 0 ja 1. 24. Häirekindlate koodide koostamise põhialused.(9. Kodeerimise põhialused, 10. Koodide liigid)
3. loomarakk tsütokineesis 4. taimerakk metafaasis 5. taimerakk tsütokineesis http://en.wikipedia.org/wiki/Phragmoplast Mitokondrid 94. Mitokondrite suurus ~0.5 - 1m 95. Iseloomustage mitokondrite DNA-d (% raku DNAst, molekuli suurus, struktuur, geneetiline kood, geenide paiknemine, millised valgud kodeeritud) 16.5kbp e 15k-17k aluspaari. Koosneb kergest ja raskest ahelast. Kodeerib kokku 37 geeni, millest 13 on valkudele, peamiselt elektrontrasportahela valgud. Kodeeritavad valgud: mtETA, ATP sünteesi valgud, translatsioonivalgud. 16,5 kbp e 15k-17k aluspaari. 100-10.000 mitokondrit, igas oma DNA, kerge (C-rikas, 9geeni) ja raske ahel (G-rikas, 28 geeni). kodeerib 37 geeni, 13 valku, 22 tRNA'd, 2 rRNA. Elektrontransportahela valgud: NADH dehüdrogenaasid, koensüüm q - tsütokroom c reduktaas/tsütokroom b, tsütokroom c oksüdaas, ATP süntaas. 96. Kuidas mitokondrid liiguvad eellasrakkudelt tütarrakkudele?
integreeruvad ka peremeesraku genoomi ja kanduvad järglastele sugurakkude kaudu edasi. Võivad käituda kui onkogeenide vektorid, kandes neid ühest rakust teise. Rous’i sarkoomi viirus’i on eelmisest genoomist üles korjanud c-Src geeni (protoonkogeen), mis on muteerunud ja muutunud v-Src’iks (onkogeen), mis viirusega nakatumise korral põhjustab uude DNA-sse integreerudes kasvaja teket. Valgud, mis võivad omandada onkogeense toime. Kasvaja antigeeni mõiste. Protoonkogeenide poolt kodeeritavad valgud: kasvufaktorid ja nende retseptorid, G-valgud, türosiinkinaasid, seriin/treoniinkinaasid, signaalvalgud, transkriptsioonifaktorid, rakkude surma reguleerivad valgud Kasvajate antigeenid - kasvajate poolt toodetud makromolekulid, mis on omased ainult kasvajarakkudele ning tingivad organismis immuunvastuse teket. Põhjused, miks protoonkogeenid muutuvad onkogeenideks. V-onc poolt kodeeritud valku ekspresseeritakse tunduvalt rohkem kui c-onc poolt kodeeritud valku.
ainevahetusrea struktuursed geenid tandeemselt). MtDNA suurus, tema poolt kodeeritud valkude arv ja tüüp, samuti geneetiline kood varieerub erinevates organismides. DNA liigub mirokondro ja tuuma vahel. Erinevates organismides on mitokondrite genoomi suurus väga erinev (6000-300 000bp). Imetajates kontrastina on mitokondrite genoom väga kompaktne ~16kb ja mittekodeerivad geenide vahelised piirkonnad praktiliselt puuduvad. Mitokondrite genoomi poolt kodeeritavad valgud on enamasti mtETA ja ATP sünteesi valgud, samuti translatsiooni valgud ja ribosoomide RNA ning tRNA. Eukarüootsete rakkude iga mitokonder sisaldab mitmeid (1-50) rõngas mitokondriaalse DNA molekule. Mitokondrite geneetiline kood erineb standartsest geneetilisest koodist, mida kasutavad prokarüootsed ja eukarüootsed rakud (4 koodonit 64-st on erinevad). Kuidas mitokondrid liiguvad eellasrakkudelt tütarrakkudele?
struktuursed geenid tandeemselt). MtDNA suurus, tema poolt kodeeritud valkude arv ja tüüp, samuti geneetiline kood varieerub erinevates organismides. DNA liigub mirokondri ja tuuma vahel. Erinevates organismides on mitokondrite genoomi suurus väga erinev (6000-300 000bp). Imetajates kontrastina on mitokondrite genoom väga kompaktne16kb ja mittekodeerivad geenide vahelised piirkonnad praktiliselt puuduvad. Mitokondrite genoomi poolt kodeeritavad valgud on enamasti mtETA ja ATP sünteesi valgud, samuti translatsiooni valgud ja ribosoomide RNA ning tRNA. Eukarüootsete rakkude iga mitokonder sisaldab mitmeid (1-50) rõngas mitokondriaalse DNA molekule. Mitokondrite geneetiline kood erineb standardsest geneetilisest koodist, mida kasutavad prokarüootsed ja eukarüootsed rakud (4 koodonit 64-st on erinevad). 3. Kuidas mitokondrid liiguvad eellasrakkudelt tütarrakkudele?
Õhulämmastiku assimileerimisega on seotud selts Rhodospirillales. Azospirillum. (?) 8.)Millised tunnused näitavad et mitokondrid on tekkinud endosümbioosi teel: Mitokondris on olemas oma ribosoomid (70S), ja rõngaskromosoom. Mitokondri genoom kodeerib rRNA-sid, t-RNA-sid ja mõningaid mitokondriaalse hingamisahela valke. Paljud mitokondri algse genoomi geenid on üle kolinud tuumagenoomi. Nad on ära tuntavad järjestuse analüüsil, kuna nendega kodeeritavad valgud on sarnased prokarüootide valkudega. Mitokondri eellane oli ilmselt üks ürgne alfa-proteobakter (Rhodospirillum rubrum?) 9.)Millised tunnused näitavad et kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel: Eukarüootide kloroplasti eellaseks peetakse ürgset tsüanobakterit. Kloroplastis on oma ribosoomid (70S tüüpi) ja rõngaskromosoom. 2 Membraanid 1.Raku membraani paksus: 7,5-10 nm 2
Tuumagenoom koosneb lineaarsetest kromosoomidest; 2. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S. Mitokondri genoom kodeerib rRNA-sid, t-RNA-sid ja mõningaid mitokondriaalse hingamisahela valke. Paljud mitokondri algse genoomi geenid on üle kolinud eukarüoodi tuumagenoomi. Nad on ära tuntavad järjestuse analüüsil, kus nende kodeeritavad valgud on sarnased prokarüootide valkudega. Mitokondri eellane oli ilmselt üks ürgne alfa-proteobakter. Eukarüootide tuumagenoomis on nii tänapäevastele arhedele kui ka tänapäevastele bakteritele sarnaseid geene. Kummalgi geenide grupil on erinev funktsioon ja tähtsus. Tundub, et arhedelt pärit geenid on rakule olulisemad. Näiteks eukarüootide tuumagenoomi geenid, mis vastutavad DNA replikatsiooni, transkriptsiooni ja valgusünteesi eest, on sarnased arhede vastavatele geenidele
annaabi.ee 
