heteroaatomiga ühendatud kordsete sidemete kaudu Biokeemias olulisemad funktsionaalsed rühmad Funktsionaalne rühm Y Ühendi tüübi R-Y nimetus hüdroksüül- -OH alkohol alkoksü- -OR eeter formüül- -CHO aldehüüd karbonüül- -CO- ketoon karboksüül- -COOH karboksüülhape alkoksükarbonüül- -COOR ester anhüdriid- -COOCO- anhüdriid karbamoüül- -CONH2 amiid tsüano- -CN nitriil nitro- -NO2 nitroühend amino- -NH2 amiin sulfhüdrüül- -SH tioalkohol sulfo- -SO3H sulfoonhape 1. Hüdroksüülrühm (-OH). Alkoholid, R-OH Kõrgemad alkoholid CH3(CH2)yCH2OH (y = 22 32) 2. Alkoksürühm (-OR). Eetrid, R´-O-R 3
Äädikhappe anhüdriidi elektrofiilne süsinik seotakse aniliini nukleofiilse lämmastiku aatomiga, saadusteks on atsetaniliid ja äädikhape. Teises etapis bromeeritakse atsetaniliidi aromaatse tsükli para-asend. Positiivse laenguga broomi aatom liitub aromaatse tuumaga, lõhkudes aromaatse tsükli. Keskkonnas olev vesi seob üleliigse prootoni, mis annab sidemest elektroni tsüklisse, taastades aromaatsuse. 1.3. Kasutatud ained · Esimene etapp: aniliin, äädikhappe anhüdriid, naatriumatsetaat, kontsentreeritud HCl, vesi Aine Mass (g) Ruumala (ml) Moolid Aniliin 5 4,9 0,05369 Äädikhappe 6 5,7 0,05877 anhüdriid Na-atsetaat 7,5 0,09143 Konts. HCl 4
Benseen (varem ka bensool) on aromaatne süsivesinik valemiga C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees lahustuv vedelik. Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena.Benseen on väga mürgine ning on tunnistatud kesknärvi- ja vereloomesüsteemi mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. Äädikhape anhüdriid Värvitu. Väga liikuv vedelik terava lõhnaga. Tuleohtlik. Põlemine kõrvaldab ärritavad või toksilised aurud (või gaasid). Üle 49° C võivad tekkida plahvatusohtlikud auru / õhu segud.Põhjustab silmade pisaravoolu suurenemist. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti Veevaba AlCl3 Vees on hästi lahustuv,hüdrolüüsi käigus suitseb niiskes õhus ning eraldab HCl, HCl. Hästi
levinud taandamise meetod. Hüdriidiooni doonoriks on sageli metalli komplekshüdriid. Minu sünteesis see on NaB 1- fenüületanool Reagentide ohtlikkus · Benseen Omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees lahustuv vedelik. On väga mürgine. Mitte sissehingata ja töö teostada tõmbekapi all. · Äädikhappe anhüdriid Tuleohtlik. Mitte sisse hingata ega peale ajada. Korduv või pikaajaline kokkupuude võib põhjustada dermatiiti. Üle 49° C võivad tekkivad plahvatusohtlikud aurusegud. · Atsetofenoon süttiv. Üle 82° võivad rekkida plahvatusohtlikud aurusegud. Ärritab silmi ning võib kahjustada kesknärvisüsteemi. · Etanool Tuleohtlik. Segunedes õhuga tekivad kergelt plahvatusohtlikud segud. Hoida eemal lahtisest tulest ning hoida ventilatsiooni all.
Töö sooritamine toimus etteantud eeskirjade alusel. Ainete omadused kirjanduse alusel Aine Tihedus S-t K-t Lahustuvus Muud °C °C vees Benseen 0,8765 5,5 80,1 0,8 g/L g/ cm 3 °C °C Äädikhappe 102,09 g/mol 1,082 -73,1 139,8 2,6 g/100ml anhüdriid g/ cm 3 °C °C AlCl3 133,34 g/mol 2,818 192,4 120 43,9 g/ cm 3 °C °C g/100ml 0 °C Äädikhape 60,05 g/mol 1,049 16,5 118,1 g/ cm 3 °C °C
anda oma elektroni aromaatsuse taandamiseks. 6 Liig Aine % n [mol] m [g] V [ml] moolides Aniliin 100 0,0548 5,108 5 0 Äädikhap pe 100 0,0588 6 5,545 0,00395 anhüdriid Na- 100 0,0914 7,5 4,9 0,0366 atsetaat Atsetanili 100 0,0503 5,35 4,38 0 id Broom 100 0,0787 6,29 2 0,0284 Jää- äädikhap 100 0,485 29,11 27,7 0,4345 e 1.2 Kasutatud materjalide tabel 1.3 Reagentide ohtlikkus
Aine % sisaldus Hulk Hulk Hulk moolides grammides milliliitrites Nitrobensee - 0,163 20 16,67 n Soolhape 6% 2,156 78,6 75 Raud - 0,625 35 - 1.3.2.Aniliinist atsetaniliidi saamine Reaktiivid: Aniliin Äädikhappe anhüdriid Na-atsetaat Kontsentreeritud HCl Reagentide ohtlikkus Aniliin Mürgine sissehingamisel, kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel. Võimalik vähktõve põhjustada. Kahjustab silmi. Kokkupuutel nahaga võib põhjustada ülitundlikkust. Äädikhappe Tuleohtlik. Kahjulik sissehingamisel ja allaneelamisel. Põhjustab andhüdriid söövitust. Na-atsetaat Kasutamisel kanda prille ja kindaid
A H2N C-CH2-CH2-CH2-OH O B H2N C-CH2-CH2-OH O C H2N C-CH2-OH O D H2N C-OH 7. Kirjutage valemid järgmistele ühenditele? 6p Propeenhape, 2-etüülnaftaleen, klorometaanhape, pentaan-1,2,3,4,5- pentaamiin, etüülbensoaat, tetrametüülammonium kloriid. 8. Kirjutage järgmiste ühendklasside üldvalem ja selgitage nimetuse andmise põhimõtet. 6p Karboksüülhappe amiid Ketoon Karboksüülhappe ester Alkohol Aromaatne amiin Karboksüülhappe anhüdriid 9. Defineerige elektrofiilsus ja tooge näiteid 5 molekuli korral. 5p 10. Nimetage süstemaatilise nomenklatuuri järgi. 6p O CH3 H3C CH2-CH2-CH3 H3C C-CH2-OH CH3 CH3 O O CH2-C-OH H2N C-CH2-CH3 NH2CH2CH2CH2NH2 O CH3-CH-CH2 C-OCH3
Vääveldioksiid lagundab taimedes klorofülli, mis seejärel muutuvad pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või osooni mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (SO3), millest veega moodustuvad happesademete põhikomponendid. SO2 ja sulfitid -Nii säilitusained kui ka antioksüdandid(takistavad riknemist) Kasutamine: kuivatatud puuviljad,karastusjoogid, juustutooted, veinid,kartulikrõpsud. Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja selle käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Reageerib:metallidega Zn + H2SO4 (lahj.) = ZnSO4 + H2↑ aluseliste oksiididega - hapetega, tekivad sool ja vesi (CuO + H2SO4 → CuSO4 + H2O) alustega ,sooladega 2NaCl + H2SO4 → Na2SO4 + 2HCl↑
Atsüülühendite suhteline reaktsioonivõime O O O O R C > R C > R C > R C Cl O OR' NH 2 R C Atsüül- O Happe Ester Amiid kloriid anhüdriid Kõige parema reaktsioonivõimega on atsüülkloriid ja kõige nõrgema reaktsioonivõimega amiid. Derivaatide reaktsioonivõimet võib selgitada, võttes aluseks lahkuvate rühmade aluselisuse. Atsüükloriidide puhul on lahkuvaks rühmaks kloriidioon, happe anhüdriidide puhul karboksüülhape või karboksülaatioon, estrite puhul alkohol, amiidide puhul amiin (ammoniaak). Kõik need on alused ja
jahtumisel on sobivate lisaainetega välistatud. Jahtunud klaas on tahke amorfne aine Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada Obsidiaan vulkaaniline klaas, mis moodustub vulkaanipurske ajal, kui sula laava jahtub nii kiiresti, et ei jõua kristalliseeruda *Klaasi toorained. Klaasimoodustajad oksiidid, mis jahtudes ei kristalliseeru vaid moodustavad klaasi. Põhilised kvartsliiv (SiO2), fosforpentoksiid (P2O5) ja boorhappe anhüdriid (B2O3) Selgitajad kasutatakse kvartsi kõrge sulamistemperatuuri alandamiseks. Iseseisvalt ei moodusta klaasi. Selgitajad on naatriumoksiid (Na2O), kaaliumoksiid (K2O) ja pliioksiid (PbO) Stabilisaatorid annavad klaasile kemikaalikindluse. Stabilisaatorid on kaltsiumoksiid (CaO ja alumiiniumoksiid (Al2O3) *Klaasi omadused. Klaasi omadused sõltuvad tema koostisest, valmistamise ja töötlemise viisist Klaasi tihedus on 2200...3000 kg/m3. Kvartsklaasid on
kiiruskonstantidest kasutatakse järgmist võrrandit: kus k1 - temperatuuril T1 toimunud reaktsiooni kiiruskonstant, k2 temperatuuril T2 toimunud reaktsiooni kiiruskonstant, E aktiveerimisenergia, R universaalne gaasikonstant. Järeldus Katsetulemustest saab järeldada, et mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on elektrijuhtuvuse konstant etaanhappe anhüdriidi lahuses. Selgus ka see, et etaanhape on parem elektrijuht kui etaanhappe anhüdriid, sest mida rohkem oli anhüdriidi reageerinud, seda suuremaks muutus kiiruskonstant.
Töö ülesandeks oli lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni kiiruskonstandi määramine ning reaktsiooni kineetika uurimine elektrijuhtivuse mõõtmise teel. Süsteemi elektrijuhtivus pidi kasvama ajas etaanhappe moodustumise tõttu ning katsetulemustest on elektrijuhtivuse kasv selgelt näha. Vastupidiselt ennustatavale kasvas meie katses, aga elektrijuhtivus väga kiiresti. Minu katsel oli lahustumise alg- ja lõppmomenti väga raske määrata, kuni äädikhappe anhüdriid ei olnud päris korralik ning vee lisamisel kahe vedeliku piirpinda ei tekkinud, loksutamisel oli hägu samuti väga vähene ning see kadus väga ruttu. Selle ebamäärasuse tõttu on suure tõenäosusega alg- ja lõppmoment valed ebamäärased. Graafik pidi tulema lineaarne, mida ta ka enam-vähem on. Tõusude märgid on vastasmärgilised (graafik vs arvutuslik).
doc.doc HCOONa naatriummetanaat CH3COONa naatriumetanaat CH3COOK kaaliumetanaat CH3COOCH3 metüületanaat · Estreid võib nimetada ka happe- ja alküülradikaali järgi, lisades sõna ester. CH3CH2COOCH2CH3etüülpropanaat, propaanhappeetüülester 12. HAPPEANHÜDRIIDID · Happeanhüdriite nimetatakse vastavate hapete järgi. · Anhüdriidi nimetus saadakse vastava happe nimetusest lõppliite hape asendamisel liitega anhüdriid. (CH3CO)O2 etaanhüdriid 13. AMIINID · Amiinide üldvalem: R NH2. · Funktsionaalrühm: NH2. · Amiinide nimetused moodustatakse süsivesiniku radikaalide nimetuste järgi ja liites amiin või eesliite amino- lisamisel põhiühendi nimetusele. CH3 NH2 metüülamiin ehk aminometaan C6H5 NH2 fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin 14. NITROÜHENDID · Nitroühendite üldvalem: R NO2. · Funktsionaalrühm: NO2.
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 24 Töö pealkiri: ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 24.töö ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja ...
*Katalüsaatorid, mis kutsuvad esile epoksüvaigu ristsidumise katalüütiliselt Reagendid Aluselised: Primaarsed, sekundaarsed amiinid; polüamiidid, alifaatsed, amorfsed, tsükloalifaatsed, hetero-tsüklilised amiinid. Happelised: Polüfenoolid, tioolid, anhüdriidid. Katalüsaatorid Tertsiaarsed amiinid, boortrifloriidi kompleksid. OMADUS KÕVENDI Alifaatne Boortrifloriid- Aromaatne Anhüdriid amiin monoetüleenamiin amiin Kõvenemise 120 / 2 93/16+150/2 150 / 2 150 / 4 tempC/aeg [tundi] Tõmbetug., 43 59 80 83 MPa Elastsus-moodul, 3.4 - 2.7 3.1 GPa Eri kõvendite mõju kõvenenud epoksüvaigu mehhaanilistele omadustele:
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 24 Töö pealkiri: ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm 123467 KATB41 Rando Veberson Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.02.2014 24.töö ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Töö ülesanne. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivus...
Oliivõli tekkis kollakas värvus. Searasv värvus ei muutunud. Järeldus: kolesterooliga tekkis tumesinikas värvus katseklaasi mis tähendab seda, et kolestrool reageeris äädikhappe anhüdriidiga hästi happelises keskkonnas. Oliiviõli ka reageeris äädikhappe anhüdriidiga tekitades kollakat värvus katseklaasis olevasse lahusesse. Searasvaga ei juhtunud midagi mis näitab ära seda, et õiget reaktsioonitsentrit ei olnud millega äädikhappe anhüdriid oleks reageerinud. 12
Plastide puuduseks on: · haprumine madalatel temperatuuridel; · suhteliselt madal lubatav töö-temperatuur; · vananemine aja jooksul; · madal tulekindlus; · (suur soojuspaisumine). Ajalooline areng 1) Goodyear - Loodusliku kautsuki ristsildamine a) kumm 1938 b) plastik (eboniit) 1851 2) Tselluloos - 1860 a) nitreeritud tselluloos b) tselluloid Vask-ammoniaakkiud (Cu(OH)2+NH3) c) Viskooskiud (ksantogenaat) d) Atsetaatkiud (äädikhappe anhüdriid) 3) Herman Staudninger - 1920.a. tänapäevase makromolekuli mõiste, polümeeriteaduse isa 4) Wallace Carothesrs a) DuPonti firmas alates 1931 b) Polümeeride süntees Polüamiidid, c) polüestrid Kloropreenkumm 5) Karl Ziegler - Stereograafilised polümeerid 6) Giulio Natta - Kõrgtihe polüetüleen, polüpropüleen 7) Paul Flory - Polümeeride reaktsioonide mehhanism, konformatsioon, polümeeride lahused, kummielastsus
· Süsinikdioksiid CO2 tekib orgaanilise aine põlemisel piisava hapnikukoguse juuresolekul. · CO2 on süsihappeanhüdriid lahuses on tasakaal happe ja lahustunud CO2 vahel. · CO2 kolmikpunkt on rõhul 5,1 atm, seega ta ei eksisteeri normaaltingimustel vedelikuna, vaid tahke vorm kuiv jää sublimeerub. Kasutatakse jahutamiseks. · Süsinikmonooksiid (vingugaas) CO tekib süsinikku sisaldavate ainete põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. · CO on formaalselt sipelghappe HCOOH anhüdriid ja seda saab laboris HCOOH dehüdratatsioonil kuuma väävelhappega. · CO on värvitu, lõhnatu, vees vähelahustuv mürgine gaas. · CO on suhteliselt vähese reageerimisvõimega, kuna side molekulis on tugevaim teadaolevatest sidemetest. · CO on Lewis'i alus tänu vabale elektronipaarile süsiniku aatomil ning annab sideme d-elementide aatomite ja ioonidega. · CO on Lewis'i hape tänu vabale (lõhustavale) MO-le.
Millega põhjendate, et kolesterool on tsükliline alkohol? 9. Liebermann-Burchard'i test annab kolesterooli esinemise korral tumerohelise värvuse. Kas / miks võivad ka taimeõlide lahused anda rohelise värvusega reaktsioonisegu? Jah, sest taimeõlid võivad sisaldada ka teisi steroole peale kolesterooli, mis samuti annavad selle testiga positiivse reaktsiooni. 10. Milliseid reaktiive kasutatakse Liebermann-Burchard'i testi läbiviimiseks? Äädikhappe anhüdriid ja väävelhape. 11. Kuidas teha kindlaks lipiidide esinemist a) tahkes materjalis rasvapleki proov rasv lahustatakse orgaanilises solvendis b) vedelikus emulsioontest lipiidid moodustavad mittelahustavas eskkonnas, vees, emulsiooni 12. Mis on emulsioon ja mis on emulgaator? Emulsioon on kahe- või enamafaasilised süsteemid, mis koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust. Emulgaator on aine, mis põhjustab emulsiooni tekke. 1
pentanoüülkloriid 3-butenoüülkloriid (või but-3-enoüülkloriid) tsüklopentaankarbonüülkloriid 2.2. Happeanhüdriidid Karboksüülhapete anhüdriidid on karboksüülhapete derivaadid, kus kahe karboksüülrühma kohta on elimineeritud üks vee molekul. Sümmeetriliste anhüdriidide nimetus saadakse neid moodustanud karboksüülhapete nimetusest, asendades lõppliide hape liitega anhüdriid. Mittesümmeetriliste anhüdriidide korral nimetatakse mõlemad karboksüülhappe osad eraldi (koos oma asendajatega). äädikhappeanhüdriid etaananhüdriid metaanpropaananhüdriid but-3-üün-3-hüdroksüpropaananhüdriid 2.3. Estrid Karboksüülhapete ja alkoholide vahelisel reaktsioonil tekivad estrid. Ester onkarboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionnalrühmaks on: O || C OR
valmistamise meetod: õpiti klaasi vertikaalselt sulast klaasimassist välja tõmbama. Üks viimaseid leiutusi klaasitehnoloogia alal on nn float klaasi valmistamine, kus klaasipinna mõlemapoolne siledus saavutatakse valamisega sulatinale. Toormaterjalid: Liiv, sooda, lubjakivi (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Põhiliselt on klaasimoodustajateks kvartsliiv SiO2 , boorhappe anhüdriid B2 O3 ja fosforpentoksiid P2 O5. Peale klaasimoodustajate on klaasi koostises nn loistajad Na2 O, K2 O ja PbO, mida kasutatakse sulamistemperatuuri allaviimiseks (sto =1700o C) ja stabilisaatorid ning selgitajad. Stabilisaatoridei moodusta ise klaasi vaid annavad talle keemilise püsivuse (CaO ja Al2 O3). Põhilised klaasivalmistamise viisid: 9 · Klaasimassi valmistamine, sulatamine (1500o C) · Klaasile kuju andmine
Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine). Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse radikaali R- CO-nimetusele lisatakse liide -fluoriid, -kloriid, -bromiid või jodiid. Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide isotsüaniid. Etüületanaat (etüülatsetaat) - saadakse etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine. 3 metüülbutüületanaat (isoamüülatsetaat) -tugeva pirnilõhnaga vedelik, kasutatakse toiduainete ja parfümeeriatööstuses
vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat moodustavad ainult nõrku vesiniksidemeid (väävli väike elektronegatiivsus). või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või Eriti iseloomulik tunnus on vastik lõhn, 3-metüül-1-butaantiooli ja 2-buteen- karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse 1-tiooli, on leitud skunksi nõrest. radikaali R-CO-nimetusele lisatakse liide -fluoriid, -kloriid, -bromiid või Tioolid on tugevamad happed kui alkoholid või fenoolid, ,moodustavad jodiid. Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide tiolaate ka leeliste ja oksiididega isotsüaniid
Iseendaga reageerides moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. 15. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine). Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse radikaali R-CO-nimetusele lisatakse liide -fluoriid, -kloriid, -bromiid või jodiid. Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide isotsüaniid. Etüületanaat (etüülatsetaat) - saadakse etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine. 3 metüülbutüületanaat (isoamüülatsetaat) -tugeva pirnilõhnaga vedelik, kasutatakse toiduainete ja parfümeeriatööstuses
Kõik lämmastiku oksiidid on happelised. · Lämmastiku oksiidid on olulisel kohal atmosfäärikeemias, kus neid koos tähistatakse NOx. Lämmastik esineb oksiidides oksüdatsiooniastmetes I...V. Lämmastik(V)oksiid N2O5 on lämmastikhappeanhüdriid. Lämmastikdioksiid NO2 esineb tasakaalus dimeeriga: 2NO2 = N2O4 Lämmastik(III)oksiid N2O3 on lämmastikushappeanhüdriid. Lämmastik(II)oksiid NO. Dilämmastikoksiid N2O on hüpolämmastikushappe H2N2O2 anhüdriid. N20 dilämmastikoksiid on värvusetu,lõhnatu, narkootilise toimega, külmas vees lahustuv gass, mida saadakse ammooniumnitraadi kuumutamisel: NH4NO3N2O+2H2O. NO lämmastikmonooksiid saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel: NH4+5O24NO+6H2O; N2+O22NO. Värvusetu, mürgine gaas. Osaleb osoonikihi hävitamisel, laboratoorselt saadakse nitrite pehmel redutseerimisel, oksüdeerub õhus NO2-ks. Lämmastikoksiid NO2 reageerib veega ja leelislahustega,
töötlemine Paagutus Kontroll Täiendav töötlemine Joon. 2. Kermiste valmistamise tehnoloogiline skeem 9 2.1. Karbiidipulbrite valmistamine Karbiidide valmistamiseks on mitmesuguseid meetodeid. Siinkohal on toodud kermiste valmistamiseks enamkasutatavad meetodid. 2.1.1. WC pulbri valmistamine. Volframi pulbrit saadakse volfram anhüdriid (WO3 ) kuumutamisega niiskes o vesinikus temperatuurivahemikus 600 900 C, mille summaarne reaktsioon väljendub valemiga WO3 +3H2 = W + 3H2O Muutes taandamistemperatuuri või gaasisegu koostis (vesiniku niiskust) saab aktiviseerida või aeglustada taandamist.Taandamistemperatuuri tõusuga protsess kiireneb, kuid liiga kõrge temperatuur põhjustab liigse W tera kasvu, mis pole soovitav
Kipsi säilitamine Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides. Kips peab olema kaitstud niiskuse eest. Pikemaajalisel seismisel kipsi toime langeb. Vormikips ehk skulptuur-kips Seda tehakse võimalikult puhtast kipsikivist. Vormikipsi kasutatakse mitmesuguste vormide ja arhitektuursete detailide valamiseks. Kõrgtugev kips Sellest valmistatakse: tugevaid vorme, kipsbetooni, tehismarmorit. Anhüdriid-sideaine Teiste kipssideainetega võrreldes tardub anhüdriid-sideaine aeglasemalt. Seda kasutatakse peamiselt siseviimistlustöödel. --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Kus kasutatakse kipsi? 2. Mis on kipsi puudusteks? 3. Kuidas peab kipsi säilitama? 7.4. Magneesium-sideained 94
[S] Et=13M on atsetaadi konts, mis tagaks võrduse, 13M vaba rühm kompenseeriks aspiriini reaktsioonis katalüütilist rühma. See oli happe-aluse katalüüs. Nukleofiilses katalüüsis on efektiivsed kontsid hoopis kõrgemad. Aspiriini derivaat (estersideme ülekanne, atsüüli ülekanne) atsüül kantakse happele üle Esimest järku reaktsioon, mõõdetud kiiruskonstant k10,02 s-1 . Intramolekulaarne ülekanne Analoogne molekul + anhüdriid...+... Teist järku reaktsioon, mõõdetud kiiruskonstant k210 -10 S-1M-1. Intermolekulaarne ülekanne. Monomolekulaarses rekatsioonis ei lähe entroopiat kaduma. * slaidil tähistab üleminekuolekut ja üleminekuoleku parameetreid. Bimolekulaarnse ja monomolekulaarnse reaktsiooni energia erinevused on eksponendis vms. S bi- ja monomolekulaarsete reaktsioonide entroopia erinevus. S*=190 J/Kmol
segu monomeer ( dimeer : mürgine, tugev oksüdeerija (paljud ained põlevad temas) reageerib veega: 2NO2 + H2O → HNO3 + HNO2, 4+ 5+ 3+ neist HNO2 laguneb kergesti: 3HNO2 → HNO3 + 2NO + H2O N2O3 (dilämmastiktrioksiid) esineb tasakaalulises süsteemis NO2 + NO → N2O3 ΔH = - 41,86 kJ N2O3 – punakaspruun gaas, jahutamisel kondenseerub → sinine vedelik – lämmastikushappe HNO2 anhüdriid N2O5 (dilämmastikpentaoksiid) kristallil., kergesti lagunev ühend: 2N2O5 → 4NO2 + O2 NO3 (lämmastiktrioksiid) peroksiid (esineb side ― O ― O ― ), kergplahvatav ühend tekib N2O5 või N2O4 reageerimisel vedela osooniga 3.14.3.4. Metallidega (jm. mittemetallidega) - nitriidid – ammoniaagi NH3 derivaadid Nitriidid: 3 tüüpi 1) kergmetallide nitriidid ioonil. side, ioonvõre reageerivad veega ja hapetega:
värviskanneritest rääkides flatbed color scanner ja lameskannereid liigitades color flatbed scanner (Bowker 1997). Eesti oskuskeeleteoorias on niisugust väljendusvabadust ikka sallitud: „denotaatsamane mõttelahkne sünonüümia on terminoloogias lubatud ning vastavalt eriala vajadustele tarvilik” (Saari 1980: 665). Saari toob sisse mõttelahksuse ainealase relevantsuse mõiste ning võrdleb N2 O5 nimetusi (dilämmastikpentoksiid ja lämmastikhappe anhüdriid ) paarikutega liigesed – sünoviaalühendid, joonkeevitus – rull- keevitus, koonuskolb – Erlenmeyeri kolb, kohtbetoon – monoliitbetoon, toitejuur – imijuur, mille pidamine asjatuks, talutavaks või tarvilikuks mitmesuseks sõltub nende tunnetusväärtusest erialal. Muud sünonüümiat ja veelgi enam polüseemiat on siingi selgelt taunitud. Näiteks Uno Mereste on öelnud kindlalt: „Positiivset mitmetähenduslikkust pole olemas” (Mereste 2000: 87). Mitmetähen-
annaabi.ee 
