Karla küla muistend Kord elas Karla külas saatan tema naine ja kakst tema last.Nad elasid majas mille põrand oli koguaeg must ,sest saatan käis toas alati oma mustade kapjatega.Ja sellelpärast ei viitsinud saatatan naine ja tema lapsed ka põrandat puhastada ,sest saatan ei viitsinud oma kapju puhastada.Aga ükspäev ütles saatana naine ,et nüüd ma pesen põranda puhtaks ja sind ma enam mustade jalgadega tuppa ei lase.Saatan oli nõus ,et ta ei tule enam mustade kapjedega tuppa.Ja siis nad hakkasid põrandat puhastama nad tõid tuppa hästi palju vett ja hakkasid põrandat küürima.Nad pesid põranda puhtaks ja lükkasid vee,mulla ja heinakõrred toast välja.Ja sellest ajast peale on Karla külas soine maapind. ,,,,,
Kirjeldus Kiilumädanikuks nimetatakse kabja kiilu degeneratsiooni, millega sageli kaasneb piirkonna sekundaarne bakteriaalne põletik. Kiil muutub nõrgaks ja võib hakata lagunema. Enamasti ei põhjusta kiilumädanik longet, kõige tavalisemaks sümptomiks on pehmeks muutunud ja lagunev kiil. Surnud kudede ja bakteriaalse põletiku tõttu on tunda tüüpilist ebameeldivat lõhna ja kiilust eritub mustjat nõret. Põhjused Kui hobune viibib liiga pikalt märjal pinnasel või kapju ei puhastata piisavalt, mistõttu kiilu piirkonda koguneb mustus ja hakkavad toimuma erinevad protsessid mis lagundavad kiilu. Ravi Kiilumädaniku ravis on kaks väga tähtsat komponenti. Esiteks tuleb eemaldada võimalikult kogu surnud kude ja teiseks tuleb kapju pidevalt hooldada ja need kuivad hoida. See tähendab kuiva allapanu boksis ja märgade ning poriste koplite vältimist (vähemalt seniks, kuni haigus on taandunud).
Kuna keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtsus , siis laienes ka aletegemine , mille käigus raiuti mets maha ja süüdati põlema nii saadi juurde uut viljamaad. Tähtsaimaks tehniliseks uuenduseks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamist. Tööriistadest olid kasutusele võetud raske ratasader, mis hõlbustas tööd suurel määral. Hakati kasutama veoloomi, kus põhiliseks kujunesid muidugi hobused. Hiljem hakati hobuseid ka rautama, et kaitsta kapju kulumise eest ja võeti kasutusele rangid, sest varasem veorihm , mis käis hobusel ümber kaela, ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Tänu nendele vahenditele hakati hobuseid kasutama ka kündmisel. Samuti olid kasutusel juba pikemat aega poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke jne. Neid tööriistu kasutati ka edaspidi. Ristiusuga olid eestlased tutvunud kindlasti juba varasemalt, kuid sealseid kaupmehi hakkasid 12
Loomad olid väikest kasvu. Peamine teravili oli nisu. Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Lisaks teraviljale kasvatati mitmesuguseid köögivilju. 6. Raske ratasadraga oli võimalik maad senisest hoopis sügavamalt künda. Heinaniitmiseks ja viljakoristamiseks võeti kasutusele vikat. Hobuse vankri või adra ette rakendamisel tulid kasutusele rangid. Alates 11.sajandist hakati ka hobuste kapju rautama. 7. Talupojad olid maad harinud nii, et põllumaa jagati kaheks võrdseks osaks: üks pool hariti üles, teine pool jäeti kesa alla, st aastaks puhkama. 8.sajandil mindi üle uuele maaviljasüsteemile: põld jaotati kolmeks. Kolmeviljasüsteemile üleminekul oli mitu eelist: see võimaldas külvi alla võtta senisest rohkem maad, kasvatada uusi põllukultuure ja võidelda edukamalt ikaldusega. 8.
Friedrich pidi soola eest maksma kolm hõberaha. Ta maksis ära ja asus edasi. Kõndides ta pistis käe korraks taskusse, et vaadata kui palju raha tal alles on. Hämmastusega ta peatus. Ta avastas, et alles oli ainult mõned mündid. Sellest hoolimata kõndis ta sepatöökoja poole ja küsis sealt, et kui palju rauda saab nelja hõberaha eest. Sepp vastas, et kaks kilo saab kõige rohkem, kuid Friedrichil oli vaja 8 kilo rauda osta, sest hobustel oli vaja kapju uuesti rautada. Ta jättis asja sinnapaika ning läks edasi. Tee peal märkas ta palju ilusaid sigu, keda Friedrich oleks tahtnud Linda sünnipäevaks osta. Ta oli õnnetu, et raha oli märkamatult kulunud ja ta ei saanud kõike tarvilikku osta. Ta mõtles hoopis jõe äärde minna, mis lookles läbi linna. Kui Friedrich sinna jõudis võttis ta pastlad jalast, istus suure kivi peale ja torkas varbad vette. Vesi oli veel külm. Sellal, kui ta kivil istus ja mõtles, märkas ta kalda
Kaamel Referaat VII kl 2009 Kaamel, ladina keeles Camelus on perekond mõhnjalalisi. Neid peetakse Aafrikas ja Aasias. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaamelil on väga palju kohastumisi kõrbes elamiseks. Nad suudavad suvel olla nädalate viisi joomata, aga jõudes veekoguni võivad korraga ära juua kuni 114 liitrit vett. Kevadel rahuldavad taimedest saadava veega ja söövad ka teravate asteldega taimi. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks
.................... 8 2 SISSEJUHATUS Antud referaat keskendub autori valitud kõrbeloomale. Autori teemavaliku põhjuseks oli huvi antud looma vastu . Referaadi eesmärgiks on saada uut infot antud looma kohta ja kinnitada oma oskusi erinevate tekstide vormistamisel arvutis. 3 1. KAAMELI VÄLIMUS Kaamel on kuni 3 m pikkune ja 800 kg raskune loom. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaameleid hüütakse vahest ,,kõrbelaevadeks", sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu. Sellist kõndimis viisi nimetatakse külijooksuks..Küüru rasvkoes võib leiduda kuni 100 kg varurasva. Joonis 1. Kaamel 1.1 Eluviis Harjumuspäraselt nad elavad 30 liikmelitses karjades. Kaameli eluiga ulatub 30-40aastani.
Eesti Ratsaspordi Liit 1 Hobuste käsitlemine (Horsemanship) · Kui hobune on mõlemalt poolt puhastatud, harjatakse ettevaatlikult ka pea pehme harjaga. Lakk ja saba harjatakse samuti pehme harjaga. · Lõpuks võib rätikuga pühkida veel karval olev tolmu ja lahtised karvad. Sõõrmed, silmad ja sabaalune puhastatakse niiske pesusvammiga. Kapjade puhastamine · Kapju peab puhastama vähemalt kord päevas, soovitavalt rohkem kui hobune seisab palju tallis. · Kabjad puhastatakse kabjakonksuga kraapides mustust kanna poolt varba suunas. Kiilu puhastamisel peab olema ettevaatlik, et ei vigastaks kiilu liiga ägeda kraapimisega. · Kapju puhastades on alati hea kontrollida ka samaaegselt rautust. Kontrollli, et raud on kindlalt kinni js naelad ei ole väljas. · Kui hobusel on krihvid, peab jälgima teravust
kõrvits. Suur tähtsus oli ka kaunviljadel : herned, oad, läätsed. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 11.13.saj hakati põllutööriistade tegemiseks kasutama rohkem rauda. Raske ratsaadraga oli võimalik maad senisest hoopis sügavamalt künda. Heinaniitmiseks ja viljakoristamiseks võeti kasutusele vikat. Hobuse vankri või adra ette kinnitamiseks tulid kasutusele rangid. 11.saj hakati hobuste kapju rautama. 7. Kolm maaviljelussüsteemi, mida kasutati keskajal. Kahevälja süsteem- Põllumaa jaotati kaheks, üks pool hariti üles ning teine pool jäeti kesa alla. Järgmisel aastal vahetati pooled. Ent saagid olid kasinad ning sellest ei jätkunud kogu rahva toitmiseks. Kolmeväljasüsteem- Ühele kolmandikule põllust külvas talupoeg sügisel talivilja, s.o nisu või rukist. Teisele kolmandikule külvas ta kevadel suvivilja:
Suuremaid ja tähtsamaid töid tegi külarahvas koos. Kevadel kündmine, külvamine. Suvel heinategu. Sügisel vilja ja saagi koristus. Algul künti põldu härgade ja kerge adraga. Selleks kulus palju aega, sest kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt künda. X sajandil kasutusele võetud raske ratasader hõlbustas tööd tunduvalt. Muutused puudutasid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul võeti kasutusele rangid, sest senine ümber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgadest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli üha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Talupoegade elamud Keskaegsed talupojad elasid väikestes külades, mille ümber olid põllud, mida nad pidid harima.
.....................................................................5 9. PILT DROMEDARIST....................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................7 1. KAAMELID Kaamelid kuuluvad mõhnjalaliste (tylopoda) selstsi. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Praegu elavad kaamelid on dromedar ja baktrian. Et nende vahelist erinevust meelde jätta,võib võrrelda tähte nimede algustähti , sest Dromedar meenutab oma algustähega ühte küüru ja Baktrian meenutab oma algustähega kahte küüru. Kaameleid on hüütakse vahest ,,kõrbelaevadeks", sest kaamel tõstab käies ja joostes korraga mõlema
(http://et.wikipedia.org/wiki/Kaamel) Kaamel on toidu suhtes vähenõudlik, ta võib süüa igasuguseid kõrbetaimi, milliste ogadega see end ka ei kaitseks, üldiselt võib ta olla pikka aega söömata, küüru talletatud rasvavarud aitavad kaamelit näljaaegadel. Ta tuleb hõlpsasti toime ka veeta, mahlakail õitsval kõrbeheinamaal võib ta joomata vastu pidada tervelt kolm nädalat. · Kaamelid kuuluvad mõhnjalaliste (thlopoda) seltsi. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Praegu elavad kaamelid on dromedar ja baktrian. Et nende vahelist erinevust meelde jätta, võib võrrelda tähtede nimede algustähti, sest Dromedar meenutab oma algus tähega ühte küüru ja Baktrian meenutab oma algustähega kahte küüru. Kaameleid hüütakse vahest ,,kõrbelaevadeks", sest kaamel tõstab
telefoni, fonograafi, elektripliidi, raudtee, rauamaagi eraldaja ja elektrilise valgustuse katsetused. Umbes kümne aastaga oli Menlo Park laienenud kahe linnaosa suuruseks. Edisoni sooviks oli see, et laborist leiaks vajadusel kõik võimalikke materjale. Tema labor sisaldas näiteks kaheksa tuhat liiki kemikaale, igasuguseid kruve, iga suurusega nõelu, nööre või traate, inimeste juukseid, hobuseid, lehmi, küülikuid, kitsi, kaamleid, erineva tekstuuriga siidi, kookoneid, eri liiki kapju, hai hambaid, hirve sarvi, kilpkonna kestu, korke, vaiku, lakke ja õli, jaanalinnu sulgi, paabulinnu sabasid, merevaikku, kummi, kõiki maake jne. Menlo Parki näol oli Edison loonud esimese tööstuslikult asjaomase labori teadmiste loomisel ja kontrollimisel. Patent elektrilisele lambile Pärast mitmeid katseid plaatina ja muude metalliliste kiududega pöördus Edison tagasi süsinik hõõgniidi juurde. Esimene suurem katsetus toimus 22. oktoobril 1879 ja see kestis 40 tundi
Niiviisi havitati aga vaga palju metsa, näiteks Inglismaal jäid alles vaid kuninglikud jahilaaned. Algul künti poldu härgade ja kerge adraga. Selleks kulus palju aega, sest harjad oli aeglased ja kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt kunda. X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli uha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal hakati kasvatama
ühest laudast korraga välja ja korraga sisse,laudas tuleb hoida puhtust, loomade sissetoomisel tesiest ettevõtest tuleb loomaarstilt eelnevalt kontrollida tervist. Õhk peab olema puhas ja laudas peab toimima ventilatsioon. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine. Lehmi tuleb puhastada ja harjat ning karvkate korras hoida. Kapju tuleb iga 3-4 kuu tagand sõratangidega lõigata. Lõaspidamine iga lehm on laudas kindlal kohal. Liikumis vabadus laudaperioodil piiratud. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine- metalltorudega kolmest küljest piiratud,tagumisest küljest lehm fiks nööriga,lehmad ei asu kindlatel asemetel. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine-võimaldab loomadel rohkem liikuda. Lehmade karjatamine ja suvine pidamine- kultuur või looduslikulkarjamaal
Isa lubab, et aitab tal Leena endale saada. Poeg tahab Räägu talu endale aga isa ei anna. Isa ainult mängis pojaga ning hakkas irvitama, et too tahab Leenat endale naiseks. Isa ja Miili lahkuvad valutavate noorukite seast. Teine vaatus 1. Vana-Märt käsutab, et keegi liiguks aga too vastab, et pole asi vaid inimene. Perenaine kajatab, et peremees ei räuskaks, kuna muidu teda ei võeta teenistusse. Mees vastab, et venitamise eest palka ei maksa. ,,Kapju otsa pole kasvand." Tüdrukud ammu tööl. Noorukid mängivad põllul. Selline sõnnikulaotamine. Peremees käsutab tööle aga poeg vastab, et hingele antasse ka söògiaega. Märt vihastab. 2. Noor-Märt isa juures. Marjapuu soovis rääkida aga mõni teine kord. Poeg tuli appi sõnnikut vedama aga isa ei võtnud vastu. Poeg soovib lepitada. Riid algab. Isa võttis ka vaese naise endale... ei taha pojale sama. Nälga aga pole. Isa on ahne raha järel. Raha = jumal. Naine
Õppematerjal 8. klassile BAKTRIANIDEL ehk kaksküürkaamelitel on kaks küüru ja tihe kasukas, mis kaitseb SiseAasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Samuti nagu dromedar ühte küüru kogub baktrian rasvavarusid oma kahte küüru. Kui varud otsa saavad, jäävab dromedari küür püsti, baktriani küürud aga vajuvad longu. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva eest. Nad kuuluvad mõhnjalaliste hulka. Kodustatud baktrianid on levinud Kesk ja SiseAasias. Gobi kõrbes elab tänaseni ka tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. KÄPIKHAMSTRIKUD elavad SiseAasia külmades kõrbetes ja steppides. Kehasoojuse säilitamiseks vajavad nad paksu kasukat.
Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et vältida liiva sattumist hingamisteedesse. Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Tänu pikkadele jalgadele on kaameli kere kõrgel maapinna kohal, kus õhutemperatuur võib olla isegi 10°C madalam, kui jalgade ümbruses. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised nahapaksendid paikades, kus surve on kõige suurem. Ülestõusmiseks ajab kaamel end alul põlvili, seejärel sirutab välja oma tugevad tagajalad ning alles lõpuks esijalad. Mahaheitmiseks põlvitab kaamel
Eesvaate seisu vead on harkjalgsus, koondjalgsus, x-jalgsus või o-jalgsus. Külgvaate seisu vead on eetsine, taatsine, eesrandmene ja tagarandmene seis. Tagajäsemeid hinnatakse tagavaates seisu ja külgvaates seisu järgi. Tagavaate seisu vead on kitsas, harkjalgne, kooskandne ja koosvarbaline seis. Külgvaate vead on eetsine, taatsine ja saabeljalgne seis. Sõrgatsit hinnatakse maapinnaga moodustuva nurga järgi, kas siis normaalne, pehme või püstine. Sõrgu ja kapju hinnatakse kuju ning tugevuse järgi, kas siis normaalsed, püstised, teravad ja lamedad. Puuduliku hooldamise korral võib esineda kabja ja sõra vigu, näiteks pikk kabi või ristsõrad. 9 2.12 Nahk Nahka hinnatakse olenevalt loomaliigist ja tootmistüübist. Hindamise aluseks on naha paksus, mida mõõdetakse viimase roide kohalt ja kaela kurdude jämeduse järgi
Niiviisi havitati aga vaga palju metsa, näiteks Inglismaal jäid alles vaid kuninglikud jahilaaned. Algul künti poldu härgade ja kerge adraga. Selleks kulus palju aega, sest harjad oli aeglased ja kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt kunda. X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli uha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal
Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et vältida liiva sattumist hingamisteedesse. Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Tänu pikkadele jalgadele on kaameli kere kõrgel maapinna kohal, kus õhutemperatuur võib olla isegi 10°C madalam, kui jalgade ümbruses. Baktrianidel on paks kasukas, mis kaitseb Sise-Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Gobi kõrbes elab tänaseni vaid tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Kaamel puhkab maas, jalad kere all
Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et vältida liiva sattumist hingamisteedesse. Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Tänu pikkadele jalgadele on kaameli kere kõrgel maapinna kohal, kus õhutemperatuur võib olla isegi 10°C madalam, kui jalgade ümbruses. Baktrianidel on paks kasukas, mis kaitseb Sise-Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Gobi kõrbes elab tänaseni vaid tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised
Niiviisi havitati aga vaga palju metsa, näiteks Inglismaal jäid alles vaid kuninglikud jahilaaned. Algul künti poldu härgade ja kerge adraga. Selleks kulus palju aega, sest harjad oli aeglased ja kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt kunda. X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli uha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal
Leidus ka õpetuslaule selle kohta, millist meest või naist valida. Parimaks peeti töökat ja tasast naist, neidusid hoiatati joodikust mehe eest. Vanapoisid ja -tüdrukud olid pilkealused, kuna vallalisus oli tollases külaelus taunitav. NÄIDE "Kosjahobu söötmine" (uus) NOOT Hakkasin hoosta hoidemaie, Läksin tuppa luusimaie, sälu sääri seademaie, pruuti varjult vaatamaie, varsa kapju vaatamaie, pruut see tukkus tule all, hõlma all mina kandsin heinad, pea tal oli põlve peal. kainelus mina kandsin kaerad. Mina pruudilt küsimaie: Ilma eide teademata "Kas sa tahad mulle tulla, tõusis aga täkukene, mulle tulla, mulle olla, kasvis kange ruunakene, tulla surmatunnini,
annaabi.ee 
