· haridussüsteem · maksusüsteem + muud seadused · infrastruktuur (= taristu) Vastavalt majandussüsteemile võib riik jagada firmadele otsetoetusi ehk dotatsioone. Kapitalism = turumajandus Mida see sõna tähendab? . ladina keelest capitale , mis tuleb omakorda sõnast kaput [(lehma)pea] Üldisemas mõistes igasugune liikuv ja liigutatav omand. ,,kapital" kui raha või fonf tuli kõnepruuki 12. 13.saj. Kapitalismist hakati rääkima 18-19.saj. Karl Marx vene kommunistide suur liider.
" 18. sajandi lõpu tööstuspöördest sai nüüdisühiskonna kujunemise alguse ning keegi ei osanud arvata, et 21. sajandi alguseks on ühiskond välja arenenud postindutriaalseks. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelu, inimõiguste tunnustamine. Räägitakse demokraatiast ja kapitalismist. Kas oleme jõudnud ühiskonna arengu lõppu või on see alles algus? Me oleme jõudnud postindustriaalse ühiskonna ehk teeninusühiskonda on tööstusühiskonnale järgnenud arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalnestruktuur, teeninudsektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Seoses teenindusühiskonda jõdmisega on muutunud teadmised inimetele kõige olulisemaks, varem oli selleks olnud masinad (industriaalühiskond). 21
koloniaalvõimude vastu. Näiteks kestis kaua aega relvavõitlus Prantsusmaale kuulunud Alseerias ja Portugalile kuulunud Angolas. Mõnes riigis, näiteks Angolas ja Mosanbiigis, said võimule kommunismimeelsed. Ensamikus vabanenud riikides olid võimul diktaatorlkud reziimid. 2.Iseloomusta LadinaAmeerikat 20.saj. II poolel Neil olid väga suured välisvõlad ning ülekaalus oli uimasti tootmine. Peronism ehk massiliikumine, mille järgi Argentiina pidi valima kapitalismist ja kommunismist erineva tee ja saama LadinaAmeerika juhtivaks maaks. 3. Kirjelda Pakistani riigi kujunemist. India rahva pikaajaline iseseisvusvõitlus Briti koloniaalvõimu vastu kandis vilja 1947, mil Londonis võeti vastu otsus jaotada India impeerium usu põhjal kaheks dominiooniks hindu usklikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. 4.Kirjelda Iisreli riigi kujunemist.
Ainus võimalus on põgeneda kuskile, kus pole vaja muretseda. Või on hoopiski riigivõimu pädevus küsitav pistetakse muudkui endale rohkem tasku ja rahvas vireleb vaesues? Kõik tahaksid natukene rohkem, aga süües kasvab isu ja ahne on täitmatu. Seda, kas ahne on rahvas, riigimehed või mõlemad, on raske öelda. Minu arvamus on see, et inimesed on rumalad ja ei mõtle asju läbi. Lastakse ennast nii kergelt kapitalismist ja propagandast mõjutada. Jätkusuutlikuse tagamiseks on inimestel tarvis ratsionaalset mõtlemist ja soovi rahvust jätkata. Selleks on kõikvõimalikud kodanikuorganisatsioonid, millesse aga suhtutakse skeptiliselt. Kui aga muuta midagi tahetakse, on vaja usku ja alustada iseendast. Globaliseerumine on muutnud maailma ääretult palju. Seda suuresti positiivses võtmes, aga sellega kaasneb ka üks suur maailma samastumine, mis panebki väikerahvad surema. Ellu jäävad vaid
Teised majandussüsteemid XVI peatükk · Millised on maailma kahe suurima kapitalistliku majandussüsteemi, Jaapani ja Ameerika Ühendriikida, sarnasused ja erinevused? · Mille poolest erineb sotsialism kapitalismist? · Kuidas on arenenud sotsialism? · Millised on kaasaegse sotsialistliku majandussüsteemi peamised jooned? · Missugused on arengumaade probleemid? · Kuidas arengumaad oma probleeme lahendavad? · Missugust rolli esindavad arengumaade abistamises kõrgelt arenenud riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid? Kapitalism Kapitalismi kasutatakse sageli kui turumajanduse sünonüümi. Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad
sügavamad seosed.6 Totalitaarse ideoloogia väljanaermise põhivorm oli ,,pühakirja" parodeerimine ja selle autoparoodia avastamine. Loomult autoparoodiline oli rohke propagandakirjandus.7 Reaalne sotsialism näitas, et ta on endasse koondanud kõik eelnenud ühiskondlik- majanduslikud formatsioonid: ürgkogukondlikust korrast on ta võtnud tootmisviisi, orjanduslikust ühiskonnast vabaduse põhimõtte, feodaalühiskonnast seisuslikud privileegid, kapitalismist aga lahendamatud vastuolud.8 Spinoza kirjutas, et filosoof ei pea mitte ainult nutma ega naerma, vaid ainult aru saama. Nõukogude filosoofia ajalugu annab tunnistust, et päris nii see ei ole. Aru saada on mõistagi tarvis. Nutu võib teatud määral asendada naeruga või sellega ühendada (,,naer läbi pisarate"). Ilma naeruta jääks aga paljugi arusaamatuks. Ja kõige loomingulisemalt mõtlevad nõukogude filosoofid tihti naersid, et mitte nutta.9
1990.aastate algul muutus Iisraeli poliitika araablaste vastu leebemaks. Iisraeli valitsus, eesotsas Rabiniga sõlmis PVO-ga lepingu, et palestiinlastele antakse omavalitsusõigus Iisraeli riigi koosseisus. Paraku sai Rabin juudi äärmuslase käe läbi surma. 9) Ladina-Ameerika. Valikuvõimalused kolme arengutee vahel- caudillo Hunta. Pärast II MS tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid Ladina-Ameerika riigid oma arenguteed. Mõned poliitilised rühmitused soovisid kapitalismist ja kommunismist erinevat suunda, mida nimetati reformimeelseks rahvuslikuks liikumiseks. Teised pooldasid parempoolseid ja kolmandad vasakpoolseid poliitilise suundasid. L-Am riigid olid küll 1920-1930.aastail vabariigid kuid tegelikult valitsesid seal sageli diktatuurid eesotsas caudillodega ehk juhtidega. L-Am iseloomustas põllumajandus, suurmaaomandid, linnade suurenemine. Samuti olid iseloomulikud sõjaväelised riigipöörded ja diktatuurid, mida viisid ellu sõjaväelaste
tegeles unenägude analüüsiga. Karl Marx inimene kes käsitles väga põhjalikult kapitalismi. "Kapital" on tema põhiteos(kapitalism ja selle probleemid). Kapitalismi probleem on see, et vaesed ei saa kungai rikkaks ja rikkad ainult rikkamaks. Yhiskonnas tekib ebavõrdsus. Midda suurem on ebavõrdsus seda haigem on ühiskond. Mida suurem on vahe seda raskem on tagada sotsiaalset garantiid. Tänapäeval on asi parem kui 19. sajandil. Marxi mõjutus oli see, et tema nägemus kapitalismist oli suureks eeskujuks Venemaale(tekkis sotsialism). tema mõjutas materiaalset mõtlemist. Erinevad suunad mõtlemises: ratsionalism(kaine asjalikkus) mõistusest tulenevad otsusesd. Tingis tööstusrevoltusiooniga kapitalismi tohutu levik. See kõik tingis seda, et mõteldi ratsionaalselt. Inimestele tundus, et elu läheb yha paremaks. teaduse ja mõtlemise tulemusen läheb elu paremaks Maailmanäitused, tulid erinevad riigid kokku ja näitavad seal oma kõige uuenduslikumaid
Maret ja Jaak lähevad tuppa, Jüri jääb aidatrepile istuma, Aadam Seeliohw tuleb tagasi, tahab peremehe jutule saada Emsi tuleb õuele, räägib Seeliohwile poolelijäänud õpingutest Jaak tuleb välja, Emsi jookseb minema, Jaak vestleb Aadamaga Jaagu lastest, poliitikast, Jüri püüab vahele rääkida õuele tuleb sulane Ants (Margus Oopkaup), Jaak ajab sulase tööle, Jüri ajab Juhani üles, kes ronib lakast välja redelile istuma, paneb riidesse. Seeliohw, Jaak, Juhan räägivad kapitalismist, Jüri räägib ligimesearmastusest Jaak ja Seeliohw lahkuvad, Jüri kurjustab pojaga, Juhan rahustab isa, räägib plaanidest Jüri lahkub, Juhan viskab pikali, paneb kaabu silmadele, Maret tuleb, selgitavad Juhaniga tekkinud olukorda Juhan suudleb Maretit, Maie vaatab ehmunult Ants teeb reha, Emsi jookseb edvistades õuel ringi, meelitab Antsu järvele, jookseb minema. Maie tuleb välja, toob Antsule parandatud püksid, Ants annab naisele lauliku, Maie näitab hoiukassa arvet
Sissejuhatus Adbustersi Ostuvaba päeva koduleht algab Fawzi Ibrahimi sõnadega: “Tänasel päeval on inimkond valiku ees, kas loobuda kapitalismist ja päästa planeet või päästa kapitalism ja loobuda planeedist."1 (Adbusters: 2012) Järjest rohkem on sotsiaalmeediast kuulda: elame ületarbivas maailmas. Kui paljud inimesed selle sõnumi vastu võtavad, sügavamalt ületarbimise peale mõtlevad või kui paljud sellest üldse aru saavad, seda kahjuks väga täpselt mõõta ei saa. Elades internetiajastul on väga lihtne levitada infot ületarbimise kohta ja selle kohta, kuidas vähem tarbida. Paraku kasutavad samu
sotsialismi", tehes koostööd NSV Liiduga. 1956 natsionaliseeris Nasser Suessi kanali. Vastupanuks Prantsusmaa ja Suurbritannia okupeerisid Suessi tsooni. USA survel pidid Prantsusmaa ja Suurbritannia taganema, kuna vastasel juhul oleksid majandusabist ilma jäänud. Euroopa ajastu oli lõpule jõudnud- ka Euroopas oli nüüd mõjuvõim USA ja NSV Liidu käes. · 1958-1961 BERLIINI KRIIS: Põhjuseks oli NSV Liidu liigne enesekindlus- arvas, et 20 a pärast on sotsialism kapitalismist võitu saanud. Kui varem oli piir Lääne- ja Ida-berliini vahel vaba olnud ja paljud idasakslased nõnda läände põgenesid, pidi NSV Liit nüüd selle piiri sulgema. Sest ohus oli Saksa DV olemasolu. 1958 esitas Hrustsov ultimaatumi: kui lääneriigid Berliinist ei lahku, siis juurdepääs Lääne-Berliinile läheb Ida-Saksamaa kontrolli alla. Lääs keeldus. 1961 püstitati Lääne- Berliini ümber betoonmüür, takistamaks minema Lääne-Berliini. Seda valvasid valvurid. Berliini
Võimuhaaramisest kuni 1979. a kandis ta Revolutsioonilise Juhtivnõukogu esimehe tiitlit, kuid peale seda lasi ta end nimetada „revolutsiooni vennalikuks juhiks ja teenäitajaks“. Gaddafi esimene tööplaan oli sulgeda Ameerika ja Briti sõjaväebaasid Liibüas. Samuti nõudis ta, et välismaised naftafirmad Liibüas jagaksid suuremat osa tulust riigiga. Gaddafi asendas Gregoriuse kalendri islami omaga ning keelustas alkoholimüügi ja hasartmängud. Oma ideoloogia, mis on segu kapitalismist ja sotsialismist ning kombineeritud islami ideedega, püüdis esitada 1975. a „Rohelises raamatus“ (raamat ilmus 1993.a ka eesti keeles). 1977.a kuulutas Gaddafi välja parteideta, väidetavalt otsedemokraatliku riigivalitsemise süsteemi, džamahirija (ligilähedases tõlkes „masside riik“), kus võim pidi kuuluma kodanike komiteedele. Gaddafi Liibüast kujunes 1980. aastatel üks olulisemaid terroristide baasalasid. Liibüa oli seotud ka Lockerbie katastroofiga 1988. aastal
Mida lähemal äri tuumale, seda suuremad ning stabiilsema tegevusega on seal asuvad üksused. Väiksemad ning suurele ärile vähem olulised tootjad omavad suuremaid riske ning väiksemaid kasumimarginaale. Seejuures on põhjuseks just varasemate kontaktide ja kogemuse olemasolu. Vanu sisse töötanud võrgustikke ei hakata naljalt lammutama ning uued tulijad peavad end esmalt vähem oluliste tegevustega tõestama. Erinevus USA ja Euroopa puhul kasutusel olevast kapitalismist on üsna ilmne. (Twomey) Suurim vertikaalselt integreeritud keiretsu grupp on Toyota. Kuna seda haldav pank on teisi vertikaalseid keiretsusid haldavate pankadega võrreldes keiretsu suurusega pigem väiksem, siis loetakse Toyotat vahel ka teistest vertikaalselt integreeritud keiretsudest enim horisontaalselt integreerituks. Seetõttu liigitatakse Toyotat vahel ka mõlema keiretsu tüübi alla. (Ibid.) 2.4. Keiretsude mõju Jaapani majandusele
Inimõigustest loobumine on heteronoomne akt = „orjameelsus“ – välistele reeglitele allumine. Kant ja N. pidasid seda amoraalseks. Adorno 1938. Essee „Fetiš“ – toob mängu 2 Marxi väärtust – vahetusväärtuse ja kasutusväärtuse. Esimene märgib midagi, millel turul hind – üks kaup konverteeritav teiseks. Teine märgib eseme tarbimis-/praktilist väärtust, samas on sellisel esemel ka vahetusväärtus. Vahetusväärtus iseloomustab kaupu kapitalismis. 40% kapitalismist raha müümine. HEGEL Kunst peab järgma puhtalt esteetilisi eesmärke ja ei pea olema siht mingi eesmärgi saavutamiseks. Kunst on võimeline kirjeldama neid tingimusi, milles see on sündinud. Massikultuur..... 141014 dodekafoonia 1941.a. toob välja põhiprintsiibid, mis ära kuluvad (kuidas näeb kultuuritööstust toimimas – võtted ja protsessid). Populaarmuusika 3 väidet Adornolt: 1. standardisatsioon (kultuuritööstuse produktid standardiseeritud); mingi
Administratsioon koosneb oma puhtaimal kujul üksikutest ametnikest, keda iseloomustavad isiklik vabadus, kindel hierarhia ning kompetentstöölepingu olemasolu, on tööle võetud vastavalt kvalifikatsioonile, tasustatud kindla rahapalgaga, antud ametit peavad nad ainsa ja põhilise elukutsena, neil on karjäärivõimalus ning alluvad rangele distsipliinile ja järelvalvele nende ametikohal. Bürokraatia on sõltuv kapitalismist, sest see on ratsionaalseim, finantsi pakkuv majanduslik alus, millel bürokraatia saab baseeruda. Bürokraatiale on olulise tähtsusega ka sidetehnilised- ja kommunikatsiooni võimalused. Bürokraatlik haldus tähendab domineerimist teadmiste alusel, Mida suuremad teadmised seda suurem võim. Bürokraatlikul domineerimisel on tendents nivelleeruda ja plutokratiseeruda, Ideaalne ametnik peaks täitma oma tööülesandeid ilma eraiskut arvestamata on erapooletu.
ole tundeid. · Majandus on piiratud ressurssidest võimalikult suure kasulikkuse loomise protsess. Ressursside piiratuse tase on erinev. Piiratuse aste ajas muutub. · Mida, kuidas, kelle jaoks toota - majanduse põhiküsimused. · Ürg (orjandus kõrvalharu) - feodalism (sotsialism kõrvalharu) kapitalism infoühiskond · Traditsionaalne ühiskond küsimus, mida toota, annab vastuse inimene ehk mikrokollektiiv ehk ürg, feod ja orj. · Alates kapitalismist toodame turule ja tekib vajadus majanduse regulatsiooni järgi ehk plaani(käsu)majandus ressursid on piiratud, tuleb jaotada parimal moel. · Teine võimalus kasutada regulaatorina turgu, kuid turumajandus ei arene kunagi nii, nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole. · Maailm kasutab kogu aeg mõlemat. · Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees. Majandusteooria jagatakse kaheks:
Herbert Marcuse (1898- 1979). Põhitöö teinud USAs. Teos ,,Ühedimensiooniline inimene" (1964) . seal ta esmakordselt esitas Frankfurdi koolkonna põhiväidet, et : a. Ratsionaalsusele rajatud ühiskond on muutunud totalitaarseks nii, et tal ei ole ka illusioone tegelikusesse rakendatud marksismi suhtes. Ta kritiseerib ühtviisi nii kapitalistliku lääne ühiskonda kui ka reaalsotsialismi, mis tema arvates ei erine lääne kapitalismist. Samas see süsteem, mis meid ja meie elamistingimusi operatsionalistlikult kirjeldab on omandanud selles tegevuses täiesti monopoolse seisundi. See ongi see, mida ta nimetab: Ühedimensioonilisus- on süsteem, mis tekitab meil probleeme on ka ainukene sotsiaalselt aktsepteeritav lahenduste pakkuja nendele probleemidele. Samas on ju selge, et kui süsteem neid probleeme oma olemusega tekitab, siis ta ei ole huvitatud sellest, et neile korralikke lahendusi pakkuda. Nt
Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb ( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel). 23) Milles seisnesid K. Marxi õpetuse põhilised vead? Marxi maailmakirjelduse kõige ilmsem viga puudutab klasse. Marx ei näinud ette seda, mida ei näinud ette ka keegi teine ja mida mu arvates ei olnudki võimalik ette näha, nimelt kapitalismivormide tulevast mitmekesisust. Me kõneleme kapitalismist, nagu oleks see mingi üks asi, kuid kapitalismil on palju erinevaid teisendeid, mille taga on eri mudelid. Marx kõneles inimeste või pigem klasside jagunemisest töölisteks ja tootmisvahendite omanikeks, ning tunnistas mõningal määral ka tõika, et me oleme nende rollide ―kandjad ja et eri puhkudel võivad avalduda nende rollide eri aspektid. 24) Kirjelda 1930ndate aastate USA Suure Depressiooni tähtsamaid aspekte.
· Lääne neutraalne positsioon Ungari ülestõusu ajal andis Hrustsovi valitsusele julgust. Enesekindlus tõusis veelgi seoses Maa esimese tehiskaaslase Maa-lähedasele orbiidile saatmisega 1957. a. See põhjustas USA-s paanikalaine, kuna edestas sõnumi, et NSV Liit suudab peagi valmistada rakette, mis võivad rünnata Ameerikat · Järgmisi aastaid iseloomustabki Nõukogude paduoptimism. Hrustsov kuulutas, et sotsialism saab kapitalismist lõplikult võitu ja ennustas Nõukogude Liidule juba 20 aasta pärast kõrgemat elatustaset kui USA-s · Nõukogude enesekindlus oli ka uue Berliini kriisi põhjus · Kaheks jagatud Euroopas mõjus Berliin tõelise anakronismina, sest piir Ida- ja Lääne-Berliini vahel oli ikka veel avatud. Suhteliselt lõdva kontrollsüsteemi tõttu oli inimeste liikumine ja suhtlemine erinevate sektorite vahel küllalt vaba. Berliini läänesektoril oli ühendustee
ratsionaalset püüdlust majandusliku kasu poole (nn. zweckrational). Kuid mitte mingil juhul ei rajatud kapitalistliku ühiskonnamudelit algselt kasumiihalusele, väitis Weber. Hoopis vastupidi, selle tõukejõuks sai antikapitalistlik puritaanlik retoorika, mis jutlustas maisest saamahimust eemale hoidumist. Esmapilgul näib katoliikliku hierarhia lõhkumine ning järjepidev manitsemine hüvedest loobudes oma ametile (kutsumus e. Beruf) pühenduma tõepoolest protestantlust kapitalismist eemale tõrjuvat. Kuid nagu Weber argumenteerib, viis arengupüüdluste puudumine, luksusest loobumine ja olmelistele küsimustele keskendumine just äärmiselt produktiivse ,,kogu-ja- hoia" mentaliteedi domineerimisele, mis on kapitalistliku vaimsuse alustalaks. Siinkohal tuleb taas meelde M. Foucault, kes lähtub samast põhimõttest, uurides seksuaalsuse diskursuse õhutamist ja perverssuste juurutamist läbi nende eitamise ja represseerimise.
praegustel aastatel, sest maailmamajandust on tabanud ka laiaulatuslik majanduskriis. Öeldakse, et praegune majanduskriis on kõige suurem pärast 1929. aasta kriisi. Sellest tekkiski huvi 1929. aasta majanduskriisi vastu, et kui halvaks olukord siis muutus. Eesmärgiks on teada saada, mis eelnes Suure Depressioonile, mis selle põhjustas ja mille see endaga kaasa tõi. Töö on jaotatud kolme peatükki. Esimene peatükk käsitleb Suurele Depressioonile eelnevat aega, kus on räägitud ka kapitalismist, kuid rohkem on keskendutud maailmamajandusele selle aja suuremate kapitalistlike riikide (USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Jaapani) ja Eesti näol. USAle pööran erilist tähelepanu, sest sealt sai kriis alguse. Teine peatükk keskendub Suure Depressiooni olemusele samade riikide näidete põhjal. Kolmas peatükk on nii öelda tagant järele tarkused ehk kolmandas peatükis analüüsitakse Suure Depressiooni põhjuseid ja tagajärgi.
majandussubjektide kogu välismajanduslikku tegevust. Aktiva (andja rollis) Passiva (saaja rollis) Kaupade eksport kaupade import Kapitali import kapitali eksport Saadud laenud antavad laenud Teised majandussüsteemid XVI peatükk · Millised on maailma kahe suurima kapitalistliku majandussüsteemi, Jaapani ja Ameerika Ühendriikida, sarnasused ja erinevused? · Mille poolest erineb sotsialism kapitalismist? · Kuidas on arenenud sotsialism? · Millised on kaasaegse sotsialistliku majandussüsteemi peamised jooned? · Missugused on arengumaade probleemid? · Kuidas arengumaad oma probleeme lahendavad? · Missugust rolli esindavad arengumaade abistamises kõrgelt arenenud riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid? Kapitalism Kapitalismi kasutatakse sageli kui turumajanduse sünonüümi. Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad
2) ideede süsteem, milles on religioon, filosoofia, kosmoloogia (see on ideoloogiline pealisehitis) * Üks põhilisi antropoloogiasse kandunud ideid: Võime näha majanduslikes suhetes võimusuhete peegeldust * Riik kaitseb vaid konkreetsete võimulolijate huve * kogu see torn kokku on tootmisviis, mis on igal ühiskonnatüübil erinev * kui tehnoloogilise arengu eelnevad tootmissuhted kasutuks muudavad, järgneb klassivõitlus ja tootmissuhted muutuvad * näiteks kapitalismist järgmise süsteemina nägi Marx sotsialismi, mida juhib proletariaadi diktatuur see viib omakorda klassideta kommunismini, kus kõik on kõigi oma. * Inimkonna produktiivsuse kasvuga kaasneb tööjaotuse ja eraomandi suurenemine ning mõned hakkavad kasutama teiste tööjõudu. * Tootmissuhted peegelduvad domineeriva (tootmisvahendeid omava) ja allasurutud (nendest ilma oleva) klassi suhetes. * kogu ajalugu on klassikonflikti ajalugu.
Hulk maata tp. Adam Smithi mõju on hakatud rõhutama ( rõhutas, et palgatöö on efektiivsem kui orjatöö , kus on orjal lohisev mentaliteet, laisk j amittemotiveeritud). Liberaalsem aadel hakkas pooldama Thaeri ideid, kes 19 saj alguses oli saksa põllumaj teaduse rajaja, kes selgelt argumenteeris, et teotee on mõtetu inim ja looma energia raiskamine. Mingit huvi rakendada uusi tehnoloogiaid ei ole. Liberaalsem hakkas kohanema. Palju räägitud ka kapitalismist. Marksistlik ajalookirjutus rõhutab 18 saj lõpu 19 saj alguse talurahva ülestõusu, marksistid oma feodalkriisikonspetsioonis rühutasid talurahva ülestõusu tähtsust, mis panid mõtelema aadelkonda. Väitis et kõik need asjad avaldasid mõju, kuid tegelik põhjus oli siiski riik ja riigi roll, absolutistlik monarhia kasvav huvi ka aadlivõimu piirata ja üh kontrollida ka absolutistliku valitsejate üha suurem huvi riigi alamaid kasvatatada , kameralism ja
õigeusklikud, alluvad Rooma paavstile. Poola-Leedu alad täielikult katoliiklikud, Balti kubermangud luterlikud. Põhja-Kaukaasias islam, Taga-Kaukaasias iseseisvad Armeenia ja Gruusia kristlikud kirikud. Hiina piiri ääres levis laialdaselt budism. Ida-Siberi ja põhja väikesed rändrahvad olid loodususulised. Kõige kirevam oli Vene impeeriumi rahvastiku sots jaotus, tulenes sellest, et kui Eur Vm oli pmst astumas ühte jalga Lääne-Eur-ga, kapitalistlik, siis paljudes prk-des polnud kapitalismist kaugemale jõutud. Kõigest sellest tulenevalt on Vm rahvastiku sots jaotusest kõneldes rakendatud kahte lihtsustatud süsteemi. Kõige lihtsam variant jagada kogu rahvastik privilegeeritud seisusteks ja maksualusteks seisusteks. Privilegeeritud seisustesse kuuluvad ei pidanud maksma riigi makse, täitma sõjaväeteenistuskohustust jne, olid imepisikesed, sinna kuulusid aadel ja vaimulikkond, lisaks ka suurkaupmehed. Kogu ülejäänud rahvastik kuulus maksualuste seisuste hulka. Võimalus
annaabi.ee 
