Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Kui varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd muutus see särk kitsamaks ja vöökoha ümber seoti vöö, nii et selle paelad rippusid vabalt alla. Naiste särgid ulatusid kandadeni, paljastades ainult kingade teravad ninad. Särgi alumine osa oli teisest riidetükist. Ja varrukad olid ülalt kitsad ja laienesid küünarnukist. Varrukad võisid ulatuda ka maani. Naiste kleit ja vest olid pikad, kuni kandadeni. Vesti kaunistas mõõda põrandat lohisevate otstega pikk lehv. Tolle aja silueti rangust kompenseerisid riiete erksad värvid. XIII sajandil võeti kasutusele ka pitsid, mille läbipaistvus kutsus esile kirikutegelaste pahameele. Nad
· Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). · Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Esineb peamiselt dooria polistes. · Sageli leitud haudade juurest. · Tõenäoliselt kujutas apollonit, või esindas üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust. Kore skulptuurid: · Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga. · Käed kõrval või rinna ees. · Tavaliselt lokkisjuukselise soenguga. · Näol nn. salapärane arhailine naeratus. · Esineb peamiselt joonia ja atika kunstis. · Arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine). Klassikaline ajajärk 480-323 eKr · Kujutatakse keerukamaid liigutusi. · Kujud on vaadeldavad igast küljest. · Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust"
Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd muutus see särk kitsamaks ja vöökaha ümber seoti vöö, nii et selle paelad rippusid vabalt alla. Naiste särgid ulatusid kandadeni, paljastades ainult kingade teravad ninad. Särgi alumine osa oli teisest riidetükist. Ja varrukad olid ülalt kitsad ja laienesid küünarnukist. Varrukad võisid ulatuda ka maani. Naiste kleit ja vest olid pikad, kuni kandadeni. Vesti kaunistas mõõda põrandat lohisevate otstega pikk lehv. Tolle aja silueti rangust kompenseerisid riiete erksad värvid. XIII sajandil võeti kasutusele ka pitsid, mille läbipaistvus kutsus esile kirikutegelaste pahameele. Nad
skulptuurid 1. Arhailine ajaperiood 2 põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kora (neiu kuju). Kuros Tavaliselt alasti. Vasak jalg ees. Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. Sageli leitud haudade juurest. Kore Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga. Käed kõrval või rinna ees. Tavaliselt lokkisjuukselise soenguga. Näol nn. salapärane arhailine naeratus. Esineb peamiselt joonia ja atika kunstis. Arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine). 2. Klassikaline ajajärk Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest. Nägudel ei ole enam tardunud „arhailist naeratust”
mehi (kuros) või naisi (kore), olid staatilised ning tavaliselt valmistatud enam vähem samas maneeris. · Kurose iseloomulikud jooned: tavaliselt alasti, vasak jalg ees, käed ripuvad keha kõrval, peod natuke rusikas musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (kreeklased mõõtsid inimkeha, selleks, et saada teada keskmise, ideaalse inimese proportsioone), nägu tuim ja ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Kore iseloomulikud jooned: Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva, laia voltis rüüga, käed rinna ees, tavaliselt lokkisjuukselise soenguga, näol nn "salapärane arhailine naeratus". · Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus, seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. · Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni
nimetada 1) tavaliselt alastiolekut 2) vasak jalg on ees 3)käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas 3) keha on muskliline ja tugev ning proportsionaalne 4) nägu on suhteliselt ilmetu, kuid samuti ,,ideaalsete proportsioonidega". Neid esineb tavaliselt dooria polistes, sageli leitud haudade juurest. Kujud kujutavad tõenäoliselt apollonit (valguse- ravi-ja luulejumal), või esindavad üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust. Mõndade kujude kogu keha on kaetud ka kandadeni ulatuva rüüga, käed on kõrval või rinna ees. Soeng on tavaliselt lokkisjuukseline, näol nn "salapärane arhailine naeratus". Hilisemad kourosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav. Nagu ka keraamikaga, ei valmistanud kreeklased skulptuure ainult artistliku väljapaneku jaoks. Skulptuurid olid tellitud kas aristokraatidest eraisikutelt või riigilt ning neid kasutati avalike mälestusmärkidena,
külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind. Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja kaitses kandjat külmetamise eest. 1. sajandil võeti Roomas kasutusele kallis hiina siid. Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel. Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Lisaks: · Patriitsid ja plebeid Rooma kodanikud jagunesid varase vabariigi perioodil kahte õiguslikult eristatud klassi: patriitsid ja plebeid. · Patriitsid olid suursuguvõsade liikmed, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused pääsesid riigi- ja preestriametisse ja senatisse. Nendeks osutusid rikkad maavaldajad, kes omasid rohkesti kliente.
ülikutele. Eriti populaarsed tsirkusemängud. Kaarikute võiduajamised.. Gladiaatorite võitlused. Riietus: särgitaoline tuunika. Peal villasest kangast tooga. Tooga on vaba kodaniku tundemärk. Tooga selgapanek nõudis teise inimese abi., kuna kõik voldid pidid õigesti langema, muidu hakkasid päevavargad tänaval saamatu toogakandja üle irvitama. Pükse ja sukki ei tuntud. Rikkust näitas materjal, mitte tegumood. Naistel pikk, kandadeni stoola, mis oli vöö kohalt kinni seotud. Suurim tähelepanu soengul. Kasutusel Indiast toodud võltsjuuksed, kunstripsmed, kunsthambad. Haridus: antiikses Itaalias olid inimesed kirjaoskajad. Algkoolid olid erakoolid. Koolipäev kestis 6 tundi, nädalas 7 päeva. 8. päev oli vaba turupäev. Õppetöö kestis 5 aastat. Koos poistega ka tüdrukud. Keskharidus saadi tasulistes grammatikakoolides, kus olid 12-15 a. poisid. Peamine
Mitra oli liturgiline peakate, mida kandsid paavst, kardinalid, peapiiskopid ja piiskopid ning eriloaga mõned abtid. See oli nende võimu sümboliks. Sutaan oli katoliku vaimuliku igapäevane rõivas, maani ulatuv pikk-kuub. Sutaan oli rõivas, mis näitas, et selle kandja elu oli pühendatud kirikule see oli ka vaimuliku tunnuseks. Paavst kannab tavaliselt valget, piiskop purpurset ja madalamad vaimulikud musta sutaani. Alba oli kandadeni ulatuv valge vaimulikurüüst linane tuunika. Keskajal olid alba varrukatel, rinnal ja alläärel tikandid, mis sümboliseerisid Kristuse viit haava. Amiktus oli esimene riietusese, mille piiskop selga pani, kui ta missaks riietus. Amiktus seotakse kahe paelaga ümber rinna ja seda võisid kanda kõik vaimulikud pühitsusastmest sõltumata. Kasel oli viimaseks liturgiliseks rõivaks, mille missaks riietuv vaimulik selga pani. Kasel võis sõltuvalt kirikuaasta perioodist või
germaanlaste eeskujul kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja hoidis külmetamise eest. 1. sajandil ilmus kallis hiina siid. Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel. Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Idamaa siid ja puuvillane riie muutsid Rooma naiste riietuse kirevamaks ja kergemaks kui meeste oma TOOGA STOOLA PAENULA SANDAALID JUUKSED NAISED Alguses järgiti Kreeka naiste sümmeetrilisi soengustiile. Peagi muutusid need aga rikkalikumateks ja vormitumateks Üks iseloomulikemaid soenguid oli ,,orbis", kus näoäär ja otsaesine oli ääristatud lokkidega, mida ehtis veel traatkaunistus
neid germaanlaste eeskujul kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind. Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja hoidis külmetamise eest. 1. sajandil ilmus kallis hiina siid. Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel. Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Idamaa siid ja puuvillane riie muutsid Rooma naiste riietuse kirevamaks ja kergemaks kui meeste oma. Ajal kui roomlased lämmatasid Sitsiilia ja Pergamoni orjade ülestõuse, kasvas ka Itaalias endas talupoegkonna liikumine. Kehvikkond oli kogu maal rahutu. Hoonete seintele ja hauasammastele ilmusid pealkirjad, mis nõudsid maa ümberjaotamist. Itaalia talupoegkond elas üle väga rasket ajajärku. Vabad väikemaapidajad
· tavaliselt alasti · vasak jalg ees · käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas · musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) · nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega · esineb peamiselt dooria polistes · sageli leitud haudade juurest · tõenäoliselt kujutas apollonit, või esindas üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust · Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga · käed kõrval või rinna ees · tavaliselt lokkisjuukselise soenguga · näol nn "salapärane arhailine naeratus" · esineb peamiselt joonia ja atika kunstis · arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine) Nad olid marmorist, üleelusuurused. Varasemad kurosed jäävad neljakandilise kivitahuka raamidesse. Hilisemad kurosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis
ühestainsast valgest raskest villase riide tükist, mida oli tülikas seljas pidada. Mugavam oli tuunika, mis koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. Tuunikat kandsid ka naised. Senaatorid kandsid Rooma kodaniku ametlikku rõivast toogat, mille serva oli kootud lai purpurivärviline vööt, jalas kandsid nad punaseid pükse. Sõrmes oli neil ametitunnusena kuldsõrmus. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Idamaa siid ja puuvillane riie muutsid Rooma naiste riietuse kirevamaks ja kergemaks kui meeste oma. Peaagu koik kandsid sandaale. Roomlaste toit: Vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Joodi tavaliselt veega lahjendatud veini. 6
16 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 195-196. 17 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 196. 18 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 196. 5 sajandil m.a.j. ilmus kallis hiina siid. Kõige luksuslikumaks riietusesemeks peeti ülikallist purpurmantlit.19 Kodus käidi sandaalides, tänaval aga kingades või saabastes. Naised kandsid pikka, kandadeni ulatuvat stoolat, mis oli vöökohalt kinni seotud. Tänu idamaa siidile ja puuvillastele kangastele oli Rooma naiste riietus hoopis värviküllasem ja kergem kui meestel.20 Palju tähelepanu pöörasid moedaamid soengule. Kui juuksur-orjatar ei tulnud tööga küllalt hästi toime või tegi perenaisele soengu korrastamisel valu, siis suvatses perenaine teda isiklikult piitsutada, küünistada või nõeltega torkida. Kasutusel olid Indiast toodud võltsjuuksed nind kunstripsmed
teile sama küsimuse mingis teises keeles. Kulmukergitamine on taktitundeline viis ei öelda. Kõrgendatud kulmukaarele võib kaasneda keelelaksutus. Levinum viis ei ütlemiseks on kulmukergitamisega koos pead taha kallutada ja silmalaud langetada, otsekui püüaksite vaadata läbi bifokaalsete prillide alaosa. Ärirõivas on konservatiivne. Mehed kandku tumedaid ülikondi, naised aga kandadeni ulatuvaid kostüümkleite. Paraku on Türgis suvel väga kuum. Suure kuumaga võib pintsaku seljast ja koguni Rõivastus lipsu kaelast võtta. Naised pangu selga mugavad, kuid tagasihoidlikud rõivad. Isegi põrgupalavaga ei tohi paljast kaela näidata ja seelikud peavad olema pikad. 8
· Eesti lülitus Euroopa kultuuri alles vallutustega, see tõttu romaani stiil ei jõudnud levida, kuid Saaremaal ja Lääne-Eestis on mõnedes kirikutes tuntavad romaani elemendid. Kujutav kunst: Nii maal kui skulptuur olid arhitektuuri teenistuses, nendega kaunistati kirikuid, et seletada inimestele lahti piiblilugusid, näidata võimsust ning rikkust. Mõlemaid iseloomustas pikad väljavenitatud figuurid, riietatud kaelast kandadeni ja keha kontuure pole aimata (va krutsifiksid). Süzeedes eelistati ähvardavaid teemasid (viimne kohtupäev) ja imede kujutamist. Õitses ka miniatuurmaal e. raamatumaal. Bayeuxi vaip. GOOTI KUNST (12. II pool 15. saj) Erinevates maades erineva kestusega. Nimi gooti oli algselt mõeldud halvustavas tähenduses. Renessansi ajal oldi väga vaimustatud enda ajast ja kõike eelnevasse suhtuti põlgusega, kuna see oli toores ja barbaarne. Samas
kõikide lõppenud laktatsioonide kohta. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomadelt saadakse harilikult rohkem liha. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba mass on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata. Tapasaagis on tapamass ja tapaeelse kehamass suhe protsentides. Tapasaagis oleneb looma toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. Tapasaagis on suurem kõrgemas toitumuses ja madalam lahjas toitumuses loomadel. Lihatõugu veistel on suurem tapasaagis (55-65%) kui piimatõugu (45-55%) veistel
kinnisperioodi pikkus 40-60 päeva. Lehmade piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1. laktatsiooni 100 päeva toodang 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Suurema kehamassiga loomadelt saadakse rohkem liha. Kaalutakse. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba mass on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata. Tapasaagis on tapamass ja tapaeelse kehamass suhe protsentides. I kategooria subproduktid on maks, neerud, keel, ajud, lihalõiked, süda, diafragma, saba ja udar. II kategooria subproduktid on puhastatud vats, kiidekas, libedik, trahhea, põrn, kopsud,
mittestandardseteks (lahjadeks). LIHAJÕUDLUSE HINDAMINE hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehanassiga loomadelt saadakse harilikult rohkem liha. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba massi on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata. Tapasaagis %=tapamass kg. / tapaeelse kehamass kg. * 100 Tapasaagis oleneb looma toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. Tapasaagis on suurem kõrgemas toitumuses ja madalam lahjas toitumuses loomadel. Lihatõugu veistel on suurem tapasaagis (55-65%) kui piimatõugu (45-55%) veistel. Pullidel ja härgadel (kastraat) on
mittestandardseteks (lahjadeks). LIHAJÕUDLUSE HINDAMINE hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehanassiga loomadelt saadakse harilikult rohkem liha. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba massi on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata. Tapasaagis %=tapamass kg. / tapaeelse kehamass kg. * 100 Tapasaagis oleneb looma toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. Tapasaagis on suurem kõrgemas toitumuses ja madalam lahjas toitumuses loomadel. Lihatõugu veistel on suurem tapasaagis (55-65%) kui piimatõugu (45-55%) veistel. Pullidel ja härgadel
seisukohalt on oluline sobiv valgu ja rasva vahekord, mis noorveiste ja broilerite lihas on kõige parem. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomalt saadakse harilikult rohkem liha. Kehamassi määramiseks kaalutakse loom tapa eel. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Veistel eraldatakse veri, nahk, pea, siseorganid, eesjalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Lihakeha massi hulka rasva massi ei arvata. Peekonsigadel kuulub tapamassi hulka ka pea, jalgade, naha ja ploomirasva mass. Lindude tapamassi määramisel kaalutakse lihakeha koos pugude, südame, rasva ja jalgadega. Tapasaagis on tapamassi ja tapaeelse kehamassi suhe protsentides. Tapasaagis oleneb looma liigist, toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest: - pull, härg = 49,7...64,8%, - lammas = 49,4...59,6%, - siga = 74,5...84,6%. TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE
Kuros pidi ehk ühteaegu kujutama jumalat ja selle inimlapsest kummardajat, atleeti, kes võttis osa mängudest Olümpias. Kurose iseloomulikud jooned: tavaliselt alasti ; vasak jalg ees; käed ripuvad keha kõrva, peod kergelt rusikas; musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (kreeklased mõõtsid inimkeha, selleks et saada teada keskmise, ideaalse inimese proportsioone); nägu tuim ja ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega Kore iseloomulikud jooned: Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva, laia voltis rüüga; käed rinna ees; tavaliselt lokkisjuukselise soenguga; näol nn "salapärane arhailine naeratus" Skulptuur saavutas oma täiuse klassikalisel perioodil. Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus, seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. Ainult portreeskulptuuridel võib näha ka kreeklaste tegelikku ilmet, mis ei vasta kaugeltki ideaalile.
51 VEISEKASVATUS Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehanassiga loomadelt saadakse harilikult rohkem liha. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba massi on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata. Tapasaagis on tapamass ja tapaeelse kehamass suhe protsentides. tapamass, kg Tapasaagis,% = X 100 tapaeelne kehamass, kg Tapasaagis oleneb looma toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. Tapasaagis on suurem kõrgemas toitumuses ja madalam lahjas toitumuses loomadel
mööda püstloodis fassaadi üles, kus nad tuhandeid nikerdusi lasevad varjust esile tulla, kuna suur keskrosett hõõgub nagu kükloobi silm, mis sepikoja tulesid kajastab. Oli just säärane tund. Vastu kõrget, loojangust punetavat katedraali, kirikulise platsi ja Kirikuesise tänava nurgal asuva rikka gooti maja kivist palkonil, mis maja ukse kohale ehitatud, hullas, naeris ja naljatas hulk ilusaid tütarlapsi. Loori pikkusest, mis pärleid täis lükitud peakatte ülemisest tipust alla kandadeni ulatas, tikitud pealissärgi Peenusest, mis nende õlgu kattis ja selleaegse moe järgi neitsilikult ilusa rinnakumeruse ülemise poole paljaks jättis, nende alusundrukute rikkusest, mis toredamad olid kui pealisriided (milline imepeen maitse!), Saasist, siidist, sametist, millega kõik välja oli ehitud, eriti aga valgeist kätest, mis tunnistust andsid nende 227 jõudeelust ja laiskusest, võis neis neidudes kergesti ära tunda aadlisoost rikkaid pärijaid. Ja
Tom oli teiste korralike poistega selle poolest ühel pulgal, et ta Huckleberryt tema hiilgava väljatõugatu-seisundi pärast kadestas ja et tal kõvasti keelatud oli temaga mängida. Seepärast ta mängis Huckleberryga iga kord, kui avanes juhus. Huckleberry kandis alati täiskasvanute äravisatud riideid ja need lipendasid ning rippusid pidevalt räbalais tema ümber. Tema kübar oli määratu suur vare poolkujulise auguga ääres; kuub, kui ta seda üldse kandis, ulatus peaaegu kandadeni ja selle tagumised nööbid olid tükk maad allpool selga; pükse hoidis ülal ainult üks traksiharu; püksitagumik rippus kotina alla ega sisaldanud midagi; narmendavad sääred, kui nad polnud üles keeratud, lohisesid poris. Huckleberry tuli ja läks, millal soovis. Ilusa ilmaga magas ta majatreppidel, halva ilmaga tühjades vaatides; ta ei tarvitsenud kooli ega kirikusse minna, kedagi peremeheks nimetada või kellegi sõna kuulda: ta
«Ma olen d'Artagnan, kas sa ei tunne mind ära? Kus on su peremees?» 405 «Teie, härra d'Artagnan!» hüüatas Grimaud. «Võimatu!» «Grimaud,» ütles hommikumantlis Athos, väljudes oma toast, «mulle näib, et te julgesite rääkida.» «Ah, härra, asi on nii, et...» «Vait!» Grimaud piirdus sellega, et osutas sõrmega d'Artagnanile. Athos tundis ära oma sõbra, ja nii flegmaatiline kui ta oligi, puhkes ta naerma. Seda põhjustas tema silme ees avanev maskeraad: vildak tanu, kandadeni langev seelik, üleskääritud käised ja ripnevad vurrud erutatud näos. «Ärge naerge, mu sõber,» hüüdis d'Artagnan, «taeva pärast, ärge naerge, ausõna, siin ei ole midagi naeruväärset!» Ta ütles seda nii pidulikult ja nii tõelise hirmuga, et Athos haaras kohe ta käed, hüüdes: «Kas te olete haavatud, mu sõber? Te olete nii kahvatu!» «Ei, kuid mul oli hirmus elamus. Kas te olete üksi, Athos?» «Pagana pihta, keda te arvate niisugusel kellaajal minu juures olevat?»
annaabi.ee 
