Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vastuvõtjani, kus neist muutustest taastatakse kasutatud signaalide algkuju. Kanalikommutatsioon - Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. Kanalikommutatsiooni vastandiks on pakettkommutatsioon näiteks X.25 võrgus, mis pakub mitte füüsilist, vaid virtuaalset kanalikommutatsiooni.
andmete ülekandmine; c) ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). Antud meetod on hea telefoniühenduse jaoks. 2)Sidekommutatsioon: Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks. Iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on kohale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat. Kanalikommutatsioon: Tavaliselt kasutatakse telefonide puhul. Viimase puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada reaalajas ja kiiresti (näiteks otseülekannete puhul). Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja suurt kiirust. Sõnumikommutatsioon:
kõikvõimalikke ühendusi). Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks. Iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on kohale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides on kasutasel teine meetod ehk niinimetatud kanalikommutatsioon. Viimase puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada reaalajas ja kiiresti (näiteks otseülekannete puhul). Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja suurt kiirust. Mõlema meetodi eeliseid püütakse ühendada, mis on uuem ATM meetod. 4. SÕNUMIKOMMUTATSIOON
pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Sõnumikommutatsioon Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku.
erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Ahelkommutatsioon Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus ta parasjagu paremini läbi saab, vaid
või regionaalvõrguga võrreldes suuremale geograafilisele alale (arvutite vaheline kaugus ületab tavaliselt 1000 m). WAN arvutivõrk kasutab järjestikliine. WAN ühendusi kasutatakse et ühendada LAN ühendusi. Paljud laivõrk ühendused on privaatsed ja ainult mõeldud ühle organisatsioonile.Tihti ehitatakse laivõrke kasutades rendiliine. Igas liini otsas on ruuter ja HUB ehk jaotur. 4.1 WAN ühendused 1. Rendiliiniga ( leased line ): Ühendus kahe arvuti vahel või LAN'is. 2. Kanalikommutatsioon (circuit switching ): Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. 3. Pakettkommunikatsioon ( packet switchin ): Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda
Erinevalt ISDN-st ei kasuta tavatelefonivõrk abonendi signaale, et teada anda erinevatest teenindustest. Selleks, et kaja summutaja andmeedastuse ajaks välja lülitada edastavad modemid kindlat helisagedust (tavaliselt 2100Hz). Kui kaja summutaja tuvastab sellise sagedusega signaali lülitub see konkreetse ühenduse ajaks välja. Kaja vähendamisega tegeleb sel juhul modem. Kommuteerimine Telefonivõrkudes on ühenduste loomiseks olnud kasutusel kanalikommutatsioon. Selline kommuteerimisviis loodigi algselt kõneedastuseks. Küllalt kaua kestnud analoogtelefonide ajastul tekitati kahe abonendi ühendamiseks nende vahel füüsiline liin. Kaasaegsemates digitaalkommutatsiooniga võrkudes edastatakse kahe abonendi vahel digitaliseeritud kõnepakette kasutades selleks loogilist ühendust. Kuna heli digitaliseerimiseks kasutatakse standartset IKM koodi, luuakse digitaaljaamades 64 kb/s ühendus.
(Connection-oriented service and connectionless service). , , (Connection REQUEST), . , . , (, ) . , , . , . : . 1. Handshaking ( ). 2.TCP, , . TCP , , . : HTTP, FTP, SMTP. , , . , , , : . , , . , : , . . . (, ) . UDP - , (), . : Streaming media, DNS, Internet telephony. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketti pikkus : (, ) . FDM TDM. TDM , , . , , . FDM , , . : . . . . . . . . : , . 1 . , . - . ; 1 Mb/s : 100kb/s , 10% . : 35
ECC realiseerimiseks Reed-Solomon'i koode, mis peale vigaste bittide avastamise tagavad nii "kustunud" kui ka valede bittide taastamise. FEC (Forward Error Correction) ennetav veaparandus Sidemeetod, mis võimaldab parandada vigastena saabunud andmeid vastuvõtupoolel. Enne edastamist töödeldakse andmeid sellise algoritmiga, mis lisab veaparanduseks vajalikke lisabitte. Kui vastuvõetud sõnumis on viga, kasutatakse neid lisabitte vea parandamiseks. Kanali- ja pakettkommutatsioon. Kanalikommutatsioon (circuit switching) - Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. Kanalikommutatsiooni vastandiks on pakettkommutatsioon näiteks X
25. · FR-protokoll võimaldab pakkuda odavat andmesideteenust kohtvõrkude (LAN) vahel ja laivõrkude (WAN) otspunktide vahel. · Kaadriretranslaator paigutab andmed muutuva suurusega "kaadritesse" ja jätab igasugused veakorrektsioonid (andmekaadrite korduvedastamise) otspunktide mureks, kiirendades sellega oluliselt andmeedastust. · Kanali(Ahel)kommutatsioon: · Circuit switching - kanalikommutatsioon · Sidetehnoloogia, kus kasutatakse otspunktide vahel ühenduse ajaks füüsilise eritrakti loomist. Kanalikommutatsiooni kasutatakse näit. tavalise traattelefoniside juures. Kui te helistate mingile numbrile, siis telefonifirma moodustab kogu kõne ajaks püsiva füüsilise ühenduse ja seda ühendust ei saa samal ajal keegi teine kasutada. · Dial-up - kommuteeritav liin, kommuteeritav ühendus
võrgu kõikide linkide ja kommutaatorite summaga; võrgupoolitus – minimaalne linkide arv (BS), mis tuleb sidevõrgust kõrvaldada, et moodustuks kaks võrdset sümmeetrilist võrgupoolt; laiendatavus – iseloomustab seda, kuivõrd kerge on olemasoleva võrgu struktuuri laiendada täiendavate moodulite abil; regulaarsus – iseloomustab, kuivõrd kõrge on korduvuse aste võrgu struktuuris. 43. Sidevõrkudes kasutatavad ruutimise põhiprotokollid. 1. Kanalikommutatsioon //circuit switching//: korral luuakse esmalt side võrgus allik- ja neelusõlme vahel. Teised samaaegselt sidevõrgus viibivad teatised ei saa mingile teatisele juba eraldatud andmeteed kasutada enne, kui see teatis on andmetee vabastanud, st temaga seotud andmeedastuse seanss on lõppenud. 2. Pakettkommutatsioon //packet switching//; Pakettkommutatsiooni korral jaotatakse teatis väiksemateks osadeks ehk pakettideks. Iga pakett varustatakse
ummistunud, siis saatja võtab ,,hoogu maha". Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: internetitelefonid (skype), telekonverentsid, (enamasti ka online'is mängitavad arvutimängud). 8. KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS ==> Kanalikommutatsioon - sidetehnoloogia füüsilise eritrakt moodustamisega otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. /// EHK Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse
ummistunud, siis saatja võtab „hoogu maha“. Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: internetitelefonid (skype), telekonverentsid, (enamasti ka online’is mängitavad arvutimängud). 8. KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS ==> Kanalikommutatsioon - sidetehnoloogia füüsilise eritrakt moodustamisega otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas. /// EHK Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus. Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi
internetitelefonid (skype), telekonverentsid ühte paketti kätte ei saadud, saadetakse välja teistkordne ack juba varem kättesaadud paketi kohta. Saatja saab sedasi teada, et üks pakett võrguga. See lubab aadresse uuesti kasutada (aadressi hoitakse ainult siis, kui ollakse ühendatud). _ host saadab "DHCP discover" 8.Kanalikommutatsioon, pakettkommutatsioon ja sõnumikommutatsioon, paketi pikkus sõnumi. _ DHCP server vastab "DHCP offer" sõnumiga. _ host soovib IP addressi: "DHCP request" sõnumiga. _ DHCP server saadab Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks
Ruutimine on mehhanism, mille abil moodustatakse sidevõrgus andmetee võrgu kahe sõlme (andmeallika ja andmeneelu) vahel, eesmärgiga edastada nende vahel teatis (teatised). Ruutimisel lahendatakse kaks ülesannet: 1. Määratakse edastatavate andmete võrgus liikumise marsruut (marsruudid), st millised ja millises järjekorras läbitakse sidevõrgus transiittippe. 2. Teavitatakse sidevõrku valitud marsruudist. Ruutimise põhiprotokollid: 1. Kanalikommutatsioon //circuit switching//; 2. Pakettkommutatsioon //packet switching//; 3. Ussiaukkommutatsioon //wormhole switching//. Kanalikommutatsiooni põhimõtet rakendati enne pakettkommutatsiooni, näiteks telefonivõrkudes. Kanalikommutatsiooni korral luuakse esmalt side võrgus allik- ja neelusõlme vahel. Teised samaaegselt sidevõrgus viibivad teatised ei saa mingile teatisele juba eraldatud andmeteed
rakendus. UDP protokoll - ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. Ei koti kas teine paketid kätte ka saab ehk ei kontrolli nende kohalejõudmist. Paketid pannakse lihtsalt teele ja loodetakse parimat, ehk et nad kohale kõik jõuavad. UDP saadab pideva andmevoona andmeid (näiteks video ülekanne, mobiiltelefon). 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni – garanteeritud side kiirus ja omadused. Kui andmevahetus lõppeb siis ressurss vabastatakse. Füüsiline ülekandeliin on pühendatud kahe osapoole vahelisele andmesidele kogu sideseansi vältel. Sideseanss jaguneb faasideks: ettevalmistuse faas kanali seadistamiseks, mida mööda võrk reserveerib igas sõlmes vajalikud ressursid kanali loomiseks ja ülalpidamiseks;
) Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical l.) Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Ühenduseta edastuse korral iga andmepakett sisaldab päises sihtkoha ja allika aadressi ,mis võimaldab paketil liikuda võrgus sõltumatult. Ühendusega edastuse korral luuakse kindel kanal. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhu edastatakse kõik paketid sama teed pidi vastuvõtjani ning ka samas järjekorras. Pakettkommutatsiooni puhul jõuavad paketid vastuvõtjani eri teid pidi ja ka järjekord ei ole enam paigas. Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus- orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus (oluline AV ja muu reaalajas edastatava info puhul)
lisatud tema paisesse ning seega voib liikuda iga nende oiges jarjekorras pakett kokkuuhendamisega vastuvotja poolel. See erinevaid teid pidi ,vastavalt sellele kust kaudu sel tahendab et UDP protokolli hetkel kasutav rakendusprogramm peab ise tegelema on soodsam minna ( routingu tabelid ). pakettideks tegemise ja Kanalikommutatsioon ehk circuit switching jarjestamisega. Seetottu kasutatakse UDP d (andmepaketid saadetakse vastuvotjani eri teid sellistes rakendustes kus pidi) on tegu voikese mahuliste sonumitega ja kus Pakettkommutatsioon ehk packet switching tahetakse tootlemisaega (uhenduseks reserveeritakse kindel fuusiline kanal kokku hoida (puudub vajadus saata lisainfot
uuestisaatmist. UDP ei kontrolli paketi kohale jõudmist. Samuti ei nummerda UDP saadetud pakette, mis tähendab, et paketid võivad sihtpunkti jõuda suvalises järjekorras ja neid ei ole võimalik hiljem protokolli tasemel järjestada. Samuti ei ole võimalik tuvastada olukorda, kui mingist paketist jõuab sihtpunkti mitu koopiat. UDP ei tuvasta ka ummikuid ega piira sellest tulenevalt saadetavate andmete mahtu (erinevalt TCPst). 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne.
Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine (handshaking). TCP protokoll on just selline transporditeenus ning tagab ka usaldusväärsuse kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb ka voo ja ülekoormuse kontrolliga. Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne.
● Alati tuleb oodata kinnituskaadreid, kui kinnitus tuleb kauem siis võrk on koormatud, kui seda üldse ei tule siis võrk on ülekoormatud. Ühenduseta andmeedastus (UDP protokoll): ● Sama eesmärk: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel ● UDP - ebausaldusväärne andmete transportimine ● Voo- ega ummistuskontrolli pole ● Kasutavad nt: HTTP (web), FTP (file transfer), Telnet (remote login), SMTP (email) 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommunikatsioon (circuit switching) - sidetehnoloogia, kus kahe seadme vahel moodustatakse kahe otspunkti vahel ühendus vajalikuks ajaks (traattelefonid). Sobib andmeedastuseks, kui on vaja edastada andmeid kiiresti ja reaalajas. Kanal reserveeritakse täielikult ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine, see tagab kindla edastuskiiruse. Ühendusele orienteeritud andmeedastus (TCP). Suure kanali
ja vastuvõtmist(TCP, IP, HTTP, FTP, PPP). Internet on tegelikult võrk võrkudest(nõrgalt hierarhiline; õldine Internet vs. privaatne intranet). Rakendused on levitatud infrastrutuuris. 3 9. Kanalikommunikatsioon, pakettkommutatsioon ja sõnumi kommutatsioon * kanalikommutatsioon – lõppunktide ressurdsid on reserveeritud ühenduse tarvis(iseloomustavad: kanali ribalaius, lülituse jõudlus, pole ressursside jagamist, garanteeritud esitus, ühenduse setup vajalik;)Kanali ribalaius jagatakse tükkideks(kas sageduse või aja järgi). Ühele kliendile antakse kindel tükk ja kui ta endale määratud ajal seda ei kasuta, siis seda ei jagata teistele kasutajatele(kellele, seda vaja võib minna)- sel hetkel on kanal jõudeolekus.
Rakendused, mis ei nõua andmete 100%-list kohaleminekut, need kasutavad UDP protokolli. Näiteks, kui räägime telefoniga, mis on realiseeritud läbi interneti, siis telefonisides põhimõtteliselt võivad osa andmeid kaduma minna. See tähendab telefonikõnes vaid väikseid katkestusi, aga tervikuna kõne toimib ja saab rääkida. Telefonikõnes ei ole mõistlik kasutada TCP protokolli, sest muidu toimuks katkestuste kohas pidev kordamine, mis on kuulajale ebameeldiv. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatioon on pärit traditsioonilisest telefonisidest. Analoogtelefoni side on selline, et füüsiliselt traatidega ühendatakse kaks otspunkti omavahel kokku. Kanalikommutatsiooni puhul ressurss on füüsiliselt ära jagatud ja mingi osa füüsilisest kanalist saab kasutaja endale. Kui kõik osad kanalis on välja jagatud, siis on ressurss ammendatud ja keegi teine juurde ei pääse. Vastavalt sellele, kui hea on kanal, nii hea on ka andmeside.
annaabi.ee 
