- perekonnad, alamliigid jt 3) Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused, elupaigad, ökosüsteemid. Hõlmab ka koduloomi ja viimastel aegadel ka kultuurilist mitmekesisust, kuna sotsiaalne süsteem sõltub ökoloogilisest süsteemist, kus ta eksisteerib. 3. Elu areng Maal tekkimisest kuni Kambriumi plahvatuseni Enamus ajast elu arengus Maal on elanud vaid bakterid ja nende sarnased organismid, keda kutsutakse eeltuumseteks. 4. Elu areng Kambriumist edasi, liikide väljasuremine Liikide arvu kasv ei ole olnud pidev, pigem iseloomustavad seda ajajärgud, mil liigiteke oli kiirem, neile on järgnenud minimaalsete muutuste perioodid ja ka massiväljasuremise ajajärgud. 5. Elustiku masshävingu tunnused - Kvalitatiivsed kaod: kui kaovad terved arengu liinid. Paljud elupaigad mõjutatud. Ökoloogiline kollaps, kuna domineerivad liigid vahetuvad. - Skaala: globaalsed mõjud, taksonoomiliselt lai, kiire 6
võime kerra tõmbuda. Trilobiidid asustasid ürgmere erinevaid ökonisse, paljudel liikidel olid hästi arenenud meeleelundid, eriti liitsilmad, mis sarnanevad putukasilmadele. Trilobiitide suurus jääb enamasti 1-10 cm vahele, kuid maailmast on teada ka ligi 1 meetri pikkuseks kasvanud liike. Pilkupüüdva kuju tõttu on trilobiitide fossiilid paleontoloogiahuvilistele ihaldusväärseks kogumisobjektiks. Vanimad trilobiidid on teada Alam-Kambriumist, Permi lõpuks surid nad välja. Kokku tuntakse trilobiite umbes 1500 perekonda, Eestist on teada ligi 100 perekonda enam kui 450 erineva liigiga. Eesti Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivides on trilobiidid küllaltki tavalised fossiilid, üksikud leiud on teada ka Kambriumi kivimitest. Enamasti leiame trilobiite üksikute osadena (eriti peakilpe ja sabakilpe), terviklikult säilunud eksemplarid on haruldased ning omavad suurt teaduslikku väärtust.
TOITUMINE · Suu ümber asub neil 1030 sissetõmmatavat kombitsat, mille abil nad toitu korjavad . · Meripurade toiduks on tavaliselt teiste organismide jäänused, mis on langenud merepõhja, ja plankton. PALJUNEMINE · Lahksoolised. · Lõimetishoole. PILDID KOKKUVÕTE · Merelise eluviisiga loomade hõimkond. · Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. · Umbes 7000 liiki. · Esimesed okasnahksed on teada juba kambriumist. · Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). · Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks
Okasnahksed Okasnahksed (Echinodermata) on vormilt väga mitmekesised (tähe-, lilleõie-, koti-, kera-, ketta- või südamekujulise kehaga) selgrootud merelised organismid. Esimesed okasnahksed on teada juba Kambriumist ja ka tänapäeval on nad laialt levinud kõikides ookeanides. Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). Neil on eriline lubitoes, mis koosneb kaltsiidist plaadikestest ja lülidest, mille arv eri gruppidel on erinev. Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks, moodustades merepõhja setete olulise osa, nn karbiliiva. Okasnahksed jaotatakse: · meriliiliad (Crinozoa) · homalosoad (Homalozoa) · meritähed (Asterozoa)
Saaremaalt, kus neid sisaldavat Kaugatuma lademete kivimit kutsutakse rahvakeeli sõrmuspae nimega. Oma vormilt on okasnahksed selgrootud, väga mitmekesised keha kuju poolest. Okasnahksete pikkus ulatub mõnest millimeetrist 5 meetrini, väljasurnutel isegi 10 meetrini. Neil on kaltsiidist plaadikestest ja lülidest koosnev lubitoes. (Leelo Alasi, 2012) Okasnahksed ei ole välja surnud, neid elab meredes tänapäevalgi. 5. Graptoliidid Graptoliidid eksisteerisid Ülem-Kambriumist Karboni ajastuni ja olid koloonialise eluviisiga loomad. Leidus mere põhjale kinnituvaid kihte, kuid osa graptoliite hõljus mere pinnakihis. Kreeka keelest on graptoliidid saanud nime: “kivikiri”, mis tuleneb sellest, et nad meenutavad kirjamärke kivil. Eestis leidub graptoliite Ordoviitsiumi ja Siluri kivimite kihtides, kuid üsna harva. Vanimad leiud Eestis on Dictyonema-argilliidist ja väga harva ka argilliidiläätsedest fosforikihindi ülemises osas
Evolutsiooniprotsessist annavad tunnistust kivimites säilinud fossiilid. Nende fossiilide järgi näeme, et ammu elanud loomad ja taimed on praegustest väga erinevad. Toimunud on evolutsioon. Evolutsiooni toimumine on fakt- seda kinnitavad paljud erinevad tõendid. Paleosoikum ehk Vanaaegkond Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600-miljoni aasta vanused. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised: millimallikad, meriliiliad, ussid jt. Seetõttu on eelkambriumist suhteliselt vähe kivistisi. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) hulkraksed loomad. Kambriumi iseloomulikuks jooneks on merelisus
välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Trilobiidid on Paleosoikumi ehk Vananaegkonna (Kambriumist kuni Permini) madalmeredes elanud lülijalgsete klass. Tuntakse umbes 10 000 liiki (1500-2000 perekonda). Enamus trilobiite olid väikesed (3-10 cm pikkused) lamedad loomad, kelle keha kattis 3 pikiosaks (kaarja teljeosa ja lamedad küljed) jaotuv kitiinkest, mis koosnes peakilbist lülilisest kereosast ja sabakilbist. Peakilbi seljapoolel oli 2 liitsilma, mille kuju oli liigiti erinev. Kõhupoolele kinnitusid tundlad, nendest tagapool kaheharulised jäsemed . Pelaagilised trilobiidid sõid
kvaliteet on püsiv. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas, Austraalias ja Saksamaal. Eesti maardlas on põlevkivi kaevandamise tingimused võrreldes teiste leiukohtadega lihtsad - väike sügavus, rõhtne lasuvus, kihindi püsiv paksus. Põlevkivide tekkimine Põlevkivi on settekivim, mis on tekkinud veekogu põhjas, kus olid olemas soodsad tingimused orgaanilise aine kogunemiseks. Põlevkivi on moodustunud kõigis geoloogilistes ajastutes kambriumist kvaternaarini. Põlevkivi lähteaine kogunes peamiselt iidsete merede kaldalähedastes vetes. Põlevkivide orgaanilise aine moodustumise lähteaineks sai olla plankton (vees hõljuvate pisikeste elusorganismide nagu bakterite, vetikate ja mitmesuguste pisikeste selgrootute kogum). Mitmete teadlaste arvates on Eesti põlevkivi ehk kukersiidi tekkimisel olnud lähteaineks sinivetikad (tsüanobakterid). Elutegevuse lõpetanud
liigiline perekonnad, alamliigid jt 3. Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused, elupaigad, ökosüsteemid. Hõlmab ka koduloomi ja viimastel aegadel ka kultuurilist mitmekesisust, kuna sotsiaalne süsteem sõltub ökoloogilisest süsteemist, kus ta eksisteerib. 3. Elu areng Maal tekkimisest kuni Kambriumi plahvatuseni Enamus ajast elu arengus Maal on elanud vaid bakterid ja nende sarnased organismid, keda kutsutakse prokarüootideks e. eeltuumseteks. 4. Elu areng Kambriumist edasi, liikide väljasuremine 5. Elustiku masshävingu tunnused Kvalitatiivsed kaod: kui kaovad terved arengu liinid. Paljud elupaigad mõjutatud. Ökoloogiline kollaps kuna domineerivad liigid vahetuvad Skaala: globaalsed mõjud, taksonoomiliselt lai, kiire Masshävingule järgneb vähemalt mõne aja möödudes ellujäänute levik ja uute liikide teke. 6. Liikide väljasuremine ajaloolisel ajal 7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused Otsesed põhjused
[1] Kambriumieelne periood Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600 miljoni aasta vanused. Nende fossiile on leitud Austraaliast, Adelaide'i lähedalt. Neid nimetatakse Edicaria faunaks. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised, nagu millimallikad, meriliiliad, ussid jt, seetõttu on eelkambriumist teada suhteliselt vähe kivistisi, sest pehme kehaga organismide fossiliseerumisvõimalused on väga väiksed. [2] Vara-Paleosoikum Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku ehk biota iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, arheotsüaadid, brahhiopoodid, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Eesti Alam-Kambriumist on
EVOLUTSIOON organismide populatsioonide pärilike tunnuste muutumine aegade jooksul Evolutsiooni kulg ja globaalsete katastroofide osa evolutsioonis alates Kambriumist - elu teke 3,5, mlrat ; eukarüoodid 1,8 mlrat; hulkraksed 1,2 mlrat; imetajad 120 mlat; ontogenees peegeldab fülogeneesi; saurused Triias-Juura-Kriit, imetajate aeglane areng; 1. Looduslik valik ja geneetiline triiv Looduslik valik- sama liigi siseselt teatud isendite suurem reproduktiivne edukus seetõttu et nad omavad geneetiliselt determineeritud eeliseid antud looduslikus keskkonnas põhjustab resursside piiratus...
moodustasid eeltuumsete e prokarüootide riigi. Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid tekkis fotosüntees algas aeroobne hingamine. Päristuumsete e eukarüootsete rakkude teke Proterosoikumi alguses (endosümbioosi teel üks rakk neelas teisi, mis jäid eksisteerima organellidena). Esimesed hulkraksed organismid (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastust. Elu areng Kambriumist tänaseni: ,,Kambriumi plahvatus": ajastu alguses 15 mln aasta jooksul toimunud tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng (organismi ehitusplaani regulaatorgeenid). Kambriumi ajastu lõpul hävis u 70% liigilisest mitmekesisusest (lühijalgsete liigid). Ordoviitsiumi ajastu alguses järgnes elustiku mitmekesisuse taastumine. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Uus suur väljasuremine ajastu lõpul kliima jahenemise ja mandrijäätumise tõttu.
Suurimad poolsaared Nordkinn ja Varangeri poolsaar (vt lisad Joonis ). Ida-Lapimaal (Venemaal) asub Lapimaa suurim poolsaar: Koola poolsaar.(Wikipedia, 2013) 2. RELJEEF Lapimaa asub Fennoskandia kilbil, mis omakorda asub Ida-Euroopa platvormi põhja osas ja Euraasia laama loode osas. Lääne Lapimaal olev Skandinaavia mäestik tekkis Kaledoonia kurrutuse käigus, kus Põhja-Ameerika ja Gröönimaa põrkusid vastu Euraasiat (vt lisad Joonis ). Kuurutus tegevused kestsid kambriumist devonini. Skandinaavia kõrgeim tipp, Kebnekaise 2117 m (Norra), jääb Lapimaale. Ida-Lapimaal kõrgeim tipp on Koola poolsaare lähistel Hibiinide mäestikus olev Judõtsvomtsorri mägi 1200m-ga. Lapimaa on justkui hoburaua kujuliselt ümbritsetud läänest, põhjast ja idast mägedega. Kesk-Lapimaa on madalam ja setetega kaetum ala. (Suur Maailma Atlas) Lääne- ja Põhja-Lapimaa ranniku äär on tugevalt liigesatud fjordidega saarekesteks, poolsaarteks ja neemedeks
võmaluse. Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke üsna Proterozoikumi alguses. Tunnustatuima hüpoteesi järgi või see toimuda endosümbioosi teel ehk üks suurem rakk neelas alla teisi väiksemaid rakke, kes jäid suuremasse rakku eksisteerima(ei kasutatud toiduks ära) ning muutusid mitokondriteks ja kloroplastideks. Esimesed hulkraksed organismid ehk käsnad ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. 4. Elu areng Kambriumist edasi, liikide väljasuremine Kambriumi ajastu alguses toimus tormiline hulkraksete loomade areng(nn. Kambriumi plahvatus), mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Ajastu lõpul hävisid ajastule tüüpilised lülijalgsete liigid, kes moodustasid 70% Kambriumi liigilisest mitmekesisusest. Ordoviitsiumi ajastu alguses taastus mitmekesisus peamiselt uute lülijalgsete liikide arvel. Ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed
aastat tagasi tekkisid hulkraksed organismid – Edicara fauna (käsnasid peetakse DNA võrdluses kõige ürgsemaks hõimkonnaks) – mitmerakulised organismid, kelle sugulus meile tuntud hulkraksete loomadega on tänini vaidlustatud. Kambriumi plahvatus: 542 milj aastat tagasi Kambriumi ajastu algul suurenes globaalne bioversiteet plahvatuslikult. Sellele sündmusele on viidatud piltlikult kui Kambriumi plahvatusele. Kestis alates Kambriumist kuni Ordoviitsiumi kuni jõudis platoole Siluris. Ajastu esimese 20 miljoni aasta jooksul ilusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hulkraksete loomahõimkondade esindajad. Põhjused: O2 hulga suurenemine atmosfääris ja maismaa ulatuslik hõlvamine. 6. BM ja liikide väljasuremine evolutsioonilises skaalas. Massväljasuremine, taustväljasuremine. Väljasuremiste põhjused.
Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m). Jäätumine ja muud loodusjõud kulutasid pinna ning tekitasid paksud liivakivi-, konglomeraadi- ja lubjakivisetted (sparagmiit). Tekkisid ka suuresti erodeerunud peneplaanid. Nendest on tekkinud muu hulgas Lõuna-Norras asetsev Hardangeri platoo 900 m kõrgusel merepinnast, Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km), Põhja-Norras suurema osa Finnmargi maakonnast hõlmav Finnmarksvidda. Kambriumist Silurini oli suurem osa territooriumist allpool merepinda. Sel ajal tekkis 100–160 m paksune lubjakivi, kiltja savi, tahvelkilda ja konglomeraadi kiht. Kaledoonia orogeneesi jätkuna tekkisid mäed. Lääne suunas voolavad jõed olid väga erodeerivad. Mööda maakoore murdumisjooni uuristasid nad sügavale rannikusse lõikuvaid kuristikke ja kanjoneid. Idas oli kallak laugem ning kujunesid laiemad orud. Kvaternaari suure jääaja korduvate jäätumiste vältel moodustas V-kujulistest
võimalik ainult piisava hulga hapniku olemasolu korral. 560 milj aastat tagasi tekkisid hulkraksed organismid Edicara fauna (käsnasid peetakse DNA võrdluses kõige ürgsemaks hõimkonnaks) mitmerakulised organismid, kelle sugulus meile tuntud hulkraksete loomadega on tänini vaidlustatud. Kambriumi plahvatus: 542 milj aastat tagasi Kambriumi ajastu algul suurenes globaalne bioversiteet plahvatuslikult. Sellele sündmusele on viidatud piltlikult kui Kambriumi plahvatusele. Kestis alates Kambriumist kuni Ordoviitsiumi kuni jõudis platoole Siluris. Ajastu esimese 20 miljoni aasta jooksul ilusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hulkraksete loomahõimkondade esindajad. Põhjused: O2 hulga suurenemine atmosfääris ja maismaa ulatuslik hõlvamine. 6. BM ja liikide väljasuremine evolutsioonilises skaalas. Massväljasuremine, taustväljasuremine. Väljasuremiste põhjused. Hilisordoviitsiumi lõpp hävis 50% loomade sugukondadest, sh paljud trilobiidid. Oletatavad põhjused
väljasuremisperioode. Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke. o Kambriumi plahvatus kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel. Väga lühikese aja vältel ilmusid pea kõigi loomarühmade esindajad. o Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid), arheotsüaadid (esimesi loomseid riffe moodustavad). o Trilobiidid - lülijalgsete hõimkonda kuuluvad, kambriumist permini levinud mereloomad, kelle keha koosnes peakilbist ja lülilisest tagakehast ning kelle kitiinist kest jagunes pikuti kolmeks osaks. o Tekkisid keelikloomad konodondid. o Tekkisid rohevetikad ja punavetikad. Ordoviitsium: soe kliima, ulatuslikud madalmerealad ohter karbonaatsete setete teke lubikodadest, mereorganismise sugukondade arv kolmekordistus. o Protistidest ilmuvad kojaga juurjalgsed (kambrilised e
5 GAT juba tasemele, mis on võrreldav praegusega. Esialgu, üleminekuajal, pidi vaba O 2 olema ägedaks mürgiks paljudele. Hulkraksete algus Metazoa algus on taas mirkofossiilselt tähendatav vähemasti 1.2 GAT, kuid pole vähimatki täpsemat märki, millega ikka tegemist oli. "Tõsine" katse metazoa tekkeks oli (fossiillseil andmeil !) alles nn. ediakaarse fauna tekkega ca 670 GAT. Ediakaarne fauna avastati alles selle sajandi keskel - varemalt arvati, et metazoa ongi alles alates kambriumist. Ediakaarne fauna oli aga vist täielik umbtee ja kestis vaid kuni ca 550 MAT. Sellest ajast saab alguse metazoa, nagu me teda tunneme praegu. Teisalt tuleb aru anda, et kambriumist alates on ka fossiliseerumine hoopis lihtsam - tekkisid kõvad koed - molluskite karbid, skeletid. Vertebraatide algus võib ka kuuluda kambriumi, kuid kalad algavad veidi hiljem - ordoviitsiumis (505 - 438 MAT). Maismaa asustamine Muidugi olid mikroobid, vahest tsüaanobakterid, ka juba väga vara maismaal
saartel: suur z mandril: väike z Seda põhjustab levimine. Saarele migreerumine ja seal ellu väämine on keeruline. See teeb saare suuruse kriitiliseks. Kunkurents väikesel saarel on suur, liike on väha ja võib ette tulla palju õnnetusi. (saarel on 3 kitse, kogemata tapad kõik). Globaalne liigirikkus evolutsioonilises ajas – positiivse tagasiside põhimõttel. Mida rohkem liike, seda rohkem liike. Evolutsiooniline aeg alates kambriumist-tänapäevani. LOOMAD y-telg – fossiilsete selgsoogsete seltsiline mitmekesisus. Selgroogsete arv: peaaegu eksponentsiaalne. Algab: kahepaiksetega, hiilgeaeg permis, edasi suhteliselt stabiilne. Roomajad: suur tagasilöök seotud meteoriidiga
1956.a. Ta uuris India kivimites Maa magnetvälja jõujoonte suundi ja oletas nende muutumise mustri põhjal, et India peaks olema liikunud 6000 km põhja poole ja pööranud ennast 30° vastupäeva. Edward Irving avastas paleomagnetismi ja pani ta aluse tänapäevasele arusaamale kontinentide triivist. 12. Millised peaksid olema head liigid biostratigraafilise dateerimise jaoks? Too ka mõni näide. Levikult laialdased ja kiiresti evolutsioneeruvad liigid, nt. foraminifeerid teada juba Kambriumist, aga elavad ka tänapäeval massiliselt. nt. karpvähilised e.ostrakoodid teada Ordoviitsiumist. 13. Kirjelda vähemalt kahte hüpoteesi elu abiogeneetilisest tekkest. Abiogeneetiline eluteke tähendab, et elu tekkis Maal, mitte ei kantud siia kusagilt kosmosest. 1) Ürgpuljongi hüpoteesi järgi tekkis elu soojas madalas ookeanivees, kus anorgaanilistest ainetest, atmosfääris olevast metaanist ja UV-kiirguse ning välgu toimel tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid
Karpaatide ning Läänemereni. Kvaternaaris katsid suurema osa sellest alast mandriliustikud, mis saidki pinnamoe kujundamisel määravaiks. Loodeosas on lauskmaa liigestatud mandrijäätekkeliste moreenkõrgustikega. Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab Venemaa lääneosa, Valgevene, Ukraina, osa Moldovast, Poolast ja Kasahstanist. Selle lauskmaa servaalale jäävad ka Eesti, Läti ja Leedu. Vanad mäestikud tekkisid Kaledoonia kurrutusel (mäetekkel) Kambriumist Devonini. Need üsnagi kulunud mäestikud koosnevad tard- ja moondekivimitest. Sellised on Fennoskandia ehk Balti kilbi serval asuv Skandinaavia mäestik (kõrgeim osa Jotunheimen, kõrgeim tipp Galdhøpiggen 2469 m), aga ka Sotimaa, Põhja-lirimaa, Gröönimaa ja Ida-Siberi mäestikud. --- 21 Huvitav Madalikud moodustavad umbes 60 % Euroopa pinnast. Kaspia alamik on Euroopa madalaim piirkond, ulatudes Kaspia mere rannajoonel 28 m maailmamere tasemest allapoole.
annaabi.ee 
