Tüüp:madalsoomullad Alltüüp: gleimadalsoomullad Alltüüp: madalsoomullad Variandid: harilikud ... karbonaatsed ... deluviaalsed ... Tüüp: rabamullad Alltüüp: gleirabamullad Alltüüp: rabamullad Variandid: harilikud ... siirdesoomullad Tüüpide grupp: lammimullad ehk alluviaalmullad Tüüp: lammikamarmullad ehk kamaralluviaalmullad Alltüüp: primitiivsed nõrgalt kamardunud lammimullad Alltüüp: kihilised lammikamarmullad ehk kihilised kamaralluviaalmullad Alltüüp: teralisedlammikamarmullad ehk teralised kamaralluviaalmullad Variandid harilikud ... süvagleistunud ... Tüüp: lammikamargleimullad ehk kamargleialluviaalmullad Alltüüp: primitiivsed lammigleimullad ehk primitiivsed gleialluviaalmullad Alltüüp: kihilised lammikamargleimullad ehk kihilised kamargleialluviaalmullad
Third level Fourth level Fifth level Maastiku eripära Maakerkel ja rannajoone läände taandumisel kujunenud rannikuterrass Mere ja tuuletekkeliste pinnavormide domineerimine (vastavalt 44 ja 4%) Lõunaosas lainetest uhutud moreenitasandikud (13%) Keskosas kunagistest laguunidest arenenud sood (11%) Rannavööndis vahelduvad liivarannad (Valgerannas) kivise kamardunud moreenranna (Tahkurannas) ja mölliranna lõikudega. Ala on valdavalt metsamaa Aluspõhi Lõunasuunaline jäävool on kaotanud rohkem ja paksemalt pindmisi kivimikihte Viimase jääaja lõpuks jäid aluspõhja pealiskorraks põhjaosas Jaagarahu lademe lubjakivid, mergel ja dolomiit. Pärnu jõest lõuna pool lasuvad Pärnu ja Aruküla lademe liivakivi ning aleuroliidikihid, kohati ka savi ja domeriit.
Rannikute geomorfoloogia setete kanne. Randla arengu etapid:imikuida( veealune kari), noorus(kaljurand,-saar), Hääbuva ranna puhul toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid perioodiliselt küpsus(kulutus-kuhjespsteemi akt areng), hääbumine( rnna areng vaid kõrgvee kôrge veeseisu ajal) , häbunud( ranna kamardunud), leinetus ei mõjuta) ja tugevate tormide ajal. Rannajoon- maismaa ja vee vaheline piir. Rannajoon pole püsiv vaid nihkub Raugastunud ranna piires ei toimu tänapäeval enam lainetuse môjul olulisi veetaseme tôustes maismaa ja vastupidisel juhul mere poole. Selle pôhjuseks muutusi. Selline vôivad olla tôus ja môôn, rand on ka tugevasti kamardunud. aju ja paguvesi jne
Loodus Vormsi maapind kerkib kiirusega kuni 3 mm aastas. Endistest merelahtedest on maa kerkides moodustunud Prästviigi, Diby ja Kärrsläti järved. Sada kilomeetrit rannajoont on väga liigestatud, pikad poolsaared vahelduvad sügavate lahtedega. Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga.
olla põllumaa Salumetsades elab Eesti suurim mais- maatigu viinamäetigu. Madalamal, astangu ja -lamilt algavate allikate Foto 5 . Viinamäetigu mõju alal on aga ülekaalus allikasood ja soometsad. "Tondirada" astang Rada, mis üleval pole ühendatud metsateega ja all, astangu jalamil, lõpeb kuhugi jõudmata Kujunenud erosiooni tulemusena Alguse saanud ammusest metsaraiest või metsloomase rajast Nõrgalt kamardunud järsk nõlv Umbes 170 aasta vanuste mändide tüvedelt leiame kunagise vaigutamise jälgi Kasutatud kirjandus Eestigiid Viidumäe looduskaitseala Lümanda vald Geopeitus Saaremaa Tänan tähelepanu eest!
Huumusekiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingitud väga õhuke.Tundravööndis levivad gleimullad või turvastunud gleimullad. 14. Okasmetsade muld: Kaasneb mula ülakihtide vaesumine toiteelementidest, sademete veega ära kanne.Mullad leetuvad.Okasmetsadevööndile on iseloomulikud leetmullad, mis on vähe viljakad ja happelised. 15. Rohtla mullad:Huumus tavaliselt musta või pruuni värvi, kutsutakse mustmuldadeks (kamardunud mullad) kuna muldade läbiuhtumist ei toimu, siis on mustmuld väga toideelemendite rikkas, sõmer ja väga viljakas. 16. Kõrbete muld: Kõrge temp. Tõttu on vee auramine suur, vees olevad soolad kristaliseeruvad välja, muutes mulla aluseliseks.Kõrbelistel aladel valitsevad väheviljakad sooldunud mullad, mis nõuab taimedelt erilist kohastumist. 17. Vihmametsa mullad:Orgaaniline aine laguneb peaaegu täielikult, mistõttu huumust vähe. Värvuse alusel nim
Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli). Suur osa Eesti rannikust süveneb aeglaselt (laugrannik). Paekalda puhul esinev järsakrannikut klinti. Laugranniku piires esinevad: moreen-, kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu. Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede
vanusele Arenguklass Puutaimi hektaril noorendik 5 000...10 000 keskealine puistu 1 000...2 000 valmiv puistu umbes 1000 raieküps puistu 500...600 Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada? männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal, seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem, kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike, mänd ja eriti kuusk on pikka aega stressis kõrreliste konkurentsi tõttu kamardunud pinnasega alal, kuuske kahjustavad oluliselt lagendikel hiliskülm ja päikesekõrvetus, rohundite varis langeb okstele ja jääb okaste taha kinni. pioneerliikidest lehtpuud ja/või nende juurevõsud varjutavad oluliselt okaspuude järelkasvu, okaspuude järelkasv süüakse loomade poolt ära (kärsakad, hiired jt.) Miks lehtpuud hõivavad lageda ala, raiesmiku? haab ja hall lepp paljunevad edukalt juurevõsudest, teised lehtpuud kännuvõsust,
Eestis. Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli). Suur osa Eesti rannikust süveneb aeglaselt (laugrannik). Paekalda puhul esinev järsakrannikut klinti. Laugranniku piires esinevad: moreen-, kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu. Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa
kühmnkk-luik, jääkaur, meririsla, leetelind ja sõtkas. Läbirändavad linnud on järgmised: plüü, vöötsaba-vigle, suurrisla, kõvernokk-risla, väikerisla, laisaba-änn, pikksaba-änn, sarvikulõoke, suur-laukhani, alk jt. eksikülalised on järgmised linnud: kolmvarvas-kajakas, väiketirk, lühinokk-tirk ja jämenokk-veetallaja. 14. RAND JA RANNATAIMI Eesti mererandade maismaa osa on vaheldusrikas. Tasastes madalavõitu paikades, kus rand ei uhu kunagi suured lained, on pinnas kamardunud. Sel levivad rannaniidud. Tugevatele lainetele avatud kohtades tekivad väikeste ümarate kividega kaetud kliburannad. Sel kus merelained on kuhjanud liiva hakkavad levima liivarannad. Väga haruldane rand mis on levinud Eesris ja natuke isegi Rootsis on pankrand. See on püstloodne, vahel isegi mitmekümne meetri kõrgune paekallas. Kõikidel randadel peale pankranna on vähemalt üks neid ühendava tunnus: neli kõigil ujub ajuti üle soolane vesi
+ KRUUSA - kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega VEERISTIKURANDLA kuhjerannaga randla (lühend. kruusarandla) kliburandla + LIIVARANDLA liivast rannavallidega, sageli eelluidete, või luidetega piirneva kuhjerannaga randla (plaaz) + MÖLLIRANDLA peeneteraliste (aleuriitsete) setetega, tavaliselt väga lauge (kamardunud, rohtunud) rannaku ja kinnikasvamisele kalduva kuhjerannaga randla ± TEHNORANDLA hüdrotehniliste rajatistega (muulide, kaitseseinte, buunide jms.) (sadamad, promenaadid, kunstrannad, muudetud loodusliku dünaamikaga randla. tehiskaitserajatised jne) Esitatud randlatüüpidest esimesed 4 on murrutusrandlad, järgnevad 3 aga
Möllirandadel, erineval kaugusel ja kõrgusel merest, on soolakulistel rannamuldadel välja kujunenud mitmed rannaniidu kooslused .Siin asub ka Eesti tähtsaid linnualasid . Tänapäeval inimesed neid alasid enamasti ei kasuta ning need on kinni kasvanud . Minevikus on seda rannatüüpi seevastu kõige enam kasutatud (peamiselt karjamaana). Sageli toimub ka laugete moreenrandade kamardumine. Neidki alasid on varem karjamaana kasutatud. Enamasti piirnevad kamardunud rannad moreentasandikega, kus levivad rähkmullad. Neid on intensiivselt põllunduses kasutatud, näiteks Pöides, Pihtlas, Randkülas, Tiirimetsa piirkonnas jm. Aktiivsete geoloogiliste protsessidega rannalõikudel esineb pank ja astangranda. Esimene neist on seotud peamiselt Saaremaa loodeossa jääva LääneEesti klindiga. Astangrand on kujunenud pinnakatte pudedates setetes ning on kergesti lainetuse poolt murrutatav. Vilsandi põhjaosas ja
mööda allavalguvad veenired suuremateks vooludeks, mis kujundavad uurdeid ja liigestavad nõlvu. Uurete sügavdamisel moodustavad sügavaid ja lühikesed sälkorud, mida nim. jäärakuteks ehk ovraagideks. Nende edasist arengut pidurdada nõlvade metrastumine. Eesti suurimad ovraagid asuvad Haanja ja Oepää järsumatel nõlvadel ja veerudel. Nende sügavus võib maksimaalselt ulatuda 10 meetrini. Eestis jäärakud on enamasti kamardunud ja nim. uhteorgudeks. 2. Sängivoolutekkelised pinnavormid On kujunend kindlas sängis voolava vee uuristuse ehk lineaarse erosiooni ja kuhjava tegevuse tulemusena. Püsiva sängivoolu kujundatud suurimad kulutusvormid on jõeorud. Jõeorud liigitakse kuju ja arenguastme järgi: säng, sälk, mold, lamm, kuristik, kanjonorg. Sängorg on ainult voolusängist koosnev org. Esineb tasastel aladel, kus põhjaerosioon on nõrk.
11. Vooluveetekkelised pinnavormid, näited. On kujunenud kindla voolusängita ajutise veevoolu (vihmasadu, lumeja jääsulamisvesi) lausalise uhtmise (pinnaerosioon ja nõlvaerosioon) ja uhtesette ehk deluviaalsette kujumise tulemusena. Uurete sügavdamisel moodustuvad sügavad ja lühikesed sälkorud, mida nimetatakse jäärakuteks ehk ovraagideks. Nende edasist arengut pidurdavad nõlvade metsastumine. Eestis jäärakud on enamasti kamardunud ja nim. uhteorgudeks. On kujunenud kindlas sängis voolava vee uuristuse ehk lineaarse (joonelise) erosiooni ja kuhjava tegevuse tulemusena. Püsiva sängivoolu kujundatud suurimad kulutusvormid on jõeorud. SÄNG SÄLK MOLD LAMM KURISTIK KANJONORG Kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille piires vool on kiirem. Kärestiku juures on jõe põhi kivisem, sest peenem materjal on ära kantud.
võivad olla skulptuursed (kulutusterrassid), kuhjelised või soklilised. Iga terrassi kujunemise eelduseks on jõesängi lammi sisselõikumine. Eesti jõeorgudes on terrassid kujunenud kitsaste, enamasti mõnekümne kuni mõnesja meetri laiuste lõikudena piki jõge. Suhteliselt sügavad ja lühikesed sälkorud – jäärakud ehk ovraagid. Eestis on jäärakuid vähe. Enamasti on nad kamardunud ja neid nimetatakse uhtorgudeks ehk balkadeks. 16. Jõgede toitumine, külje- ja põhjaerosioon, erosioonibaas, jõe pikiprofiil, jõe dünaamiline tasakaal ja seda takistavad faktorid Jõed toituvad valgaladelt jõkke voolavatest ainetest. Valgala on aga ala, kust kandub vesi jõesüst. Jõesängis voolav vesi uuristab nii kaldaid kui ka põhja. Toimub nii külje- kui ka põhjaerosioon. Esimene neist laiendab, teine sügavdab jõesängi
Pronksiajal elavnes ka Skandinaavia kaubandus, mis oli eriti tihe Elbe aladega, sisse toodi nii esemeid kui metalli. Kesksel kohal oli põllundus, pronksiajast pärinevad esimesed atrade jäänused, ajastu kohta arvatakse, et metall ei toonud kaasa muutust põllunduses. Kasvatati otra, nisu ja hirssi, nooremal pronksiajal tulid kaer, uba ja hernes. Nooremast pronksiajast pärinevad ka esimesed muinaspõldude jäänused st säilinud on madalad kamardunud põllukivihunnikud. Samas püsis ka püügimajandus, st elatisele hangiti lisa küttimisega ja kalapüügiga. Ühiskonnas oli olemas varanduslik diferentseeritus. Lõuna-Skandinaavias kujunes ülikute kiht, kellel oli kontroll käsitöö ja kaubanduse üle. Pronks omas suurt tähtsust pealikuühiskonna väljakujunemises, seda kasutati eelkõige staatusesemete valmistamiseks
taimi. III Mõõdukalt kahjustatud -- rinnete all on valgust rohkem, võrastikus on valendikke, algab kuuse järelkasvu ja põõsarinde rühmade moodustumine, rajad tükeldavad metsa terviklikkust ja laiguti on äratrambitud kohti. Viimastes on platsidena rohukate hävinud, metsakõdu on vähenenud, puhkealale on tulnud aasade taimi. IV Tugevalt kahjustatud -- puistu on hõrenenud, häilud on suured, häiludes on metsakõdu hävinud, välud on kamardunud, puude järelkasv peaaegu puudub, moodustub puisniidu taoline mets. V Hääbuv puistu -- tallatud aladel umbrohud ja üheaastased rohundid. Metsakõdu peaaegu puudub, puude ja põõsaste järelkasv puudub, kõik puud on haiged või vigastatud. Polenova, 1980 järgi. Pobrov R. Lesnaja estetika. M., 1989. 192 lk. Kahjud puhkemetsades on: mulla tihenemine, halveneb veereziim, hävivad samblikud, puhmad,
Gaizinkalns 311 m), Latgale ning Alksne kõrgustikud. Rannajoon on vähe liigestunud ja ainus merelaht on Liivi laht. Meresaari pole. Enamik jõgesid kuuluvad Liivi lahe vesikonda, veerikkaim on Daugava. Järvederikkaim on Latgale kõrgustik, kus paikneb 40% kõigist järvedest. Läti paikneb mandrilise ja merelise kliima üleminekualal, idapoole liikudes muutub kliima mandrilisemaks, mis väljendub peamiselt külmemates talvedes, sademeid rohkeim Läänemere rannikul ja kõrgustikel. Enim on kamardunud-, leet- ja soomuldi. Läti asub segametsavööndis, metsasus 45% ja enim on männikuid. 10% hõlmavad sood. 16,3% hõlmavad kaitsealused alad. Läti on maavarade poolest vaene, leidub vaid turvast (varud peaaegu 800 miljonit tonni) ja mineraalseid ehitusmaterjale (dolokive, lubjakivi, kruusa, savi, liiva ja kipsi). Läti loobus 1990. ndatel plaanimajandusest ja tema majanduse arengule aitas kaasa väliskapitali kaasamine. Läti elektrienergiast u
öökülmade mõjul pindmiselt külmub ja tekkinud koorik kannab harimisriistu. Ader tuleks reguleerida nii, et esimene sahk künnaks täies sügavuses (selle määrab ära lõpuvao sügavus) ja viimane sahk jookseks mullapinnal või 5...10 cm sügavuses. Selleks on vaja traktori haakesüsteemi horisontaalset tõmmitsat vajalikul määral lühendada. Kevadel on vaja ka künda. Selle tööga saab alustada siis, kui muld on niivõrd tahenenud, et kannab masinaid. Kamardunud aladel (rohumaad, söödipõllud, sügisel kündmata jäänud kõrrepõllud) on võimalik künniga alustada 7...12 päeva varem kui kamardumata aladel (rühvelviljapõllud). Kevadel küntud alasid ei tohi jätta pärast kündmist ootele. Kohe, juba kündmise päeval, tuleks mulda pindmiselt harida. Kui see jääb tegemata, siis on oht, et muld kuivab panklikuks, eriti keskmise ja raske lõimisega muldadel. Otstarbekas on kevadel künda atradega, mis on komplekteeritud tasandusrullidega
Sellega kergitatakse maast üles vana kulu, mis kuivab kiiresti ja pudeneb tükkideks. Äestamisel kergitatakse üles ka eelmise aasta lagunemata väljaheited ("lambapabulad"), mis pärast õhustamist kiiresti mikroorganismide poolt lagundatakse. Lisaks eelpool loetletule veab kevadine äestamine laiali veel kamardumata mutimullahunnikud ja tasandab mõned talve jooksul külmumise ja sulamise tagajärjel tekkinud mikrolohud. Kui mutimullahunnikud on kamardunud (aasnurmikas, orashein), siis on neid väga raske laiali ajada. Samas aga raskendavad nad edaspidi karjamaa hooldamist ja lõhuvad hooldustehnikat. Järgmiseks kasutusaasta põhiliseks hooldusvõtteks on loomade poolt söömata jäänud rohu niitmine. Paljud umbrohud rikuvad lamba villa (takjad, ohakad, maarjalepp). Seega lisaks sellele, et umbrohud vähendavad söödavat rohu kogust karjamaal, rikuvad nad ka loomakasvatuslikku toodangut (vill)
(uuristusega kaasneb proluviaalsete setete ehk proluuviumi kuhjumine) ja püsiva sängivoolu tekkelised ehk jõetekkelised vormid (uuristusega kaasneb jõesetete ehk alluviaalsete setete ehk alluuviumi kuhjumine). Esimese rühma pinnavorme on rohkesti Lõuna-Eesti künklikul maastikul, kus uhtuurete ette on kuhjunud uhtlehvikuid ning järskudel nõlvadel on kuni 10 m sügavusi jäärakuid ehk ovraage, või kui need on lamendunud ja kamardunud, siisuurakuid. Püsiva sängivoolu suurimad kulutusvormid on jõeorud, need jagunevad säng-, sälk-, mold-, lamm- ja kanjonorgudeks. Väiksematest vormidest leidubsoote, piirdekõrgendikke, uuristus- ehk erosiooniterrasse, lamme, kaldavalle ja kuhjeterrasse, hiiukirne ja joaastanguid. Jugasid on eelkõige Soome lahtesuubuvatel jõgedel (Keila, Jägala, Narva jmt jõel), mis ületavad klindiastangu. Mere- ja järvetekkelised pinnavormid on kujunenud rannanõlval
annaabi.ee 
