Klaas Aulika Tooming Staar Klaasi koostis · Klaas koosneb kolmest erinevast mineraalist: Liiv (räniliiv) SiO2 Kaltsineeritud sooda (naatriumkarbonaat) Na2CO3 Lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) CaCO3 Kvarts · kvarts on levinuim mineraal maakoores · suure kvartsi sisaldusega on näiteks graniit, gneiss, kvartsiit ja liivakivi · samuti on kvarts väga kõva mineraal, mis teeb ta kulumisele vastupidavaks · neil põhjustel ongi liiv, mis koosneb peamiselt kvartsist Klaasi valmistamine · Alustatakse liivast, mida kuumutatakse kõrgel
..................................................................................7 Ohutus...........................................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud allikad.........................................................................................10 Sissejuhatus Naatriumkarbonaat ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda , on anorgaaniline aine , valemiga Na2CO3 . Seda ainet kasutatakse argielus väga laialdaselt ning väga erinevatel aladel. Esineb tahkel kujul , hüdrolüüsi tõttu , on sooda lahus, tugevalt aluseline. Pesusooda on valge kristalne aine, mis esineb pulbrilisel kujul. 2 Saamine Kuni 18
kipspahtlina pindade silumisel (kuna kips ei kahane, siis saab siluda küllalt ebatasaseid pindu), Ehituskips Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Nõrk veekindlus seisneb selles, et niiskudes ta kaotab suure osa oma tugevusest ja võib porsuda. Vesiklaas Vesiklaasi valmistatakse jahvatatud kvartsliivast ja kaltsineeritud soodast või naatriumsulfaadist Peamised vesiklaasi kasutusalad on järgmised: liivapinnaste tugevdamine (liiva immutatakse vesiklaasi lahusega), liivapinnaste veetihedamaks muutmine, krohvi ja betooni veetihedamaks muutmine, puidu tulekaitse värvides, happekindla tsemendi valmistamisel, Portland tsement Portlandtsement on enamkasutatav ehitussideaine. Tsementi kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide sideainena
Ruumide insolatsioon Insolatsiooniks nimetatakse kiiritust otsese päikesepaistega. Radiatsioon on kõige tugevam aprillis ja kõige nõrgem detsembris, päikesepaistelised tunnid moodustavad südasuvel kuni 67 % võimalikust, kevadel sügisel 30 50 %, talvel 10 30 %, päike ei paista üldse 130 päeval aastas (Tallinna andmed). Klaas Klaas on homogeene keraamiline materjal, mis koosneb peamiselt kvartsliivast, kaltsineeritud soodast ja lubjakivist. Erinevate omaduste parandamiseks lisatakse sulaklaasile metalloksiide. Klaasi omadused Päikesevalguse toimel toimub klaasi pinnal asuvates raudoksiidi osakestes teatud muutusi, mis vähendavad klaasi valguse läbilaskvust solarisatsioon. 3% pliioksiidi sisaldav klaas on solarisatsioonikindel Kui päikese kõrgus on 10, 20, 30, ja 400, siis keskmine taeva hajukiirgus püstaknale on
6. Millest koosnevad komposiitmaterjalid? Komposiitmaterjalideks nimetatakse kahest või enamast osast - faasist - materjale. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused on ette antud (korrosiooni- ja kuumuskindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus, jm). Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. 7. Millest valmistatakse klaasi? Peamised klaasi toorained on: • Kvartsliiv (SiO2 ), • kaltsineeritud sooda (Na2CO3 ), • Lubjakivi (CaCO3 ). • Sageli lisatakse klaasi toorainele ka klaasimurdu 8. Mis on sardklaas? Sardklaasi saadaksekahepoolsulaklaasijatraatvõrgukokkuvaltsimiseteel. Saadaksepaksklaas, mille keskel on traatvõrk. 9. Mis on keraamiline materjal? Igasuguseid põletatud savitooteid nimetatakse keraamilisteks materjalideks. 10. Millise on keraamiliste materjalide puudused? Keraamiliste materjalide puudused: materjalide haprus,
magneesiumkloriidi või magneesiumsulfaadi vesialhust, mille toimel toimub kivinemine kiiresti ning saadakse suur tugevus. Kasutatakse peamiselt orgaaniliste materjalide sidumiseks (puit). Toodetena fibroliit ja ksüloliit. Kasutatakse soojade vuugita põrandate ning soojaisolatsiooniplaatide valmistamiseks. Vesiklaas Vesiklaas on viskoosne vedelik, mis saadakse tahke lahustuva silikaadi hüdrotermilisel töötlemisel. Tooraineks on kvartsliiv, diatomiit ning kaltsineeritud sooda või potas (naatriumsulfaat). Vastava koostisega segu kuumutamisel 1300-1400 kraadi juures saadakse ühtlase koostisega naatrium- või kaltsiumsilikaatne klaasjas mass, mis jahutamise järgselt lahustatakse vees autoklaavis. Kivistub õhus . Kasutamisel võib teda veega vedeldada vajaliku konsistentsini. Kasutatakse liivapinnaste tugevdamisel, veetihedamaks muutmisel, puidu tulekaitse värvides, krohvi ja betooni veetihedamaks
sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madalatemperatuursed- kiire kivinemine (enamus kipsist) Kõrgtemperatuursed- aeglane kivistumine, vajab aktivaatorit 6) Madalatemperatuurse kipsi kasutuskohad *Kipsplaadid; krohvisegud; seinaplaadid; keraamika tööstus; meditsiin 7) Vesiklaas- Erinevad vees lahustuvad naatrium- või kaaliumsilikaadid Saadakse- jahvatatud kvartsliiva ja kaltsineeritud sooda kokku sulatamisel erinevas vahekorras Kasutus- krohv- ja betoonpindade tihendamine, silikatiseerimine, niiskuse tõstmine, happekindla betooni valmistamiseks, puidu tulekindluse tõstmine 8) Tsemendi lähtematerjalid kuival ja märjal meetodil Kuival meetodil- lubimergel Märg meetod- kahe tooraine puhul 9) Tsemendi tootmine *Tooraine kaevandamine- segu ettevalmistamine- toorsegu põletamine- klinkri ja kipsi jahvatamine- tsemendi ladustamine ja pakkimine.
tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga. Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid(Mg3N2). Teda oksüdeerib ka väävel. Magneesium reageerib kergesti halogeenidega.[1] TOOTMINE Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist, ning eriti mereveest. Rea protsesside, sealhulgas kaltsineeritud dolomiidi ja merevee vahelise reaktsiooni (reduktsiooni) teel saadaksemagneesiumkloriid. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud kloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse välja. Magneesiumi toodetakse veel silikotermilise redutseerimise teel magneesiumoksiidist. Magneesiumi toodetakse ka asbestijäätmetest (magneesiumsilikaat). Üha enam toodetakse
suureneb tunduvalt.Kipsi tardumine ei tohi alate enne 4min.&peab lõppema 6-30min vahel>aega kontrolli.Vica seadme abil.Madaltemp.kipssideaine.kasut: *meditsiinis kasut.kiire kivinemis.ehituskipsi sorte*keskmise v.aeglase kivine.kasut krohvides*arhitekt.elementide valmistamiseks.Plussid:kiire tardumineNeg:suht.väike tug&nõrk veekindlus.Transpordi.&hoitakse paber-v.kilkottides kaitstuna niiskuse eest.Pikaajalisel seismisel kipsi aktiivsus langeb.Vesiklaas valmista.jahvatatud kvartsliivast&kaltsineeritud soodast v. NaSO4. -kasutamine:>vesiklaas kivistub kuivamise&õhu CO2 toimel.-kasutusalad:*liivapinnaste tugevda.*liivapin.veetihedamaks muutmine*puidu tulekaitsevärvides.Portlanditsemendi tootmine:>Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi&savi.Toodetakse kuiva- v.märja menetluse järgi.Tsemendi tootmine skeem>tooraine kaevan.>segu ettevalmis. (purust,kuivatamine)>toorsegu põlet.klinkri saamiseks>klinkri&kipsi koosjahvat tsemendi saamiseks>tsemendi ladust.&pakkimine
või lupja. Tabel 6 lk 42 8. Taimekaitsetööd mehaaniline + keemiline Esmatähtis on ennetav tõrje. (terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, põõsaste harvendus- ja noorenduslõikus, kasulikele röövputukatele elupaikade loomine) Reavahed võib korras hoida herbitsiidiga. Kui kahjustajaid on palju, siis on vajalik otsene tõrje. Karusmarja jahukasre vastu saab külvata talvel või varakevadel põõsastele puutuhka, pritsida põõsaid kevadel kaltsineeritud sooda või lahjendatud virtsaga. Sõstra-klaastiiva ja sõstra-nõvakoi kahjustuse korral tuleb kahjustatud oksad põõsastest välja lõigata. Neid tuleb õitsemise algusest alates iga 15-20 päeva tagant välja lõigata ja põletada. Lisaks võib pritsida istandikku enne pungade puhkemist NeemAzal-T/Si vesilahuse või 10%se lubjalahusega. Kahjurite väljapüügiks võib kasutada fermoonpüüniseid. Kollase karusmarja-lehevaablase kahjustuse korral aitab
väävelhappe toimel fosfaadimaaki või kontidesse. lämmastikhapet, et väetisesse N sisse viia. KCl CaCO3 CaO + CO2(g) Põhiline reaktsioon on H2SO4 toime fosfaadimaaki: lisatakse mehaanilise segamise teel. Lubjakivi hakkab lagunema 650°C juures. 900°C juures CaF2 · 3 Ca3(PO4)2 + 10 H 2SO4 + 20 H 2O = 10 CaSO4 · 2 15. Kaltsineeritud sooda tootmine. Jääkproduktide saab CO2 partsiaalrõhk võrdseks õhurõhuga (1 at) ning H2O + 2 HF + 6H3PO4 ärakasutamine. Naatriumkarbonaadi tootmine. lubjakivi tükid hakkavad "keema". Fosforhappe tootmiseks kasutatakse 75-92%-list Solvay protsessi põhireaktsioonid: Tööstuses viiakse lubjakivi lagundamine läbi
Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi. Vihmavees võib olla magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesiumi esineb ka mikroelementidena loomses organismis. Magneesiumi tootmine Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist ning eriti mereveest. Rea protsesside, sealhulgas kaltsineeritud dolomiidi ja merevee vahelise reaktsiooni (reduktsiooni) teel saadakse magneesiumkloriid. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud kloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse välja. Magneesiumi toodetakse veel silikotermilise redutseerimise teel magneesiumoksiidist. Magneesiumi toodetakse ka asbestijäätmetest. Üha enam toodetakse magneesiumi ja selle sulameid jäätmetest. Magneesiumi varud on praktiliselt piiramatud. Magneesiumi omadused
lahustuv. 4) Dikaltsiumfosfaat on toode, mis saadakse mineraalsetest fosfaatidest või kontidest pärineva solubiliseeritud fosforhappe sadestamisel ning mille oluline komponent on dikaltsiumfosfaatdihüdraat. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 38 % P2O5. Fosfor väljendatakse leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva P2O5-na. Osakeste suurus: vähemalt 90 % materjalist (ammooniumtsitreedi lahuses lahustuv fosforpentaoksiid) peab läbima 0,160 mm avadega sõela. 5) Kaltsineeritud fosfaat on toode, mis saadakse peenestatud fosforiidi termotöötlemisel leeliseliste ühendite ja ränihappega ning mille olulised komponendid on leeliseline kaltsiumfosfaat ja kaltsiumsilikaat. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 25 % P2O5. Fosfor väljendatakse leeliselises ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva P2O5-na Osakeste suurus: vähemalt 75 % materjalist (ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv fosforpentaoksiid ) peab läbima 0,160 mm avadega sõela.
Sellist pinda on vaja tingimata kruntida. Pragude täitmine võib kasutada spetsiaalselt suurematele pragudele mõeldud pahtlit hermeetikuid (vt hermeetik). Sisetööl on laialdaselt kasutusel akrüülhermeetikud. Puhastusvahend kasutatakse eeltöötluse käigus värvitavate pindade puhastamiseks. Sobivaim on kasutada värvikauplustes müüdavaid ning spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud puhastusainete kontsentraate. Väga hea on kasutada ka kaltsineeritud soodat. Sobivad ka sünteetilised puhastusvahendid, kuid nende puhul tekitab raskusi hilisem puhastusaine jääkide mahapesemine. Puidukaitsevahend mõeldud puidu dekoratiivseks viimistluseks või kaitseks puiduhaiguste ja ilmastikumõjude eest. Toodetakse nii vee kui ka lahustipõhiseid vahendeid. Imenduvad hästi, sisaldab hallituse, mädaniku jt puiduhaiguste ning seentevastaseid lisandeid. Enamasti
1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880
ubiseep, mis on veeslahustumatu ja muudab värvikihi tihedamaks ja tugevamaks. 13. Liimpahtlid koosnevad kriidist, maalriliimist ja veest. Turustatakse valmis pastana. 14. Puidukaitsevärvid ja lakid sisaldavad mingit fungitsiidi (antiseptikut), mis tõkestavad seente arengut, väldivad hallituste ja samblike tekkimist. 15. Pestava tapeedi pealispind kaetakse veekindla lakiga või õhukese polüetüleenkilega. 17. Klaastooted 1. Klaasi peamisteks tooraineteks on kvartsliiv (57%), kaltsineeritud sooda (19%) ka lubjakivi (14%). Vähemal määral lisatakse veel naatriumsulfaati, pegmatiidi, dolomiiti, koksi jne. 2. Lehtklaasi vormimine toimub valtsidega tõmbamise teel. Tõmmatud klaaslint lõõmutatakse ja jahutatakse, ning lindi otsast lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. 3. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi 1 külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela
+ 500g maalisiirde pastaks Alginaatpaksendaja valmissegatud (Precogel 6%) 100% 500 g Precogel 7% (... g Vesi 93% .... g) Vesi kemikaalide lahustamiseks 375 g Karbamiid (uurea) 100 g Oksüdeerija Lamesol / Ludigol /Precomol 10 g Kaltsineeritud sooda (naatriumkarbonaat) 15 g Alginaatpaksendaja valmistamiseks arvuta paksendaja pulbri ja vee kogus. Lahusta pulber vähehaaval jahedasse vette, samal ajal elektrimikseriga segades. Precogel 6-8%-lisena, Lamitex L10 tehakse 8%-line, Manutex F, 10-12%. Juhul, kui trükipasta tundub liiga vedel või õhukesi kangaid trükkides, võib paksendaja valmistada paksema ja vastupidi. Kemikaalid lahusta jahedasse vett.
Riisk, suurte puitmaterjalide ühendamiseks Alumiiniumplekid, paksus 0,50,6 mm Ogaplaat, eri detailide ühendamiseks Võrgud(tõmmatud), alumiinium mööbel, riiulid jms. Sarrusteras e. armatuurteras Võib olla varras, võrk, ruumiliselt keevitatud. Sileda või reljeefse pinnaga. Reljeefne on parem. KLAAS Läbipaistev, isotroopse struktuuriga, saadakse mittemetallilise sulami jahutamisel. Tooraineks peamiselt kvartsliiv (57 %)., lubjakivi 14% + sooda 19%(kaltsineeritud). *Kaevandamine>purustamine>jahvatamine>sulatamine pannahjus 12001500 C>saadakse veniv tihke mass>valtsitakse>lehtklaas. *Valamine *Klaasipuhumine Jagatakse 3 sorti: kvaliteedi järgi, ei tohi olla mulle vms, tasapinnaline. Erimass 2,5 g/cm3. Soojaerijuhtivus 0,71,3 . Valguse läbilaskvus vähemalt 87 %. Kõvadus 57 Mohsi skaalal. Äärmisel habras. Tõmbetugevus 1020 korda väiksem. Tõmbetugevus 6001200 N/mm2. Painde, surve, 3570 N/mm2.
4. kemoluminestsents o kemoluminestsents (keemilistel ainetel põhinev) tekib keemilise reaktsiooni tulemusena. Seda nähtust rakendatakse verejälgede otsimisel ja tõestamisel. Tuntuim on luminool. Luminooliga töödeldud veri ei ole edasiseks uurimiseks kõlbulik (ei saa määrata veregruppi ja DNA-d) o luminool koosneb: I lahus: 100 ml destilleeritud vett 5 g kaltsineeritud sooda (Na2CO3) 0,1 g luminooli (kollakasroheline pulber) II lahus: 10 ml 30% vesinikülihapend suhe 1:100 (II lahus I-ga) o helendumine algab kohe ja kestab ca 60 sekundit (uurimine toimub pimedas ruumis). Teistkordsel kasutamisel helendus taastub, oluline on, et luminool ei anna reaktsiooni keha eritistega nagu uriin, sülg, sperma, ka mäda ja
Pritsi ei tohi pesta lähemal kui 50 m veekogust Pesemist alusta paagi täitmisega 1/3 mahuosas pesulahusega ja lülita sisse segisti Pihustid pese lisaks veel eraldi Loputa puhta veega Jääkvesi pritsida jäätmaale, kus see ei kahjusta kultuurtaimi Põhiliste teraviljaherbitsiidide ärastamiseks võib kasutada esmalt 10% petrooleumi vesiemulsiooni või kaltsineeritud sooda 5% lahust Sama ka insektitsiidide ja fungitsiidide korral Sulfuroonide baasil toodetud preparaatide korral kasuta pesuainet Kemiram (loe juhendit) Karbonaatsete herbitsiidide puhul 5% kloorlubja lahust Töötamine tk vahenditega katmikalal · Arvesta kõrge õhutemperatuuriga ja niiskusega Soodustab haiguste massilist levikut
Looduslik punase kapsa mahl, Indikaatorpaber mugav, aga pole täpne Ioonselektiivsed elektroodid (klaaselektrood)- ühendatakse pH- meetriga; saab pH mõõta täpsusega +/- 0,01 pH ühikut 1. Loodusliku vee koostis 2. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). NaOH või selle asemel Na2CO3 2% HCl lahus Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda (Na2CO3 ) lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toime 1. Karbonaatne karedus ja selle määramine (vt praktikumi töö). 2. Üldkaredus ja selle määramine (vt praktikumi töö) 3. Vee pehmendamine (vt praktikumi töö) Väljasadestusmeetod Ca2+ ja Mg2+ viiakse rasklahustuvatesse ühenditesse ning viimased eemaldatakse
) ja mikroorganismid. Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO42-, HCO3-, H+, OH-, Fe2+ 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 52. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi
peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. *Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO4 2-, HCO3-, H+, OH-, Fe 2+ 49. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 50. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid.
kui boileri süsteem ei sisalda Zn pindega detaile (tsingitud terasest detaile- torud jm.). Juhul kui need on sees siis temperatuur kuni 50 oC (max 55 oC) või siis üle 100 oC. Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 52. Karbonaatne karedus ja selle määramine(vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse HCO3 ja CO3 kontsentratsioonide järgi; NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust!
kaustilist magnesiiti ka vähe. Hinnalt on kaustiline dolomiit tunduvalt odavam kui kaustiline magnesiit. Magneesium-sideaineid kasutatakse peamiselt orgaaniliste materjalide sidumiseks. Magneesium-sideainete baasil toodetakse fibroliiti ja ksüloliiti. Fibroliit koosneb puidu narmaslaastudest ja magneesium-sideainest. Ksüloliit koosneb saepurust ja magneesium-sideainest. 7.5. Vesiklaas Vesiklaasi saadakse jahvatatud kvartsliivast ja kaltsineeritud soodast või naatriumsulfaadist. Sulatusahjus tekib sulaklaasi-taoline mass, mis jahutatakse maha. Mass hangub ja praguneb väikesteks tükkideks. Seejärel tükid autoklaavitakse rõhu all ja saadakse veniv kleepuv vedelik – vesiklaas. Peamiselt kasutatakse vesiklaasi: liivapinnaste tugevdamiseks – liiva immutatakse vesiklaasi lahusega; liivapinnaste veetihedamaks muutmiseks, krohvi ja betooni veetihedamaks muutmiseks, lisandiks puidu tulekaitse värvides,
värvitakse üle, · Klassikalised tekstiilmaterjalid ( võib seinal üle värvida), · Dekra on mittekootud õhuke vilditaoline materjal, · Linkrust on paber, mis on kaetud õhukese linoleumi sarnase kihiga, · dermatiin ( kunstnahk) on riie, mis kaetud mingi sünteetilise kihiga. 61. Klaasi valmistamine Klaas on läbipaistev isotroopse struktuuriga 'aine, mis saadakse mittemetallilise sulami jahutamisel. Peamisteks klaasi tooraineteks on kvartsliiv (57%), kaltsineeritud sooda (19%) ja lubjakivi (14%). Vähemal määral lisatakse veel naatriumsulfaati, pegmatiiti, dolomiiti, kõksi jne. Sageli lisatakse klaasi toorainele ka klaasimurdu. Klaasi liiv peab sisaldama kvartsi vähemalt 98%, rauaühendeid ei tohi olla üle 0,1%. Raud muudab klaasi rohekaks. Klaasi toorained jahvatatakse ja suunatakse vann-ahju, kus temperatuur on 1200... 1500 °C. Toorained sulavad ja tekib sitke veniv mass. Klaastoodete vormimise meetod sõltub toote kujust
teiste elementide väljapõlemine pinnakihist. On võimalik täpselt reguleerida pinnakihi sügavust ja sammuti ka teha detaili kohtkarastatust. Saab kõvema pinna kui tavakarastusel ( kõvadus 3-4 HRC ühiku võrra suurem). Puuduseks on mittesobivus üksiktootmise korral, sest induktori maksumus ja reziimi valik teevad protsessi liiga kalliks. Elektrolüütkarastus Elektrolüütkarastamisel paigaldatakse detail elektrolüüti ( 5-10% ne kaltsineeritud soodavesilahus). Alalisvoolu läbimisel tekib katoodi ( detaili) ümber õhuke vesinikukiht, mille halvast elektrijuhtimisest tingituna voolu tugevus suureneb ja detail kuumeneb nõutava temperatuurini. Karastamine toimub samas elektrolüüdis, kui lülitame voolu välja. Elektronkiir- ja laserkarastus Laseri- või elektronkiirega töödeldud detaili pinnal vahelduvad karastusvöödid 0.02-2mm tagant, ning sõltuvalt töötlemise energiatihedusele, töötlemise kiirusest, materjalist ja
..150 g). 2. Valmistatakse 2 % HC1 lahus. Jahutussüsteemi valatavale veele lisatakse seda lahust 53 ml ühe liitri vee kohta. Algab intensiivne süsihappegaasi eraldumine. Kui see lõpeb, lasta lahus süsteemist välja ning täita süsteem l tunniks 2% sooda lahusega. Pärast loputada süsteem läbi puhta veega. Mootoreis, kus jahutussüsteemi detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrosiivsust. Antifriisid Külmakindlad jahutusvedelikud, antifriisid, koosnevad kahest põhikomponendist: destilleeritud veest ja madala külmumistemperatuuriga vedelikust. Külmumiskindlate vedelikena on võimalik kasutada alkohole, glükoole või propaantriooli (glütseriini). Tänapäeval kasutatakse
..150 g). 2. Valmistatakse 2 % HC1 lahus. Jahutussüsteemi valatavale veele lisatakse seda lahust 53 ml ühe liitri vee kohta. Algab intensiivne süsihappegaasi eraldumine. Kui see lõpeb, lasta lahus süsteemist välja ning täita süsteem l tunniks 2% sooda lahusega. Pärast loputada süsteem läbi puhta veega. Mootoreis, kus jahutussüsteemi detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrosiivsust. Antifriisid Külmakindlad jahutusvedelikud, antifriisid, koosnevad kahest põhikomponendist: destilleeritud veest ja madala külmumistemperatuuriga vedelikust. Külmumiskindlate vedelikena on võimalik kasutada alkohole, glükoole või propaantriooli (glütseriini). Tänapäeval kasutatakse
annaabi.ee 
