Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erinevat etnilist rühmitust: põhja pool, nüüdsel Eesti territooriumil ja Läti territooriumi põhjaosas, eesti-liivi hõimud , lõuna pool leedu-läti hõimud, kes suhtlesid Skandinaavia ja teiste naaberkultuuri hõimudega.
vanem pronksiaeg(1800-1100eKr);noorem pronksiaeg(1100-500eKr); Rauaaeg-eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr);rooma rauaaeg(50-450pKr); Pulli asula-kõige vanem teadaolev inimeste alupaik eestis(meso); Arheoloogiline kultuur-ühelaadsed muistised,mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis- asulakoht,matmispaik;Kultuurikiht- otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht;Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitised mille konstruktsiooniks olid 5-8m läbimõõduga ring ja sellele keskele laotud kirst,kuhu sängitati surnu;Tarandkalmed-koosnesid kiviridadest või müüridest,mis piirasid 4nurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m,surnud asetati tarandimüüride vahele;Kääpad-liivast kuhjatud,mille all või sees on põletusmatused suht väheste panustega; Kihelkond-teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna 13.saj algul eestis u 45kihelkonda
milles oli ka kullatud esemeid. Noorem 1050 1200 Peamiseks elamuks oli suitsutuba, hoone mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Suitsutoas kuivatati ka vilja. Majanduse osas tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendustega. Kivikirstkalme Erilised maapealsed kalmeehitised, mida hakati ehitama nooremal pronksiajal. Ringikujuga Tarandkalme Koosnesid kiviridades või kivimüüridest, mis piirasid nelinurksed tarandit. Taara Henriku Liivimaa kroonikas nimetatakse kon. jumalaks Tarapithat, arvatakse et tegelik nimi Taara Neemiklinnus Nimetatakse mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnuseid. Kolmeväljasüsteem Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks.
sissepuuritud silmaaukudega kivikirves. Kultus- tähistab organiseeritud religiooni ühte osa rühma, mille austusobjekt erineb teisest sama religiooni kuuluvast rühmast. Kindlustatud asula- asula, mille ümber rajati kaitseks paekividest või palkidest kaitsesein. Avaasula- asula, mille ümber pole rajatud kaitseehitisi. Kivikirstkalme- maapealne kalmeehitis ... Laevkalme- maapealne kalmeehitis ... Tarandkalme- kalmeehitised, mis koosnesid kiviridadest või müüridest, need piirasid nelinurkset tarandit. Surnud asetati tarandimüüride vahele. Lohukivi- kivi, mille sisse on hõõrutud palju väikeseid auke. Viimaste tähendus pole täpselt teada, kuid arvatakse, et need võisid olla hõõrutud surnute mälestuseks. Alepõld- põld, mis rajati nii, et esmalt raiuti mets maha, seejärel pandi põlema ning siis künti järele jäänud tuhk maa sisse. Viikingiaeg- ajaloo periood, mis on osa nooremast rauaajast (u
1. Pronksiaeg (1800-500 eKr) a. Vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr): · Vanimateks pronksleidudeks Muhust odaots ja Võrtsjärvelt sirp. · Metalli eelised kivi ees vastupidavus ja kiirem töö. · Pronksesemete vähene levik vase ja tina looduslik puudumine. · Valdavalt jätkus kivi, sarve ja luu töötlemine. b. Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) uuendused: · Kindlustatud asulad Asva Saaremaal, IRU Tallinna lähedal. · Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega (Jõelähtmel Peterburi maantee ääres). · Vanimad muistsete põldude jäänused Saha-Lool Maardu järve ääres kivikoristusega tekkinud kivipeenrad, mis piiravad põllulappi. · Väikeselohulised kultuse kivid (nt Saaremaal Tumalas) arvatavasti ohverdamine, esivanemate austamine, viljakusmaagia. c. Elualad ja eluolu
Muinasaeg Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (9000-5000eKr). Esimene teadaolev elupail Eestis oli IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula ja kõik asulakohad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Paremad liiklemisvõimalused. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid j...
aasta maavärinat vajus vaikselt unustusse, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Lohann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. Linnani läheb tee läbi kilomeetripikkuse kitsa lookleva mäekuru, kuni avaneb hingemattev vaatepilt punaka valguse kumas joonistatud kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmapaistev El-Khazneh templifassaad. Peale seda, kilomeeter kilomeetri järel avanevad kivist väljaraiutud ja nikerdatud kalmeehitised, hauakambrid, templid, kaljureljeefid, võlvitud väravad ja kaljuseintesse tahutud veetrassid, mis kõnelevad linnaelanikue osavusest. Seda saadab hurmav värvidemäng- olenevalt kellaajast ja päikesenurgast värvuvad kaljud roosaks, tumepunaseks, purpurpunaseks või oranziks. Colosseum Itaalias Colosseum on vaieldamatult Rooma impeeriumi ehituskunsti suurim saavutus. See on saanud nime läheduses seisnud Nero kolossi järgi
1985. aastast kuulub Petra ajalooline linn oma amfiteatri, sammastike ja ehitistega UNESCO kaitse alla. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad. Kilomeeter kilomeetri järel avanevad külastaja silme ees kivist väljaraiutud ja nikerdatud kalmeehitised, templid, hauakambrid, kaljureljeefid, võlvitud väravad ja sammaskäigud ning kaljuseintesse tahutud veetrassid, mis kõik kõnelevad linnaelanike tehnilisest ja kunstilisest geniaalsusest. Kõike seda saadab ennekogematu värvidemäng: olenevalt kellaajast ja päikesenurgast värvuvad kaljud roosaks, tumepunaseks, purpurpunaseks või oranziks. Taj Mahal Indias Taj Mahal on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud haudehitis Põhja-
Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla). Kõrge kunstitase. 7. nöörkeraamika kultuur u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirveste kultuur. Tegeleti loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead). Matmiskombed (kalmistud asulast väljas, küngastel). 8. Asva kultuur kindlustatud asulate kultuur. Looduslikult kaitstud paikades. 9. kivikirstkalme erilised maapealsed kalmeehitised. Suurtest kividest laotud 5-8m läbimõõduga ring. Keskele pandi kirst surnuga. (Nooremast pronksiajast) 10. tarandkalme Nelinurksed, 1-2 m laiused ja 2-3 m pikkused kivimüüridest kalmed. (Eelrooma rauuaajast) 11. väikeselohulised kultusekivid seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlustega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga. 12. saaga Viikingite jutustused sõjakäikudest, kaotustest, võitudest. 13. ruunikivi langenud viikingite mälestusmärk ? 14
paneb imestusest tarduma igaühe, kes linna siseneb. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad. Aga see on alles esimene Petra saladustest. Kilomeeter kilomeetri järel avanevad külastaja silme ees kivist väljaraiutud ja nikerdatud kalmeehitised, templid, hauakambrid, kaljureljeefid, võlvitud väravad ja sammaskäigud ning kaljuseintesse tahutud veetrassid, mis kõik kõnelevad linnaelanike tehnilisest ja kunstilisest geniaalsusest. Ning kõike seda saadab ennekogematu värvidemäng: olenevalt kellaajast ja päikesenurgast värvuvad kaljud roosaks, tumepunaseks, purpurpunaseks või oranziks. Linna külastajale jääb kustumatu mälestus ja painav küsimus: kas me tänapäeval seda suudaksime?
Tööriistade Metallist, kivist, Pronks, tooraine Rauast, soorauamaak valmistamise materjal sarvedest, luust, Skandinaaviast, tihti pronksist kohapeal Tarbeesemed Matmiskombed Kivikirstkalmed, Maeti kivikalmetesse maapealsed alguses, hiljem kalmeehitised, tarandkalmetesse, kesksesse kirstu maeti surnu asetati tavaliselt mees, sageli tarandmüüride vahele, tema kõrvale ka naine põletati vähem ja laps Muu info Eesti oli jagunenud Lohukivid, varanduslik
sarmi, mis paneb imestusest tarduma igaühe, kes linna siseneb. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad. Aga see on alles esimene Petra saladustest. Kilomeeter kilomeetri järel avanevad kivist väljaraiutud ja nikerdatud kalmeehitised, templid, hauakambrid, kaljureljeefid, võlvitud väravad ja sammaskäigud ning kaljuseintesse tahutud veetrassid, mis kõik kõnelevad linnaelanike tehnilisest ja kunstilisest geniaalsusest. Ning kõike seda saadab ennekogematu värvidemäng: olenevalt kellaajast ja
hõimud. · uus teooria 8. Eesti pronksiaeg ja vanem rauaaeg a) Pronksi eelised ja levik Eestis vanimad pronksileiud odaots muhust ja sirp võrtsjärvelt. Metalli eelised kivi ees. Jätkus kivi, sarve ja luu töötlemine. Pronksesemete vähene levik. b) Uuendused: · kindlustatud asulad (Asva, Iru) · kivikirstkalmed (Jõelähtme) maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega. · muinaspõllud (Saha-Loo) kivikoristusega tekkinud kivipeenrad, mis piiravad põllilappe. · kultuskivid (Tumala) arvatavasti ohverdamine, esivanemate austamine, viljakusmaagia. c) Elatusalad ja eluolu: · Rannikupiirkond karjakasvatus (lambad, kitsed, veised) ja maaviljelus (nisu, oder). Küttimine ja kalapüük. Üksiktalud, põllumaa eraomandus ja varanduslik ebavõrdsus
Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULAD kindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein. Elati püsivalt. Suurem osa elanikke elas arvatavasti siiski avaasulates. MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest kividest laotud ring, mille keskele oli laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu & ringi vahele ning peale kuhjati kividest küngas. Kesksesse kirstu mees, perekonnapea, sageli kõrval naine v laps. Laevkalmed äärekivid laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused. Osa surnuid maahaudades, mida tunnistavad kivikalme alt leitud põletus- ja laibamatused. ASUSTUS, MAJANDUS, ÜHISKOND
Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti samuti endiselt kivist, sarvest ja luust ning vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. NOOREM PRONKSIAEG (1100-500eKr) ASULADkindlustatud asulad Saaremal & P-Eesti rannikuvööndis. Kindlustusena paekividest tara või palkidest kaitsesein. Elati püsivalt.Suurem osa elanikke elas arvatavasti siiski avaasulates. MATMISKOMBED Kivikirstkalmed-erilised maapealsed kalmeehitised. 5-8m, suurematest kividest laotud ring, mille keskele oli laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu & ringi vahele ning peale kuhjati kividest küngas. Kesksesse kirstu mees, perekonnapea, sageli kõrval naine v laps. Laevkalmed äärekivid laevakujuliselt. Nende keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused. Osa surnuid maahaudades, mida tunnistavad kivikalme alt leitud põletus- ja laibamatused. ASUSTUS, MAJANDUS, ÜHISKOND
siseneb. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad. Aga see on alles esimene Petra saladustest. Kilomeeter kilomeetri järel avanevad külastaja silme ees kivist väljaraiutud ja nikerdatud kalmeehitised, templid, hauakambrid, kaljureljeefid, võlvitud väravad ja sammaskäigud ning kaljuseintesse tahutud veetrassid, mis kõik kõnelevad linnaelanike tehnilisest ja kunstilisest geniaalsusest. Ning kõike seda saadab ennekogematu värvidemäng: olenevalt kellaajast ja päikesenurgast värvuvad kaljud roosaks, tumepunaseks, purpurpunaseks või oranziks. [5] 11 9. Machu Picchu
igaühe, kes linna siseneb. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad. Aga see on alles esimene Petra saladustest. Kilomeeter kilomeetri järel avanevad külastaja silme ees kivist väljaraiutud ja nikerdatud kalmeehitised, templid, hauakambrid, kaljureljeefid, võlvitud väravad ja sammaskäigud ning kaljuseintesse tahutud veetrassid, mis kõik kõnelevad linnaelanike tehnilisest ja kunstilisest geniaalsusest. Ning kõike seda saadab ennekogematu värvidemäng: olenevalt kellaajast ja päikesenurgast värvuvad kaljud roosaks, tumepunaseks, purpurpunaseks või oranziks. 26 Kasutatud materjal o http://postimees.nuattitude.ee/est o http://et.wikipedia
maagilised omadused, mis kuivama. Need põletati ja kaitsesid ja hoidsid saadav tuhk oli hea väetis. kandjat, andes talle osakese nende loomade- lindude hingejõust. 6. Kalmete liigid Varem maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse. Kivikirstkalmed- erilised maapealsed kalmeehitised. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3- 8 meetrise läbimõõduga ring, selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst. Laevkalmed- ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Surnud maeti põletatult. Tarandkalmed- suurematest kividest laotud müürid, asetsesid ritkülikukujuliselt. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega + kaart . 7. -11 sajand e. Kr. Linnused Kirjeldus
maagilised omadused, mis kuivama. Need põletati ja kaitsesid ja hoidsid saadav tuhk oli hea väetis. kandjat, andes talle osakese nende loomade- lindude hingejõust. 6. Kalmete liigid Varem maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse. Kivikirstkalmed- erilised maapealsed kalmeehitised. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3- 8 meetrise läbimõõduga ring, selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst. Laevkalmed- ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Surnud maeti põletatult. Tarandkalmed- suurematest kividest laotud müürid, asetsesid ritkülikukujuliselt. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega + kaart . 7. -11 sajand e. Kr. Linnused Kirjeldus
ühiskonnakorralduse vormiks • Tänapäeval – peamiselt põhjaalade elanikud (inuitid) (+ Aafrika, Austraalia põlisasukad) -> etnoarheoloogilised välitööd Hõimuühiskond: viljelusmajandus • Põhiline elatusala: põllundus või karjakasvatus • Enamasti püsiasustus, kuid asulate seas hierarhia puudub • Suuremad rühmad (enamasti kuni mõned tuhanded) • Tõenäoliselt omavahel ühenduses (sugulussidemed) • Kalmeehitised • Pühamud • Näited: enamik varajasi põllumajandusühiskondi Pealikuühiskond • Erineva staatusega suguvõsad, kõige väärikama suguvõsa pealik on ka kogu ühiskonna juht • Prestiiži ja staatuse määrab sugulus pealikuga, klassiühiskonda ei kujune • Spetsialiseerunud käsitöölised, kes tegutsevad pealiku lähikonnas • Andamite süsteem, millega pealik peab ülal oma lähikonda • Sageli keskne usuline kogunemiskoht (nt Stonehenge)
. Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200) Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. K...
III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erinevat etnilist rühmitust: põhja pool, nüüdsel Eesti territooriumil ja Läti territooriumi põhjaosas, eesti-liivi hõimud , lõuna pool leedu-läti hõimud, kes suhtlesid Skandinaavia ja teiste naaberkultuuri hõimudega. Elu muistsel iseseisvusajal Meie ajaarvamise esimestel sajanditel sai majanduse aluseks maaviljelus, eriti Põhja-, Kesk-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
