1.Kalevipoeg-Sohn 2 lugu. Koerad Irmi, Armi, Mustukene. Lk 38. Talu Taara tammemetsa aares- 3 poega, uks Kalev-lendab kotka seljas Viru randa, sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis kanamuna ja tedremuna, kasvatas nad lasteks13. Linda(tedremuna) abiellus Kaleviga11-23.Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad
Põhja piiril Taara tammemetsa ääres seisis kalju peal Kalevite talu. Suureks kasvades lahkusid kolm poega igaüks oma teed. Kes läks venemaale,kes tuiskas Turjamaale ja kes lendas kotkaga kodumaast kaugele,kaugele Viru randa, kuhu rajas ka isikliku riigi. Lesknaine, kes elas läänemaal, leidis kana,tedremuna ja varesepoja,kõigist kolmest said isemoodi tegelased. Kanast kasvas kena tütarlaps Salme,munast tütar Linda ja varesepojast orjaplika. Salme läks tähele,ja Linda läks Kalevile. Kalevil ja Lindal sündisid 3poega. Viimane neist,kõige tugevam, peale Kalevi surma. Linda oli väga hädas kosilastega,ükskord ka tuuslar käinud Lindat ähvardamas käinud,lubas põlgamise eest kätte maksta. Samal ajal kui mehed metsas jahti pidasid,sõitis Soome tuulatark Lindat röövima-lubas ju too põlgamise eest kätte maksta. Uku aga märkas ning soovis Lindat aidata,piksevälj lõi tuuslarisse ja sealsamas muutus Linda kõrgeks kivisambaks
Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 teist Kalevi poega, soome tuuslar, Uku, saarepiiga, saaretaat ja eit, kotkas, Soome sepp ja pojad, sõjakuller, kaks paharetti, vetetaim, Alevipoeg, Ilmaneitsike, Peipsi soolasorts ja ta pojad, siil, kannupoiss, pajavalvurid, põrgupiigad, Sarvik-taat, Olevipoeg, sulevipoeg, Lapu tark Varrak, Hiiglataat ja neitsi, härjapõlvlased, põrgupoiste sõjavärgi ning raudmehed. M ormandama veriseks hõõruma (näiteks rakendiga)
,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama,
Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale kaupmeheks, teine Turjamaale ( Norra põhjaosa) sõdalaseks, kolmas sõitis jumala juhatusel kotka seljas Viru randa, kus lõi oma riigi ja sai selle valitsejaks. Läänes elas noor lesknaine, kes leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas
KALEVIPOEG Jutustaja: Irumäel kandis tuul Kalevipoja kõrvu imelise lauluhääle: "Kotkapoja raudaküüned valasivad vaga venda, raiskasivad neiu rahu. Kahekordne verevõlga piinab kotkapojukesta, koormab südant kõvernokal. Hoia, kotkas, kõvernokka, hoia ennast mõõga eesta: veri ihkab vere palka! Või enam kaljueite pikemalta pajatada." Nüüd sai Kalevipoeg viimaks teada, mil viisil ta oma emast ilma jäi. Kui Kalevipoeg koju sõitis tulid vennad uksele vastu ja otsustasid täita isa viimase soovi. 1.vend: On aeg liisku visata. 2.vend: Otsime sobiva koha kus kivi visata ja kes kõige kaugemale viskab saabki kuningaks
Raamatu originaalis on stiiliks regivärsiline rahvalaul. Teose meeleolu on vägilast Kalevipoega ülistav. Kalevipoeg läks, tegi ja võitis. "Kalevipoeg" (1857-1861) "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857) "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847) Tema põhiteos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. I: Loo peategelane on kange Kalevi ja tedremunast kasvanud Linda noorim laps, Kalevipoeg. Vägilane on teistest kordades suurem. Ka jõudu on tal teistest palju rohkem Kõrvaltegelased on Olevipoeg, Alevipoeg, Sulevipoeg, vetevaim, Soome tuuslar, igat sorti sortsid ja nõiad, kuller, Sarvik-taat, Soome sepp, põrgupiigad, Kalevipoja vennad. Vetevaimu ja Sarvik-taati tahetakse koguaeg tüssata, nendesse ei suhtuta hästi. Nagu ka sortsidesse ja nõidadesse. Soome tuuslargi saab tuuseldada. Üldiselt aga on suhted sõbralikud.
kaelalõikajaksi; maksa võlga mõrtsukalle..." Saarel oli kasvanud üks vana tamm taevasse.:" Tamm teeb taeva tumedaksi, peidab valgust pimedasse, katab kuu ja katab päeva, varjab tähed valgustamast, matab maa musta karva pimeduse peituelle." Saare taat käis otsimas palgalisi tammeraiujaid, aga ta ei leidnud kedagi , sest keegi polnud piisavalt tugev ja julge, et suurt tamme raiuda. Nii tuligi ta kurvana koju, kus eit ta köidikutes magava kangelase juurde juhatas. Taat läks magava mehe juurde ja küsis, kas see tahaks tamme raiuda. Väikene mehikene palus ennast vangipaeltest päästa ja oli nõus kaupa sobitama. Mehike raius tamme kolm päeva, siis aga langes puu maha, tamme tüvest tehti sild, ladvast tehti palju laevu, laastudest 4 lastelaevu ja sellest, mis järele jäi tehti leskedele leinatuba, vaeslastele varjupaik ja sellest mis veel üle jäi tehti laulutuba.
"Kalevipoeg" Linda oli Kalevi naine. Ühel päeval röövis Soome tuuslar Linda ning Linda sai surma.Teel Soome, Lindat otsima minnes kohtas Kalevipoeg saarepiigat, kes Kalevipoja teadmiste peale ehmatas ja kukkus merre ning uppus.Pärast laudade toomist Peipsist nägi Kalevipoeg musta suitsu ja läks asja uurima ja ta jõudis ukseni, kust oli piigade laulu kuulda. Neiud tundsid Kalevipoja vanadest juttudest ja nad pidasid lõbusat pidu.Teisel päeval näitasid piigad Kalevipojale maja. Vasest tuba oli tütarlaste töötuba. Kalevipoeg päästis nad ja viis koju. Neidudel olid võluvõimed ja iga neiu kositi hiljem.Hiiglaneitsi oli
nimetab ta hädaohu, orjakütke, sõja, nälja, viletsuse, katku ja Tautsi-tappe perioodi. Lõpetuseks ütleb autor, et on aeg hakata tunnistama seda vaba rahvust, kes omab seda kaunist kultuuri. Kümnes lugu. Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema.
Kalevipoja sisukontroll · Kelle kosis vana Kalev endale naiseks? · Kuidas tekkis toompea mägi? · Kuidas tekkis ülemiste järv? · Mis oli kalevipoja esimene töö? · Kus tõi kalevipoeg palke? · Kuidas sai siil endale okaskasuka? · · Miks tahtis kalevipoeg minna ümbermaailmareisile? · Iseloomusta kalevipoega · Kuidas suri kalevipoeg ? VASTUSED : 1. Linda 2.Linda tassis kalevi hauale palju kivisid ja liiva ja nii tekkiski Toompea mägi 3.Kui Vana Kalev ära suri ja linda kivipeal nuttis . Linda nutust tekkiski Ülemiste järv 4:kündmine 5:Pihkvast 6.Kalevipoja kasukast. kalevipoeg rebis kasukast tükki ja viskas selle siilile selga ja nii saigi siil endale okaskasuka 7.Kalevipoeg tahtis maailmanäha 8.liiga kättemaksuhimuline , hooletu 9. tema enda mõõk võttis temalt elu ,
Kolmas istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa.Sinna rajas ta riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal aga elas noor lesknaine.Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana,mille põue pistis,tedremuna,mille pani põue ja varesepoja,kelle pani põlle sisse.Kodus pani ta muna kana alla villavakka,varesepoja viskas aga kirstu taha.Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda.Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased.Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike ,kuid Salmesaatis nad koju tagasi.Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu.Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima.Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda,kuid ka Lindagi ütles neile ära..Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides.Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi.Salme lausus ,et vood on kurjad ja lained teinekord pahad ning nii
Kalevipoeg Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Sõua, laulik, lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajata paadikesta Sõua neid sinna kaldale, Kuhu kotkad kuldasõnu, Kaarnad hõbekuulutusi, Luiged vaskseid lunastusi Vanast ajast varistanud, Muistepäevist pillutanud! Teatage, linnud targad, Vilistage, vete lained, Avaldage, tuuled armsad: Kus see Kalevite kätki, Kange meeste kodupaika, Vikerlaste varjuvalda? Laula, laulik, miks ei laula, Miks ei, Kulla kuulutele? Mis ma kukun,
Kaspar Moik 11A Kalevipoeg Eestlaste rahvuseepose ,,Kalevipoeg'' peategelane on Kalevipoeg. Peale selle, et ta oli eestlaste kuningas, oli ta ka väga töökas ja vapper mees. Kuid need ja mitmed teisedki head iseloomujooned jäid tänu ta mitmekülgsele karakterismile varju. Ta on vastuoluline tegelane, olles ühel hetkel kangelane ja teisel koletis ning surelik ja surematu. Kalevipoeg on tugev mees. Tänu oma tugevusele ta kuningaks saigi, visates võistluses kuningatiitlile kivikamaka kaugemale kui vennaraasud. Olles eestlaste juht, ei hakanud ta looderdama, vaid kohe tööle, kündes põlde ja tehes metsa, et luua oma rahvale paremaid tingimusi. Tema töökust näitab veel seegi, et ta tõi Pihkvast laudu ja mitte enda tarbeks, vaid rahvale. Õige kuningas hoolitseb oma rahva heaolu eest. Mees hiilgas ka oma tarkusega, kavaldades mitu korda raudrüü
meenutama. Ta tõusis ning hakkas kiirel sammul kodu poole minema. Ta kõndis randa 3 päeva. Merekaldal oli ahelates Tuurlar-Taadi paat, mille Kalevipoeg päranduseks ja lepituseks endale võttis. Ta hakkas sellega üle vee kodu poole minema. Ta ei väsinud ära ja muudkui sõudis edasi. Ta hakkas laulma tüdrukutest ja õnnest. Meretuuled viisid paadi edasi Viru poole. Oli juba kesköö ja äkitselt tõusis merepinnast välja kuju, kelle Kalevipoeg ära tundis. Neiu oli Kalevipojaga koos olnud kuid hiljem merre uppunud. Lainete vahelt kostab tema laulu, Kalevipoeg lõpetab aerutamise ning jääb kuulama. Ta laulis kuidas ta öösel mere äärde läks, unustades ülekohtu ja halva kuid sisse kukkunud ning uppunud. Kalevipojal hakkas temast kahju kuid sõudis siis ikka lauldes edasi. Ta laulis tänust vanematele. Päike hakkas tõusma ning Kalevipoeg jõudis kaldale. Seal oli
Kokkuvõte Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus Sarvik-Taadiga. Lahkumine Esimesel päeval ainult lauldi, joodi ja tantsiti terve päeva. Teisel päeval läksid piigad kalevipojaga kõndima. Nad läksid kiviuksest sisse kivivõlli alla kõndisid kivi teedpidi edasi ja tuli vastu rauast tuba. Vanem piiga pajata, et see on Sarvik-Taadi töötuba sulastele. Nad kõndisid edasi ja tuli vastu teine tuba kus oli kõik vasest. Vanem piiga jälle pajatas, et see on tütarlaste töötuba. Kõndisid jälle tüki maad edasi ja tuli vastu kolmas tube mis oli hõbedast. Teine piiga pajatas, et see on Sarvik-Taadi igapäevane tuba. Nad liikusid edasi neljandasse tuppa kus oli kõik kullast tehtud Teine piiga jälle pajatas, et see on Sarvik-Taadi pidupäeva paigake. Liikusid edasi ja jõudsid tuppa kus oli kõik siidist tehtud. Kolmas piiga pajatas, et see on neiu elutuba
Kui mina hakkan laulma , siis külad jäävad kuulama, mõisad mõtteid märkama saksad parves seisma, linnad eemalt luurama. Linda oli oma laulusuuga kangeid poegi kasvatanud, samasuguseid nagu isa. Linda oli nad inimeseks imetanud ja kangelaseks karastanud . Kui pojad suureks kasvasid läksid nad õnne otsima, pesa- aset püüdma , sest Linda ja Kalevi põllumaake enam neid ära toita suutnud. Kalevite taat ütles ,et kunagi peab Viimase poja nimeks saab Sohni ,sest muud ei osatud nimeks panna. Ühel vaiksel õhtul ütles Kalev lindale ,et Linda on talle kangeid poegi kasvatanud, neid armupiimal paisutanud ja käisvarrel kiigutanud. Varsti saab ta veel ühe poja sünnitama , ning sellele pojale jääb meie riik, sest kui kõik kolm siia jääksid siis sööksid üksteist ära. Kalevi taat käsib neil liisku heita , kes saab rahva kaitsjaks, kuningriigi valitsejaks.
"KALEVIPOEG" neljas lugu Kalevipoeg läks eite otsima, ilma hobuseta. Ta läks suurele merele sõudma üksipäini, ta sõudis Soome poole, eite tabama, Lindat aitama. Vana vanker, Rootsi karu, Põhjanael ja tähte poeg juhatasid teda Soomemaale.Põhjanael pidas paika ja aitas tal jõuda põhja poole. Tugev käsi aitas tal edasi lainetes liikuda. Tal olid armu soovid südames ning meelel olid kurjad mõtted. Kui ta sõudis, märkas ta küngast, mis osutus saareks, kus ta soovis puhata. Puhates kuulis ta kuidas piiga laulis
Teisel hommikul kostab juba sõjasarve hääl mehi kutsudes kaugele, et "mägi märkas, metsa ärkas, tuulehoog jäi tukkumaie" Isamaa ilu ja vabaduse eest võitlejad kogunevad Emajõe kallastele kokku ja lähevad siis rüütlite vastu lahingusse kus Kalevipoja hobu ja hulk nõrgemaid sõjamehi surmatakse. Raskelt haavatud Sulevipoeg leiab veresõnade läbi veel surma küüsist päästmist, aga paar päev; hiljem kaotab ta Võhandu jõe ligidal ometi elu; nõnda kui Alevipoeg järvest juues upub, kust tema raudkübar ja kolmekandiline mõõk veel praegu järve põhjast õnnelikule silmale aeg-ajalt paistavad. Seda kalli hinnaga ostetud võitu vaenlaste üle ei suuda Kalevipoeg kannatada, süda kipub tal lõhkema, "et e päeval püsipaika, ööl ei leidnud enam õnne". "Önne-aj õilmekesed" - ütleb ta Olevipojale - "lustipäeva lillekesed lahkusivad luhadelta enne suve sündimista. Noorel nurmel
Kalevipoeg Kirjanik: Eno Raud Illustreerija: Hille Jääger Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres. Seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodunt, kui olid meesteks sirgunud. Üks nendest hakkas Venemaal kaupmeheks. Teine tuiskas Turjamaale ja sai vapraks sõjameheks. Kolmas, nimega Kalev, istus põhjakotka selga ja lendas kaugele Viru randa, kus sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast mees suri. Lindale sündis kolmas poeg, Kalevipoeg. Kolm poega käisid tihti metsas jahil. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim tõttas mereranda.
Kalevipoeg hakkas purjus peaga kiitlema ja sepa vanim poeg vihastas ning tormas talle kallale. Tüli käigus tõmbas Kalevipoeg mõõga tupest ja lõi sepa pojal pea maha. Sepp saatis vihaga mehed Kalevipojale kallale, kuid taipas, et tema vastu ei saa. Ta sõnus Kalevipoja mõõga ära. Kalevipoeg läks tuikudes tagasiteele. Ta oli väsinud ning heitis künkale magama. Merest tõusis tamm, mis kerkis nii kõrgeks, et varjas kogu taeva ja mattis maa pimedusse. Saare taat läks mehi appi kutsuma, kuid nende kirved ja taprid ei hakanud tamme tüve külge. Taat läks kurvalt koju. Kodus jutustas eit talle, et kui ta loogu võtmas käis, leidis ta kotka. Ta oli võtnud kotka kaasa ja pannud kambrisse. Kotka tiiva all oli paelaga kinni seotud Kalevi pöidla pikkune mees, kellel oli kirves kaenlas. Mehike palus taati, et ta lahti päästetaks ja lubas vastutasuks tamme maha raiuda. Taati ajas mehikese jutt muhelema, kuid kui mehike
KALEVIPOEG 1. Linda silmaveest tekkis a) Saadjärv b) Võrtsjärv c) Ülemiste järv 2. Linda röövis a) vanakurat b) Soome tuuslar c) Vanapagan 3. Mitu aastat valmistas sepp vana Kalevi mõõka? a) 6 b) 9 c) 7 4. Kuidas sai Kalevipojast kuningas? ............................................................................................................................................ ... 5. Kes oli Alevipoeg? ............................................................................................................................................ ... 6. Mõõk, mille sorts Kalevipojalt varastas, kukkus a) Kääpa jõkke? b) Amme jõkke c) Võhandu jõkke 7. Millest ja kuidas sai siil endale okaskasuka? ............................................................................................................................................ .. 8
selgelt aru ei saa. Nukral meelel sammub ta, õnnetu mõõk puusal, ranna poole, leiab kaldalt surmatud Soome tuuslari paadi, astub sisse ja tüürib paadinina kodu poole minema. Õnnetuse saarelt mööda sõudes kuuleb ta uppunud tütarlapse häält lainetes laulmas, kes teda kahekordse veresüü pärast sõitleb. Rõhutud südamega sõuab ta edasi, igatsus kadunud ema järele ärkab üksikul teel tema meeles jälle elavaks. Kodumaa pinnale astudes kuuleb ta Iru mäe harjalt üle minnes tuules Linda häält, kes teda niisamuti kui tütarlapse hääl lainetes, sõitleb, aga ema hääl hoiatab teda ühtlasi mõõga eest, sest et valatud vaga veri verist palka hakkab nõudma. Teisel õhtul juhtub Kalevipoeg kodus vendadega kokku, kes talle jutustavad, kuidas mõlemad, kumbki oma teel, ilmaasjata palju maad olla läbi käinud, aga kadunud ema jälgedest neile pisematki märki silma ette ei sattunud. Noorem vend jutustab neile oma pikast teekäigust Soomemaale, aga
Kalevipoeg Kalevipoeg ei saanud sadat sammugi veel astuda, kui vana Tühi, Sarvik-taadi kälimees, 70. selli seltsis Kalevipojale järgi tõttas. Tühi-Taat tahtis Kalevipojale kätte maksta kälimehele tekitatud kahju eest. Aga noorem piiga võttis nõiavitsa ning muutis maa, mis Kalevipojast maha jäi mereks ning jalge ette silla. Imestunud sellid jäid veetaha ning Kalevipoeg pääses putku. Segaduses Tühi küsis Kalevipojalt, kas too päästis piigakesed. Kalevipoeg vastas pilkamisi, et tema päästis. Tühi päris veelgi:" Kas Kalevipoeg lõi Sarvik-taadi nagu teiba maasse?" Kalevipoeg kostis pilkamisi vasta, et jah tema torkas kälimehe maasse nagu teiba. Tühi küsis kas Kalevipoeg ka Vanaeide vangistas
et helistagu ta kellukest. Sääsed kadusid nagu oleks tuul nad laiali tuisanud. Siis Kalevipoeg istus muru peale puhkama, ja mõtlema, et kellast on palju abi olnud, ja arvas,et seda peab ta endaga koguaeg kaasas kandma ning sidus selle endale sõrme külge. Siis ta sõi ja tukkus tunnikese. Läks mööda põrguteed edasi. Sarviku sulased kuulsid Kalevi tulekut ja hakkasid salaja luurama, kes see võõras on. Kes rikub nende rahu. Kalevipoeg jalutas rahulikult edasi, kui Sarviku taat saatis talle vastu oma tugevamad sõjamehed Kalevipoega karistama. Enne kui ta põrgulistega kohtus jõudis ta laia põletava tõrva jõe äärde, mille üle läks rauast sild, silla peal seisid põrgulase sõjamehed. Ühed sõjamehed olid teiselpool kallast ja ühed veel kaugemal ootamas. Kalevipoeg mõttes pilkas neid, ta pidas neid konnakarjaks. Tõmbas oma mõõga tupest välja ja astus paar sammu silla poole ja hüüdis neile,et mingu nad koju ja
Pärnu Täiskavanute Gümnaasium Kristel Bauman 10ÕC KALEVIPOEG XII LUGU Referaat Juhendaja: Õp. Reet Sai Pärnu 2009 a. SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. Friedrich Reinhold Kreutzwald......................................................................................4 2. ,,Kalevipoja" sünnist".....................................................................................................4 3. ,,Kalevipoja" 12. lugu.....................................................................................................5 3.1. Lauvaõitlus ja siil.....................................................................................................5 3.2. Pikk magaine ja unenäod....................
Kalevipoeg Eno Raud Põhitegelased: Kalev Linda Kalevipoeg tuuslar Uku kannupoiss Sarvik taat Olevipoeg Sulevipoeg Linda jäi leseks kuna tema mees Kalev suri ära ja Lindale jäi kasvatada kolm poega. Varsti pärast Kalevi surma rööviti Linda ära. Linda ja Kalevi (surnud) kolm poega asusid oma ema otsima. Kui Kalevipoeg otsustas Soome minna oma ema otsima, tuli talle tee peal ette üks saareke. Seal elas üks saarepere. Kui saarepiiga kuulis, kes Kalevipoeg on, komistas saarepiiga ning kukkus vette ja sai surma. Kui Kalevipoeg jõudis lõpuks Soomest tagasi, hakkas ta kuningaks. Varsti pidas ta ka maha võitluse sortsidega ja ka Sarvik Taadiga... Soovitan lugeda, sest see on väga põnev ja vahva lasteraamat Kalevipojast. Samuti saab ka palju teada ajaloost.
lugu Kuues lugu algab sellega, kuidas Kalevipoeg, kange mees, hakkab koju minema. Kuid enne Eesti randa naasmist on tal plaanis külastada Soome seppa ning hankida tema käest uus sõjasahk. Seppa, kes on tuntud kui sõjariista sünnitaja, vaenuriista valmistaja ja mõnusa mõõga meister, on raske leida. Ekselda tuli läbi lagendiku, kanarbiku, sambla- ja ka rabasoo, metsa suure. Nõnda eksles ta päevi kui ka öid neli, oli valmis juba alla andma meie kallim poeg, enne kui kohtas eite, kes teed juhtas. Eksida teelt oli võimatu, sest juhised olid väga täpsed. Kogu retk rauakäpa juurde kestis kokku nädal aega. Sepp elas koos oma kolme poja ja perega Kaljukuristiku koopas, mille reetis sealt tulev suits ja sädemed. Sepp mõõtis kohe Kalvei silmadega ära, keda tervitati kui vana sõpra. Peale põgusat tutvust, kus tehti kindlaks Kalvei päritolu ja soovid, mindi kohe kauba juurde. Noorem poeg saadeti kohe kaupa tooma, mida saaks proovida.
Kalevipoeg 1.lugu Kalevite sugu Kunagi elas Kalevlas kangete meeste sugu. Ühes sellises peres elas kolm venda. Nad elasid koos väga õnnelikult, kuid lõpuks tuli ka neil aeg minna oma teed. Esimene läks Venemaale kaupmeheks, teine läks Turjamaale sõjameheks ja kolmas istus kotka selga ja maandus alles Viru rannal. Salme ja Linda Läänes elas noor lesk, kes ükspäev leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas kena neitsi, Tedremunast teine tütar; Kanast sai Salme, sula neitsi, Tedrest Linda, libe neitsi. Varesest sai vaenelapsi, Ohtupäine orjatüdruk. Salme kosimine Salmel hakkasid käima kosilased. Esimesed olid Kuu ja Päev. Salme lükkas mõlema ettepanekud tagasi, kuid kolmandana tuli Täht, kellega Salme otsustas ka abielluda.
Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Laua võitlus ja siil, pikk magamine, unenägu, vaeselapse tall Mööda konarlikku metsateed, hiiglasl
,,Kalevipoeg" 10. lugu. Jutustaja palub valgust, et rääkida Kalevipoja seiklustest ja kutsub üles, et minna Kalevipoja seikluste kohta informatsiooni otsima ja alustab siis kuuldu jutustamist: Kalevipoeg kõndis pikka maad, et hobust osta, aga tark lind hoiatas teda, nii et Kalevipoeg läks teisele teele. Samal ajal toimus tüli pahareti poegade vahel, nad ei tahtnud enam koos järves elada, see jäi neile kitsaks. Pahareti pojad otsisid uut kodu ja lõpuks leidsid Kikerpära soo, mis neile sobiks, kuigi isegi peni ei teeks sinna omale pesa. Seejärel mõtlesid nad, kumb saab soo pärisperemeheks. Mõlemad tahtsid saada. Nad hakkasid
Mehed otsustasid vanamoori juures öö mööda saata, nad viskasid ka oma kapsapea potti ja lubasid memmekesel magama minna ning ise pada valvata. Vanamoor oli sellega nõus, aga ütles meestele, et ärgu nad lasku kutsumata võõral keedust katsuda, muidu jäävad ise nälga. Mehed kinnitasid moorile, et valvavad kolmekesi kordamööda katelt. Esimesena oli valves Alevite armas poeg ning varsti saabuski Härjapõlvlase poeg, kes palus luba kapsakeedust maitsta. Alevipoeg ütles, et ta võib maitsta, kui kulbi sisse ära ei upu ning nii väike vennike tegigi. Peale leeme maitsemist sirgus poisike seitsmekümne süldi võrra ja kadus seejärel nagu tina tuhka, peale selle oli veel ka pada pühitud, katel koristatud. Alevite poeg täitis paja uuesti kapsapea ja veega. Teisena oli Olevipoeg üksipäini tule ääres ja natukese aja pärast tuli jälle Härjapõlvlase poeg ning juhtus sama lugu. Järgmisena oli vahiametis Sulevipoeg, kellega niisamuti juhtus
Olevip. Oli ehitanud kindlad kantsid. Ehitati palju uusi linnu. Keset kibedat tööd ilmusid randa järsku vaenlaste sõjalaevad. Kp. Kuuldes vaenlastest, ratsutas neile julgelt vastu. Vaenlasi tapeti armutult. Kp. Saatis sõjaväed peale suurt võitu koju. Põrgukatla juures sai Kp. Sarvik-taadilt rammuandja kellukese. Murueide tütred tekitasid magavatele sangaritele ilusaid unenägusid. Päikesetõusul virgus Kp ja tegi ettevalmistusi uueks põrgu minekuks. Sarvik saatis sissetungijatele vastu oma suured sõjaväed. Kp lõi Sarviku sõjaväed puruks. Kp purustas põrguväravad, ta nägi seal Linda varju, kes juhatas Kp-le kätte eluvedeliku. Sellest sai Kp. Uut jõudu. Sarviku eit kutsus Kp. Endale külaliseks, kuid Kp. Keeldus. Ka Sarviku tugevamadki sõjamehed lõi Kp. Tagasi. Siis astus Kp-le vastu Sarvik ise. Algas äge võitlus, mis kestis 7 ööd ja ka 7 päeva. Pärast visa võitlust suutis Kp. Sarvikust ikkagi jagu saada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
