elanikonnast (5,6 miljonit).Tööjõud on odav, kuid siiski kiiresti kallinev. Kodumaiste ja otseste välisinvesteeringute tase on kõrge. Tugeval kohal on pangndus ja turism. Nõrgad küljed: aegunud põllumajandus tootmine, väikesed maavaldused ja väike saagikus ei suuda võistelda Hispaania odavama põllumajandustoodanguga. Tööturg on jäik. Suur sõltuvus sisseveetavast naftast. Põllumajandus on spetsialiseerunud valdavalt taimekasvatusele ja kalandusele. Kasvatatakse peamiselt korgitammesid, mis moodustavad ligi kolmandiku territooriumist, viinapuid, õlipuid ja tsitruseid ja valmistatakse veini. Lõunas kasvatatake toiduteraviljadest nisu ja põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral kasvatatakse ka ananassi ja banaani. Atlandi rannikul on tähtsal kohal kalandus, püütakse sardiini ja tuunikala. Väga vähe kasvatatakse lambaid ja sigu. Portugal varustab end ise puidu ja korgiga, tervavilja, kala, toiduainete, oliivide,
esindab uut funktsiooni. Bioinvasioone peetakse üheks neljast suuremast ohust maailmameredele (ülejäänud kolm: mere elusvarude ülepüük, maismaalt tulev reostus ja elupaikade hävimine). Ökoloogilised mõjud Kohalike liikide arvukuse muutused, (lokaalne) väljasuremine Kohalike liikide levikumustrite muutumine Muutused toiduvõrgustikes Keskkonnatingimuste muutumine Ainevoogude muutumine Kahjulikud mõjud inimtegevusele Kahjud kalandusele Kalade toidubaasi halvenemine Töönduskala toiduks võõrliigile Kalapüügivahendite ummistamine, lõhkumine Kudealade hävimine Ohud inimese tervisele Mürgised liigid Parasiidid Patogeenid(nt. koolera) Võõrliigid läänemeres Läänemere eripära • Läänemeri on invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega, kuna ta on Eluta loodus geoloogiliselt noor, väheste liikidega ja
Ehk kokkuvõtvalt saame kõik ajada Euroopa siseselt asju nii, nagu meile meeldib kiirelt, täpselt, asjakohaselt, kadudeta ja kõigile sobival viisil. Kui Eesti asus asju ajama Euroopa Liitu astumiseks, oldi kursis ka meid pitsitavate sätetega. Nimelt on liit piiranud nii sõnavabadust, aasiamaadest tulevate kaupade kogust kui ka majandust üldiselt, seades ette igasuguseid kvoote ja muid tollimakse. Lisaks piiratakse veel usuvabadust, kalandusele seatakse ette piirangud ja nii edasi. Muidugi on neid kõiki vaja, et tagada eurooplaste jätkusuutlik areng, kuid kui Eesti oleks iseseisev, siis me saaksime ise sätestada meile sobivad piirangud, mis samas oleksid nii eestlastele kui ka naaberriikidele vastuvõetavad. Võtame näiteks süsihappegaasi emisiooni. Igale riigile antakse mingi limiit ja kui see ületatakse, peab maksma trahvi. Eesti on lihtsalt nisõrd väike riik, et meil jäävad need piirangud kasutamata
mudel suur purjelaev. Teisel korrusel on esitatud lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel ning seal leidub ka suur kaljase mast koos purjega. Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle juurde kuuluva varustusega. Seal on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni. Seal leiduvad ka pildid ning informatsioon traagilistest "Estonia" hukust. Neljas korrus on pühendatud kalandusele ning siin on hea võimalus vaadata sisse vana kalatraaleri roolimajja. Peale kodumaa kalanduse on seal võimalik uurida ka seinale kinnitatud vaala selgroolüli. Muuseumi mõiste on väga lai, praegusel ajal igati laiem kui oli paarkümmend aastat tagasi. Mina võtan muuseumi kui avatud õpikeskkonda. Muuseumi üks põhilisemaid funktsioone on inimeste harimine. Muuseumid tegelevad väga suure hulga teemadega, mis on inimestele
kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme (1). 1.1 Tootmistegurid Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus (2). Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena või on need energiaallikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu, taime ja
põlvedele merealade soodsa keskkonnaseisundi. 7 Kasutatud kirjandus Keskkonnaministeerium, Kalavarud Läänemeres, kättesaadav aadressil http://www.envir.ee/629 Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010, Mere elurikkus on ohus, kättesaadav aadressil http://www.eea.europa.eu/et/eka-signaalid/artiklid/merekeskkond Euroopa komisjon, Teabeleht Ökosüsteemil põhinev lähenemisviis kalandusele, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/fisheries/documentation/publications/cfp_factsheets/ecosystem_approach_ et.pdf Euroopa liidu teataja, 2006, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv kalade elu tagamiseks kaitset või parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta, kättesaadav aadressil http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2006:264:0020:0031:ET:PDF 8
· B1 < Kalavaru < B2 - juurdekasv positiivne · Kalavaru < B1 - juurdekasv negatiivne · Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku kalapüüki 41. Kalurite jõupingutuste ja kalapüügi seos. Selgitada joonise abil. 42. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil. 43. Kalanduse reguleerimine. Maksustamine ja efektiivsete püügiviiside piiramine. Selgitada joonise abil. 44. Doteerimise (peale maksmise) mõju kalandusele. Selgitada joonise abil. 45. Tugev ja nõrk jätkusuutlik areng. Jätkusuutlik areng tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada ka tulevaste põlvkondade vajadused Tugev peetakse oluliseks looduskapitali säilitamist Nõrk - peetakse oluliseks nii looduskapitali, füüsilise kapitali kui inimkapitali säilitamist ja arendamist. Eeldatakse erinevate kapitaliliikide asendamise võimalust. 46. Keskkonna Kuznetsi kõver (EKC)
• B1 < Kalavaru < B2 - juurdekasv positiivne • Kalavaru < B1 - juurdekasv negatiivne • Vahemik B1 - B2 võimaldab jätkusuutlikku kalapüüki 41. Kalurite jõupingutuste ja kalapüügi seos. Selgitada joonise abil. 42. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. Selgitada joonise abil. 43. Kalanduse reguleerimine. Maksustamine ja efektiivsete püügiviiside piiramine. Selgitada joonise abil. 44. Doteerimise (peale maksmise) mõju kalandusele. Selgitada joonise abil. 45. Tugev ja nõrk jätkusuutlik areng. Jätkusuutlik areng tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse kindlustada ka tulevaste põlvkondade vajadused Tugev – peetakse oluliseks looduskapitali säilitamist Nõrk - peetakse oluliseks nii looduskapitali, füüsilise kapitali kui inimkapitali säilitamist ja arendamist. Eeldatakse erinevate kapitaliliikide asendamise võimalust. 46. Keskkonna Kuznetsi kõver (EKC)
Näiteks avastati üsna hiljuti, et rännuhimuline nahkkilpkonn armastab maiustada meduusidega, kellel eriti looduslikke vaenlasi pole. Meduuside arvukus on viimasel kahel kümnendil hoogsasti kasvanud paljuski kalade ülepüügi ja kliimasoojenemise tulemusel. Kuid meduuside kahju ei seisne pelgalt ilusa rannahooaja rikkumises, vaid nende roaks langevad lisaks planktonile ka kalamaimud, seega kujutab meduusipopulatsioonide plahvatuslik kasv tõsist ohtu maailma kalandusele. Mereökosüsteeme survestatakse liiga mitmest küljest ja liiga intensiivselt. Olukorras, kus neljandik maailma kalavarudest on hävinud, teine neljandik üle-ekspluateeritud ning ülejäänud täiel määral ekspluateeritud, oleks inimese poolt mõistlik suhtuda teravdatud tähelepanuga kalade tugisüsteemide säilitamisse. Maailmamerest püütud loomsele proteiinile kandideerib u 40% Maa elanikkonnast. Seni valitses arusaam, et maailmamere varud on ammendamatud, kuid alates 19. sajandi
Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus. Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena või on need energiaallikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on
On ju ka hüljeste toidul hind kui nad peavad saagi eest maksma rohkem, kui see sisse toob, on tulemuseks järglaste hukk ning rahva allakäik. Vabas looduses elavate loomade toiduvajadust kirjeldavad nüüdsed mõõtmised ilmselt täpsemalt kui loomaaiabasseinide vaatlused. Sukeldumisandmestik peaks minevikku pühkima ka arvutused, kus mingid meelevaldsed kalakogused päevade, hüljeste arvu ja pahatihti ka letihindadega läbi korrutatakse, et kirjeldada hüljeste kahju kalandusele. 20 Märgise sensorite hulka kuulub ka termomeeter, mis esmapilgul võib tunduda tarbetu lisaseadmena. Et aga hülged sukelduvad vaevata Läänemere kõige sügavamatesse osadesse, on nende korjatud veetemperatuuridel kindlasti teaduslik väärtus mereuurijate jaoks. Näiteks, kuivõrd Läänemeri on ilmselt väga tundlik kliimamuutuste suhtes, tuleb kindlasti kasuks teave
Kulude tõstmine vähendab kalurite jõupingutusi ja seeläbi püüki. Maksustamise tagajärjena suurenevad kalapüügi kulud. Kalastamise maksustamine on ühiskonna seisukohalt efektiivne reguleerimisviis. Kulud tõusevad TC1 TC2, kalavaru suureneb, jõupingutus väheneb. Efektiivsete püügiviiside piiramine Kalalaevad Püügiriistad Ajaline piiramine näiteks kalade kudemise või kasvuperioodi ajaks piiramaks liiga väikeste isendite püüki. 32. Doteerimise mõju kalandusele. Selgitada joonise abil. Doteerimine on osa Euroopa Liidu kalanduspoliitikast. See suurendab kalurite tulusid, mis omakorda suurendab kalapüüki. Sellega kasvab ülepüügi oht veelgi. Esineb turutõrke ja poliitikatõrke (efektiivsete püügiviiside piiramine ja doteerimine) kombinatsioon. Jõupingutus suureneb, kogukulu väheneb, kalavaru väheneb. 33. Keskkonna Kuznetsi kõver (EKC). Selgitada joonise abil ja tuua empiirilisi näiteid. Selgitus:
Vabadussõja ajal. Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle juurde kuuluva varustusega. Siin on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni. Loomulikult ei pääse siingi mööda pöördelistest ja traagilistest sündmustest aastatel 1939 - 1945 ning kõiki puudutanud reisilaev "Estonia" hukust 1994.aastal. Neljas korrus on pühendatud kalandusele ning siin on hea võimalus vaadata sisse vana kalatraaleri roolimajja ning kujutada end elama mitmeteks kuudeks ühtejärge kunagise suure ookeanitraaleri BMRT kitsasse kajutisse. Kodumere kalandusele lisaks on siin ainulaadne võimalus takseerida ka seinale kinnitatud vaala selgroolüli. Seisatada tuleks Saaremaalt pärit väikese ja lihtsa sõudepaadi ees ja panna end nende inimeste rolli, kes sellega 1944.aasta oktoobris üle tormise Läänemere aerutades Gotlandile jõudsid.
Vabadussõja ajal. Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle juurde kuuluva varustusega. Siin on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni. Loomulikult ei pääse siingi mööda pöördelistest ja traagilistest sündmustest aastatel 1939 - 1945 ning kõiki puudutanud reisilaev "Estonia" hukust 1994.aastal. Neljas korrus on pühendatud kalandusele ning siin on hea võimalus vaadata sisse vana kalatraaleri roolimajja ning kujutada end elama mitmeteks kuudeks ühtejärge kunagise suure ookeanitraaleri BMRT kitsasse kajutisse. Kodumere kalandusele lisaks on siin ainulaadne võimalus takseerida ka seinale kinnitatud vaala selgroolüli. Seisatada tuleks Saaremaalt pärit väikese ja lihtsa sõudepaadi ees ja panna end nende inimeste rolli, kes sellega 1944.aasta oktoobris üle tormise Läänemere aerutades Gotlandile jõudsid. Miinimuuseum
MAAVARAD (näiteks nafta, põlevkivi jne.) MAA METS ATMOSFÄÄR, KLIIMA, ILMASTIK MAAOMAND TOOTMISÜKSUSE RAJAMISEKS Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena, või on nad energia allikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese
seotud kaubanduustegevuseg? Kirjeldus, kuidas kaubandustegevus on antud ressursiga seotud Põllumajanduslik maa Maavarad, mets, vesi Kliima, ilmastik Maaomand Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena, või on nad energia allikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese
Selgitada joonise abil. ● Vaba ligipääsuga ühisomand ammendab kasumi ● Vaba ligipääsuga ühisomand ohustab bioloogilisi ressursse ● Kuidas saab ressursikasutust reguleerida? Efektiivsete kalapüügiviiside piiramine: ● Kalalaevad ● Püügiriistad ● Ajaline piiramine Nagu maksudki, tõstab efektiivsete püügiviiside piiramine kalurite kulusid. Lisaks sellele tõusevad ka ühiskondlikud kulud. 43. Doteerimise mõju kalandusele. Selgitada joonise abil. ● on osa Euroopa Liidu kalanduspoliitikast; ● suurendab kalurite tulusid, mis omakorda suurendab kalapüüki. Sellega kasvab ülepüügi oht veelgi; ● • turutõrke ja poliitikatõrke kombinatsioon. 44. Tugev ja nõrk jätkusuutlik areng. Tugeva jätkusuutliku arengu kontseptsiooni raames peetakse oluliseks looduskapitali säilitamist puutumatuna - kas täielikult või osaliselt.
Maksustamise tagajärjena suurenevad kalapüügi kulud. Kalastamise maksustamine on ühiskonna seisukohalt efektiivne reguleerimisviis. Kulud tõusevad TC1 TC2, kalavaru suureneb, jõupingutus väheneb. 14 Efektiivsete püügiviiside piiramine · Kalalaevad · Püügiriistad · Ajaline piiramine näiteks kalade kudemise või kasvuperioodi ajaks piiramaks liiga väikeste isendite püüki. 26. Doteerimise mõju kalandusele. Selgitada joonise abil. Doteerimine on osa Euroopa Liidu kalanduspoliitikast. See suurendab kalurite tulusid, mis omakorda suurendab kalapüüki. Sellega kasvab ülepüügi oht veelgi. Esineb turutõrke ja poliitikatõrke (efektiivsete püügiviiside piiramine ja doteerimine) kombinatsioon. Jõupingutus suureneb, kogukulu väheneb, kalavaru väheneb. 27. Tugev ja nõrk jätkusuutlik areng. Jätkusuutlik areng on areng, mis tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused
Kulude tõstmine vähendab kalurite jõupingutusi ja seeläbi püüki. Maksustamise tagajärjena suurenevad kalapüügi kulud. Kalastamise maksustamine on ühiskonna seisukohalt efektiivne reguleerimisviis. Kulud tõusevad TC1 TC2, kalavaru suureneb, jõupingutus väheneb. Efektiivsete püügiviiside piiramine Kalalaevad Püügiriistad Ajaline piiramine näiteks kalade kudemise või kasvuperioodi ajaks piiramaks liiga väikeste isendite püüki. 32. Doteerimise mõju kalandusele. Selgitada joonise abil. Doteerimine on osa Euroopa Liidu kalanduspoliitikast. See suurendab kalurite tulusid, mis omakorda suurendab kalapüüki. Sellega kasvab ülepüügi oht veelgi. Esineb turutõrke ja poliitikatõrke (efektiivsete püügiviiside piiramine ja doteerimine) kombinatsioon. Jõupingutus suureneb, kogukulu väheneb, kalavaru väheneb. 33. Keskkonna Kuznetsi kõver (EKC). Selgitada joonise abil ja tuua empiirilisi näiteid. Selgitus:
Maksustamise tagajärjena suurenevad kalapüügi kulud. Kalastamise maksustamine on ühiskonna seisukohalt efektiivne reguleerimisviis. Kulud tõusevad TC1 → TC2, kalavaru suureneb, jõupingutus väheneb. Efektiivsete püügiviiside piiramine Kalalaevad Püügiriistad Ajaline piiramine – näiteks kalade kudemise või kasvuperioodi ajaks piiramaks liiga väikeste isendite püüki. 43. Doteerimise mõju kalandusele. Selgitada joonise abil. Doteerimine on osa Euroopa Liidu kalanduspoliitikast. See suurendab kalurite tulusid, mis omakorda suurendab kalapüüki. Sellega kasvab ülepüügi oht veelgi. Esineb turutõrke ja poliitikatõrke (efektiivsete püügiviiside piiramine ja doteerimine) kombinatsioon. Jõupingutus suureneb, kogukulu väheneb, kalavaru väheneb. 44. Tugev ja nõrk jätkusuutlik areng. Tugev jätkusuutlikkus, looduslike ressursse ei tohi vähendada. Nõrk jätkusuutlikkus, lubatakse
Maksustamise tagajärjena suurenevad kalapüügi kulud. Kalastamise maksustamine on ühiskonna seisukohalt efektiivne reguleerimisviis. Kulud tõusevad TC 1 → TC2, kalavaru suureneb, jõupingutus väheneb. Efektiivsete püügiviiside piiramine Kalalaevad Püügiriistad Ajaline piiramine – näiteks kalade kudemise või kasvuperioodi ajaks piiramaks liiga väikeste isendite püüki. 43) Doteerimise mõju kalandusele. Selgitada joonise abil. Doteerimine on osa Euroopa Liidu kalanduspoliitikast. See suurendab kalurite tulusid, mis omakorda suurendab kalapüüki. Sellega kasvab ülepüügi oht veelgi. Esineb turutõrke ja poliitikatõrke (efektiivsete püügiviiside piiramine ja doteerimine) kombinatsioon. Jõupingutus suureneb, kogukulu väheneb, kalavaru väheneb. 44) Tugev ja nõrk jätkusuutlik areng. Jätkusuutlik areng tagab kompromisse tegemata praegu elavate põlvkondade vajadused ning võimaluse
ettevõtlikkus. Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse ETTEVÕTLUSTEGEVUSEKS - kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital ja ettevõtlikkus. Joonis 1. Maa kui ressurss. Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena, või on nad energia allikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused.
me ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk toot- misel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus. Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena või on need energiaallikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tsel- luloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud
annaabi.ee 
