tavapärastest kujunditest uued vormid dekonstruktivism justkui lõpetamata Auhinnad Fellow of American Academy of Arts and Letters 1987 Pritzker Prize 1989 J.Paul Getty Medal 2015 üle 100 auhinna American Institute of Architects'ilt Joonised The Weisman Art Museum Dancing House Experience Music Project Fondation Louis Vuitton Guggenheim Museum Bilbao hoone kõverused pidid ilmuma juhuslikult ehitus kestis 1993-1997 inspiratsioon kaladelt lubjakivi, klaas, titaanium 33 000 poole mm paksust titaani tükki pealtvaates lill küljelt paadikujuline Guggenheim Abu Dhabi Frank Gehry on nii kuulus, et ta oli Simpsonites, kus mängis iseennast! Aitäh tähelepanu eest!
arvuline suhe (suhteline sagedus). b)kahekülgne sümmeetria- sümmeetria tüüp, kus vaadeldava organismi kehaehitusplaani on võimalik kaheks jaotada vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpildina.. 21. Inimesed on saanud evolutsiooni käigus ,,päranduseks,, kahekülgse sümmeetriliselt pikliku keha- selgrootutelt loomadelt, luustiku ja kuulmisaparaadi- kaladelt, viievarbalised jäsemed ja kopsuhingamise- kahepaiksetelt, lootekestad- roomajatelt, püsisoojasuse ja piimanäärmed- ürgimetajatelt, poegade ülessünnituse- esimestelt pärisimetajatelt, ruumilise nägemise seoses silmade ümberpaiknemisega pea külgedelt ette- ahvidelt. 22. Bioloogiline evolutsioon on elu areng Maal esimestest elusolenditest inimeseni. 23. Looduslik valik on organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis
vorstiviilud, singiviilud, frikadellid, lihapallid, suitsuliha 8.Millised lisandid sobivad lihavaagnale? värskeid ja marineeritud kurke, värskeid rediseid, konserveeritud herneid, maitserohelist, marineeritud seeni, marineeritud õunu, marineeritud ploome, värsked tsitrusvilju. 9.Kuidas keedetakse kalasülti? Kalasültide keetmiseks kasutatakse kalaliha, samuti kalade jääke- päid, sabasid, uimeid, nahka. Kalasültide valmistamiseks eemaldatakse kaladelt lõpused, sisikond ja silmad. Kalad pannakse keema külma vette, kusjuures 1 kala kohta võetakse 1-2 l vett. Kalaliha kuumutatakse keemiseni, eemaldatakse vaht, lisatakse vürtsid ja maitseained ning keedetakse tasasel keemisel, kuni kalaliha on pehme. Kalaliha tõstetakse süldi seest välja, puhastatakse luudest ja nahast ning asetatakse väikestesse külma veega niisutatud vormidesse. Kalaleem kurnatakse, lisatakse ettevalmistatud zelatiin, kuni see sulab
vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Angerjas kuulub sõõrsuude hulka. (Sõõrsuud moodustavad omaette klassi luukalade ja kõhrkalade kõrval). Ta on maduja kehaga ja poolparasiitne eluviisiga. Ta sarnaneb veidi luukaladega, kuid tal puuduvad soomused, lõuad ja tüüpiline suu. Suu asemel on tal suulehter. Suulehtri serval ja keelel asuvad arvukad hambad. Nende abiga raspeldab ta lihatükikesi elusatelt kaladelt või laipadelt. Emased kalad kasvavad Eestis kuni 110 cm pikkuseks ja isased kuni 50 cm. Kehamass sõltub soost ja vanusest. 10...11 aastaga kasvavad emased umbes ühekiloseks ja 80 cm pikkuseks, isaste mass on kuni 150 g. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja
Loomulikult ei saa põllumajanduse osakaalu vähendada, sest juba praegu on ülerahvastatuse tõttu maailmas tõsine toidupuudus. Kuidas siis seda olukorda lahendada? Teadusajakirjades on sellele probleemile palju lahendusi välja pakutud. Üks nendest võib peituda toitainete taaskasutuses. Tiheda asustusega piirkondadele leidub väljapääs akvapoonika-nimelises meetodis, mis seisneb taimede ja kalade partnerluses. Selles süsteemis saavad taimed kogu naturaalse väetise kaladelt ning loomad saavad taimedelt omakorda hapnikku. Selline tegutsemisviis vähendaks ka poest ostetavate toiduainete koguseid. Üks suur probleem, millele on aastaid püütud lahendust leida, on globaalne soojenemine. See mõjutab meid otseselt ja võib juba mõne aastaga tõsiseid tagajärgi tuua. Liustikud on juba sulama hakanud ja kliima soojenenud. Kasutusele on küll võetud elektriautod ning mõnede tehaste korstendele on paigaldatud heitgaase õhust eraldavad filtrid
suurtele loomadele. Jõgede ääres peavad jahti vee äärde jooma tulnud loomadele anakondad. Anakondad võivad kasvada ligi 10 m pikkuseks, oma saagi surmavad nad kägistades. Et Amazonase vesi on väga sogane, siis on loomadel raske seal näha. Paljud liigid kasutavad oma asukoha kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid.Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad nagu nahkhiired välja ultrahelisid ning võtavad vastu objektidelt (toiduks olevatelt kaladelt ja koorikloomadelt) peegelduvat kaja. Huvitav fakt on see, et jõgi voolas kunagi oma praegusele suunale vastupidises suunas, Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini, ehk siis idast läände. Amazonase vesikond hõlmab ca. 40% Lõuna-Ameerika mandrist (7milj. km²). Viiendik maailma magevee varudest ning 30% kõikidest elusloomadest ning -taimedest asub just siin. Vihmametsade iseärasus ongi erakordne liigirohkus. Ühe ruutkilomeetri suurusel alal võib
Paljud uurijad on veendunud, et delfiinid on sama arukad kui simpansid. Delfiinid valdavad keerukat helisignalisatsiooni, saates välja ja võttes vastu nii tavalisi kui ka ultrahelisid laias diapasoonis. Delfiinidel on hästiarenenud kajalokatsioonivõime, mille abil nad leiavad toitu, orienteeruvad vee all. Delfiinid otsivad saaki, saates välja ultrahelisignaale, mida tekitavad õhukottide abil, mis on ninaõõnega ühenduses. Signaalid peegelduvad kaladelt tagasi ja jõuavad kajanana delfiini sisekõrva. Kaja järgi leiabki delfiin kalu üles. KAJALOKATSIOON Delfiinid on üsna jutukad. Nad suhtlevad omavahel vilistades, kuid jahti pidades lasevad nad arvatavasti oma saagi leidmiseks kuuldavale palju kõrgema sagedusega piiksatusi. Hiljutised uuringud lubavad oletada, et kõrgehäälsed piiksatused tekitavad kaladel shoki, seega saab delfiin nad hõlpsalt kätte. Kajalokasitsiooni juures aitab delfiine rasvapadi. Delfiinidel asub peas
Selliste kokkutõmbumiste abil kaanid liiguvadki. Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad kinnituvad substraadile. Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik. Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmaussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt, harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini. Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis), kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt harvem tänapäeval on kasutatud meditsiinis.
Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane. Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad kinnituvad substraadile.Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik. Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmasussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini. Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis),kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt harvem tänapäeval on kasutatud meditsiinis.
Aur muudab naha all oleva rasva pehmeks ja see soodustab naha eemaldumist. Limakorraga kaetud kalu, nagu silm, angerjas, luts hõõrutakse jämeda soolaga, vajadusel korral lasta paar tundi seista, siis tõmmata läbi pihku võetud kalavõrgu või kareda kotiriide. Võtet korrata, kuni kala nahk on limast puhas. Kala lahkamiseks on samuti mitu moodust. Ümarkala lahkamislõiget kasutatakse kõige rohkem väikeste ja keskmise suurusega kaladelt sisikonna eemaldamiseks. Väiksemad kalad, nagu räim, rääbis, kilu võetakse vasakusse kätte, kõhupool ülespoole, ja kääridega avatakse kõhukoobas. Lõiget alustada veidi tagantpoolt pärakuava ja lõigata piki kõhujoont kuni peani, siis lõigata lõpused lahti. Lõikamisel hoida kala kõhunahka kääridega sisikonnast kõrgemal, siis ei vigastata sapipõit. Mari, maks ja niisk eemaldada esimesena, need on söödavad. Seejärel
Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Et Amazonase vesi on väga sogane, siis on loomadel raske seal näha. Paljud liigid kasutavad oma asukoha kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid. Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad välja ultrahelisid ning võtavad vastu toiduks olevatelt kaladelt ja koorikloomadelt peegelduvat kaja. Elektriangerjas tekitab aga elektrivoolu, mida kasutab saagi leidmiseks ja halvamiseks. Matamatad (kilpkonnad) lamavad oodates jõepõhjas. Kui nad tunnevad vee liikumist, mida põhjustavad väikesed möödaujuvad kalad, avavad nad lõuad ja imevad saagi suhu. Lasteentsüklopeedia Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, tapiirid, gorillad,
simpansid. Nad ujuvad tihedas riivis ja väga kiiresti. Oma teravate tugevate koonude ja hammastega oskavad nad grupiti isegi suuri näljaseid haisid eemale tõrjuda. Hullemaks ohuks on delfiinidele kahjuks kalvõrgud, sest võrku kinni jäänud delfiin ei saa pinnale hingama tõusta ja upub. Kajalokatsioon Delfiinid otsivad saaki, saates välja ultrahelisignaale, mida tekitavad õhukottide abil, mis on ninaõõnega ühenduses. Signaalid peegelduvad kaladelt tagasi ja jõuavad kajana delfiini sisekõrva (delfiini kehast signaalid läbi ei pääse, vaid kustuvad naha rasvkoes). Kaja järgi leiabki delfiin kalu üles. Mõned faktid Nimetus: delfiinid, afaliinid, pringlid Liikide arv: 50 (mõnedel andmetel 41) Sugukond: Delphiniade Selts: Catacea Kehapikkus: 1, 1-10 m ja enam (isane mõõkdelfiin) Täiskasvanu kaal: 30 kg (Musta mere pringel) kuni 8000 kg ja enam (isane mõõkdelfiin)Kald, kalmaarid, teised peajalgsed. V
ent mitte alati. Nii on põhjapoolsetes meredes elava merihärglase nolguse torked valusamad kudemisajal. Esitasime vaid mõned näited , mis tunnistavad et kalade uimede ja lõpusekaante ogad võivad põhjustada inimesele suuri ebameeldivusi ja isegi häda. Kuid ka nendest vähestest 19 näidetest võib teha järelduse selle kohta ,et tuleb hoiduda igasugustelt kaladelt torgete ja haavade saamisest. Ent ohtlikku toimet inimesele võivad avaldada mitte üksi kalade väliselundid. Leidub ka kalu , kellel mürgi allika kandjaks on siseorganid. Angerjas on söödav kala , kuid on regristreeritud, ehkki küll üksikuid, mürgitusjuhte tema läbi.Uurimused näitasid, et mürgine pole angerja veretustatud liha, vaid tema veri. Katse korral süstiti angerja verd loomadele ning pärast seda ilmusid loomadel närvisüsteemi talituse häired
20°C. Niisugune külmutusreziim põhjustab kalasaaduste esialgsetes omadustes ainult minimaalseid muutusi. Külmutatud kala kvaliteet sõltub peamiselt toorkala kvaliteedist, külmutamise kiirusest ja viisist ning säilitustingimustest. Kala külmutamiseks võib kasutada mitmeid süsteeme. Üheks näiteks võivad olla vertikaalplaatkülmutid. Seade koosneb vertikaalsetest plaatidest, mis asetsevad üksteisest ca 6 cm kaugusel. Plaatides tsirkuleerib ammoniaak, mis kaladelt äravõetava soojuse arvel hakkab aurustuma, sellega külmutab plaatide vahel oleva kala. Et külmutatud kala plokid ei tuleks liiga suured, on seade pikkupidi jagatud kolmeks sektsiooniks. Kala külmumise aeg umbes 1,5 tundi. Seadme tootlikkus 2 tonni tunnis.Külmutamise järel asendatakse agens auruga, et plokid tuleksid plaatide küljest lahti ning plaadid "tõmmatakse " laiali. Külmutatud plokkide suurus on 10....11 kg. Joonis 2. Kalade külmutamine Kalade Soolamine
Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks Rajav kalani kaladeni Olev kalana kaladena Ilmaütlev kalata kaladeta Kaasaütlev kalaga kaladega Käändsõna formatiivivariandid KÄÄNE ARV AINSUS MITMUS DE-MITMUS VOKAALMITMUS Nimetav - d Omastav - te, de VT Osastav t, d, 0, da sid id, VT
16 3.4 Tarrendained 1. Zelatiin- saadakse loomakontidest 2. agar-agar-saadakse vetikatest 3. pektiin- saadakse puuviljadest ZELATIIN VALMISTAMINE JA KASUTAMINE Zelatiini valmistamisel hüdrolüüsitakse kamaras ja luudes olev kollageen. Tooraine zelatiini valmistamiseks võib pärineda sigadelt, veistelt või kaladelt. AS Baltic Pack turustab Belgia firma Rousselot zelatiini. Kogu tooraine mida firma Rousselot kasutab pärineb eranditult tervetelt loomadelt, millised on läbinud veterinaarkontrolli ja kõlbavad inimtoiduks. Hoolikas toorainega varustajate valik, kontrollitud kogumine ja transport on tegurid mille tulemusena valmib Rousselot'is kõrgekvaliteediline zelatiin. Zelatiini kasutusalad: - lihatööstused (süldid, lihatarrendid) - piimatööstused (jogurt, jäätis)
Pealegi tekib fleur de sel kohaliku pärimuse kohaselt soolaväljadel vaid siis, kui puhub idatuul. 3.4 Tarrendained 1. Zelatiin- saadakse loomakontidest 2. agar-agar-saadakse vetikatest 3. pektiin- saadakse puuviljadest ZELATIIN VALMISTAMINE JA KASUTAMINE Zelatiini valmistamisel hüdrolüüsitakse kamaras ja luudes olev kollageen. Tooraine zelatiini valmistamiseks võib pärineda sigadelt, veistelt või kaladelt. AS Baltic Pack turustab Belgia firma Rousselot zelatiini. Kogu tooraine mida firma Rousselot kasutab pärineb eranditult tervetelt loomadelt, millised on läbinud veterinaarkontrolli ja kõlbavad inimtoiduks. Hoolikas toorainega varustajate valik, kontrollitud kogumine ja transport on tegurid mille tulemusena valmib 17 Rousselot'is kõrgekvaliteediline zelatiin. Zelatiini kasutusalad: - lihatööstused (süldid, lihatarrendid) - piimatööstused (jogurt, jäätis)
Värskeid ja marineeritud kurke, värskeid ja konserveeritud tomateid, värskeid rediseid, marineeritud kõrvitsaid, konserveeritud herneid, keedetud ja marineeritud lillkapsast, keedetud ja marineeritud porgandeid, leht- ja teisi salateid, värsket ja konserveeritud maguspaprikat, maitserohelist, marineeritud seeni, marineeritud õunu, marineeritud ploome, värskeid tsitrusvilju. 9. Kuidas keedetakse kalasülti? Kalasüldi valmistamiseks eemaldatakse kaladelt lõpused, sisikond ja silmad. Kalad pannakse keema külma veega, kusjuures 1 kg kala kohta võetakse 1-2 l vett. Kalaliha kuumutatakse keemiseni, eemaldatakse vaht, lisatakse võrtsid ja maitseained ning keedetakse tasasel keemisel, kuni kalaliha on pehme. Kalaliha tõstetakse süldi seest välja, puhastatakse luudest ja nahast ning asetatakse väikestesse külma veega niisutatud vormidesse. Vormi põhja võib eelnevalt asetada maitserohelise leht, keedetud porgandi viile, sidruniviile
karpkalad. Haiguse peiteperiood on suhteliselt pikk. Suveperioodil, kui vee temperatuur on üle 15 °C, on selle kestus 1,52,5 kuud. Kirjanduse andmeil ei arene haigus 15 °C madalamal temperatuuril. Haiguse levitajaiks on eelkõige haiged kalad, aga nakkus võib levida ka vee ja tiigimuda kaudu. On tehtud kindlaks, et haigus ei kandu edasi germinatiivsel teel, st koos kaladelt võetava marja ja niisaga. Ujupõiehaigusele on iseloomulik, et see puhkeb taudivabas majandis esialgu ägeda vormina, põhjustades kalade massilist suremist. Järgmisel aastal kulgeb haigus kergemalt ning edaspidi haigestuvad vaid üksikud kalad.Ujupõiehaigus võib esineda ägeda, kroonilise või haigustunnusteta vormina. Ägeda vormi korral on kõige iseloomulikumaks tunnuseks ujupõie kahjustused, mis võivad ulatuda kuni elundi seinte täieliku lagunemiseni
Teda on registreeritud Loode-Euroopas, Läänemeres, Vahemeres ja Musta mere piirkonnas. (Gibson, 1972, Fagerholm, 1982; ref. Køie, 2001). Leviala Euroopas piirdub soojemate aladega, kôige pôhjapoolsem levila on Läänemeri ja Pôhjameri Sotimaa lähedal (Gibson, 1972; ref. Moravec, 1994). Läänemeres on tema tüüpiliseks lôpp-peremeheks lest (Køie, 2001), vähem merilest (Moravec, 1994). Mustas meres ja Aasovi meres on liiki leitud mitme sugukonna kaladelt s.h. ogaliklastel (Gasterosteidae), hobumakrellastel (Carangidae), lüürakalalastel (Callionymidae), mudillastel (Gobiidae), lestlastel (Pleuronectidae) ja merikeellastel (Soleidae). Selles piirkonnas on mudillased kôige olulisemad lôpp- peremehed. Pôhja-Euroopas on nad väiksema tähtsusega, kuigi C. heterochrous vôib nendes areneda täiskasvanuks. Läänemeres on teda leitud pisimudilal (Pomatoschistus microps). Mudillased saavad nakkuse N. diversicolor`ilt
temperatuuril 2...6°. Kuumsuitsukala ei soovitata hoida miinustemperatuuril, kuna pärast ülessulamist ta kaotab oma kvaliteedi. Vinnutatud ja kuivatatud kala säilitatakse kuivades ja hästi õhutatud ruumides. Soolakala ja külmsuitsukala säilivusaeg (parim enne) oleneb soolasisaldusest. 3.6. Kalamari Kalamarja kui nõrgalt soolatud kalatoodet saadakse põhiliselt tuurlastelt ja Kaug-Ida lõhelastelt, harvemini muudelt kaladelt teistelt lõhelastelt forell ning teistelt kaladelt nototeenia, tuun, mintai jt. Kalamari on kõrge toiteväärtusega, sisaldades 20...40% põhiliselt täisväärtuslikke valke, kuni 20% rasva, palju vitamiine ja mineraalaineid. T u u r a m a r i on kõige hinnalisem. Selle värvus on helehallist (parim) mustani (madalaima kvaliteediga). Nimetus "must kalamari" ei ole seega täpne. Kõige 15 väärtuslikumaks loetakse tuuralt, beluugalt ja sevrjuugalt saadud marja. Kvaliteetsel
vastuvõtlikud kõigis vanuserühmades, kuid sagedamini ja iseloo mulikumate tunnustega haigestuvad samasuvised karpkalad. Haiguse peiteperiood on suhteliselt pikk. Suveperioodil, kui vee temperatuur on üle 15 °C, on selle kestus 1,52,5 kuud. Kirjanduse andmeil ei arene haigus 15 °C madalamal temperatuuril. Haiguse levitajaiks on eelkõige haiged kalad, aga nakkus võib levida ka vee ja tiigimuda kaudu. On tehtud kindlaks, et haigus ei kandu edasi germinatiivsel teel, st koos kaladelt võetava marja ja niisaga. Ujupõiehaigusele on iseloomulik, et see puhkeb taudivabas majandis esialgu ägeda vormina, põhjustades kalade massilist suremist. Järgmisel aastal kulgeb haigus kergemalt ning edaspidi haigestuvad vaid üksikud kalad.Ujupõiehaigus võib esineda ägeda, kroonilise või haigustunnusteta vormina. Ägeda vormi korral on kõige iseloomulikumaks tunnuseks ujupõie kahjustused, mis võivad ulatuda kuni elundi seinte täieliku lagunemiseni. Seejuures
veetemperatuur kõrge (26-28 ºC) ning samal ajal esines sinivetikate massilist õitsengut. Kui varasemalt kannatasid põhiliselt jaheda vee liigid nagu tint, siis viimaste kalade suremiste ajal olid oluliselt mõjutatud eelkõige põhjaelulised liigid (kiisk), kuna põhjas tekkis hapnikupuudus. Viimaseid kalade (kiisa) suviseid suremusi võimendas intensiivne suvine mõrrapüük järvel. Peipsi kalakoosluses on toimunud oluline nihe puhta- ja külmaveelistelt kaladelt (tint, rääbis, siig, luts) koha ja latika domineerimise suunas, kes eelistavad kõrge toitelisusega, sooja ja sogast vett. Peipsi siia ja rääbisevarude muutusi on mõjutanud kliima soojenemisest tingitud muutused nende liikide kudemistingimustes, tindi puhul on muutused seotud ka röövkalade (koha, ahven) kõrge arvukusega. Viimaste aastate uuringud
nälga; siis enam ei ladund, siis pani väljamaksmise seisma. Aga siis tuli jõe äärest kalanaine, üks neist, kes seal hommikuti oma kolmekorstnalisi ropendusi karjuvad, tuli ja hakkas ka raha nõudma. Temal olnud puht-elukalad, võtnud võrguga otseteed lodjast, ja nüüd nõuab raha. Teine asi, kui härra Maurus oleks võtnud surnud kala, siis oleks võinud ta kannatada, nüüd mitte, sest milleks ta oma kaladelt peab hinge võtma, kui selle eest ei makseta. Elava hinge eest peab maksma, muidu ei või. Härra Maurus ise ja ka härra Ollino, mõlemad püüavad heaga seletada, et raha ei ole enam, raha on otsas, tulgu teine kord, aga kus venelane seda kuulab. Pistab karjuma, lõugama! Ja kui härra Maurus käsib teda vaikida, sest see siin on ju tema maja, lõugab venelane veel hullemini ja hakkab vanduma, sõimama, ähvardama, sajatama. Siis
annaabi.ee 
