,,Olümpiamuusika" · Vokaalsümfooniline muusika /K:/ ,,Seenekantaat" (lad.k seenenimed) · Balletid ,,Anselmi lugu", ,,Ruumi suletud" · Üks tuntumaid ja mängitavamaid lugusid on ,,Pala aastast 1981" klaverile /:K/ ,,Pala aastast 1981" · 1980-ndate lõpul pühendus elektroakustilisele muusikale · 1990.a kammerooper ,,Olivia meistriklass" Eesti esimene multimeediaooper · 1999.a ,,Südameasjad". Kogu materjal võetud inimsüdamest (kahinad, tuksed jne) /K:/ ,,Südameasjad" /K:/ ,,Sümfoonia nr2" · Teatri- ja filmimuusika. Kokku muusikat ligi 70 filmile ja sõnalavastusele. · ,,Kõrboja peremees", ,,Naerata ometi"
vatsakestes tõuseb ning sulguvad AV-klapid (isomeetriline faas). Rõhk vatsakeste seintele suureneb kiiresti, kuni ületab rõhu aordis ja kopsuarteris (vastavalt 80 ja 10 mm Hg). Aordiklapp ja kopsuarteri poolkuuklapid avanevad ja vatsakesed tühjenevad (isotooniline faas). 22. Süstoli ajal on rõhk vasakus vatsakeses 125 mmHg ja paremas vatsakeses 25mmHg 23. Südame töötsükliga on seotud 2 südametooni: diasoolne toon ja süstaalne toon 24. Südame kahinad on klappide ahenemine (klapistenoos) või klapi mittetäielik sulgumine (klapipuudulikkus) ja on tingitud ebnormaalsest verevoolu kiirenemisest palaviku, aneemia või füüsilise koormusest. 25. Südame minutimaht on minutis kopse läbinud õhumaht ja selle saab arvutada järgmiselt: südame minutisagedus x südame löögimaht. 26. Minutimahtu saab suurendada füüsilise pingutuse teel. 27. Väljutatud vere mahu suhe vatsakese kogumahuga diastolis on normaalselt
Need on rütmilised helid, mis kaasnevad südame tööga. I südametoon (süstoolne toon) tekib hõlmaste klappide sulgumisel süstoli algul, II südametoon (diastoolne toon) poolkuuklappide sulgumisel diastoli algul. Nõrgemalt on kuulda III südametoon (tekib vatsakeste täitumisel verega) ja IV toon (kodade süstoli ajal). Südametoonide kuulatlemisel stetoskoobiga saab arst teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäielikul sulgumisel tekivad vere tagasivoolamise tõttu kahinad, mis viitavad klapiriketele. Südame tervishoid Mõõdukas füüsiline töö ja sportimine tugevdavad südamelihast, muutes südameseinad paksemaks. Suureneb ka südamekambrite maht. Passiivse eluviisi korral võib südamelihas känguda (atrofeeruda) ja seeläbi keha verevarustus halveneda. Samas võib ülemäärane pingutus põhjustada müokardi tõsist kahjustumist. Vere liikumine südames. Südametsükkel. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli
I südametoon (süstoolne toon) tekib hõlmaste klappide sulgumisel süstoli algul, II südametoon (diastoolne toon) poolkuuklappide sulgumisel diastoli algul. Nõrgemalt on kuulda III südametoon (tekib vatsakeste täitumisel verega) ja IV toon (kodade süstoli ajal). Südametoonide kuulatlemisel stetoskoobiga saab arst teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäielikul sulgumisel tekivad vere tagasivoolamise tõttu kahinad, mis viitavad klapiriketele. Südame tervishoid Mõõdukas füüsiline töö ja sportimine tugevdavad südamelihast, muutes südameseinad paksemaks. Suureneb ka südamekambrite maht. Passiivse eluviisi korral võib südamelihas känguda (atrofeeruda) ja seeläbi keha verevarustus halveneda. Samas võib ülemäärane pingutus põhjustada müokardi tõsist kahjustumist. Südame haigused
2008b). Eluohtlikud rütmihäired on kõik häired, mis kulgevad vereringe seiskusega (vatsakeste virvendus) ning häired, mis kulgevad kardiogeense šoki (seisund, kus süda äkki ei saa piisavalt verd pumbata, et rahuldada keha vajadusi) nähtudega (Talvik ja Sipria 1988). Südame rütmihäirete diagnostika Põhiuuringud: anamnees arstlik läbivaatus (tausthaigused, sümptomid, kahinad, haiguse esinemise tõenäosus) EKG (rütmihäirete tüüp, südamehaigused) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). Lisauuringud: ööpäevane monitooring (rütmihäirete tüüp ja omadused) koormustest (rütmihäirete tüüp ja omadused, südamehaigused) ehhokardiograafia (südame ehitus ja tegevus) kallutustest (minestuse põhjus) (Mäkijärvi ja Yli-Mäyry 2008). Tavaliselt pannakse diagnoos elektrokardiograafia, koormustesti ja Holter-
lisatakse veel ca 10-30% verd. 67. Vatsakeste süstolis toimub vatsakeste tühjenemine, veri liigub edasi üle kogu keha. 68. Süstoli ajal on rõhk vasakus vatsakeses 120 mm/Hg ja paremas vatsakeses tõuseb 25 mm/Hg. 69. Südame töötsükliga on seotud neli südametooni: esimene ehk süstoolne, teine ehk diastoolne, kolmas ehk vatsakeste verega täitumisel tekkiv ja neljas ehk kodade süstoli ajal tekkiv. 70. Südame kahinad on auskulteeritavad, tekitatud kas südame sees või suurematest veresoontes tekkivatest keerisvooludest, kui kahin on kuulda esimese ja teise tooni vahel, peaks tegemist olema süstoolse kahinaga ja on tingitud südame õõnte suurenemisest; südameklappide muutumine (deformeerumine) tegemist võib olla ka nn funktsionaalsete kahinatega, mille puhul ei olegi orgaanilist põhjust (nt verevoolu kiirenemine). 71
● Rasedatel ja imetavatel naistel rauavajaduse suurenemine Sümptomid: Kahvatus, väsimus, hingeldus, peavalu-ringlus, ärrituvus, õhupuudustunne, madal RR, lõhed suunurkades, söögiisu vähenemine või puudumine, peavalu otsmiku piirkonnas, haprad murduvad küüned, isu ebatavaliste asjade järele(kriit, tsement, jää, ajaleht, tikud jm). Ohtlikkus: · Raskel aneemial (Hgb alla 80 g/l) võib olla hüperdünaamiline tsirkulatsioon, tahhükardia; kahinad südamel; südamelaienemine. Hiljem võib esineda südamepuudulikus, mis võib olla kiire transfusiooni korral fataalne. · Rauapreparaatide liigtarvitamine. 3. Mis on hemolüütiline aneemia? Aneemia, mille puhul on vähenenud ringlevate punevereliblede (erütrotsüütide) hulk nende suurenenud lagunemise tõttu. 4. Mis on ferritiin? Ferritiin on organismi rauadepoo. Seerumi ferritiin on üks adekvaatsemaid näitajaid, norm näitajad
Tänap kasutatakse väiksemaid ja mugavamaid mambraan-manomeetreid. Riva-Ricca meetodil leidis rõhutaseme, mille juures pulsituksed randmaarteril kadusid. Mansetirõhu langetamisel määras rõhutaseme, mille juures pulsituksed randmel olid jälle tunda. Süstoolse rõhu väärtuseks võttis nende rõhkude keskmise. b) Korotkovi meetod võimaldab leida nii süstoolse kui diastoolse rõhu. Avastas Krakovi tonid osaliselt kokkusustud arteris tekkivad kahinad. Selleks tõstetakse mansetirõhk kiiresti oodatavast süstoolsest rõhust kõrgemale (st õlavarreartes surutakse täiesti kokku kuni verevool selles lakkab) ja siis lagetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Kui rõhk mansetis langeb süstoolsest madalamale, tekib iga rõhu tõusu korral lühike terav kahin. Edasisiel rõhu langetamisel kvaliteet ja tugevus vähenevad kahinatel, sel hetkel kui kaovad on rõhk diastooli rõhust madalam. 24. Raku puhkepotentsiaali olemus?
mullide lõhkemisel vedeliku pinnal on kuuldavad räginad. 6 Suuremullilised märjad räginad bronhiidi korral. Alveolaarsed krepitatsioonid ehk kuivad krepiteerivad räginad viitavad kopsupõletikule (kuulda nagu juuste hõõrdumine) sissehingamise lõpul ja köhimisel, kui kokkukleepunud alveoolid avanevad. Pleurogeensed kahinad (hõõrdumiskahinad) viitavad pleuriidile. Kiuned on kõrgehelilised ekspiratoorsed helid. Võivad olla põhjustatud distaalsete hingamisteede obstruktsioonist, mida põhjustavad limaskesta turse, viskoosne lima ja bronhospasm (nt astma korral). Striidor on ülemiste hingamisteede obstruktsioonist tingitud kare madalaheliline inspiratoorne heli, kuuldav ka distantsilt (Kallas jt 1999).
südametooni, mis tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulatlusel e auskultatsioonil on kuuldavad I ja II südametoon. Südametoonide registreerimist nimetatakse fonokardiogrammiks (FKG), sellel on eristatavad ka III ja IV südametoon. Südametoonide kuulatlus annab arstile teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäieliku sulgumise või südameõõnte vaheliste avade ahenemise korral tekivad kahinad, nende järgi on võimalik klapirikkeid diagnoosida. Kaasajal kasutatakse südameklappide seisundi hindamiseks ultraheli abil tehtavaid uuringuid. 5. Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted, nende suurused sõltuvalt vanusest. Südame rütmi muutused. Löögisagedus on löögi kokkutõmmete arv minutis. (60-80) Löögisagedus puhkeolukorras sõltub kas sümpaatilise ja parasümp. Toonus on tasakaalus. Sümp toonuse ülekaalu korral kõrgem, parasümp
Südame maht on kuni 300ml verd. Ühe löögimaht on 60-80ml. Kehalise töö ajal võib maht tõusta kuni 140ml. Sõltub lihase tugevusest,vere kogusest. Südame minutinaht. 60-70x löök 1min. Rahuolekus on vere hulk 5-6l. Kogu organismist käib läbi verd 1min jooksul. Kehalise töö ajal ¼ pumpab 3ämbritäit verd. Mida suurem on hapnikuvajadus, seda suuremaks peab tõusma minutivajadus. Südamelihase kokkutõmbumine on südame tiputõige. Süstoolne toon-tekib süstoli. Kui toonides on kahinad, siis klapp ei sulgu hästi, veri tuleb läbi, südame toone on võimalikult üles kirjutada. Monograafia abil saab vaadata erinevaid südametoone. Tsüklite erinevus ei toni olla 20 % pikem, kui kaum siis ei tööta enam süda korrapäraselt, tekivad ekstra süstolid, lisa impulssid. Südame impulssi ja diastoli vahekord muutub ebaühtlaseks. Erutusejuhtesüsteemis on automatismi võime olemas, madalamatel on nõrgem, kui siinussõlemes impulsse pole, võivad alumised võtta üle
5. Kuidas uuritakse hingamist? Hingamise uurimine • Vaata, kas kannatanu rindkere liigub. • Kuula, kas ta hingab. • Kui rindkere liikumist ei näe ja hingamist ei kuule, katsu käeseljaga, kas tuleb hingeõhku. • Täiskasvanu hingab rahulikus olekus umbes 12-16 korda minutis. • Kui rindkere liikumist ei näe, hingamist ei kuule ja hingeõhu liikumist ei tunne, siis kannatanu ei hinga Hingamise kuulatlemine e. auskultatsioon (kahinad, häälitsused jne.) Aseta põsk kannatanu suu lähedale: o Kas tuleb hingeõhku? Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule– hingab vabalt. o Kas esineb mingit heli? Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Üksikud kramplikud sissehingamised – agonaalne hingamine (sage südameseiskumise korral). o Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. 6
pulmonaalarteri klappide sulgumisel tekkivad helid eraldi kuuldavad. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul. IV Südametoon tekib kodade süstooli ajal täitumisfaasi lõpul. Fonokardiogrammil (südametoonide registreerimisel kuulamise teel) näeme II ja IV südametooni ja arst saab kuulamisel teavet südameklapi seisundi kohta. Klappide mittetäielikul sulgumisel või südameõõntevaheliste avade ahenemisel tekivad kahinad, mille järgi on võimalikdiagnoosida klapirikkeid. (1) Südame poolt tehtav töö on käsitletav vatsakestes toimuvate rõhumuutuste ületamisena, mis vasakus vatsakeses on 0-st kuni 120-130mmHg-ni ja paremas vatsakeses 0-st kuni 25-30 mm Hg-ni. Diastolis langeb rõhk aordis 80 mmHg-ni ja kopsuarteris 8 mmHg-ni, seega vasak vatsake töötab kõrgrõhu- ja parem vatsake madalrõhusüsteemi pumbana. Verd liikumapanev
vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul, ja IV südametooni, mis tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulatlusel e auskultatsioonil on kuuldavad I ja II südametoon. Südametoonide registreerimist nimetatakse fonokardiogrammiks (FKG), sellel on eristatavad ka III ja IV südametoon. Südametoonide kuulatlus annab arstile teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäieliku sulgumise või südameõõnte vaheliste avade ahenemise korral tekivad kahinad, nende järgi on võimalik klapirikkeid diagnoosida. Kaasajal kasutatakse südameklappide seisundi hindamiseks ultraheli abil tehtavaid uuringuid. 5. Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted, nende suurused sõltuvalt vanusest. Südame rütmi muutused ja rütmihäired. Löögisagedus on löögi kokkutõmmete arv minutis. (60-80) Löögisagedus puhkeolukorras sõltub kas sümpaatilise ja parasümp. Toonus on tasakaalus. Sümp toonuse ülekaalu korral
seinte võnkumine täitumise faasis. IV-ndas südametoon , mis tekib kodade süstoli ajal täiumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulamisel on kuuldavad I (madalam , kestvam) ja II (kõrge, lühike) südametoon. Südametoonide registreerimist nim. fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon). Südametoonide kuulamine annab arstile teavet südame klappide seisundi kohta. Tekivad kahinad kui klappid täielikult ei sulgu või on tekkinud südameõõnte vaheliste avade ahenemine. Mehaanilised nähud südame talitlusel. *südametiputõuge südame kuju-, mahu- ja asendimuutuste koosmõju, info vasaku vatsakese kohta, *südametoonid- rindkerele kanduvad võnkumised, *arteriaalne pulss, *veenipulss- viited paremast südamepoolest, südamelähedastes veenides tekivad südametsükli vältel verega täitumise muutused. · Südametalitluse regulatsioon.
Füüsilise koormuse korral võib tugevneda. On helilise tämbriga nõrk (üks kuni kaks kraadi) ja lühike kahin (ei ulatu üle poole süstolist). (Lastehaiguste... 1986, Tunell 1998, Kallas jt 1999, Uibo jt 2010.) Patoloogia Südame auskultatsioonil sedastatav patoloogia • Südame rütmi muutus – arütmia, tahhükardia, bradükardia, galopprütm, ekstrasüstol. • Südame toonide muutus - tugevnemine, nõrgenemine. • Kahinate avaldumine - kahinad tekivad südame või südamest lähtuvate suurte veresoonte kohtades, kus veri voolab kiiresti läbi kitsa koha. Kahinaid on tugevamini kuulda pärast füüsilist koormust, palaviku korral, mil südame minutimaht suureneb ja verevool kiireneb, stenoosi süvenemisel kui stenoosi eri pooltes on suur rõhuvahe (nt aordistenoos). Suurest rõhuvahest tekitatud verevool (nt vasakust vatsakesest vasakusse kotta toimuv tagasivool, mitraalklapi puudulikkuse korral) tekitab suurema (kõrgema)
põhjuseks on turbulentne voolamine, mis tekib arteri mansetialuses ahenenud osas. Kui manseti rõhk on kõrgem süstoolsest rõhust, on arter kokkusurutud, verevool peatub ja toonid puuduvad. Kui manseti rõhk langeb madalamale süstoolsest rõhust, tekib iga pulsilöögi ajal lühike terav kahin. Kui mansetirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahel, on kahinate käitumine küllalt individuaalne. Kui mansetirõhk langeb diastoolse rõhuni, siis kahinad äkki tumenevad ja nõrgenevad kiiresti. Maali-Liina, jaanuar 2012 Automaatsetes vererõhumõõturites on kasutusel ostsillograafiline meetod. Selle puhul määratakse vererõhk süsteemis arter+rõhumansett tekkivate pulsituigete e ostsillatsioonide põhjal. Muudetakse vasturõhku, ning sellega muutub arteri transmuraalne rõhk ning ostsillatsioonide kuju ja amplituud. Kui arteri sein on
Areneb välja südame vereringe puudulikkus, kus koed ei saa piisavalt hapnikku Omandatud südamerikete (mitte kaasasündinud) sagedaseim põhjus on läbipõetud südame sisekesta põletik e endokardiid. See tekitab sisekestale armid. Lisaks võib tekkida äkiliste koormuste korral – tavaliselt tekib siis pigem puudulikkus, kuna klappe venitatakse välja. Klapi rikete korral muutuvad ka südame toonid – tekivad kahinad. Kahina iseloom sõltub sellest, mis laadi klapirikkega ja millise klapirikkega tegemist on. Kahinate ülesmärkimisel on võimalik teada saada, millise klapihäirega tegu on. Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt – nendega seotud patoloogilise protsessi olemus ja peamised tunnused. Isheemiatõbi – haigus, kus südamelihas ise kannatab puuduliku verevarustuse all ega saa oma tööks piisavalt hapnikku
peaks minema, läheb vähem verd o Areneb välja südame vereringe puudulikkus, kus koed ei saa piisavalt hapnikku Omandatud südamerikete (mitte kaasasündinud) sagedaseim põhjus on läbipõetud südame sisekesta põletik e endokardiid. See tekitab sisekestale armid. Lisaks võib tekkida äkiliste koormuste korral – tavaliselt tekib siis pigem puudulikkus, kuna klappe venitatakse välja. Klapi rikete korral muutuvad ka südame toonid – tekivad kahinad. Kahina iseloom sõltub sellest, mis laadi klapirikkega ja millise klapirikkega tegemist on. Kahinate ülesmärkimisel on võimalik teada saada, millise klapihäirega tegu on Südame Isheemiatõbi – haigus, kus südamelihas ise kannatab puuduliku verevarustuse all ega saa oma tööks piisavalt hapnikku. Selle tagajärjel ei suuda ta ka normaalse tugevusega verd ringesse paisata ja koed kannatavad hapnikuvaeguse all. Seega lisandub ka vereringe puudulikkus, =kogu südame vereringe puudulikkus
Definitsioon: modulatsioon on protsess ühe signaali (kahendsignaali) mõjutamiseks teise (moduleeriva) signaaliga. Digitaalandmete edastamiseks analoogtelefonikanalis tuleb seega 300-3400 Hz sagedusribas olevat kandesagedust mõjutada digitaalandmetega (nulli ja ühe väärtustega). Lihtsamalt öeldes- modemi ülesandeks on esitada bitijada sellisel kujul, et saaks selle piiratud sagedusribaga helikanalist läbi suruda. Inimkõrv suudab telefonikõnest raginad ja kahinad välja filtreerida, kuid bitid peavad olema kodeeritud nii, et need ilma moonutamata sihtmärgini jõuaksid. Selleks tarvitatakse mitmesuguseid kavalaid modulatsioonimeetodeid. Amplituudmodulatsioon (AM) Amplituudmodulatsiooni korral muudetakse kandesageduse amplituudi vastavuses moduleeriva signaaliga. Nagu näha jooniselt, varieerub sel juhul kandesageduse amplituud nullist kuni maksimumväärtuseni. Sagedusmodulatsioon (FM- Frequence Modulation)
eristatakse III- ndat südametooni, mille põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumise faasis. IV-ndas südametoon , mis tekib kodade süstoli ajal täiumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulamisel on kuuldavad I (madalam , kestvam) ja II (kõrge, lühike) südametoon. Südametoonide registreerimist nim. fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon). Südametoonide kuulamine annab arstile teavet südame klappide seisundi kohta. Tekivad kahinad kui klappid täielikult ei sulgu või on tekkinud südameõõnte vaheliste avade ahenemine. Mehaanilised nähud südame talitlusel. *südametiputõuge südame kuju-, mahu- ja asendimuutuste koosmõju, info vasaku vatsakese kohta, *südametoonid- rindkerele kanduvad võnkumised, *arteriaalne pulss, *veenipulss- viited paremast südamepoolest, südamelähedastes veenides tekivad südametsükli vältel verega täitumise muutused. Südametalitluse regulatsioon.
III- ndat südametooni, mille põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumise faasis. IV-ndas südametoon , mis tekib kodade süstoli ajal täiumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulamisel on kuuldavad I (madalam , kestvam) ja II (kõrge, lühike) südametoon. Südametoonide registreerimist nim. fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon). Südametoonide kuulamine annab arstile teavet südame klappide seisundi kohta. Tekivad kahinad kui klappid täielikult ei sulgu või on tekkinud südameõõnte vaheliste avade ahenemine. Mehaanilised nähud südame talitlusel. *südametiputõuge südame kuju-, mahu- ja asendimuutuste koosmõju, info vasaku vatsakese kohta, *südametoonid- rindkerele kanduvad võnkumised, *arteriaalne pulss, *veenipulss- viited paremast südamepoolest, südamelähedastes veenides tekivad südametsükli vältel verega täitumise muutused. · Südametalitluse regulatsioon.
Rinnakorv Ühepoolselt nõrgenenud Pneumotooraks hingamisheli Mõlemal pool suuremulliline märg Vasaku südamepoole puudulikkus rägin akuutse südameinfarkti tagajärjel Ühepoolne peene- kuni Pneumoonia keskmisemulliline rägin Pleura hõõrdumine Pleuriit Südamest kuuldavad kahinad Vatsakeste vaheseina defekt28 või südameklapi probleemid infarkti tagajärjel (harva) Piki roideid või paravertebraalsed Interkostaalne neuralgia, dorsalgia valupunktid. Kõht Vajutades valulik epigastrium29 Gastriit Jalad Ühepoolne või mõlemapoolne Aordi dissektsioon märk isheemiast (nõrgenenud
annaabi.ee 
