mida keegi ei tule sulle pakkuma ära parandada, vaid miski, mille parandust pead sa ise hakkama alustama ilma kellegi tõuketa. Just selleks on loodud korteriühistud- et lahendada taolisi probleeme. Kui inimesel on hakku ja vähegi tahtmist saab kõik tehtud, mis vaja. Tegusad kodanikud ei oota riigilt abi, vaid üritavad ise leida lahenduse. Seaduskuulekad inimesed aitavad riiki, sest nad näitavad teistele kaaskodanikele, et seadused pole rikkumiseks vaid kõikidele täitmiseks. Mitte ainult seaduskuulekus pole hea, vaid ka asjalikus. Elanike roll igas riigis on muuta seda paremaks.
juues tekib inimesel tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, mille tõttu on alkoholijoobes inimesed väga ohtlikud näiteks liikluses. Suuremate koguste ärajoomisel võib tekkida tugevad tasakaalu- ja mäluhäired. Iga inimese keha on erinev seega on ka nende alkoholitaluvus erinev. Mõned inimesed ei kannata alkoholi ja võivad liigse alkoholitarbise korral haiglasse sattuda või surra. Teised aga kannatavad väga suuri koguseid ja muutuvad näiteks vägivaldseks ja on ohuks kaaskodanikele. Alkoholi aitab kehast välja saada ainult aeg. Et vältida jäädavaid kahjustusi, tuleb vältida või piirata alkoholijoomist. Kui inimene on sõltuvuses alkoholist, on võimaluseks ka erinevad abigrupid või võõrutusravi. Mina kokkupuude alkoholiga ei ole olematu, kuna tähtpäevadel ja pühadel on ikka tulnud ette, kus suguvõsa klaasid kokku lööb. Väiksest peale olen kasvanud inimeste keskel, kes joovad alkoholi, ja seetõttu on alkohol ja alkoholijoobes
Kaimar Pihlapuu 1. 03. 2021 e-õppe tund. VALGUS ja VÄRVUS. 1.Valge valguse saamiseks tuli kokku liita punast, rohelist ja sinist valgust. Kui segada kokku aga punast, rohelist ja sinist õlivärvi, ei saa me valget värvi, ükskõik millises vahekorras värve segada. Miks? Õlivärvide segamisel värvused lahutuvad, sest näiteks punase värvuse korral me eemaldame (lahutame) valgest valgusest kõik teised värvused peale punase, sest ainult punane valgus peegeldub ja teised neelduvad. Kui segame juurde rohelist värvainet, siis eemaldame kõik teised värvused peale rohelise, seega ka punase ja sinise. Sinise värvi lisamisega eemaldame punase ja rohelise. See- 11 ga oleme eemaldanud kõik värvused, millele inimsilm reageerib ja tulemuseks ongi must värvus 2.Milliseid võimalusi on veel erinevat värvi valguste segamiseks peale valgusfi ltrite ja valge ekraani kasutamise? Värvuste segamiseks kasutatakse kettaid, mille erinevad sektorid on eri värvi. K...
aastasadade möödudes. Ka tuumapommi looja eesmärk polnud ju sadade tuhandete jaapanlaste hävitamine. Inimesed ise on olnud kurja juureks kasutades algset head mõtet oma kasuahnete eesmärkide saavutamiseks. Ilma tarkade ja ideederohkete inimesteta poleks meie ühiskond pooltki nii arenenud. Me ei naudiks tänapäevaseid mugavusi ja hüvesid, mida me oleme harjunud iseenesestmõistetavaks pidama. Riigid, see on inimesed, võlgnevad oma edu just neile oma edumeelsetele kaaskodanikele, kes on läbi aegade paistnud silma oma suurepäraste ideede ja leiutistega, nagu seda teevad ka inimesed, kes pole nii loovad, kuid saavad praegu mugavalt teki sisse kerituna diivanil telekast oma lemmikfilme vaadata. Kerti Liiva Tallinna Kuristiku gümnaasium 11a klass
Või hoopis tahetakse elada ebaausalt, kasutada inimesi ära. Elame stressirohket elu. Tihti jääb mulje, et lööme kõigele käega ja üritame lihtsalt kuidagi eksisteerida. Inimesed hoolivad teineteisest aina vähem. Usun, et sellises olukoras sobib avaldada oma tuttavatele rohkem armastust ja hoolivust. Peame üksteist rohkem aitama ning hoidma. Nii muutume rõõmsamaks ja soovime käituda ise rohkem abivalmilt. Lõpuks hakkame rohkem kasutama eetikareegleid, mis loovad meist hea eeskuju kaaskodanikele. Ajaloo vältel on eetika ehk kirjutamata reeglite kogu tublisti kasvanud. Tehnoloogiad arenevad ja sellega koos tekib neid juurde. Moraaliõpetus põhineb tavaliselt tsitaadil: ,,Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et Sulle tehakse." Nii ütles O.Wilde. Nõustun sellega täiesti. Tunneme, et kui meile tehakse kurja ning halba siis vaatame selle peale halvasti. Tundub, et tänapäeval ei suudeta nii palju mõelda sellele ning lähtutakse vaid oma huvidest
Mis paneb inimesi kiinduma ja sõltuma? Inimesed kiinduvad asjadesse kindla arusaama järgi. Ei kiinduta asja, mida ei taheta või millest ei hoolita. Inimese kiindumus võib olla hea kui ka halb. Inimene võib kiinduda asja niivõrd, et kui ta seda ei saa, mida tahab, siis ta võib käituta väga halvasti. Pahatihti on paljud kurjategijad kiindunud rahasse ja on selle saamiseks teinud kaaskodanikele liiga. Juhul kui inimene on kiindunud teise inimesse või isegi mõnda looma armastab inimene teda väga ja hoolitseb selle eest, et tema kiindumusobjektil oleks olla turvaline ja hea. Kiindumine ja sõltumine on tihedalt seotud. Inimene hakkab sõltuma sellest, millesse on ta kiindunud. Kurjategijad sõltuvad rahast ja armunud oma armsamast. Sõltumine millestki võib olla samuti hea või halb. Laps sõltub oma vanematest kuni täiskasvanuni saades
Õige inimese toiming suurendab lõbu, aga väär toiming vähendab. Bentham väitis, et kõik inimesed arvestavad ühtemoodi õnne määratlust. Kuna see lause tundus liiga segane, otsustas Bentham seda ka matemaatiliselt näidata. Iga konkreetne kogemus oli mõõdetav nelja faktoriga: 1. sagedus, 2. kestvus, 3. juhuslikkus 4. lähedus. Hiljem, et enam matemaatiliselt täpsemaks minna, lisas Bentham veel kolm faktorit: 1. viljakus, 2. rõvedus ja 3. mõju kaaskodanikele. Valiku tegemiseks mitme teguviisi vahel tuleb kõigepealt mõelda, milliseid naudinguid ja kannatusi toob kaasa esimene teguviis ning siis milliseid teine jne. Seejärel tuleb neid tagajärgi võrrelda. Naudingute võrdlemisel tuleb Benthami arvates arvestada järgmisi omadusi: 1. Intensiivsus (ingl intensity): intensiivsemad naudingud on väärtuslikumad. 2. Kestvus (ingl duration): kauemkestvad naudingud on väärtuslikumad. 3
Samuti ei tohtinud Nõukogude ajal avalikult jõule pidada. Ülle Madise arvab, et vabadus eeldab vastutusvõimelist inimest, ta räägib ,,Filosoofid on öelnud, et tavaline inimene peab elama reglementeeritud elu. Kui piiravat reegilit pole ,siis inimene kipub endale ja teistele liiga tegema." Ülle Madise toetab valgustaja filosoofe, kes arvavad, et vabadus on inimeseks olemise tuum ja alus. Arvan samuti, et inimene peab olema vastutusvõimeline, ei tohi mõtlemata teha tegusid, millega kaaskodanikele kahju põhjusatatakse. Kui inimestel on ühtsed reeglid, siis vaba ühiskond toimib suurepäraselt, inimesel peab olema teadmine, mis on õige, mis vale. Mina arvan , et inimene sünnib siia ilma vabana, aga koos vabadusega tulevad juba lapseeas kohustused ka vabas ühiskonnas, lapsi õpetatakse varakult hambaid pesema, viisakalt suhtlema, korralikult söögilauas käituma, teiste inimestega arvestama. Lasteaias on väiksemad kohustused, koolis juba suuremad, lisaks käitumisele tuleb palju
Suurim heaolu suurimale arvule inimestele, oli utilitaristide deviis. Bentham väitis, et kõik inimesed arvestavad ühtemoodi õnne määratlust. Kuna see lause tundus liiga segane, otsustas Bentham seda ka matemaatiliselt näidata. Iga konkreetne kogemus oli mõõdetav nelja faktoriga: 1. sagedus, 2. kestvus, 3. juhuslikkus 4. lähedus. Hiljem, et enam matemaatiliselt täpsemaks minna, lisas Bentham veel kolm faktorit: 1. viljakus, 2. rõvedus 3. mõju kaaskodanikele. Valiku tegemiseks mitme teguviisi vahel tuleb kõigepealt mõelda, milliseid naudinguid ja kannatusi toob kaasa esimene teguviis ning siis milliseid teine jne. Seejärel tuleb neid tagajärgi võrrelda. Naudingute võrdlemisel tuleb Benthami arvates arvestada järgmisi omadusi: 1. Intensiivsus (intensity): intensiivsemad naudingud on väärtuslikumad. 2. Kestvus (duration): kauemkestvad naudingud on väärtuslikumad. 3
Augustin oli kuuest lapsest vanim. Tema vanemad olid tähelepanuväärsed omaduste poolest, mis lasevad nende elulugu kui alla kuueteistkümneaastastele prantsuse koolitüdrukutele määratud magusat armastusromaani, mille kangelane ja kangelanna on nii puhtad ja meelelisuseta nagu inglid taevas.Niisuguste vanemate puhul pole midagi imestada, et ka Cauchyst sai veendunud katolitsismi pooldaja. Tundub, et talle meeldis kannatada oma religiooni pärast. Tema alaline palvetamine käis kaaskodanikele närvidele. Haridus Augustin Louis Cauchy sai oma alghariduse isalt, kes tema ja ta õdede/vendade hariduse eest hoolt kandis. Cauchy isa kirjutas ise õpikud, mõned neist värssides. Suur osa õppetundidest kulus aga religioonile, milles ka ema innukalt abi osutas. Kolmeteistkümne aastaselt avanes noorel Cauchyl astuda Pantheoni Keskkooli, kus ta varsti võitis kõik auhinnad, mis olid välja kuulutatud kreeka ja ladina keele alal ning teistes humanitaarainetes.
Demokraatlikes riikides kaitstakse enim indiviidi vabadusi: valiku- ja sõnavabadus ning võimalus eneseteostuseks. Kõigil on võimalus valida endale meelepärane töökoht ja ise otsustada, mida oma ajaga teha. Nagu Bentham soovis on vabadused piiratud, kui need põhjustavad teistele kannatusi. Kellelgi pole õigust vähendada kellegi teise vabadust(orjastamine, vangistamine, tapmine). Ka narkootikumid on keelatud põhiliselt seetõttu, et narkouimas inimene võib osutuda kaaskodanikele väga ohtlikuks. Siiski on ka lisapiiranguid, mida Benthami filosoofia heaks ei kiida. Näiteks kohustuslik turvavöö kaitseb ainult inimest ennast ehk riik on teinud otsuse, mis on inimesele parim, vaatamata loogikale, et inimene ise teab kõige paremini, mis talle hea on. Teine põhiline väide on kõigi inimeste võrdsus. Ka see on praegu ühiskonnas selgelt kehtiv arusaam. Näiteks Eesti põhiseaduses on kirjas: „Kõik on seaduse ees võrdsed
'' Demokraatiasse suhtus ta põlgusega - sest rahvamass ei tea, mida tahab. Klassikaline periood 5-4 saj eKr Atika periood-keskuseks on Ateena Sofistid - toovad pöörde filosoofias (sophos=tark) teema - inimese sisemaailm (varem oli välismaailm) Sofistid tekivad, sest ateenas tekib antiikdemokraatia. Otsused võeti vastu Rahvakoosolekul(ekleesia) - 20. aastased meeskodanikud. Otsused sõltusid inimeste veenmisoskusest Sofistide tegevuseesmärk -> õpetada kaaskodanikele kõnekunsti ehk retoorikat. Hakkasid õpetuse eest raha nõudma sp hakati neisse natuke negatiivselt suhtuma. Sofistidesse suhtutakse kriitiliselt -> nende jaoks polnud oluline tõde, vaid veenmisoskus Sofism - kaval järeldus, pettejäreldus, mis tundub esmapilgul õige olevat, kuid kubiseb loogilistest vigadest. Paradoksid - seisukoht, mis võib olla õige kui ka väär Järeldused: a)tulemus võib olla vastuolus kaine mõistusega
· ARENG - Õpin kogu elu ja jagan saadud teadmisi teistega; Julgen katsetada, eksida ja vigadest õppida; Otsin võimalusi, mitte vabandusi PÄÄSTETEENISTUSE EETIKAKOODEKS 1. Abivalmidus ja julgus a. Päästetöötaja on abivalmis ning aitab ka väljaspool tööaega hädasolijat b. Päästetöötaja tegutseb ja käitub kooskõlas päästeteenistuse missiooniga c. Päästetöötaja ei mõtle abi osutades omakasule d. Päästetöötaja on alati valmis andma kaaskodanikele professionaalset nõu 2. Avatus A.Igal päästetöötajal on õigus ametkonna siseselt öelda välja oma arvamus, juhtida tähelepanu ebakõladele ja rääkida kaasa ametkonda puudutavate otsuste langetamisel b. Päästetöötaja on alati valmis oma tegevusest aru andma, lähtub juhtimisotsuste tegemisel läbipaistvuse põhimõttest, langetab otsuseid, mis on üheselt mõistetavad kõigi jaoks ning selgitab nende tagamaid
katkuseisukord ning linn suleti. Teine peatükk · Sellest ajast peale sai katk nende ühiseks asjaks · linnamüüride sulgemise kõige tähelepanumaks üllatuseks oli see, et see lahutas omavahel inimesed, kes polnud selleks ette valmistatud- emad ja lapsed, armastajad, abikaasad · ei tohitud kokku saada, ega kirju vahetada · linn isoleeriti · esimene asi mille katk kaaskodanikele tõi, oli pagulaspõli · katku kolmas nädal oli nõunnud 302 ohvrit · linnas oli 200 000 elanikku · viies nädal 321 juhtumit · kuues nädal 345 ohvrit · kuu lõpul tulid nähtavale tõsised muudatused prefekt võttis tarvitusele abinõud, mis puudutasid autoliiklust, ja varustamist toiduainetega toiduainete müüki piirati, bensiini hakati andma kaartidega, koustati elektrienergiat kokku hoidma, luksuskauplused sulgesid
Augustin oli kuuest lapsest vanim. Tema vanemad olid tähelepanuväärsed omaduste poolest, mis lasevad nende elulugu kui alla kuueteistkümneaastastele prantsuse koolitüdrukutele määratud magusat armastusromaani, mille kangelane ja kangelanna on nii puhtad ja meelelisuseta nagu inglid taevas.Niisuguste vanemate puhul pole midagi imestada, et ka Cauchyst sai veendunud katolitsismi pooldaja. Tundub, et talle meeldis kannatada oma religiooni pärast. Tema alaline palvetamine käis kaaskodanikele närvidele. Cauchy noorus langes revolutsiooni verisemaisse ajajärku. Koolid olid suletud. Et konvent ei tundunud algul vajadust teaduse ja kultuuri arendamise järele, laskis ta haridusel ja teadlastel kas nälga surra või siis vedas nad giljotiinile. Ilmselt ähvardavast ohust pääsemiseks kolis Cauchy seenior oma perekonnaga maamajja Arcueil' külas. Seal ootas ta hirmuvalitsuse lõppu ja toitis end ning oma perekonda vähenõudlikult puu- ja aedviljaga
Valitseja huvi = avalik huvi. Tavainimeste huvi mitte üksnes vähetähtis, vaid ebakõlas terviku huvidega. Ei tule kaaluda ühiseid huve privaathuvide vastu, vaid üksnes erinevaid ühiste huvide vorme omavahel. Friedrich II: idealistlik, valgustusest mõjutatud poliitiline teooria. ,,Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt ning täiesti omakasupüüdmatult, justkui ta peaks iga hetk aru andma oma kaaskodanikele". Pragmaatiline (praktilist külge rõhutav, kasu silmas pidav) välispoliitika. OTSUSTAMINE 1) Valitsejakoolituse teooria ja praktika varauusajal Varauusajal ,,moodsa riigi kujunemine" (16.-17. saj). Riigi kompetentsi laienemine. Võimu koondamine suverääni kätte. Seetõttu: üksikisiku või väikese grupi otsustel väga suur kaal. Probleem: kuidas tagada otsuste kvaliteet? (kompetentsus + kiirus). Otsuste eesmärk: ,,ühishüve" tagamine (erahuvide vältimine)
faas ja pidev ülesanne. Sokratese arvates oli temale jumala poolt pandud kohustuse täitmine tema kaudu vahendatud jumala abi inimestele, et vabastada nad eksiarvamusele põhinevast intellektuaalsest enesegarahulolust ja teha nende teadmine selle abil arenevaks. Paljudele Sokratese vestluskaaslastele aga ei meeldinud sugugi, et nende teadmatusele avalikult osutati. Seetõttu kutsus see, mis Sokratese silmis oli tema poolt kaaskodanikele osutatud teene, viimastes esile hoopis vaenu Sokratese vastu. Iseäranis suurt pahameelt põhjustas aga see, et osa noorukeid asus Sokratest matkides samuti väljapaistvate inimeste teadmatust paljastama. Siit olevatki Sokratese kaitsekõne kohaselt välja kasvanud ametlik süüdistus – Sokrates rikkuvat noorsugu, ja kuna ta filosoof olevat, siis küllap ta – nagu filosoofide puhul sagedasti oli ette tulnud – ei tunnista jumalaid, mida linna poolt austatakse (see oli teiseks
See nägi ette positiivsete seaduste eiramist ,,riigi huvides". Eristada tuli avalikku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi= avalik huvi. Tavainimeste huvi ebakõlas terviku huvidega Idealistlikku, valgustusest mõjutatud poliitilist teooriat kasutas Friedrich II. Kuigi oma teoses ,,Anti-Macchiavell" kirjutas ta, et "Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt ning täiesti omakasupüüdmatult, justkui ta peaks iga hetk aru andma oma kaaskodanikele", teostas ta pragmaatilist välispoliitikat: 1740 Preisi kallaletung Austriale (1. Sileesia sõda). "Leiutage ettekääne!" Voltaire jt. valgustajad äärmiselt pettunud Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testament ütleb, et enne sõdimist tuleb pakkuda rahu. Kui rahu vastu võetakse (linna poolt) ja väravad avatakse, siis peab kogu see rahvas olema vallutajale töökohustuslik ja teenima teda. Kui rahvas aga rahu ei tee, vaid valmistub sõjaks, siis tuleb teda piirata
(1740), “Essee valitsusvormidest” (publ. 1777). Suhtles Voltaire’iga Rooma stoitsistlik doktriin (Cicero): maailmas kehtivad universaalsed, “Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt mõistuslikud reeglid ning täiesti omakasupüüdmatult, justkui ta peaks iga hetk aru andma oma Mõistuslik inimene <-> loom. Sõda on kõrvalekalle Millal õigustatud? kaaskodanikele” 1) Enesekaitseks. Kaasneb karistusõigus. Pragmaatiline välispoliitika: 1740 Preisi kallaletung Austriale (1. Sileesia 2) Toimepandud ebaõigluse heastamiseks sõda). “Leiutage ettekääne!” Voltaire jt
saatus on heitlik ja peatselt saabub vanadus ning surm. Mitmed poeedid uskusid, et jumalate meelepaha ja õnnetusi saab vältida mõõdukuse ja vaoshoitusega. Kes ei ilmuta ülemäärast edevust ja ülbust, selle vastu on jumalad armulised. Kiire edu toob kaasa ka kiire languse, seevastu mõõdukus tagab püsiva pikaajalise edu. Ühe kuulsama kreeka poeedi, Ateena seadusandja Soloni meelest tuli nende tõekspidamiste järgi korraldada ka riigielu. Ta heitis oma luules kaaskodanikele ette saamahimu, äärmuslikke seisukohti ja ühiste huvide eiramist, enda poliitilist tegevust kujutas ta aga kuldse kesktee järgimisena riigi kui terviku huvides. Väga armastatud olid spordivõistluste võitjate auks loodud laulud, mida koorid kandsid ette kas juba võistluspaigas või siis võitja saabumisel kodulinna. Kõige kuulsamaks selliste poeemide autoriks tõusis V sajandi esimesel poolel eKr tegutsenud koorilüürik Pindaros. Paljud peavad teda silmapaistvaimaks Kreeka lüürikuks
nimepaneku protokollidesse kantud kuju. Kuna protokolliti enamasti saksa keeles ja vanas kirjaviisis, leidus rohkelt eestikeelsete nimede moonutusi, ka olid paljud tol ajal pandud nimed võõrkeelsed (eelkõige saksakeelsed). Leidus segakeelseid, samuti omakeelseid, kuid kõlbeliselt kohatuid nimesid. 3.2 Isikunimekorralduse areng 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani 1888. a avaldatud senati otsuse kohaselt võimaldati perekonnanime muuta, kui see oli inetu ja sündsusetu ning andis kaaskodanikele alust nimekandjat pilgata. Avaldus tuli esitada keisri nimele, kes otsustas nimemuute ( , 87, 1888, . 799). Asjaajamise keerukus ja tasulisus ilmselt hoidis ära massilised nimemuuted (Prii- ehk liignimede muutmisest, kaotsi-läinud priinimede kui ka vanade maksmapanemisest. Olevik 7.04.1904, nr 14). 3. juunil 1891 kinnitas keiser riiginõukogu otsuse, mille kohaselt tuli alates 1. jaanuarist 1892 hakata ev. luteriusu kogudustes kirikuraamatuid vene keeles pidama
olukorrale kas õiglusest või kasust. Richelieu: kasutab head riigi huvi ära, eirates positiivseid seadusi ,,riigi huvides", sest tuleb eristada avalikku ja erahuvi. Valitseja huvi on avalik huvi ja seega tähtsam kui indiviidi erahuvi, mis on ebakõlas terviku huvidega. Friedrich II: valitseja on rahva teener, kes peab alati vooruslikult ja moraalselt käituma, pööramata tähelepanu omakasule, nagu ta peaks igal hetkel aru andma kaaskodanikele. Lähtus pragmaatilisest välispoliitikast. Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest VT: Sõdida tuleb jumala käsul, kui jumal on end ilmutanud ja käskinud naabrite vastu sõdida. Sõdida tuleb uskmatutega, et nad ei teeks pattu jumala vastu. Uskmatute linnade hävitamine, meeste tapmine ja paljaksriisumine on õigustatud. Samas on 10 käskude seas ,,Sina ei pea mitte tapma". UT: Tapmine ja üldine vägivald on keelatud (keera teine põsk, headusega võidad kurjuse)
Friedrich II (171286, kuningas 1740) · Idealistlik, valgustusest mõjutatud poliitiline teooria: "Anti-Machiavell" (1740), "Essee valitsusvormidest" (publ. 1777). Tihe suhtlus Voltaire'iga. Kuna F. Oli valgustatud peab rakendama monarhiat · "Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt ning täiesti omakasupüüdmatult, justkui ta peaks iga hetk aru andma oma kaaskodanikele." · Pragmaatiline välispoliitika: 1740 Preisi kallaletung Austriale (1. Sileesia sõda). Head põhjust polnud "Leiutage ettekääne!" ( ,,Eesmärk pühendab abinõu.")Voltaire jt. valgustajad äärmiselt pettunud IX loeng 23.11.12 Sõda ja rahu. Riikidevaheliste suhete normatiivsed alused Põhiprobleem · Tapmine lubamatu sõjas tapmine lubatud? Kuidas sõda moraalselt õigustada? · Selle küsimusega tegeleb "ius bello" (,,sõja õigus"). Jaguneb kaheks:
mõju vähenes. Hegemoonia tõi kaasa muutuseid Sparta ühiskonnas. Tihedad suhted teiste kreeklaste ja Pärsiaga vähendasid ühiskonna suletust; järjest enam hakati kasutama traditsiooniliselt taunitud hõberaha (hiljem räägiti, et rikkus olevat spartalased ära rikkunud). Samas oli spartiaatide hulk vähenenud. Seda põhjustasid inimkaotused sõdades, kuid ka paljude spartiaatide laostumine, oma jaosmaa (klerose) loovutamine rikkamatele kaaskodanikele ja väljalangemine "võrdsete" kogukonnast. 4. sajandi teisel poolel oli spartiaate veel vaid umbes 1000. Kodanikest sõjamehi tuli asendade palgasõduritega, mistõttu 4. sajandi Sparta armee koosnes, nagu teisteski riikides, enamuses palgaväelastest. Loomulikult ei jätnud see armee võitlusvõimele mõju avaldamata. Peloponnesose sõja ajal sõlmitud liidusuhted Pärsiaga jahenesid pärast sõja lõppu.
annaabi.ee 
