ÜLESANDE TÄITMISEKS! elule ja arengule hoida oma tervist riigi abile kui ta seda vajab austada oma vanemaid ja kasvatajaid haridusele usuvabadusele aidata oma vanemaid ja mõttevabadusele sugulasi abile ja hooldusele täita koolikohustust austada riigikorda ja isiklikule elule ja seadusi sõprusringile puhkusele ja jõudeajale käituda lugupidavalt kaasinimestesse hooldada ennast ja osaleda järgida väärika käitumise pere toimetustes reegleid
Vastutustundlik töösse suhtumine puudutab sel juhul ainult elektriku ennast. Aga kui elektrik läheb lõunale ja jätab tööplatsi laokile ligipääsetavaks teistele on see väga vastutustundetu kaasinimeste suhtes Sinna võib sattuda laps või mõni kaasinimene kellel ohust aimugi pole. Nii võivad nad midagi valet puudutades surma saada. Siduv blokk-ametid räägitud ,Nüüd halvad harjumused Inimese, mis ameteid nad ka ei pea, peavad suhtuma vastutustundega oma töösse ja ka kaasinimestesse. Alati tuleks arvestada teiste inimeste olemasoluga enda kõrval. Suitsetamine Suitsetamine mittesuitsetajate kõrval, või laste juuresolekul on samuti ülimalt vastutustundetu.. Vastutustundetud on noored naised, kes suitsetavad rasedana või kohati imetamise ajal. Nii rikutakse ju väikse inimese tervist. Laps ei saa või ei julge öelda, et see talle ei meeldi. Piisab ainult ühest vastutustundetult visatud konist ,et hävitada
Kohtujärgses: õigus nõuda kiiret ja avalikku protsessi; õigus süütuse presumptsioonile; õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel; poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine; enesesüüdistuse välistamine. 4. Kodanikuõigused ja inimõigused Inimõigused peegeldavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale. Inimese rahvus, nahavärv, keel, usk, jõukus või kodakondsus ei piira tema inimõigusi. Vabadus, lugupidav suhtumine kaasinimestesse, normaalsed elutingimused, võimalus oma elu korraldada põhimõtted, mida hindavad kõik rahvad. Kõikjal ei tõlgendata inimõigusi täpselt ühtemoodi. Riigis valitsev ideoloogia, majanduslikud olud ja traditsioonid mõjutavad seda, kui palju riik pingutab inimõiguste tagamiseks. Inimõigused jaotuvad: Põhiõigused; poliitilised õigused; sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; kultuurilised õigused. Kodanikuõigused seonduvad põhiseadusliku korra ja riikliku julgeoleku tagamisega
Ning siis tuleb lihtsalt leppida valitud poliitikaga, mis ei vasta ootustele. Inimesed ei oska esitada omapoolseid argumente või ettepanekuid ajakirjanduses. Nii kritiseeritakse valitsust ja poliitikuid kuigi ei vaevuta isegi päevaprobleemidega ennast kurssi viia. 5. Mida nimetatakse inimõigusteks? Miks on neid vaja? Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Inimõigusi on vaja kuna nende põhimõtete järgimine annab vabaduse, lugupidava suhtumine kaasinimestesse, inimväärsed elutingimused. Need annavad inimestele õigused. 6. Nimeta olulisemad (2-3) põhiõigused, poliitilised õigused, majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused ja kultuurilised õigused. Põhiõigused: • Õigus elule. • Õigus perekonnale ja eraelule. • Õigus vabadusele, võrdusele ja isikupuutumatusele. Poliitilised õigused: • Usu ja mõttevabadus. • Sõnavabadus. • Liikumisvabadus. Majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused: • Õigus tööle ja puhkusele
inimene peab loomulikuks vajadust suhtuda osavõtuga kõigi elusolendite saatusesse. Schweitzeri arvates nõuab aukartus elu ees peamiselt sedasama, mis armastuseetikagi. Ainult, et aukartus elu ees annab armastuskäsu põhjendatuse ja nõuab kaastunnet kõikide elusolendite vastu (armastuseetika õpetab meile õiget suhtumist ainult teistesse, aga mitte iseendasse). Ainult aukartusel elu ees põhinev eetika on täielik. Eetika, mis käsitleb ainult inimese suhtumist kaasinimestesse, võib olla väga sügav ja elujõuline, kuid ta jääb poolikuks. Nii pidi inimene paratamatult selleni jõudma, et mõistis hukka teist liiki elusolendite karistamatu südametu kohtlemise ja nõudis eetikalt halastust neilegi. Aukartus elu ees kätkeb elementaarse vastutuse mõistet, mis tuleb inimesel esmalt omaks võtta. Vastutuses peitub jõud, mis sunnib meid õilistama oma individuaalseid, ühiskondlikke ja poliitilisi veendumusi. Eneseteadlikuks saanud
Kui mõned rikkad inimesed tunnevad tänu rahale võimu, siis teised võivad hakata tundma ennast väiksena. Tihti võib paksu rahakotiga inimene muutuda arglikuks ning inimestest eemale tõmbuda. Ka tema sooviks leida armastust, kuid kardab, et teised suhtlevad temaga vaid raha pärast. Seetõttu ei julgetagi end kellegagi siduda, sest kardetakse lihtsalt haiget saada. Raha mõjutab päris palju suhtumist kaasinimestesse. Näiteks, kui inimene on rikas, võib ta muutuda tähtsaks ja upsakaks. Ta tunneb, et kuulub kõrgemasse klassi, ja peab teisi, mitte nii jõukaid, mingil määral oma alamaks. Muidugi hakatakse rahaga uhkustama, miks nad peaksidki oma rikkust varjama. Jällegi tulevad mängu kallid autod, uhked majad, luksuslikud puhkusereisid. Samas võibki vaesemal inimesel tekkida mingil määral alaväärsuskompleks. Kuna nii uhkeid asju ei omata, võib kaduda julgus teistega suhelda
mis jäi lõpetamata. Ta töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse ''ilmamaa''. Abiellus Katre Ligiga ja neil on 6 last. Hetkel tegeleb Runnel oma loominguga ja on ikka veel kirjanik. Looming Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu ''Maa lapsed'' (1965) ilmus kassetis ''Noored autorid'' III, teine kogu ''Laulud tüdrukuga'' (1967). Mõlemates teostes on räägitud maaelust, mis on ka mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus ''Avalikud laulud'' (1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Runnel on veel kirjutanud väga palju teoseid. 2009. Aastal andis ta välja ''Videviku'', mis on väga kuulus noorte seas. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Hando Runnel ise on öelnud : "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna
Kogu kursuse vältel püüan ma lähtudagi põhimõttest, et see esialgu huviavana tunduv aine, ei muutuks pelgalt kohustuseks see valikaine läbi teha, vaid oleks siiski ka huvitav ja paneks kaasa mõtlema. Oma tunnid püüan üles ehitada nö arutlevas stiilis, et pakun teema välja ja proovin õpilasi selle teemaga nö isiklikult suhestada. Orissaare Gümnaasiumi õppekava järgselt on õppe ja kasvatuse üldeesmärk isiksuse kujunemine, kes: 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd; 3) toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut; 4) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest; 5) tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga; 6) tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt;
,,Mõtelda on mõnus" (1982) ,,Taadi tütar" (1989) Proosakogu ,,Juturaamat" (1986) Esseistika ja kriitiline looming: ,,Ei hõbedat, kulda" (1984) ,,Mõõk ja peegel" (1988) ,,Isamaavajadus" (1991) ,,Suureks saamine" (2004) Muu: ,,Jooksu pealt suudeldud" (1998) Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga" Mina valisin luulekogu nimega ,,Laulud tüdrukuga". Selle kirjutas Hando Runnel, mis tuli välja aastal 1967. Luulekogu sisaldab maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Valisin selle luulekogu sellepärast, et see tundud huvitav ja omapärane. Kuigi ma arvan, et kõik ta teosed on omapärased ja huvitavad. Iga teos erineb teisest jne. Arvan, et see luulekogu on rohkem suunatud lastele, sest siin on selline lapselik tekst. Aga ka täiskasvanud loevad seda. Kasvõi siis oma lastele. Hando Runnelil on iga luuletus eri moodi selles luulekogus. Mõndades luuletustes on lõpus riimuvad sõnad. Mõndades täiesti suvaliselt on järjestus ja ja lõpp
Sagedaste surmamotiivide eluliseks taustaks on isa varajane surm (1949 Amblas). On ka eesmärgita huumorit ta luules, on ka selgesuunalist ühiskonnairooniat. Mõnedest üldinimlikest teemadest hoolimata on H. R. luule lokaalne, eesti rahvuse, eestikeelse lugejaskonna enesetunde-luule.“ Esimene kogu “Maa lapsed” (1965) ilmus kassetis “Noored autorid” III, teine kogu “Laulud tüdrukuga” (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus “Avalikud laulud” (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Kogu “Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks” (LR 1972). Luuletaja mina ja ühiskonnakorra vahelisest eetilisest konfliktist tulenev psüühiline pinge otsib lahendust lõõpivais “Laadalauludes”.
isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 2. Missuguste alusväärtustega teil siin tegeletakse? §4. Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd; 3) toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut; 4) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest; 5) tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga; 6) tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste
kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Tartu linna aukodanik 2002. aastast. Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu "Maa lapsed" (1965) ilmus kassetis "Noored autorid" III, teine kogu "Laulud tüdrukuga" (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus "Avalikud laulud" (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Runneli poeetikavõttestik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstiluule sõnastus- ja vormielemendid. Need poeetilised kujutamisvahendid on rahvapärase elutunnetuse avamise teenistuses ning tagavad värsi originaalsuse, sageli laululisuse. Kujund
nähtud, saab vaid loota, et keha sind alt ei vea ja kasutada seda mis sul on. Hoolmitata kurnatusest leiame jõuvarusid, mida rakendada. Mõistus genereerib geniaalseid ideid ja seda selleks, et kaitsta ennast ja lähedasi. Meie ilu ja võlu. Ta sülitas ookeani ja ütles:"Sööge, galano'd Ja nähke und, et olete mehe tapnud. Üksindus on vahel palju vajalikum kui seltskond. Sellistel hetkedel võivad määravaks saada meie usk kaasinimestesse, sest just nemad ühes unistustega annavad jõudu, et vee peal püsida. Tundes, et ka kõige kaalukama võidu võib nurjata kaotus ning seejärel on kurgus veelgi kibedam maik, vajame tröösti, mida ei suuda alati endale ise pakkuda. Soe tunne on südames ka kaugustes. (kellegi blogi) Ernest Hemingway teose "Vanamees ja Meri" keskseks tegelaseks on kalur Santiago, keda kujutatakse pealmiselt kahes plaanis - tema õnnelik, kuid vaesusest armetu elu Havanna
rahuarmastav, juhitud, usaldatav, ühtlane, rahulik. ·Meanhoolik: kõrge tundlikkus, vähese töövõimega, tujutu, kartlik, jäik,kaine,pessimistlik, reserveeritud, seltsimatu, rahulilk. 14.Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud kindel käitumislaad, inimese püsivate ja oluliste psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon, mis väljendab inimese suhtumist, avaldudes tema käitumises ja tegudes. Iseloom koosneb iseloomujoontest, mis väljendavad suhtumist kaasinimestesse, iseendasse ja töösse. 15.Võimed. Intelligentsus. Võimed arenevad ja avalduvad tegevuses. Võimed soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist, kuid ei ole ise teadmised ja oskused. Võimete aluseks on algmed. Võimekuse tasemed:andekus, talent, geenius. Võimete liigid: ·üksikvõime-seotud mingi psüühilise protsessi või seisundiga ·erivõime-teatud valdkonna. Nt: muusika jne ·üldvõimed- nt: loovus jne
Hulk tema luuletusi on tuntud ka rahvalike lauludena. Runnel on ise öelnud: ,, Kui luuletus saab viisi, on nagu saaks tütar mehele. Midagi tuleb juurde, aga midagi kaob ka ära". Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu "Maa lapsed" (1965) ilmus kassetis "Noored autorid" III, teine kogu "Laulud tüdrukuga" (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus "Avalikud laulud" (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. "Kõrtsilaulude" tsüklist alates avanevad pingete tagamaad ning kõnesse tulevad kirjutamisaja valuprobleemid. Vastandlikud meeleolud ja tundmused väljenduvad ka kogus "Mõru ning mööduja" (LR 1976). On võimetustunnet, tüdimust, masendust "päeva mürgisest viljast",
Põhitõed: * Kiirabi väljakutse telefon on 112, püüa rääkida päästekorraldajaga rahulikult, nii saabub abi kiiremini. * Eluohtlik seisund: pole teadvust, hingamist ja pulssi või on suur verekaotus. * Nikastatud, põrutatud, nihestusega või luumurruga jäsemele asetan külma, viinakompressi EI kasuta. * Voolu alla jäänut EI lähe päästma paljaste kätega. * Uppujale lähenen selja tagant. * Abistades püüan olla rahulik, ei tekita paanikat. * Kaasinimestesse suhtun hoolivalt. NB! rahvusvaheliste elustamisjuhiste kohaselt ei ole elustamisel enam vajalik kunstlikku hingamist teha, vaid piisab korralikust südamemassaazhist umbes poolteist kuni kaks korda sekundis ehk 100 korda minutis. Muidugi tuleb hingamisteede avamise võtteid ikkagi kasutada. Elustamist alustatakse sellisel juhul kui teadvusetul inimesel on süda seiskunud. Sellisel juhul puudub ka hingamine ja ebasobiva kehaasendi tõttu võivad hingamisteed olla sulgunud
fašistlikud diktaatorid oleksid olnud tegelikult tema loominguga tuttavad. Machiavelli andis oma panuse keele- ja teadmistekunsti läbi "makjavellismi" , mis on tänaseks omandanud tähenduse, mille kohaselt poliitikas on tähtis ainult tulemus ning indiviid ei pea oma poliitilises tegevuses tundma end moraalinormidest ahistatuna. Psühholoogid tähistavad terminiga "amoraalset, salakavalat suhtumist kaasinimestesse, millega kaasneb küüniline arvamus nende tegusid juhtivatest motiividest", või "usku, et inimesi saab juhtida meelituste, ähvarduste ja tüssamiste abil; püüdu sellist juhtimist ellu rakendada". Tuleb siiski tõdeda, et makjavellism kui nähtus eksisteeris ammu enne Machiavellit ja seda võib pidada niisama vanaks kui poliitikat. Juba Cicero ja Tacitus väitsid, et ühiskonna heaolu (utilitas rei publicae) nimel on moraaliseaduste rikkumine lubatav. (Tomson, 2000-2011)
mitte iseendasse Armastuseetikas ei saa tuletada õiglusnõuet, üht eetilise isiksuse põhielementi. Tegelikult aga nõuab aukartus, millega me iseenda eksistentsi peamesuhtuma, meid alati iseendale truuks jääma - loobuma tesklusest, millest meil ühes või teises olukorras kasu võiks olla, mitte alla vanduma võitluses täiesti õiglaseks jäämise eest. Ainult aukartusel elu ees põhinev eetika on täielik. Ta on seda igas suhtes. Eetika, mis käsitleb ainult inimese suhtumist kaasinimestesse, võib olla väga sügav ja elujõuline. Juba hakatakse tunnistama, et aukartusel elu ees põhinev eetika, mis nõuab headust kõikide elusolendite vastu, vastab mõtleva inimes loomulikule tunnetusele. Eetiline suhtumine läbi kõigesse elavasse saavutame vaimse sideme universumiga. Maailmas on elutahe iseendaga konfliktis. Meis teeb ta rahu iseendaga. Maailmas 8 elutahe avaldub, meis ta ilmutab end
Hinge kinni hoides ja aeg-ajalt õhku ahmides annate märku ärevusest või pinge kuhjumisest. Pinnapealne hingamine näitab sageli, et mõtlemine on tunnetest ära lõigatud. Sügavaid hingetõmbeid seostatakse tunnete ja tegevusega. Igapäevaste asjaajamiste keskel võiks korraks aja maha võtta ja uurida kuidas te hingate ja mida parasjagu tunnete. Hingamisrütmi muutes saab sageli ka oma enesetunnet muuta. Välimus Välimuses avaldub inimese suhtumine endasse, aga ka kaasinimestesse. Inimene võib valida, milliseid riideid või jalatseid ta kannab, kuidas soengut teha, millist parfüümi kasutada. Ekstraverdid ja avatud inimesed eelistavad heledamaid ja kirevaid toone. Nn. Võimuka riietusega püütakse endast jätta otsustuskindla inimese mulje. Vormirõivas sobib niihästi staatuse rõhutamiseks kui ka enda varjamiseks. Sotsiaalsest kuuluvusest ja staatusest kõnelevad nii rõivaste hind tegumood kui ka keha hooldamine, näiteks küünte korrashoid
temperamenditunnused, kusjuures üks neist on valdav. Näiteks võib inimene olla oma liigutustelt elav (sangviinik), kuid tundmustelt tuim (flegmaatik). Temperamendi avaldumist mõjutab ka inimese tervislik ka kauakestev psüühiline seisund. Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud kindel käitumislaad, inimese püsivate psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon. Iseloom avaldub inimese käitumises ja tegudes. Iseloom koosneb iseloomujoontest: · suhtumine kaasinimestesse (kollektiivsus, humaansus, peenetundelisus, abivalmidus, siirus, tõearmastus, uhkus, ülbus, kõrkus, inimvihkamine); · suhtumine iseendasse (tagasihoidlikkus, nõudlikkus, enesekriitilisus, häbelikkus, eneseväärikus, kelkimine, individualism, egoism); · töössesuhtumine (töökus, kohusetundlikkus, algatusvõime, hooletus, laiskus); 15
Psühholoogilis-bioloogiline lähenemine Kuritegevust mõjutavad individuaalsed omadused: - vanus: kuritegelikkuse tipp teismelise eas ja kahekümnendates aastates. - sugu: mehed teevad rohkem. - intelligentsus: kurjategijate IQ on keskmisest madalam. - impulsiivsus: ilmselt olulisim kuritegelikkust ennustav isiksusejoon. - antisotsiaalne isiksusehäire: eriline isiksusetüüp, mida iseloomustab külm ja kalkuleeriv suhtumine kaasinimestesse, suutmatus kaasa tunda teiste inimeste kannatustele. Geneetilised uuringud Käitumisgeneetilised uuringud on leitud, et kurjategijate sugulastel on keskmisest suurem tõenäosus ise kurjategija olla. Seega on kalduvus kurutegelikkusele geenide poolt mõjutatud. XYY sündroom geneetilise defektiga mehed; suurt kasvu, mitte kuigi kõrge IQ-ga, agressiivsed, impulsiivsed. Võim ja poliitika
p u u t u d e s määratleb inimene end, võtab endale vastutuse enda elukäigu kujundamise eest; ―— e l u k e s t e v õ p e võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega; (RÕK, lk 870). — üldhariduslik õpe t o e t a b k o d a n i k u ü h i s k o n n a a r e n g u t .‖(RÕK, lk 871). Kooli õppe– ja kasvatuseesmärgid on: — isiksuse kujunemine, kes: ― 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2 ) soovib ja osksb teha konstruktiivset koostööd; Makromenetlusi, mis õpitulemuste saavutamist tagavad, on R. N. Gagne formuleerinud nõnda ( ): Verbaalne informatsioon –formuleerides, jutustades, üeldes, teatades; Diskrimineerine – eristades, vahet tehes, diferenseerides ; Konkreetne mõiste – klassifitseerides, jaotades: kategooriatesse, tüüpidesse, definitsiooni järgi sorteerides;
koolides üha enam mõistma. Väärtuskasvatus ei ole vaid eetika-või religiooniõpetaja asi, vaid sellega peaks tegelema iga õpetaja. Tegelikult on aegade jooksul väärusi pidevalt edastatud, isegi kui seda ei teadvustata. Näiteks õpetajate eeskuju, koolikeskkonna, koolis valitsevate suhete ja õpilastesse suhtumise kaudu. Eestis on kehtiva õppekava järgi eesmärgiks isiksuse kujunemine, kes suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, toetab ühiskonna demokraatlikku arengut, austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja vastutusest tunneb ja austab oma rahva kultuuri, hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes. Juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; mõistab töö vajalikkust. Kuid oma elukogemuse põhjal arvan, et Eesti koolides ei pöörata nendele
p u u t u d e s määratleb inimene end, võtab endale vastutuse enda elukäigu kujundamise eest; -- e l u k e s t e v õ p e võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega; (RÕK, lk 870). -- üldhariduslik õpe t o e t a b k o d a n i k u ü h i s k o n n a a r e n g u t .(RÕK, lk 871). Kooli õppe ja kasvatuseesmärgid on: -- isiksuse kujunemine, kes: 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2 ) soovib ja osksb teha konstruktiivset koostööd; Makromenetlusi, mis õpitulemuste saavutamist tagavad, on R. N. Gagne formuleerinud nõnda ( ): Verbaalne informatsioon formuleerides, jutustades, üeldes, teatades; Diskrimineerine eristades, vahet tehes, diferenseerides ; Konkreetne mõiste klassifitseerides, jaotades: kategooriatesse, tüüpidesse, definitsiooni järgi sorteerides;
.....................................................................58 PEALE PANGAST VÄLJUMIST...........................................................59 POLAARÖÖ............................................................................................62 PÄÄSTMINE............................................................................................66 RUUDUD.................................................................................................70 SUHTUMINE KAASINIMESTESSE.....................................................71 SUUR KUUSNURK................................................................................73 SWOTANALÜÜS..................................................................................78 TIKUD.......................................................................................................79 VAPP.........................................................................................................80 VEEREV KANAMUNA..
(Grönroos 1990). Hea teenindaja Milline on hea teenindaja? 43 Selles ametis tulevad kasuks väga paljud positiivsed isikuomadused, aga ka soov anda endast parim: suhtlemisoskus, kannatlikkus, huvide püsivus, viisakus, heatahtlik suhtumine kaasinimestesse (tolerantsus), paindlikkus, taktitundelisus, sarm, meeldiv hääle tämber, miimika kontrollimine, füüsilise oleku eest hoolitsemine, siirus, huumorimeel, tagasihoidlikkus, oskus säilitada naeratus, uudsetest ideedest innustumine, oma temperamendi ja emotsioonide kontrollimine, kannatlikkus, maitsekas riietumine ja oma vahetu ümbruse maitsekas kujundamine, empaatiavõime (võime asetada end kliendi olukorda),
annaabi.ee 
