Seetõttu portreesid ka idealiseeriti (tegelikult on leitud ka füüsiliste hälvetega vaaraosid). Samal põhjusel valmistati ka muumiaid. Ülikud lasid enda portreed teha vastupidavatest materjalidest graniit, basalt, dioniit. Lihtrahvas seda lubada ei saanud ja seetõttu tehti nende portreed peamiselt puidust, mida pole tänaseni palju säilinud. Lihtrahvast tehtavad portreed olid ka realistlikumad, kuna neid ei idealiseeritud nii palju ja kõrvalekalle Egiptuse kaanonist (kindlad mõõdud ja suhted, mille järgi portreeskulptuure tehti) oli suurem. Seda võib näha näiteks nn. Külavanema puuskulptuuri (leitud Sakkarast) juures. Ülikuid anti edasi kindlas poosis- troonil istudes, käed põlvedel või siis püsti, üks jalg ette sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, Vaaraos Chephreni dioniitkuju, Ramses II kolossid Abu-Simbeli ees. Vaaraode võimu üheks võimu sümboliks oli habe, seetõttu kandsid nad ka võltshabemeid.
Kirjanik: John Milton poeem: ,,Kaotatud Paradiis`` 8. 1632. Aastal asutati Tartu Ülikool XVIII saj I poolel tekkis eesti keelne ilmalik kirjandus. Lossiarhitektuuri hiilgeaeg Kadrioru Loss 9. Tantsusüit, Concerto Grosso, oratoorium, fuuga, passioon, kantaat. Concerto grosso- concertino, ripirno, 4-6 osa mis on järjestatud kontrastselt. A. Corelli, A. Vivaldi, G. Fr. Händel. 10. Fuuga - polüfoonilise muusika täiuslikum vorm, kasvas välja kaanonist J.S.Bach, R.Tobias, P. Süda. 11. Vaata vihikust 12. Concerto grosso- concertino, ripirno, 4-6 osa mis on järjestatud kontrastselt. A. Corelli, A. Vivaldi, G. Fr. Händel. 13. Süit- mitmeosaline teos kus on võetud erineva kiirusega palad ja pandud kõik kokku ühte teosesse. See oli mõeldud ainult kuulamiseks. ( aeglane, Kiire, aeglane, kiire) G. Ernesaks (koorisüit), J. S. Bach 14. Tantsu süit: G. Ernesaks (koorisüit), J. S. Bach
aspektidesse puutuvaid tekste. 748. aastal saatis Tangi dünastia keiser Tang Xuanzhong, kelle sugupuu pidi pärimuse kohaselt ulatuma kuni Laozini, õpetlased üle terve Hiina koguma kokku taoismi kirjutisi. Kokku saadi 7300 kirjarulli. Nendest moodustus teine Dao Zang. 1016. aasta paiku, Songi dünastia valitsemise ajal, mil trükikunst oli Hiinas juba kasutusel, vaadati Dao Zang uuesti üle. Paljud Tangi dünastia ajal kogutud tööd kõrvaldati kaanonist ning moodustatud kolmas Dao Zang koosnes vaid 4565 kirjarullist. 1444. aastal, Mingi dünastia ajal, pandi kokku lõplik versioon, mis koosneb 5318 rullist ehk raamatust. Hieroglüüf, mis tähistab sõna dao. See sümbol väljendab yin'i ja yang'i vastastikust toimist ja tasakaalu. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Taoism www.google.ee
Tänapäeval on uurijad püüdnud kindlaks määrata tema stiili tunnuseid ja selle alusel ära tunda ekslikult talle omistatud teoseid, kuid see on osutunud keeruliseks, kuna Josquin armastas järjestikustes teostes kasutada väga erinevaid kompositsioonivõtteid. Heinrich Glarean kirjutas aastal 1547, et Josquin ei olnud mitte ainult "magnificent virtuoso" (võib tõlkida ka 'suurepärane kiitleja') vaid ka võimeline satiiriliseks narritamiseks. Kuigi tänapäeval püütakse "Josquini kaanonist" teoseid eemaldada ja nende õigetele autoritele omistada (osad nendest kuuluvad tema kõige kuulsamate hulka), esindab tema ülejäänud looming siiski renessanssi väga väärtuslikku osa. Ta oli asjatu väljapaistvaim helilooja.Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. 1611. aasta puulõige, kopeeritud nüüdseks kadunud õlimaalilt, mis tehti Josquini eluaja Madalmaade koolkonna helilooja, silmapaistvaimaid polüfoonikuid
· Tripitaka Kolmikkorv, kasutakse buda õpetuse kirjapandud osakohta. Vinajapitaka Suutrapitaka, munga ja kogukonna elu puudutavad õpetused. Dhammapada, suulised laused budalt eneselt. T ähtsaim tekst. Abidharmapitaka, f ilosoof ilised p õhitekstid. Üks eripära on see, et kolmikkorv on s äilinud tervikuna Paali kaanonina.Budismi puhul võime rääkida avatud kaanonist, igaltpoolt liitus juurde uusi tekste. Kolmikkorv on aga budismi skeletiks. Sangha *Mungad & nunnad. Ei tohi olla oma omandit. Sangha laiemas t ähendab kõiki budiste, kitsamas aga munki ja nunni. *Kolmekordne pühendumistõotus. Võtan varjupaigas Buddhas, v õtan varjupaiga dhar mas jne.. *Viis käitumisjuhist: hoiduda elusolenditele kahjutegemast hoidu selle võtmisest, mida pole antud
tema kirjutatud näidendid; kirjutas ka eepilisi poeeme. Dandin - ,,Daakumracarita" ('kümne printsi seiklused) , ,,Kvydara" (' luulepeegel') kirjutas luuletusi ja proosa-romansse. Bna - ,,Haracarita" ('Hara teod') -India valitseja Hara biograafia Subandhu - Vasavadatta luule, stiil klassikalises sanskriti kirjanduses. Kalhana - ,,Rjatarangi" ('kuningate jõgi') Kasmiiri ajaloo kirjeldused Varahamihira - ,,Pañcasiddhntik" ('teos viiest astronoomilisest kaanonist) - astronoomia-alane teos Vtsyyana - ,,Kamasuutra" - lisaks seksuaalelule käsitleb Kama Suutra India ühiskonna paljusid aspekte, andes Vana-India ühiskonnast detailse pildi ryabhata - ,,ryabhatya" - matemaatika ja astronoomia alane teos TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rigveda - hümnid ja palved jumalatele, 17001100 e.Kr Atharvaveda - 12-10.saj.e.Kr. (atharman - tulepreester/ loits). Sisaldab kas värsis või proosas maagiat - valget jsa musta Mahbhrata - vanaindia eepos
Asi on selles, et Tanahis arvatakse Saamueli raamatud üheks raamatuks, Kuningate raamatud üheks raamatuks ja Ajaraamatud üheks raamatuks, 12 väiksemat prohvetit on pandud kokku üheks raamatuks ning ka Esra ja Nehemja on liidetud üheks raamatuks. Katoliku kirik, õigeusu kirik ja vanad oriendikirikud arvavad Vana Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavad deuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegi tsiteeritakse. [2]. Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomoni ja teiste kohta, on
Asi on selles, et Tanahis arvatakse Saamueli raamatud üheks raamatuks, Kuningate raamatud üheks raamatuks ja Ajaraamatud üheks raamatuks, 12 väiksemat prohvetit on pandud kokku üheks raamatuks ning ka Esra ja Nehemja on liidetud üheks raamatuks.Katoliku kirik, õigeusu kirik ja vanad oriendikirikud arvavad Vana Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavad deuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegi tsiteeritakse. Vana Testamendi keel Vana Testament on kirjutatud heebrea keeles, üksikud osad (Jr 10:11; Es 4:86:18, 7:12,26; Tn 2:47:28) on kirjutatud arami keeles. Heebrea keel oli Palestiinas vanal ajal laialdaselt kasutusel, hiljem asendus see pikkamisi aramea keelega. Jeesuse eluajal oligi
õpetamiseks. Need jagunevad: 1. Muutuste raamat (Yinjing) 2. Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing) 3. Laulude raamat (Shijing) 4. Kommete raamat (Liji) 5. Kevaded-sügised (Chunqui) Viidatakse ka kuuendale, Muusika raamatule (Yuejing), kuid see läks Hani dünastia ajal kaduma. Siiski nende teoste kohta kehtib arvamus, et need koostati ja muudeti mitme sajandi jooksul kuni Hani dünastiani välja(http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianism). Tähtsaimaks osaks kaanonist peetakse nelikraamatut (hiina keeles Shu), milles on Kong-Fuzi enda või tema järgijate teosed: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyii), milles on Kong-Fuzi kõnelused oma õpilastega. 2. Mengzi (Meng-zi ütlused) 3. Suur õpetus(teadus) (Daxue) 4. Õpetus keskmisest(Keskmine tavaline), (Zhongyong), mille autoriks arvatavasti on Kong-Fuzi pojapoeg Zisi. Veel on kuulunud kaanonisse ka neli käitumisraamatut, mis õpetavad rituaale ja kombeid (Aarma 2011:10-11). 2.1.1
Asi on selles, et Tanahis arvatakse Saamueli raamatud üheks raamatuks, Kuningate raamatud üheks raamatuks ja Ajaraamatud üheks raamatuks, 12 väiksemat prohvetit on pandud kokku üheks raamatuks ning ka Esra ja Nehemja on liidetud üheks raamatuks. Katoliku kirik, õigeusu kirik ja vanad oriendikirikud arvavad Vana Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavaddeuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegitsiteeritakse. Ajaloolisus Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomonija teiste kohta, on tegelikult
rahvapärimust, samuti taoistlikku maagiasse, meditatsiooni, rituaali, liturgiasse ja paljudesse teistesse taoismi aspektidesse puutuvaid tekste. 748. aastal saatis Tangi dünastia keiser, õpetlased üle terve Hiina koguma kokku taoismi kirjutisi. Kokku saadi 7300 kirjarulli. Nendest moodustus teine Dao Zang. 1016. aasta paiku, Songi dünastia valitsemise ajal, mil trükikunst oli Hiinas juba kasutusel, vaadati Dao Zang uuesti üle. Paljud Tangi dünastia ajal kogutud tööd kõrvaldati kaanonist ning moodustatud kolmas Dao Zang koosnes vaid 4565 kirjarullist. 1444. aastal pandi kokku lõplik versioon, mis koosneb 5318 rullist ehk raamatust. Taoismi põhiteos on "Daodejing" ("Raamat teest ja väest", "Kulgemise väe raamat"). Vana pärimuse järgi on selle autoriks arvatavasti 6. sajandil eKr elanud Laozi. Teine tähtis teos on "Zhuangzi" (pärimuse järgi Zhuangzi nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt). Daodejing
aspektidesse puutuvaid tekste. 748. aastal saatis Tangi dünastia keiser Tang Xuanzhong, kelle sugupuu pidi pärimuse kohaselt ulatuma kuni Laozini, õpetlased üle terve Hiina koguma kokku taoismi kirjutisi. Kokku saadi 7300 kirjarulli. Nendest moodustus teine Dao Zang. 1016. aasta paiku, Songi dünastia valitsemise ajal, mil trükikunst oli Hiinas juba kasutusel, vaadati Dao Zang uuesti üle. Paljud Tangi dünastia ajal kogutud tööd kõrvaldati kaanonist ning moodustatud kolmas Dao Zang koosnes vaid 4565 kirjarullist. 1444. aastal, Mingi dünastia ajal, pandi kokku lõplik versioon, mis koosneb 5318 rullist ehk raamatust Kujunemine maagilisteks rituaalideks Juba eelkristlikul ajal omandas taoism siiski maagilisi jooni. Saavutamaks surematust, otsisid inimesed abi nõidade poolt pakutavatest rohtudest, loitsudest ja ennustamisest, samuti nende poolt õpetatavast hingamistehnikast. Aja jooksul kujunes kindel vaimuliku- ja
Tänapäeval on uurijad püüdnud kindlaks määrata tema stiili tunnuseid ja selle alusel ära tunda ekslikult talle omistatud teoseid, kuid see on osutunud keeruliseks, kuna Josquin armastas järjestikustes teostes kasutada väga erinevaid kompositsioonivõtteid. Heinrich Glareanus kirjutas aastal 1547, et Josquin ei olnud mitte ainult "magnificent virtuoso" (võib tõlkida ka 'suurepärane kiitleja'), vaid ka võimeline satiiriliseks narritamiseks. Kuigi tänapäeval püütakse "Josquini kaanonist" teoseid eemaldada ja nende õigetele autoritele omistada (osa nendest kuulub tema kõige kuulsamate hulka), esindab tema ülejäänud looming siiski renessansi väga väärtuslikku osa. 17 KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Josquin_des_Prez https://et.wikipedia.org/wiki/Josquin_des_Prez#/media/File:Josquin.jpg https://et.wikipedia.org/wiki/Josquin_des_Prez#/media/File:DESPREZ.jpg https://et.wikipedia
Koridorides on näiteks kaunilt detailsed lae-ja seinamaalingud, kus on kujutatud igasuguseid imelisi olendeid, millest tuntumad näiteks saatürid ja faunid. Siin on tunda tugevaid Pompei mõjutusi, kus omaaegsetes uhketes villades oli tavaks elavdada seinu lisaks loodusvaadetele ja sammastele taoliste omanäoliste tegelaskujude maalingutega. 17 18 KIMÄÄR Arheoloogiamuuseumis asuv kimääri maailmakuulus pronkskuju Arezzost (5-4. saj eKr) kaldub üldisest kaanonist veidi kõrvale, kuid ta väärib lihtsalt mainimist. Kimäär kui mütoloogiline olevus nii salapärane ja kartusttekitav: eest tuldsülgav lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits. Müütides on juttu tema kurjakuulutavast möirgest ettekuulutusena peagisaabuvale looduskatastroofile, ennekõike vulkaanipurskele. Seda etruskikunsti tippteosena tuntud elukat veel füüsilisel kujul nähes olin liialdamata lummatud ja veelkord
õpetas ka, kuidas valmistada lihtsaid ravimeid mida seejärel komplekssemateks segudeks/ravimiteks segada. Esimene arst, kes lõi farmakopöa oli Shapur ibn-Sahl. Farmakoloogias on tähtis tegelane ka al-Biruni, kes kirjutas väga detailselt erinevate ravimite omadustest ja farmaatsia rollist ning farmatseudi kohustustest. Avicenna oli ka selles valdkonnas tähtis tegelane, ta kirjeldas vähemalt 700 preparaati, nende omadusi, kasutamist jne. Ta pühendas terve köite oma ,,Meditsiini kaanonist" just lihtsatele ravimitele. Antiseptiliste ainete kohapealt on väga tähtis Razi töö, kes kasutas elavhõbedat antiseptikuna. Alates 10. sajandist kasutasid mitmed islami arstid ja kirurgid puhastatud alkoholi (purified alcohol) haavade puhastamiseks. Islami aegses Hispaanias kasutati antiseptilisi aineid nii operatsiooni eelselt kui järgselt. Ka hügieeni tähtsus operatsiooni järgsel ajal oli islamimaailmas oluline
NAya-dhammakahAo. Mõistujutud millegi näidiseks. 9-12. a-ni tegemist loeteluga või nende kommentaaridega. UpaaGgad. Neljas tekst omistatakse BhadrabAhule. ,,PasAo". Selles üks olulisemaid dzainistlike tekste Kalpa sUtra. Sellel kolm osa. Jina-Caritra, TherAvalI, sAmAcArI. Kolmas osa olulisim, reeglistik. MUlasUtratest olulisim on ,,UttararajhAyA" Mittekanooniline kirjandus: Kanoonilise ja mittekanoonilise kirjanduse piir väga hägune. Budismis on kaanon suletud. Pigem eristab teda kaanonist keel. Dzainistlik kirjandus loodud eelkõige haritud inimeste poolt kaupmeeste kastile. Raske öelda, millal üks või teine kirjamees elas või tegutses. Haribhadra (705-775) ja Hemacandra (1089-1172). Seikles Radzastanis ja Gujaratis. Kirjutas nii sankristis kui praakritis. Kirjutanud praktiliselt kõike. Dzainismis hulk nijuti kommentaare. Kommentaari osad on loodud aaria värsimõõdus, hiljem kirjutatud juurde veel kommentaare. Tihti on lisatud veel üks kommenteerimise kiht. Kõige
Selle meetodi puhul kasutatakse meditatsiooniobjekti meele keskendamiseks ja ühesuunalisuse saavutamiseks. Tavalisem meditatsiooniobjekt on hingamine. 3.10. Perekond Buddha algne kutse kõlas: " Tulge ja elage püha elu, tehes lõpu kannatustele". Need, kes sellele kutsele järgnesid, jätsid oma kodu ja perekonna ning hakkasid üksikmunkadeks ja nunnadeks. Teised jäid perekonna juurde ja järgisid liikumist ilmikutena. Nende vahel tehti selget vahet, seda kajastab värss paali kaanonist. Perekond moodustab kõigi budistlike kogukondade tuumiku, kuigi enamikus traditsioonilistes budistlikes ühiskondades peetakse abielu ilmalikuks institutsiooniks. Abiellumine on läbinisti ilmalik toiming, mida ei juhi usuteener. Täielikult puuduvad pühad tõotused Jumala ees, sest budism ei ole teistlik religioon. Samal põhjusel oli ka abielulahutus mõnes budistlikus kogukonnas, vähemalt enne Euroopa koloniaalaega, täiesti ilmalik toiming ning see
Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose järgi olevat Epikuros liigendanud filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste kanoonika. See termin tulenevat Epikurose teosest Kanon (mõõdupuu, mastaap), milles Epikuros esitab oma epistemoloogilisi arusaamu. Ta kõneleb seal kolmest “tõe kaanonist”, niisiis, tõe “mõõdupuust” või kriteeriumist. Nendeks on tajud ( aistheseis), “ettehaaramised” (prolepseis) ja afektid (pathe). Kaanon on instrument millega saab kontrollida arvamuste tõesust või väärust, nii nagu mõõdupuuga saab kontrollida millegi mõõte. Kuid selleks, et miski saaks olla mõõdupuuks, peab see ise täpne olema. Selleks, et näidata, et miski on tõesuse kriteerium, tuleb Epikurose sõnul kõigepealt tõestada, et see ise on tõene.
vahendusel, siis nimetatakse neid nii Kompass jõudis araablaste vahendusel euroopasse, kuid oli hiinlaste leiutatud Astrolaag ehk tähekõrgusmõõtja jõudis araablaste vahendusel euroopasse, kuid oli hiinlaste leiutatud Paber jõudis araablaste vahendusel euroopasse, kuid oli hiinlaste leiutatud Meditsiin: Ibn Sina koostas sellise raamatu nagu "Arstiteaduste kaanon" ja sinna koondati väga erinevate haiguste kirjeldused ning ka ravimise võtted. Sellest "Arstiteaduste kaanonist" kujunes Euroopas üks olulisemaid arstiteaduse käsiraamatuid. Ibn Sina ladinapäraseks imetuseks oli Avicenna. Geograafia: Laialdased teadmised geograaiast olid tingitud sellest, et nende käes oli hiigelterritoorium ja nad olid veel kaubavahetuses naaberterritooriumitega, mida nad õppisid tundma. Araablased koostasid kaarte, kus oli peal kogu nende jaoks tuntud maailm. Nendel kaartidel oli Euraasia, välja arvatud põhja- ja kirdeosa
See on edasiarendus jutukirjandusest. ,,Kümne printsi lood" on kirjutatud 7. või 8. saj. Tohutul hulgal tegelasi ning tegevusliine, mis ühel hetkel kokku põimuvad. Budistlik kirjandus Valdavalt paalikeelne. Tähtsaim on budistlik kaanon, mis on paali keeles säilinud tervikuna, sanskriti keeles osaliselt. ,,Tipitaka" (,,Tripitaka") budismi ,,kolm korvi". Koosneb vinayast, sutrast ning abhidharmast. Kuulsaim ,,Tripitaka" kommentaator Buddhaghosa elas 5. saj. Paalikeelsest kaanonist sündis aga filosoofiline tekst ,,Milindapandha" (,,Milinda küsimused"), mille peategelaseks on indokreeka valitseja Menandros e Milinda. Ta vestleb tekstis budistliku mungaga vanakreeka ja budistlikust filosoofiast. Asvaghosa olevat ainus mees sanskritikeelses kirjanduses, kes ei teinud ühtegi grammatikaviga. Ta kirjutas budistlikke eeposi. Kuulsaim eepos on Buddha elust ,,Buddhacarita". See kirjeldab Buddha elu sünnist surmani, kuid kõik osad pole säilinud. Mahayana suutrad.
Pauluse kirjad on dateeritud aastasse 50-60 pKr. Kõige vanemaks evangeeliumiks on Markuse evangeelium, mis on dateeritud u 65-75 pKr. Sellele järgnevad Matteuse ja Luuka, u 80 aastatel. Sünoptilised, pärinevad ühest allikast. Matteuse ja Luuka autorid on kasutanud Markuse evangeeliumit enda omade kirjapanemiseks. Johannese evangeelium on pärit aastatest 80-110. Viimane raamatu on Johannese ilmutusraamat, u 150. aastast. Enne 350. aastat ei saa rääkida mingisugusest kaanonist. Ortodokssed ja apokrüüfsed tekstid. Esimesed kristlased ei piirdunud vaid pühakirjaga, ilmutus hõlmas ka muid kirjutusi ning ka liturgiate kirjeldusi, piiskoppide kogude otsuseid jms. Aga mis sai otsustavaks? Miks osad on ortodokssed ja mis mitte? Esimeste kristlaste kogunemistel loetud tekstide hulka kuulus ka tekste, mis tänapäeval pühakirja ei kuulu, osasid mainitakse ka tänapäeval, nt Didache – 12 apostli õpetus (jumalateeenistlusliku korra õpetus, u 1.-2. saj)
öeldes kirjandusloo probleemiga või kirjandusloolise biograafia kirjutamise probleemiga. See tähendab, et tegemist on poeetilise rekonstruktsiooniga ühe inglise poeedi Ch. A. Swinburne'i elusloost. See kirjanik kuulub inglise kirjanduses prerafaeliitide hulka, kelle tuntuim esindaja on Rosetti. Krull valib sellise autori põhjusel, et selle autori kaudu saab ta osutada kirjandusloo piiratusele. Ta tahab kogu kontseptsiooniga näidata, et on väga palju autoreid, kes jäävad kaanonist välja. Selle raamat sissejuhatavas osas Krull päris otsesõnu osutab sellele, et kirjanudslugu ei ole lineaarne narratiiv oma kindlate ja kesksete tegelastega, vaid kirjanduslugu on võrgustik, väga keeruliste mõjude ahel, kirjanduslugu on võimalik esitada ka hoopis teistsuguste rõhkudega. Krull kirjutab Swinburne'i biograafia värsivormis. Seda värssi iseloomustab fragmentaarsus, hüplikus. Osalt on see tekst Krulli originaaltekst, kuid selle
Puudub keel, on vaid kõne, sellepärast on eriti oluline esitusviis ning kuulaja/vaataja roll. E. Annuse 3 ja T. Hennoste mikrovaidlus kaanoni teemadel. Olulisemad muudatused kaanoni käsitlemisel toimuvad postmodernismi ajastul, kui areneb välja sotsiaalse, ideoloogilise kaanoni mõiste. Postmodernistlik kaanon näib ratsionaalsena kui teadlike valikute tulemus. Tänapäeval on kirjandus muutunud kaubaks. Pisikirjandus. Uued autorid astuvad eemale kaanonist ja otsivad eelkäijaid kaanoni servadelt. Poliitiline angazeeritus väheneb. Praegune situatsioon on modernistlik. Puuduvad suurromaani viljelejad. Modernismi kirjandus on eelkõige proosa. 18. Kirjandus ja tõlge Anthony Pym Translation and Text Transfer 1992. Kui uurida vaid sihtkultuuri, jääb tähelepanuta lähtekultuur. Koloniaalne reziim 1870-1914 · Tsivilisatsiooni arenguteede hargnemine · Kaugusel valitsemise põhimõte · Võõraste maade vallutamine
suhe ning suhe n-ö. valitseva ideoloogiaga (Patrick Fuery & Nick Mansfield (2000): Cultural Studies and Critical Theory. Oxford: Oxford UP, lk. 24-35). Subkult tihti vastandub ideoloogiale, popkult on sellele lähedal, kaanon ei vastandu (per definitionem) aga sisaldab ka autonoomsemaid elemente rohkem. # samas toimub ka liikumine nende vahel: subkultuurist poppi [nt. punk], populaarkultuurist kaanonisse [nt. Hitchcock], [või ka kaks sammu . dzäss], kaanonist poppi ja subkultuurisse [Mona Lisa; ,,gootid"; viimane on keerulisemgi juhtum: Poe, Baudelaire -> vampiirifilmid -> subkult -> varsti läheb ka kommertsiks kätte]. Üks siin tekkiv küsimus on: mida sellised muutumised räägivad ühiskonna, kultuuritööstuse, teiste kult. institutsioonide & ideoloogia vahelistest suhetest? # näeme, et erinevate kultuurivormide vahelist hierarhiat vaadeldakse siin lihtsalt kui