Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KÄÄNDED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ains, essiiv, kelles, käändelõpp, käänded, käänete, ainsus, mitmus, nominatiiv, omastav, genitiiv, sihitav, akusatiiv, osastav, partitiiv, sisseütlev, kellesse, illatiiv, seen, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, millelt, millena, kelleta, milleta, kaasaütlevSoome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp nimetav 1. lahjakas tyttö - nominatiiv omastav 2. lahjakkaa/n tytö/n -n
3 F. Karlsson, Indo-Euroopa keeled. Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 297-298. 4 European Languages. - http://www.ielanguages.com/eurolang.html 5 3. EESTI KEELE KÄÄNDED nimetav 5 1. siil nominatiiv abstraktsed ehk omastav 2. siili grammatilised genitiiv käänded osastav 3. siili partitiiv sisseütlev 4. siilisse illatiiv seesütlev 5. siilis sisekohakäänded inessiiv seestütlev 6. siilist elatiiv
Käänded Eesti keeles on 14 käänet (sõna auto iga kääne ainsuses ja mitmuses): 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena?
Näide Käände Vastab # Kääne grammatilin küsimustele e tähis ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav nominatiiv kes? auto autod Missugune? 2. Omastav genitiiv kelle? mille? auto autode 3. Osastav partitiiv keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev illatiiv kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev inessiiv kelles? milles
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis
tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa seesütlev inessiiv In heas sepas
tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa seesütlev inessiiv In heas sepas
5. Geminaadi muutumine üksikkonsonandiks – toimunud kindlatel tingimustel 1. ja 2. silbi piiril pika esisilbi puhul ja järgsilpides, eriti sufiksites: a) ll > l, mm > m, nn > n, rr > r (*toomme > toome, *käänne’ > kääne); b) kk > G, pp > B, tt > D, kui teine silp oli kinnine (*lauttˇan > lauda, vrd lautta > laut – teine silp on lahtine, leenisklusiili ei teki –; *pilppas > pilbas). 17. Eesti keele grammatiliste käänete kujunemine. Uurali algkeeles oli käändeid mõnevõrra vähem kui enamikus praegustes soome- ugri keeltes, kuid pisut rohkem kui näiteks indoeuroopa algkeeles. Eesti keele kääneterikkus pole soome-ugri algkeele pärand, vaid hilisema arengu tulemus. 12 käänet 14st on pärit hilisemast läänemeresoome algkeelest, kuid ainult 5 käänet läheb tagasi soome-ugri algkeelde. Arvatakse, et juba uurali algkeeles oleks saanud eristada nominatiivi, genitiivi,
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet:
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID?
Käänded KÄÄNE KÄÄNDELÕPP AINSUS MITMUS ESIMESED KOLM KÄÄNET (abstraksed käänded) 1. Nimetav: kes? mis? lõputa pesa, suur, maa pesa/d, suure/d, maa/d 2. Omastav: kelle? mille? lõputa pesa, suure, maa pesa/de, suur/te, maa/de -t, -d, lõputa pesa, suurt, maad pesasid e pesi, suuri, 3. Osastav: keda? mida? (mitmuses sid, ma/id lõputa) SISEKOHAKÄÄNDED 4. Sisseütlev: kellesse? millesse
delõppudes tagavokaalsetes sõnades –a ja eesvokaalsetes sõnades –ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui sõna tüves esineb kas või üksainus A, O või U, on käände-ja pöördelõppudeski A. Kui aga A, O, U puuduvad, siis Ä. Liitsõna puhul tuleb lähtuda viimasest sõnast. Näiteks: englanti → sõnas on A → (puhun englantia), venäjä → A, O, U puuduvad → puhun venäjää. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp (–sta/stä või –lta/ltä). Olemme kotoisin Sindi………., Kärdla……, Paide………, Kohtla-Järve………, Türi……., Helsingi….., Pärnu……, Mikkeli……., Jyväskylä……, Vaasa……., Pärnu…., Sysmä……., Pädaste…… Harjutus 2. Lisage vastavalt vokaalharmoonia reeglitele kas –a või –ä. Miehell… on tumma puku. Leirintäalueell…. on monta asuntoautoa. Sanomaleh- dess… oli hyvä sarjakuva. Huoneess… on iso parisänky
KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS nimetav kes? mis? õnnelik lammas õnneliku/d lamba/d omastav kelle? mille? õnneliku lamba õnnelikku/de lammas/te e õnnelike lammas/te osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t õnnelikke lamba/i/d sisseütlev kellesse? õnneliku/sse e õnnelikku/de/sse millesse
Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) 11.Rajav/ Kelleni?Milleni
Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelleni? ; milleni? Olev - küsimus: kellena? ; millena? Ilmaütlev - küsimus: kelleta? ; milleta? Kaasaütlev - küsimus: kellega? ; millega? Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks.
Kääne Küsimus Ainsus Mitmus 1. Nimetav kes? mis? ratas rattad 2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks
EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta
lõpuvaheldust; võivad esineda ka mõlemad korraga. 1) astmevaheldus (laadivaheldus ja vältevaheldus) 2) vokaalivaheldus 3) kujuvaheldus. Käändsõna vormistik Eesti keeles on 14 käänet: Inglise keeles on kaks Nimetav Kes? Mis?, käänet: üldkääne ja omastav Omastav Kelle? Mille?, kääne. Teisi käändeid Osastav Keda? Mida?, väljendatakse eessõnadega. Sisseütlev Kellesse? Üldkääne on käändelõputa. Millesse?, Seesütlev Omastav kääne Kelles? Milles?, Seestütlev moodustatakse üldiselt -'s Kellest? Millest?, Alaleütlev (ülakoma + s) abil
kõneliik - jaatav afirmatiiv eitav negatiiv kesksõna partitsiip sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin sööma des-vorm gerundiiv süües algvõrre positiiv ohtlik keskvõrre komparatiiv ohtlikum ülivõrre superlatiiv kõige ohtlikum Kääned: nimetav nominatiiv hea sepp omastav genitiiv hea sepa osastav partitiiv head seppa sisseütlev illatiiv seesütlev inessiiv seestütlev elatiiv alaleütlev allatiiv alalütlev adessiiv alaltütlev ablatiiv saav translatiiv rajav terminatiiv olev essiiv ilmaütlev abessiiv kaasaütlev komitatiiv instruktiiv viisiütlev akusatiiv sihitav sks den Mann
Eesti keele käänded Nimetav Kes? Mis? Kass, tarretis Kassid , tarretised Omastav Kelle? Mille? Kassi, tarretise Kasside, tarretiste Osastav Keda? Mida? Kassi, tarretist Kasse, tarretisi Kellesse? Millesse? Sisseütlev Kassi, tarretisse Kassidesse,tarretistess Kuhu? Seesütlev Kelles? Milles? Kus
1. nimetav kes? mis? sepp sepad 2. omastav kelle? mille? sepa seppade 3. osastav keda? mida? - seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena
Eesti k. KONTROLLTÖÖ PÕHIKÄÄNDED: Ainsuses » omastav, alates sisseütlevast moodustame kõik sõnad omastava Mitmuses » omastav PEAKÄÄNDED: AJAD: Ainuses» - ainsus · nimetav - mitmus · omastav · osastav PÖÖRDED: · sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie · omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre
AGA: ungari az ember h’az-a - peasõna markeeritud The man house-3S Topeltmarkeerimine – türgi keeles: The door of the house ev-in kapi-is house-GEN door-3S Linker (siduja) – pärsia keeles: the man’s horse asb-e-mard horse-LINKER-man Eesti keeles sinilind ja punalipp on laiendi markeering. 18. Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus. ARV - ainsus e singular - mitmus e pluural - kaksus e duaal (handi, saami jm), Uurali ja indoeuroopa keeltes olnud ka duaal (enamasti kadunud). Säilinud nt saami keeltes. Mitmus võib olla ka seotud reduplikatsiooniga: malai: rumah – maja, rumah-rumah - majad Et kui mitmuse kõrval on ka DUAAL, siis nt „meie“ all võib mõelda erinevaid isikuid: mina ja tema, mina ja sina. Mitmuse vorm võib degrammatikaliseeruda, st leksikaliseeruda: vene kapli ‘tilgad’, stihi
................. IX + XLVI = LV ....................................................... 36 + LXIV = C ....................................................... ................................................................................... ................................................................................... ................................................................................... 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9
tegevusnimi Infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi Supiin Sup sööma, söömas des-vorm Gerundiiv Ger süües algvõrre Positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav Genitiiv G hea sepa osastav Partitiiv P head seppa sisseütlev Illatiiv Ill heasse seppa
,,,,, ,,, ,. ,,,. NB! (eluta) , ,.. , , , . .Kui ei tea mis soost sõna on,kui ta lõpeb pehmendusmärkiga ja on ühesugune järelliide, vaata sõnaraamatust ja jäta meelde. - , - . . Nimisõna arvukategooria. : .Vene keeles on nimisõnal kaks arvu:ainsus ja mitmus. Mitmuse moodustamine. . . Ainsus. Mees-ja naissoost. Kesksoost sõnad. Kesksoost sõnade lõpus 1. on o.(kui tüvelõpu - konsonant on
Nimetav-kes?mis Omastav-kelle?mille Osastav-keda?mida Sisseütlev-kellesse?millesse? Seesütlev- kelles?milles? Seestütlev-kelleks?milleks? Alaleütlev-kellele?millele? Alalütlev-kellel?millel? Alaltütlev-kellelt?millelt? Saav-kelleks?milleks? Rajav-kelleni?milleni? Olev-kellena?millena? Ilmaütlev-kelleta?milleta? Kaasaütlev-kallega?millega?
konsonant. Mida sagedasemaks ja tavalisemaks võõrsõna keeles saab, seda rohkem hakkab ta oma struktuurilt sarnanema omasõnaga. See võib kaasa tuua rõhu nihkumise esisilbile. Eesti keeles eristatakse kolme erineva rõhulisuse astmega silpe: pearõhuline, kaasrõhuline ja rõhutu silp. Rõhk avaldub eesti keeles vaid suulises kõnes, kirjas rõhku ei märgita. 17. Eesti keele grammatiliste käänete kujunemine 7 Grammatilised käänded on nimetav, omastav ja osastav. Nende põhifunktsiooniks on lauseliikmetevaheliste suhete väljendamine. Läänemeresoome algkeeles oli nominatiiv tunnuseta, genitiiv n-tunnuseline ja partitiiv ta/δa- tunnuseline. Tänapäeval nimetav ja omastav tunnuseta, osastava käändel on tunnus (neli varianti t, d, da, 0). 18. Eesti keele kohakäänete kujunemine.
Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad b) tähenduse järgi nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad jne... Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1.Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2.Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena 5. Käänded. Sõnavormi käände määramine. Nimetav kes? mis? Omastav kelle? mille? Osastav keda? mida? Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? Seesütlev kelles? milles? kus? Seestütlev kellest? millest? kust? Alaleütlev kellele? millele? kuhu? Alalütlev kellel? millel? kus? Alaltütlev kellelt? millelt? kust? Saav kelleks? milleks? Rajav kelleni? milleni? Olev kellena? millena? Ilmaütlev kelleta? milleta? Kaasaütlev kellega? millega? 6. Lauseliikmed (öeldis, alus, sihitis, määrus, öeldistäide)
Peeter on tegija) ja umbisikuliseks tegumoeks (tegija ei ole teada, nt: Aken avati pole teada, kes ukse avas). · Arv kategooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina meie o Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi 4. Eesti keeles on 14 käänet: 1) Nimetav Kes? Mis? Nt: vihik 2) Omastav Kelle? Mille? Nt: vihiku 3) Osastav Keda? Mida? Nt: vihikut 4) Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: vihikusse 5) Seesütlev Kelles? Milles? Nt: vihikus 6) Seestütlev Kellest? Millest? Nt: vihikust 7) Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: vihikule 8) Alalütlev Kellel? Millel? Nt: vihikul 9) Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: vihikult 10) Saav Kelleks? Milleks
4) keeled, rahvused eestlane, vene keel ajalugu, matemaatika, eesti 5) õppeained keel 2 KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS 1. Nimetav kes? mis? raamat raamatu / d 2. Omastav kelle? mille? raamatu raamatu / te 3. Osastav keda? mida? raamatut raamatu / i / d 4. Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? raamatusse raamatu / te / sse 5. Seesütlev kelles? milles? kus? raamatus raamatu / te / s 6. Seestütlev kellest? millest? kust
jne kirjutatakse samuti suure tähega. Suure tähega kirjutatakse ka kõik sõnad ajalehtede ja ajakirjade nimes (v.a ja). Ants Antson, Eesti, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, ajakiri Hea Laps, ajaleht SL Õhtuleht, kirjastus Koolibri, kohvik Lammas Väikeste tähtedega kirjutatakse nädalapäevade, kuude, tähtpäevade, pühade, rahvuste, keelte, ilmakaarte ja õppeainete nimed. esmaspäev, detsember, vastlapäev, lihavõtted, sakslame, eesti keel, lõuna, geograafia. 7) Käänded Omadus-, nimi-, ase- ja arvsõnad on ka käändsõnad. See tähendab, et nad võivad muutuda 14 erinevas käändes (eesti keeles on kasutusel 14 käänet).Käänded ja nende küsimused: Kääne Küsimus Näide 1. Nimetav Kes? Mis? Põõsas 2. Omastav Kelle? Mille? Põõsa 3. Osastav Keda? Mida? Põõsast 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse
19. Morfoloogia e vormiõpetuse mõiste! Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme nende moodustamist, nende sisemist struktuuri ning nende omavahelisi suhteid. 20. Sõnavormi mõiste! Sõnavorm- ühe ja sama sõna erikuju, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab. 21. Võrdlusastmete moodustamine! · Võrdlusastmeid saab moodustada omadussõnadest · Algvõrre- omadussõna niemtav kääne · Keskvõrre- omastav kääne + m (osade sõnade puhul tüvevokaal a või u muutub e- ks) Nt: must- musta- musteim, vana- vanem- vanim, pikk- pika- pikim · Ülivõrre- kõige ülivõrre ja lühike ülivõrre 22. Sõnaliigid! SÕNAD MUUTUMATUD MUUTUVAD SÕNAD SÕNAD
annaabi.ee 
