· toodetakse naatriumkloriidi (NaCl) elektrolüüsil · tähtsaim ühend NaCl (keedusool), mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus · NaOH ehk seebikivi kasutatakse seepide valmistamisel (KOH vedelseep) · Na2CO3 ehk (pesu)soodat kasutatakse pesupulbris ja klaasi valmistamisel · NaHCO3 ehk söögisooda kasutatakse taignate kergitamiseks · kaaliumühendid on vajalikud taimede kasvuks, seetõttu kasutatakse taimekasvatuses kaaliumväetisi (KCl, KNO3) · 2Na + O2 -> Na2O2 tekib naatriumperoksiid · K + O2 -> KO2 tekib kaaliumsuperoksiid Peroksiide kasutatakse nt õhu tasakaalu parandamiseks (kosmoselaevades jne) Li · LiOH laguneb kuumutamisel · Li + O2 tekib ainsana leelismetallidest tavaline oksiid Ca (Mg) · mõnevõrra kõrgem sulamistemperatuur võrreldes leelismetallidega · ei loovuta nii kergesti elektrone kui leelismetallid · leidub looduses aint ühenditena · toodetakse
Istutamine. Parim aeg istutamiseks on kevadel ja kevadsuvel. Istutuskoha võib juba sügisel ette valmistada, või teha seda kevadel vähemalt kaks nädalat enne istutamist, et varuväetised jõuaksid mullas lahustuda. Mitmerealises istandikus võiks ridade vahe olla 22,5 meetrit. Istutusauk võiks olla 5060 cm sügav ja läbimõõduga 4050 cm. Auk täidetakse huumusrikka mullaga, millesse segatakse 510 kg kõdusõnnikut ja komposti ning fosfor- ja kaaliumväetisi (Kivistik & Niiberg, 2002). Hooldus esimesel kasvusuvel Esimesel suvel toimub peamiselt juurte areng. Kuival perioodil võiks taimi kasta. Taimede toestamiseks tuleks panna ajutised toed (Kivistik, 2014). Võrsete lõikamine. Viinapuu võrse võib suve jooksul mitme meetri pikkuseks kasvada ja ennakvõrsete abil mitmekordselt haruneda. Selle vältimiseks vajavad viinapuud suvist, nn rohelist lõikust, milleks kasutatakse põhiliselt kolme võtet: võrse täielik
Kompleksväetiste kasutamisel suureneb töötootlus 24% ning väetiste kasutamisega seoses olevad kulud vähenevad 25%. Et toitained asuvad väetise igas graanulis kindlas vahekorras tagab see ka väetiste ebaühtlase külvi korral soovitava toitainete vahekorra. 17. Kaaliumväetiste iseloomustus ja kasutamine-Kaaliumväetiste tooraineks on maapõues esinevad lahustuvad toorsoola lademed, mida kõige ulatuslikumalt leidub Venemaal, Valgevenes, Saksamaal ja Kanadas. kaaliumväetisi on võimalik toota ka mereveest, mis on aga märgatavalt kallim. Kaaliumväetiste tootmisel kasutatavead mineraalid jagunevad kloriidseteks ja sulfaatseteks (kloorivabadeks) Kasutamisel tuleb lähtuda eelkõige mulla kaaliumivarudest (väetustarve) ja kultuuri vajadustest. Sobiva väetise valikul tuleb arvestada ka lisandeid. Soovitatavad on magneesium ja väävel ja kohati ebasoovitavad naatrium ja kloor. 18
taimel on niiskuse suhtes kõrge nõudmine. Õied ei oma dekoratiivset väärtust. Täitetaim. Joonis 42. Vilt-ristirohi (http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1451.jpg) Ruse (Bidens) -feerulalehine ruse (B. ferulifolia) Külmakindel, põuakindel, valgust armastav. Ei ole kapriisne kuid kasvab paremini kergetel, liivastel muldadel. Rikkalik õitsemine on garanteeritud, kui vegetatsiooniperioodil viia mulda fosfor- kaaliumväetisi pealtväetisena iga 10-14 päeva järel. Kasvatatakse gruppides, kuid ka rõdukastides, konteinerites terrasside kaunistamiseks, samuti rippkorvides. Efekttaim, amplitaim. Joonis 43. feerulalehine ruse (http://www.croftonplants.co.uk/templates/default/images/plants/Bidens-046.jpg) 25
võib külvieelset väetamist jagada sügiseseks, kevadiseks ja suviseks ehk kesaväetamiseks. Andmiseviisilt jaotatakse iga-aastaseks ja perioodiliseks. Perioodiliselt ehk mitme aasta tagant antakse lubi- ja orgaanilisi väetisi. Ka fosforväetisi võib anda külvikorra juhtkultuuridele (allakülviga teraviljad, taliviljad, kartul jt rühvelkultuurid) 2...3 kordse normiga mitmeks aastaks ette. Ei soovitata seda teha aga köögiviljade ja lillekultuuride väetamisel. Kaaliumväetisi saab kasutada perioodiliselt ainult tingimisi, so raskema lõimisega muldadel ja taliteraviljade ning rühvelkultuuride väetamisel tuleb suurendatud K-väetiste normidest (so perioodilisest väetamisest) aga loobuda. Taimetoiteelementide omastamise optimaalne sügavus on 8...15cm. 13 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014
· Superfosfaadi ja karbamiidi või ammooniumsalpeetri segamisel muutub saadud segu pastataoliseks massiks, mida ei saa külvata. · Otstarbekas ei ole segada ka granuleeritud ja pulbrilisi või peenekristallilisi väetisi omavahel, kuna seda segu on väga raske ebaühtlaselt külvata. 17. Kaaliumväetiste iseloomustus ja kasutamine Kaaliumväetiste tooraineks on maapõues esinevad lahustuvad toorsoola lademed. Kaaliumväetisi on võimalik toota ka mereveest, mis on aga märgatavalt kallim. Kaaliumväetiste tootmisel kasutatavead mineraalid jagunevad kloriidseteks ja sulfaatseteks (kloorivabadeks) 4 Kasutamisel tuleb lähtuda eelkõige mulla kaaliumivarudest (väetustarve) ja kultuuri vajadustest. Sobiva väetise valikul tuleb arvestada ka lisandeid. Soovitatavad on magneesium ja väävel ja kohati ebasoovitavad naatrium ja kloor. 18
Õige väetise ja koguse valimine sõltub reast teguritest, peamiselt haljastuse liigilisest, nende vanusest, mullastikutingimustest (lõimis, viljakus, reaktsioon) ja haljasala külastajate koormusest (Sarapuu, 1983). Otstarbekas on kasutada väetissegusid, siis on liigväetamise oht väiksem. Üldiselt võib aga öelda, et ilupuud vajavad rohkem fosforit ja kaaliumi (Sarapuu, 1983). Kui puu kasvab tänava ääres ja lumetõrjeks on kasutatud kaaliumkloriidi, pole kaaliumväetisi üldse tarvis anda. Eriti kergetele liivmuldadele ja lubjarikastele või neutraalse reaktsiooniga muldadele sobib eriti hästi ammooniumsulfaat, mis on pikaldase toimega ja mullast aeglaselt väljauhutav väetis. Raskemate ja happeliste muldade väetamiseks sobib enam füsioloogiliselt leeliseline naatriumsalpeeter (naatriumnitraat). See lahustub kergesti vees ja on mullas väga liikuv (Sarapuu, 2000). Haigused, metsloomad ja linnud
(CaCN2) ja ammoniaagi vesilahust. Lämmastik on valkude ja nukleiinhapete koostiselement. Et õhulämmastiku suudavad omastada vaid vähesed mikroorganismid, siis kasutatakse põllumajanduses laialdaselt lämmastikväetisi. Lämmastikväetisega ühekülgsel väetamisel koguneb taimedesse nitraate. Niisuguste toiduainete kasutamine võib esile kutsuda mürgitust. Seepärast tuleb lämmastikväetistega üheaegselt rakendada veel fosfor- ja kaaliumväetisi. SÜSINIK--CARBONEUM--C. 1s22s22p2 1. Leidumine looduses. Süsiniku leibub looduses nii lihtainena kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite, seega ka taim- ja loomorganismide koostisse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtainena leidub süsiniku teemandi, grafiidi ja karbüüni kujul. 2
Fosforväetiste kasutamine Kõige sobivam on fosforväetised anda põhiväetisena sügiskünni alla. Kultiveerimisega satub fosfor ülemisse mullakihti 2…3 cm sügavusele ja pole taimedele kättesaadav. Tänu keemilisele neeldumisele on kadu mullast tühine (0,5…2 kg/ha). Kaaliumväetised Kaaliumväetiste tooraineks on maapõues esinevad lahustuvad toorsoola lademed, mida kõige ulatuslikumalt leidub Venemaal, Valgevenes, Saksamaal ja Kanadas. kaaliumväetisi on võimalik toota ka mereveest, mis on aga märgatavalt kallim. Kaaliumväetiste tootmisel kasutatavead mineraalid jagunevad kloriidseteks ja sulfaatseteks (kloorivabadeks) Kasutamisel tuleb lähtuda eelkõige mulla kaaliumivarudest (väetustarve) ja kultuuri vajadustest. Sobiva väetise valikul tuleb arvestada ka lisandeid. Soovitatavad on magneesium ja väävel ja kohati ebasoovitavad naatrium ja kloor. Magneesium vähendab liikuva alumiiniumi ja vesiniku kahjulikku mõju
valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas; 11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor, lämmastik või kaaliumväetisi liht või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) puidust või sama laadi kiudmaterjalist tselluloosi, paberi või papi tootmine, kui valmistoodangu maht on vähemalt 200 tonni päevas; 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja
mis kõige vähem rikuvad loodust ja võimaldavad vähem kasutada kemikaale Alternatiivne ehk ökoloogiline taimekasvatussüsteem · Ei kasutata kemikaale, arvestatakse iseregulatsiooniga, mullaviljakuse säilimisega ja taimede vastupanuvõimega Alternatiivse kasvatusviisi üldsuunad on: · Lubatud väetised: kompost, laudasõnnik, orgaanilised jäägid (põhk), haljasväetis, hein jne. Ainult vastavalt mullaanalüüsile · võib kasutada fosforväetisi, kaaliumväetisi (kloori sisaldusega mitte üle 3%) ja lubiväetisi · Lubatud taimekaitsevahendid on putukate püünised, mehaanilised tõrjevahendid, peletavad vahendid ja roheline seep · Alternatiivne tootmine hoiab maad, taimi, loomi ja inimest Intensiivne taimekasvatussüsteem · Iseloomulik on majandamine maksimaalsete kulutustega, kus kõrgete saakide saamiseks tehakse taimekaitsetöid kultuuride kasvatusskeemide alusel · Tihe külv võimaldab saada suurt saaki pinnaühikult, kuid
asbesttsemendi valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas; 11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) puidust või sama laadi kiudmaterjalist tselluloosi, paberi või papi tootmine, kui valmistoodangu maht on vähemalt 200 tonni päevas; 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja
valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas; 11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) paberi v õi papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008]
väga mitmeti: 1)geoloogilise tähtsuse alusel 2)tekke alusel (primaarsed ja sekundaarsed); 3)aine oleku alusel; 4)kõige levinum klassifitseerimine lähtub keemilisest koostisest Mineraalid I Ehedad elemendid- AU, Pt, S II väävliühendid ehk sulfiidid- püriit (kassikuld, leiub Keila-Joal, murdekoht on süsimust), galeniit (aluspõhja kivimites, Navesti jõe kaldal), sfaleriit ZnS III halogeniidid- keedusool haliit (NaCl), fluotiidid, KCl ja Na KCl 8nendest toodetakse kaaliumväetisi). IV oksiidid ehk hapnikuühendid- kõige levinum on kvarst ehk SiO2, sellel on palju teisendeid (erinev värvus, läbipaistvus), nagu näiteks ametüst (roosa), opaal, peitkristalliline kvarts ehk kaltsedon. Oksiidide hulka kuuluvad olulised maagid: punane rauamaak hematiit, must rauamaak magnetiit, sooraud limoniit, alumiiniumoksiid Al2O3 ehk boksiit, korund (kui ta on puhas punane siis on see rubiin, korundi kõvadus on 9).
8) metallimaagist, rikastatud maagist või vanametallist värviliste metallide tootmine metallurgilise, keemilise või elektrolüütilise protsessi abil; 9) asbesti tootmine, asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemine või käitlemine; 10) seadmete kasutamine keemiliste ainete tootmiseks tööstuslikus mahus keemiliste protsesside abil, kui toodavad: üldorgaanilisi aineid; üldanorgaanilisi aineid; lämmastik-, fosfor- või kaaliumväetisi liht- või kompleksväetisena; biotsiide; keemilise või bioloogilise töötlemise abil farmaatsiatooteid; lõhkeaineid; lahusteid või muid keemiatooteid, mille tootmiseks kasutatakse lahusteid sisaldavaid aineid aastas üle 1000 tonni; 11) põhimaanteede, kiirteede, raudteede või üle 2100 meetri pikkuse peamaandumisrajaga lennuväljade ehitamine; 12) siseveekogus üle nelja meetri sügavuse faarvaatriga sadamate või veeteede rajamine;
asbesttsemendi valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas; 11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) paberi v õi papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne
asbesttsemendi valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas; 11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) paberi v õi papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri
kanarbik, kukemari, jõhvikas ja huulhein) arvukus. Turbasamblad hukkusid põlevkivituha mõjul. Täheldati puude kasvutingimuste paranemist ja soodsat mõju tupp-villpeale. Kaks- kolm aastat pärast väetamist ilmus rabale taimi, mis üldiselt raba tingimustes ei tohiks suuta kasvada ning oluliselt suurenes ka lehtpuude loodusliku uuenduse osatähtsus. Antud tulemustest olid muutused veelgi suuremad, kui koos põlevkivituhaga lisati ka lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisi. Silmapaistvalt suur oli sellistes kasvutingimustes põdrasambla katvus ja vitaalsus, mida peetakse puude jaoks heade kasvutingimuste näitajaks ja loodusliku uuenduse soodustajaks. Kohtades, kus leidus kõige enam põdrakanepit, oli ka loodusliku uuenduse osatähtsus suurem ja lehtpuu noorendik liitus kiiremini kui mujal. Puude paranenud kasv viis üheteistkümne aastaga lageraba hävimiseni, kus raba metsastus. Endine lageraba oli kattunud tiheda kasenoorendikuga (Valk 2005: 59).
mistõttu vajab sooja kasvukohta või talvekatet, külmakahjustustest taastub kiiresti. Kuigi kasvab ka halvematel muldadel, võib kasvu parandamiseks tuua kasvukohta viljakamat huumusrikast mulda. Võrdlemisi valgusenõudlik, kuid talub hästi mõningast varju („Dendroloogia“ Valgus 1987). Väetamine: kevadel mulla kaevamisel antakse põõsale liiva ja lupja, aga ka mineraalväetisi: lämmastik- ja kaaliumväetisi – 10-15 g/m2, kaaliumiväetist 15g/m2 kord 2-3 aasta jooksul sügisel, et taim talvituks paremini. Väetisi ei anta mitte ainult istutamise ajal, vaid intensiivse kasvu ajal pealtväetisena. Orgaanilised väetised kindlustavad bakterite arengut ja tõstavad mullaviljakust, mineraalväetised annavad vajalikke toitaineid. Pidevalt tuleb mulda ka lubjata. Multšimine aitab reguleerida mulla happesust või leelisust, vähendab umbrohu kasvu ning varustab ligustrit
Meil tavalistel talvedel küllalt külmakindel, kuid karmimatel talvedel kannatab võrdlemisi tugevasti, mistõttu vajab sooja kasvukohta või talvekatet, külmakahjustustest taastub kiiresti. Kuigi kasvab ka halvematel muldadel, võib kasvu parandamiseks tuua kasvukohta viljakamat huumusrikast mulda. Võrdlemisi valgusenõudlik, kuid talub hästi mõningast varju. Väetamine: kevadel mulla kaevamisel antakse põõsale liiva ja lupja, aga ka mineraalväetisi: lämmastik- ja kaaliumväetisi – 10-15 g/m2, kaaliumiväetist 15g/m2 kord 2-3 aasta jooksul sügisel, et taim talvituks paremini. Väetisi ei anta mitte ainult istutamise ajal, vaid intensiivse kasvu ajal pealtväetisena. Orgaanilised väetised kindlustavad bakterite arengut ja tõstavad mullaviljakust, mineraalväetised annavad vajalikke toitaineid. Pidevalt tuleb mulda ka lubjata. Multšimine aitab reguleerida mulla happesust või leelisust, vähendab umbrohu kasvu ning
asbesttsemendi valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas; 11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) puidust või sama laadi kiudmaterjalist tselluloosi, paberi või papi tootmine, kui valmistoodangu maht on vähemalt 200 tonni päevas; 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine
pinnases päev nädal kuu aasta Aeg Joonis 11 Lämmastiku erinevate vormide mõju kestus kasvupinnases Allikas: Viherympäristöliitto, julkaisu 31 68 Pika toimeajaga fosforväetisi ja kaaliumväetisi toodetakse looduslikest mineraalidest, milles sisalduvad fosfori- ja kaaliumiühendid ei ole vees lahustuvad. Nende toime on väga aeglane, kuna nad muutuvad taimedele kättesaadavaks peaasjalikult murenemisprotsessi kaudu. Murenemist võib kiirendada, kui neid väetisi lisada juba komposteerimisprotsessi käigus. Sel juhul satuvad nad kasvupinnasesse koos kompostiga ning on selleks ajaks juba läbinud teatud etapi murenemisprotsessist.
annaabi.ee 
