10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KatrinKre
Õppematerjali autor
Jõhvi Gümnaasium Must auk Referaat Koostas: Aleksei Stempen Juhendas: Õp. Maie Kallik Aasta 2010 Must auk. Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv, mis ei kiirga valgust ega raadiolaineid. Kui rõhk tähe sisemuses ei ole võimeline peale tuumkütuse lõppemist tasakaalu hoidma, langeb täht kokku (kollabeerub). Must auk on raskusjõu poolt kõveraks keeratud lõks maailmaruumis, kus isegi valgus ei suuda väljuda. Et Päike muutuks mustaks auguks, peab ta kokku tõmbama kehaks, mille raadius on 3 km (praegu on 700000 km). Musta augu raadius sõltub tema massist. Mustal augul ei ole magnetvälja ja keegi ei oska öelda, millest ta koosneb. Väljaspoolt on tunda vaid musta augu tohutut raskusjõudu ja pöörlemist. Kui vastsündinud galaktika keskel moodustub ülitihe täheparv, hakkavad tähed selles
MUST AUK 12a Mis on must auk? · Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv · Tihe objekt, millel on suur gravitatsioon · Ei lase valgust läbi · Esimest korda räägiti sellest 18. sajandil · Prantsuse teadlane Pierre- · Ameerika füüsik John Archibald Simon Laplace (1749-1827) Wheeler (1911-2008 ) · oli üks esimeste seast, kes · tutvustas (mõtles välja) arutles võimaliku musta esimesena "musta augu" augu olemasolu kohta mõistet
Kõik, mis satub musta augu mõjupiirkonda, jääbki sinna, kaasa arvatud valguskiired. Teadlased on arvamusel, et mustad augud on tekkinud hiiglaslikest tähtedest, mis on oma arengu viimases järgus olnud meie päikesest vähemalt kolm korda suuremad. Kui termotuumaenergia tekkimiseks kuluva vesiniku varu on ammendunud, siis plahvatab täht supernoovana. Plahvatuse järel muutub tähe mass ülitihedaks ja tähe ümbritsev gravitatsiooniväli ülitugevaks, seepärast tõmbabki must auk kõik läheduses oleva endasse. (TEA LASTE- ja NOORTENTSÜKLOPEEDIA, 2 osa, lk 298) Arvatavasti paikneb ka linnutee keskel must auk. (TEA LASTE- ja NOORTENTSÜKLOPEEDIA, 2 osa, lk 180) 1.2 Mustade aukude teke Reaalselt võivad mustad augud tekkida suurtest, oma evolutsiooni lõppstaadiumisse jõudnud tähtedest, mis on jäänud ilma oma sisemisest energiaallikast. Tähe gaasi rõhk ei ole enam suuteline gravitatsioonijõule vastumõju avaldama - täht variseb omaenese raskuse all kokku
Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilise mittepöörleva massi gravitatsioonivälja. 1916 Karl Schwarzschild Schwarzschildi raadius (G gravitatsioonikonstant; m objekti mass, c valguse kiirus) = sündmuse horisondi raadius 1967 John Archibald Wheeler nimetus "Must auk" 1971 1. must auk Cygnus X1 (röntgen kaksiktäht 1. objekt, mida üldiselt võib tunnistada mustaks auguks tema mõjud kaastähele vihjasid sellele, et see peab olema kokkusurutud objekt, massiga, mis on liiga suur, et olla neutrontäht) 1974 Stephen William Hawking Hawkingi kiirgus [must auk peaks kiirgama absoluutse musta keha (idealiseeritud keha, mis neelab kogu
kiirgama röntgenikiiri, mida teadlased röntgenteleskoobi abil näevad. Kui aine kaob musta auku, ei jää sellest mitte mingit jälge. Kuid enne kadumist saadab ta Universumisse kiirguse. Supermassiivsete mustade aukude lähiümbruses kiirguvad ka laetud osakeste vood. Kiired kaugenevad mustast august valguse kiirusele lähedase kiirusega. Hetkel aga astronoomid veel ei tea, kuidas need kiirgusvood tekivad. Nad on aga veendunud, et iga suurema galaktika keskmes on supermassiivne must auk, mis tõmbab enda poole tähti, tolmu ja gaase. See protsess tekitab tugeva kiirguse, mida astrofüüsikud on täheldanud vaid mustade aukude vahetus läheduses. 4 Mustade aukude uurimine Mustadel aukudel on kahtlemata olnud suur roll Universumi arengus, seetõttu tahaksid astrofüüsikud nende kohta rohkem teada saada. Galaktikatel ja mustadel aukudel on tõenäoliselt olnud ühine ajalugu
................................................................................ 14 2 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on ,,Must auk". Oma referaadis üritan selgusele jõuda, kuidas mustad augud tekkisid, mis need mustad augud üldse on, mille jaoks nad vajalikud on ning mis neist saab. Miks ma valisin referaadi teemaks ,,Mustad augud" ? Sellepärast, et mulle väga meeldib astronoomia ning must auk on üks selline asi, millest ma veel pole aru saanud ning selle referaadiga üritan enda poolt seatud küsimustele vastuse saada. Mustad augud ei paku ainult mulle huvi. Neid on uuritud juba kaua. Aga miks on mustade aukude uurimine nii populaarne? Vastus seisneb selles, et mustade aukude omadused on väga huvitavad. Musti auke iseloomustab näiteks läbipääsmatu pind, nende tugev gravitatsiooniväli, oskus mitte läbi lasta valgust, oskus kõverdada ruumi ning seisata aeg
Must auk Must auk on on ruumipiirkond või objekt, mille gravitatsioon on nii suur, et miski, isegi valgus, ei pääse välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumisosas. Näiteks Päikse massiga taevakeha oleks must auk, kui kogu Päike oleks kokku surutud umbes 1 km raadiusega objektiks. Musta auku ise pole võimalik näha, ainult tema ümber pöörlevaid objekte. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks mõni piisavalt suur täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taeva paokiirus (mis on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu
paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Paokiirus - on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti ehk Schwarzschildi raadiust Kuigi must auk iseenesest ei ole nähtav, siis valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks. Kuna must auk on üldjuhul pöörlev objekt, siis lähtuvalt teooriast on musta augu pöörlemistele poolused võimelised mateeriat emiteerima ja sealt lähtuvad teineteisele vastassuundades võimsad kiirgusvood ümbritsevasse ruumi. Sündmuste horisondist seespool lakkavad kehtimast meile tuntud loodusseadused.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid