Valem Kirjeldus Teema s Kiirus ühtlasel sirgjoonelisel Kinemaatika v= t liikumisel v - v0 Kiirendus Kinemaatika a= t v = v 0 + at Hetkkiirus ühtlaselt muutuval Kinemaatika sirgjoonelisel liikumisel at 2 Teepikkus ühtlaselt muutuval Kinemaatika s = v0 t + sirgjoonelisel liikumisel 2 v 2 - v0 2 Nihe ühtlaselt muutuval Kinemaatika s= sirgjoonelisel liikumisel 2a...
VALEM KIRJELDUS TEEMA s Kiirus ühtlasel sirgjoonelisel Kinemaatika v =¿ t liikumisel v−v 0 Kiirendus Kinemaatika a= t v =v 0 +at ❑❑❑ Hetkkiirus ühtlaselt muutuval Kinemaatika sirgjoonelisel liikumisel s=v 0 t +¿ at❑2 Teepikkus ühtlaselt muutuval Kinemaatika 2 sirgjoonelisel liikumisel v ❑2−v 20 Nihe ühtlaselt muutuval Kinemaatika s=¿ sirgjoonelisel liikumisel 2a 2 at ❑ ...
Füüsika Kordamisküsimused 1. Newtoni 1. seadus Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis, kui jõud puudub või jõud kompenseeruvad. 2. Newtoni 2. seadus (+valem, valemi selgitus) Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöörvõrdeline massiga. F = ma (jõud = mass * kiirendus) 3. Newtoni 3. seadus Vastastikmõjust tekkivad jõud alati paarikaupa ja need on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4. Mõisted Inerts keha püüe säilitada oma liikumise suund ja kiirus. Seisuhõõrdejõud jõud, mis mõjub paigalseisvale kehale ja takistab tema liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud jõud, mis mõjub juba liikuvale kehale ja takistab keha liikumist. Reaktiivliikumine liikumine, mis toimub impulsi jäävuse seaduse kohaselt ja mille korral keha heidab endast eemale teatud koguse massi. Jäikus keha vastu...
Newtoni 1 seadus: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni 1 seadus määrab inertsiaalsed taustsüsteemid- keha kiirus ilma teise keha mõjuta ei muutu. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Newtoni 2 seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni 2 seadus määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. a=F:m a- kiirendus m/s F- jõud 1N m- mass 1kg Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s. Newtoni 3 seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F=F Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3 seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu. Gravitatsioon- nähtus,...
Newtoni 1. Seadus : Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. (inertsiseadus) Newtoni 2. Seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. Seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjul alati paarikaupa. Ning kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluut väärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Inerts on nähtus, kus kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada. Keha inertsuse mõõduks on mass. Massi saab võrrelda kaalumise teel või vastastikmõju teel. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused. Kontsentratsioon- osakeste arv ruumala ühikus. Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Keha kaal on jõud, millega keha oma külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitus . ...
Füüsika NEWTON'I SEADUSED: I SEADUS – INERTSISEADUS Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. F = 0 => A = 0 Inerts – nähtus, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada. II SEADUS – DÜNAAMIKA PÕHISEADUS Kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. A = F ÷ M III SEADUS – MÕJU- JA VASTUMÕJUSEADUS Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. F1 = – F2 IMPULSS JA IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS: IMPULSS: Tähendus: Impulss on keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada, vektoriaalne suurus. Impulsi määrab, kas keha mass või keha kiirus. Mõõtühik: 1kg * m/s Valemid: F = p ÷ t IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS: Tähendus: Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikm...
Newtoni seadused. Jõud looduses Jõud-füüsikaline suurus, iseloomustab vastastikmõju tugevust[tähis-F]. Mass-iseloomustab keha inertsust. Newtoni I seadus-keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.Kui kehale ei mõju jõudusid või kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist. Newtoni III seadus-keha kiirendus on võreldine kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus-kaks keha mõjutavad teineteist jõududega,mis on absoluutväärtuselt võrdelised kuid vastassuunalised. Gravitatsiooni jõud-jõud,millega kõik kehad tõmbuvad teineteise poole. Gravitatsiooni seadus -kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. Raskusjõud-Maa külgetõmbejõud,Maa gravitatsioonijõud, jõud millega Maa tõmbab enda poole lähedal olevaid kehi. Keha kaal-jõud millega keha mõjutab toetuspinda või riputus aas...
Kehade vastastikmõju mass fs. tähis m või M. Mass on inertsuse mõõt (inertsus keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja) (lk.51) jõud fs. vastastikmõju mõõt, tähis , mõõtühik 1N (njuuton) (lk.52) rõhk fs. võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. tihedus fs. näitab aine massi ruumalaühikus. jõu liigid: · raskusjõud gravitatsioonijõud (lk.56) · elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. (lk.61) · hõõrdejõud keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. (lk.59) · üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. impulss keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. vektor. (lk.64) Newtoni I seadus Vastastikmõju puudumisel ...
Jõud, impulss ja energia KT 1. VARIANT 1. Kineetiline ja potentsiaalne energia, energia jäävuse seadus Kineetiline energia on keha liikumise energia. Ek=mv2/2 (m mass, v kiirus ja J) Potentsiaalne energia on energia, mis on kehal tänu tema asukohale (kõrgusele) pinnasuhtes Ep=mgh ( m-mass, g - raskuskiirendus, h kõrgus, J dzaul) Visates palli horisontaalselt üles muutub tema kineetiline energia potensiaalseks energiaks. Õhutakistust mitte arvestades võrdub palli Ep algse Ek-ga kõige kõrgemas kohas maapinnast. Energia jäävuse seadus Energia on jääv. Ta ei kao kuhugi, ega teki niisama, vaid muundub ühest liigist teise. 2. Jõumoment, jõuõlg Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. M = F*l (M jõumoment [N*m], F jõud [N], l jõuõlg [m] ) Jõuõlg - jõu ...
NEWTON SISSEJUHATUS Isaac Newton ( 1643- 1727) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. ...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Eve Muna JÕUD JA IMPULSS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. NEWTONI SEADUSED 1.1. NEWTONI 1 SEADUS · Liikumine vastasmõju puudumisel. · N 1 seadus: - vastasmõju puudumisel või vastasmõjude tasakaalustumisel säilib keha liikumisolek. Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kuna keha püüet säilitada liikumisolekut nimetatakse ka INERTSIKS, siis nimetatakse seadust ka inertsiseaduseks. · Kui liikuv keha muudab oma kiirust - hakkab pidurdama, siis tekib teisel kehal kiirendus - see hakkab esimese keha suhtes liikuma. Ilma lisamõjuta tekib kiirendus. Näiteks kinnitamata auto vagunis. Taustsüsteeme, kus kehtib N1 nimetatakse inertsiaalseteks. Rangelt võttes pole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed. 1.2. N...
Elektromagnetiline laine,lainepikkusega 380nm(violetne,suurim sagedus) < < 760nm(punane,väikseim sagedus). Nähtused:difraktsioon,interferents,dispersioon,murdumine. c = 3 * 108 m/s. c = * f. lainepikkus,f sagedus. Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega kvant,footon. Iseloomustab:energia,mass,1aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad valgust kvantide kaupa. Kvanti käsitletakse,kui ühte energia portsionit. Fotoefekt:kiirguse langedes metallipinnale võib sealt välja lüüa elektrone. Tekkimise tingimus: ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga. E = A. E=ühe footoni energia, A=elektronide väljumistöö. Fotoefekti seaduspärasused:Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis eraldunud eletronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega(mida suurem on kiirus,seda rohkem eraldub elektrone). Fotoelektronide maksimaalne kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse i...
24.Hõõrdejõu suund on vastupidin liikumis suunale. 25.Seisuhõõrdumine(mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale) Liugehõõrdumine(keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda) 26. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega pidurdada. Rattad küll pöörleksid, kuid jääksid paigale (nagu auto libedal jääl). Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks. 27. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele.(kiiksuva ukselingi õlitamine). Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites. 28.Dünamomeetri abil. 29. Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega. Fh = µ N Fh on hõõrdejõud, µ l (müü) on hõõrdetegur ja N rõhumisjõ...
Tartu Kutsehariduskeskus Kodumajandus Kärolin Jakobson Mehaaniline liikumine Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 Isaac Newton ( 1643- 1727) Isaac Newton oli astronoom, matemaatik, inglise füüsik, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Isaac oli veel Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja ja Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige. Isaac Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. NEWTONI ESIMENE SEAD...
Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu. Kui kiiruse suund ning suurus ei muutu on liikumine ühtlane ning sirgjooneline. Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks (nt. mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid). Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha liikumine. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Suure inertsusega kehade kiirust on raskem muuta (veoauto vs. mänguauto). Mida suurem on keha inertsus seda suurem on tema mass. Kaalumisel võrrel...
FÜÜSIKA KT 1) Dünaamika- Mehaanika osa, mis uurib 3 vastastikmõju. /uurib jõude. 2) Kinemaatika- uurib liikumisi 3) Vastastikmõju- üks keha mõjutab teist. Vastastikmõju tagajärjel muutub keha kuju ning muutub keha liikumise kiirus ja suund. 4) Jõud- Füüsikaline suurus, vastastik mõjumõõt Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga (N-njuuton) 5) Jõudude liitmine- Jõudusid liidetakse kui vektoreid (nt. Vees ujuv õngekork) F= Fr-Fü 6) Samale kehale mõjuvate jõudude summat nim. resultantjõuks 7) Inerts- Füüsikaline nähtus, mis isel. Keha võimet säilitada oma kiirust ja liikumissuunda. - Inertsus- On keha omadus, mis iseloomustab võimet liikumisolekut säilitada a= F:m (siin on a'l ja f'l nooled peal) 8) Kiirendus sõltub keha inertsusest - Inertsuse mõõt on mass 9) ülesannete kogust 4.51 (joonis), 3.15, 3.16, 3.17, 3.19, 4.1, 4.02, 4.05, 4.06, 4.08, 4.09, 4.10, 4.11 10) Newtoni I seadus ehk inertsiseadus- Kehale mõjuvad jõud on võrdsed või pu...
Dünaamika. 1. Keha massiivsuse iseloomustamiseks kasutatakse füüsikas mass mõistet. 2. Ühesuguste ainete korral onn keha mass...............võrdeline tema tihedusega. 3. Keha liikumishulgaks nimetatakse massi ja kiiruse korrutist/jagatist. 4. Liikumishulga tähis on: a s g p V t p /p 5. Liikumishulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab mitte üksnes keha liikumis kiirust, vaid ka keha massi. 6. Liikumishulga muut ehk impulss. 7. Iga keha säilitab................või ..........................seni ja kuivõrd ta pole sunnitud rakendatud..................mõjul seda seisundit/olukorda muutma. 8. ................................seadus ehk Newtoni I seadus. 9. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vastastik mõju. 10. Jõud on vektor. 11. Dünamomeeter on riist jõu mõõtmiseks. 12. Impulss on võrdeline kehale mõjuva jõuga. Ta mõjub selle sirge suunas/vastu, milles jõud mõjub. 13...
1.Millisele küsimusele otsib vastust dünaamika? Dünaamika uurib liikumiste tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (uurib liikumise tekkimise ja muutumise põhjusi) 2.Newtoni seadused I, II ja III. Ka sümbolite kujul. I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmass...
Valemid: m=F/a ; F=m*a=(N) vaheline külgtõmbe jõud: F=G*m1*m2/r2 G=6,7*10-11 a=(v-v0)/t ; a=(2*S)/t2=(m/s2) P1=m*g=(N) P2=m(g-a)=(N) Newtoni seadused: 1)keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. 2)kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. 3) kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Jõud -on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Inertsus -on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta.(kg) Raskusjõud on Maa poolt selle läheduses paiknevale väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.(Fr=m*g) Impulss -on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korruti...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomusta...
Töö tingimusteks on jõud ja liikumine. Tööd teeb liikumise sihiline jõukomponent. Kui jõud soodustab liikumist, on töö positiivne. Kui jõud takistab liikumist, on töö negatiivne. Võimsus (vattw) on töö tegemise kiirus. Energia (dzaulJ) on kahe keha võime teha tööd. Liikumisenergia on kineetiline. Kineetiline energia sõltub kiirusest ja massist. Potensiaalne ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. Potensiaalne energia sõltub nullnivoo valikust. Potensiaalne energia saab olla ka negatiivne. Koguenergia on kineetilise ja potensiaalse energia summa. Potensiaalne energia on energia, mis on põhjustatud keha või kehade erinevate osade vastastikusest asendist. Seda omavad *ülestõstetud kehad: (mkeha mass, graskuskiirendus, h kõrguste vahe) potensiaalne energia on seda suurem, mida suurem on kehale mõjuv raskusjõud ja mida kõrgemale ta on tõstetud. Maale langedes potensiaalne energia = 0. Energia jäävuse seadus on fü...
1. Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodusnähtusi ja seletab neid. 2. SI- süsteemi mõõtühikud: 1) pikkus 2) mass 3) aeg 4) elektrivoolu tugevus 5) temperatuur 6)valgustugevus 7)ainehulk 3. Punktmassiks nim. sellist keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. 4. Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. 5. Ühtlaseks liikumiseks nim. liikumist kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. 6. Vastastikmõju tulemusena võib muutuda: 1) kehade kiirus 2) liikumise suund 3) keha kuju 7. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim. liikumist kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 8. Keskmine kiirus on kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhe. 9. Hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel või antud ajahetkel. 10. Kiirendus näitab kui palju muutub kiirus aja ühikus. 11. Vabalangemiseks nim. sellist kehade kukkumist, kus õhu takistus puudub või on väga väike....
Taustkeha - keha, mille suhtes liikumist vaadatakse Kordinaadid - Arvud, mis kirjeldavad keha asukohta Kordinaadistik - mõõtmis suund, -ühikud ja -eeskirjad Teepikkus - kaugus keha algasukohast lõppasukohta mõõdetuna piki trajektoori Nihe - Vektor keha algasukohast lõppasukohta Kiirus - Näitab kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus Kiirendus - Näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. See on vektoriaalne suurus, nii positiivne kui ka negatiivne suurus. Kehade vaba langemine - Selline kehade kukkumine Maa külgetõmbe jõul, õhutakistus puudub Vastastikmõju - Kui üks keha mõjutab teist ja selle tagajärjel toimub mingi muutus. Jõud - on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastik mõju tugevust Resultantjõud - Sumaarnejõud ehk kõik jõud mis mõjuvad kehale liidetakse kokku NEWTONI ESIMENE SEADUS EHK INERSTISEADUS - Kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerimisel on keha kas paigal või liigub lihtsa...
Dünaamika. Newtoni seadused. Jõu liigid. 1. Too näiteid kehade vastasmõju kohta. (Näide, kus vastasmõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus; näide, kus muutub ühe keha kiirus ja teise keha kuju.) Näide, kus vastasmõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus kahe auto kokkupõrge (mõlemad jäävad seisma); püssist laskmine (Enne lasku on kuul püssitoru suhtes paigal. Lasu ajal vastastikku mõjudes hakkavad kuul ja püss liikuma vastassuundades. Tekib tagasilöök); Näide kus muutub ühe keha kiirus ja teise keha kuju pillatud vaasi maandumine (vaas puruneb), küttepuude lõhkumine 2. Vette vajuvale kehale mõjub raskusjõud 10N ja üleslükkejõud 2N. Kui suur ja kus suunas mõjub resultantjõud. Resultantjõud = 10N-2N=8N. Kuna raskusjõud on suurem, mõjub allapoole. 3. Too näide inertsuse kohta ja selgita see. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Näide: kui inimene hüppab paadist kaldale, mõjutavad in...
Newtoni seadus Isaac Newton ( 1643- 1727) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge’i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus: ...
Füüsika töö-Dünaamika 1. Mida nimetatakse vastastikmõjuks ja mis selle tõttu toimub? Vastastikmõju on, kui kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Selle tõttu muutub keha kuju, suund ja kiirus. 2. Kuidas jõudusid liidetakse? Jõudude liitmisel jälgitakse vektorite liikumise reegilt. Erisuunaliste puhul rööplüliku reeglit. 3 näidet-nurga all mõjuvad jõud, vastassuunaline ja samasuunaline 3. Mis on inertsus ja millest see sõltub? Inertsus on nähtus, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada. Inertsus sõltub kiirendusest ja jõust. 4. Mis on impulss, sõnastus ja valem? Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m korda v 5. Defineeri elastsusjõud ja kirjuta Hooke'i seadus? Millised on liigid? Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutumisel. Deformatsiooni liigid-elastne, plastne ja rabe Habras- kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on ...
newtoni seadused:I seadus: kui vastastikmõju ei ole, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. inerts keha säilitab oma oleku. newtoni seadused kehtivad vaid inetrsiaalsetes taustsüsteemides: paigal, liiguvad ühtlaselt ja sirgelt). ei kehti mitteinertsiaalsetes taustsüsteemides (liiguvad kiirendusega). II seadus: kui on vastastikmõju, saab keha kiirenduse. kiirendus sõltub massist ja jõust. jõud iseloomustab vastastikmõju suurust. 1kg*1m/s =1 N. a=F/m, III seadus:kehad mõjutavad üksteist vastastikku ühesuguste jõududega. jõud looduses: 1. gravitatsioonijõud/seadus: 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G*[(m1+m2)/r], F= (M*m)/R, gravitatsioonikonstant mõõdeti pöördkaaluga, selle jõuga mõjutavad kõik kehad üksteist. raskusjõud on taevakehade gravitatsioon. keha kaal on see jõud millega keha mõjutab alust või riputus...
1.Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise ,õju tagajärjel muutub. 2. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või tasakaalustamisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nimetatakse ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus: kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöö...
Füüsika KT I 1. Selgita valguse dualismi, millised nähtused. Valgusel on kahesugused omadused: 1) laineteooria valgus on elektromagnetiline laine *interferents *difraktsioon *dispersioon *murdumine *peegeldumine 2) kvantteooria valgus on osakeste voog *fotoefekt *Comptoni efekt *valguse rõhk 2. Mõisted Fotoefekt nähtus, kui kiirgus või valgus lööb ainest välja elektrone. Footon e kvant on valgusosake, mis kannab kaasas energiat. Punapiir on minimaalne sagedus, mille korral tekib fotoefekt. Väljumistöö on energia, mis tuleb anda elektronile, et see metallist välja lüüa. Comptoni efekt röntgeni ja gammakiirguse lainepikkus suureneb hajumisel vabadelt elektronidelt. 3. Fotoefekti tekkimise tingimus Footoni ene...
1. Mida nimetatakse jõuks? Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. 2. Iseloomusta jõudu. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. 3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada? Jõud põhjutab keha kuju või kiiruse muutumist. (Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja.) 4. Mis kinnitab, et jõud on füüsikaline suurus? Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. 5. Sõnasta Newtoni I seadus. Inertsiseadus „Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.“ 6. Sõnasta Newtoni II seadus. Kirjuta valem oma sõnastuse järgi. „Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline k...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda t...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda tra...
Mehaaniline liikumine Aursoojus(J/kg) · Ühtlane liikumine Mass(kg) Nihe (m) Kiirus(m/s) V=s/t Aeg( s) · Ühtlaselt muutub liikumine Kiirus (m/s) algkiirus · Võimsus (m/s) Võimsus (W) Kiirendus( m/s2) N = A/t Töö (J) Aeg (s) V= v0 + a t Aeg(s) · Perioodiline liikumine Kesktõmbekiirendus · Vastasik mõju (m/s2) Jõud (N) Mass (kg) An= v2/r F=m*a Kiirus(m/s) Raadius Kiirendus (m/s2) (m) · Impulss Impulss(kg*m /s) ...
Dünaamika uurib liikumise muutumise põhjuseid Vastastikmõju ühe kehaga juhtub midagi teise mõjul. Vastastikmõju tunnused: Kehaga toimub mingi muutus. Muutub kas keha kuju, ruumala või liikumine. Näiteks: Õhupalli täispuhumine, kristallvaasi maha pillamine Vastastikmõju saab muuta kiiruse suurust ja suunda Vastastikmõju suurust iseloomustab jõud (F) 1N on jõud, mis annab 1kg kehale kiirenduse 1 m/s2 Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Jõudude liitmisel tuleb järgida vektorite liitmise reegleid Newtoni I seadus ehk inertsiseadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt Newtoni II seadus ehk dünaamika põhiseadus Newtoni III seadus ehk mõju ja vastastikmõju seadus kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete vastassuunaliste jõududega. Impulss keha liikumishulk Ühik 1 kg×m/s Põrke mõju on seda suurem, mida suurem on keha impuls...
DÜNAAMIKA VASTASTIKMÕJU · ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul · vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha · tagajärjel muutub keha kuju · muutub keha liikumise kiirus ja suund JÕUD ON VEKTOR kõiki jõude tähistatakse F tähega 1N. · jõudu mõõdetakse dünamomeetriga näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu · jõudude liitmine, samamoodi kui vektoreid RESULTANTJÕUD samale kehale mõjuvate jõudude summa (nt vees ujub õngekork) NEWTONI I SEADUS: Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. INERTS nähtus, kus kehad üritavad oma liikumisseisundit säilitada. NEWTONI II SEADUS e DÜNAAMIKA PÕHISEADUS: Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. INERTSUS keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada. KIIRENDUS SÕLTUB KEHA INERTSUSEST. INERTSUSE MÕÕT ON MASS. Valem :*a= F/m NEWTONI III SE...
s v= kiirus raskusjõud Fr = mg hõõrdejõud Fh = kN = kmg t A N= impulss p = mv töö A = Fs võimsus t m v2 E = mhg E k = pot. energia p kin. energia 2 impulss- keha massi ja kiiruse korrutis. paigalseisval kehal impulss puudub p = mv (kgm/s) p muutub kiirus või mass | F1 = F2 | - vastassuund + samasuund mehaaniline töö- kehale peab mõjuma jõud, mille tagajärjel peab keha liikuma kui = 0° > A = Fs | kui = 90° > A = 0 | kui = 180° > A = Fs | A = Fs cos (1J = 1N·1m) tööühikuks on töö, mida teeb 1N suurune jõud, nihutades keha 1m võrra. võimsus- näitab töö tegemis kiirust ja on arvuliselt võrdne ühes ajaühikus tehtud tööga. ühtlase liikumise korral : N = A/t = Fs/t = Fv | N = Fv 1 kWh = 3,6·106 1W = 1J/1s - võimsus näitab,...
Sirg- ja ringliikumise dünaamika Kordamine 1. Füüsikaline suurus jõud a. iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust b. mõõtühik 1N (njuuton); 1N on jõud, mis mõjub kehale massiga 1kg kiirendusega 1m/sruudus c. resultantjõud () kogu kehale mõjuv jõud. 2. Füüsikaline suurus liikumishulk ehk impulss a. Iseloomustab liikumisolekut: b. Liikumishulga jäävus. On üks olulisemaid, impulss on jääv, kui sellele ei mõju väliseid jõudusid. Kehtib nii Newtoni mehaanikas, kui ka kvantmehaanikas. 3. Newtoni seadused a. N. I seadus e inertsiseadus (kui ) - keha säilitab oma kiiruse seni, kuni talle ei mõju teised kehad. Liikumine on ühtlane. b. N. II seadus e dünaamika põhiseadus () kehale antav kiirendus, on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. c. N. III...
Newtoni I seadus Keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt ( või on paigal) kui talle ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompentseerivad. Taustsüsteeme, kus esineb neutoni I seadus nimetatakse inertsiaalsüsteemiks. Iga taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt iretsiaalsüsteem suhtes on samuti irentsiaal. Galibi relatiivsusprintsiip: Taustsüsteem ühtlane sirgooneline liikumine ei mõjuta mehaanikanähtuste kulgu (selles süsteemis) Kehade omadus- inertsus. Kõik kehad püüavad säilitada oma kiirust nii suuruse kui suuna poolest muutumatutena. Inetrs kui nähtus- tavaliselt väljendub kehade inertsus selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg. Intertsus [m]= 1kg, Mida suurem on inertsus seda suurem on keha mass ja seda raskem on kiirust muuta. N: tank, laev meres. '' algul ei saa pidama, parast ei saa pidama''. Keha kiiruse muutmiseks on vaja teist keha. Teist keha iseloomus...
Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antu...
Energia. Potentsiaalne ja kineetiline energia. Energia: 1) on ühe keha või kehade süsteemi töö võimalik töö antud olekus. 2) töö tegemise võime A= F * S * cosa g=9,8m/s² l=jõuõlg A=F*s ; A=F*h h=kõrgus A=m * g * h s=teepikkus Potentsiaalne energia on tingitud kehade vastastikust asendist. Ep = m * g * h Ühik 1J Kõik liikuvad kehad omavad kineetilist energiat e. liikumis energiat. Ek= m * v² / 2 Ühik 1J Keha liikumishulk ehk impulss. Impulsi jäävuse seadus. Energia võib muunduda ühest liigist teise. Keha liikumishulk ehk impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m*v Ühik 1 kg * m / s Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside summa on nende kehade igasugusel vastastikumõjul konstantne suurus. Reaktiivliikumine Liikumine, mille põhjustab kehast suurel kiirusel eemalduv keha osa. V = 7,9 km/S Jõumoment. Momentide reege...
Impulsi jäävuse seadus ja selle kasutamine Liikumishulgal ehk impulsil on füüsika jaoks väga oluline omadus-jäävus. Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Mis on impulss?Impulss on liikumishulk,millega iseloomustatakse keha liikumist teisisõnu on ta veel vektoriaalne suurus,mille suund ühtib kiirusvektori suunaga..Impulsi tähiseks on p ja ta on defineeritud keha massi ja kiirusvektori korrutisena. Impulss on vektoriaalne suurus,mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. On oluline tähele panna,et impulss sõltub keha massist. Impulsi füüsikalist tähendust võib mõista näiteks põrgete võrdlemisel. Põrke "hävitustöö" on seda suurem,mida suurem on keha impulss. jäävusseaduse kehtivuses võib igaüks ise veenduda,kui astub kinniköitmata paadist kaldale. Kui enne väljaastumist on paat paigal ja süsteemi paat-inimene liikumishulk null,siis pärast välaastu...
Kordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS 1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel? Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu 2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada). Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis sei...
Mehaanika – füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi Kinemaatika – uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis Dünaamika – uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub Koordinaadistik – kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik(valemites tähega s tavaliselt) Sõltuvuse väljendamise meetodid – Analüütiline(valemid) ja Graafiline(graafikud) Liikumisvõrrand – matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast Liikumisgraafik – graafik, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju) Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N) Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjoone...
1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine Elastsusjõud Fe tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel. Tema suund on vastupidine deformeeritud keha osakeste nihke suunale. Hooke'i seaduse kohaselt on suhteliselt väikeste deformatsioonide korral elastsusjõud võrdne pikenemise ja jäikusteguri korrutise vastandarvuga. (N). Jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest. Elastsusjõu mõjul hakkab keha võnkuma, kui jõud ja nihe on suunatud mööda ühte ja sama sirget. Elastsusjõu mõjul hakkab keha liikuma ringjooneliselt kui kehale mõjuv Fe on kiirusega risti. Võib väljendada Newtoni II seaduse kaudu: Näide 1. Kui seina külge panna vedru, mille teine ots ühendada mänguautoga, seejärel...
liikumisvõrrand sätestab koordinaadi (x, y, z) sõltuvuse ajast (t). Näiteks algkiirusega v0 vertikaalselt üles visatud keha liikumisvõrrand on järgmine: y(t) = y0 + v0t ½ gt2 liikumisgraafik: http://anmet.planet.ee/Graafikud%20ja%20diagrammid/target8.html kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos: s=v*t Keha nihkeks liikumisel ühest punktist teise nim. neid kahte punkti ühendavat suunatud sirglõiku Keskmine kiirus on ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe. Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus a= v/ t v=v-v0 Ühtlaselt muutuv kiirus kiirus mis muutub mistahes võrdsetes ajavahemikus ühepalju Liikumist kirjeldavad füüsikalised suurused on: *keha koordinaat x *keha poolt sooritatud nihe s *kiirus v *kiirendus a Ühtlane liikumine: X= x0+vt s=vt v=const. v=v0+at a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine: x=x0+v0t+at2/2 s= v0t+at2/2 v=v0+at a=const Näidis: Võrdlen x=x0+v0t+at2/2 ning näen, et vaatluse alghetkel asus jalgrattur ...
Kinemaatika ja dünaamika — Punktmass. - Keha mille mõõtmed on lihtsuse mõttes jäetud arvestamata — Taustsüsteem. - Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed — Keha asukoht. - Keha asukohta ruumis saab määrata teades keha liikumisseadust — Nihkevektor. - r Sirgjoonelise liikumise korral on punkti kohavektoriks tema nihe — Kiirus. - Kiirus on vektoriaalne suurus. Sirgjoonelise liikumise korral võrdub keskmine kiirus nihke ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega — Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Sellist liikumist, mille kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Selline liikumine mille kiirus ei muutu on ühtlane kiirus — Kiirendus. Kiirendus a on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kiiruse muutu ajaühikus ehk kiiruse muutumise kiirust. — Pöörlemise kinemaatika. J...
Mehaaniline liikumine Taustsüsteem. Koordinaadid. Raadiusvektor. Tehted vektoritega. Liikumisvõrrand. Trajektoor. Kulg- ja pöördliikumine. Nihe ja teepikkus. Nurknihe. Ainepunkt-mõnikord võib liikumise uurimisel jätta kehade mõõtmed arvestamata: siis kui need on palju väiksemad kõikidest teistest mõõtmetest, millega antud ülesandes on tegemist. Ainepunkti asukoha ruumis saab määrata raadiusvektori r abil. Punkti liikumisel muutub vektor r üldjuhul nii suuruse kui ka suuna poolest. Taustsüsteem- taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamise alghetk mood. taustsüsteemi. Koordinaadid Keha koordinaadid võimaldavad määrata tema asukohta ruumis. Liikumise kirjeldamisel tuleb arvestada ka aega. Raadiusvektor- Punkti raadiusvektoriks nimetat. koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektorit . Raadiusvektor r määrab üheselt punkti asukoha ruumis. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iselo...
III PROBLEEMID, TULETAMISED (koos põhjendustega) 1. Kas vedrukaal näitab ühtviisi nii paigalseisval kui ühtlaselt liikuval laeval? Jah 2. Tooge näiteid, kus avaldub impulsi jäävuse seadus. No impulsi jäävuse seadus avaldub kõikjal, kus on tegemist liikuvate kehade vastastikmõjuga. Eriti hästi tuleb see veel siis välja, kui liikuvad kehad on mingil libedal pinnal. Näiteks kui uisutades keegi kokku põrkab, siis muutub kehade liikumisolek impulsi jäävuse seaduse kohaselt. Veel parem näide on piljard piljardikuul annab oma impulsi kuulile, millega ta kokku põrkab. Kuulide liikumine pärast põrget allub impulsi jäävuse seadusele. Musternäide on veel Maa tehiskaaslase trajektoori korrigeerimine reaktiivmootoriga kui gaas mootorist väljub, siis saab see teatud impulsi. Et kogu impulss konstantseks jääks, peab tehiskaaslane saama vastassuunalise impulsi, mis tähendab, et ta hakkab lii...
Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises gravitatsioonijõud. nimetatakse pöörlemisteljeks. Tasandil saab keha pöörelda ümber jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia Raskusjõud Maa gravitatsiooniväljas on vektoriaalne suurus, mis mõne selle tasandi punkti. potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii avaldub raskuskiirenduse (mis võrdub gravitatsioonivälja Pöörlemine on...
Mehaanika.Kordamisküsimused Mehaanika harud on kinemaatika, dünaamika ja staatika. Liikumine on kega asukoha muutumine ruumis aja jooksul. Punktmassiks nimetatakse sellist keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid on: sirgjooneline, kõverjooneline ja ringjooneline. Lisaks neile, eristatakse ka ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Taustkeha on keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik. Nihke pikkus ja teepikkus pole võrdsed. Gravitatsioon on maa külgetõmbejõud. Vaba langemine on selline kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha arvutamine Hetkkiirus on keha kiirus kindlal ajahetkel. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Ühtlaselt muutuva lii...
annaabi.ee 
