Füüsika mõisted esimene kursus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Füüsika spikker 10ndale klassile

Sõltuvuse väljendamise meetodid – Analüütiline(valemid) ja Graafiline(graafikud) Liikumisvõrrand – matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast Liikumisgraafik – graafik, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast Vastastikmõju – üks keha mõjutab teist(vastastikmõjude tagajärjel muutub kehade liikumise suund, kiirus ning keha kuju) Jõud – vastastikmõju tugevus(tähis F ja mõõtühik 1N) Newtoni esimene seadus – „kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt“ - inertsiseadus Inertsus – keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada Mass – keha inertsuse mõõt(tähis m ja mõõtühik 1kg) Newtoni teine seadus – „kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga(a = F/m, F=ma)“

Füüsika

11

doc

Mehaanika

Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s, - nurkkiirus (1rad/s), ­ nurga suurus( 1 rad), t- aeg(1s) Kesktõmbekiirendus- ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis keha liigub kiirendusega. See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole ja sellepärast nim. seda kesktõmbekiirenduseks. Tähis ak, ühik 1m/s2. Saab näidata ak=v2/r, kus v on joonkiirus ja r ringi raadius. Mehaanika ­ on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 4) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 5) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 6) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud.

Füüsika

4

docx

10. klassi mehaanika mõisted+ seadused

FÜÜSIKA MEHAANIKA Mehaaniline liikumine- Keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega ­ asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine ­ trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine ­ trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine ­ keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine ­ keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) ­ liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoo

Füüsika

13

docx

Konspekt füüsika eksamiks!

1. Sissejuhatus. Mõõtühikud SI ­ rahvusvaheline mõõtühikute süsteem A ­ põhiühikud B ­ tuletatud ühikud C ­ täiendavad ühikud Eesliite nimetus Kordsus algühiku suhtes Eesliite tähis Tera 1012 T Giga 109 G Mega 106 M Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad

Füüsika

10

docx

Füüsika mõisted ja valemid

Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine ­ Punktmass ­ Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor ­ Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine ­ Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine ­ Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus ­ Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus ­ Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe ­ Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg ­ Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem ­ Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju ­ Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine ­ Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ Selline sirg

Füüsika

3

docx

DÜNAAMIKA

DÜNAAMIKA VASTASTIKMÕJU · ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul · vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha · tagajärjel muutub keha kuju · muutub keha liikumise kiirus ja suund JÕUD ON VEKTOR ­ kõiki jõude tähistatakse F tähega 1N. · jõudu mõõdetakse dünamomeetriga näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu · jõudude liitmine, samamoodi kui vektoreid RESULTANTJÕUD ­ samale kehale mõjuvate jõudude summa (nt vees ujub õngekork) NEWTONI I SEADUS: Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. INERTS ­ nähtus, kus kehad üritavad oma liikumisseisundit säilitada. NEWTONI II SEADUS e DÜNAAMIKA PÕHISEADUS: Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. INERTSUS ­ keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada. KIIRENDUS SÕLTUB KEHA INERTSUSEST. INERTSUSE MÕÕT ON MASS. Valem :*a= F/m NEWTONI III

Füüsika

6

odt

Füüsika mõisted

(seisuhõõrde, liugehõõrde, veerehõõrde). Elastsusjõud- nim kehas tekkivat jõudu, mis oon võrdne kuid vastassuunaline deformeerivale jõule. Impulsi jäävuse seadus- igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. Reaktiivliikumine- selline liikumine mida põhjustab kehast eemale paisuv keha osa. Liikumine- kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas. Mehaanika- füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja nende liikumist, ning nende põhjusi mehaanika jaotub: tahke, gaaside ja vedelate mehaanikaks Klassikaline mehaanika: staatika, kinemaatika, dünaamika. Klassikaline mehaanika- kui kehade liikumiskiirused on väga palju väiksemad valguse kiirusest vaakumis. Keha mehaaniliseks liikumiseks nim- tema asukohha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. Punktmass- keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta

Füüsika

9

doc

10klassi füüsika

1. · Kinemaatika on mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist ruumis, kusjuures ei ole oluline, mis seda liikumist esile kutsub. · Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. · Kulgeval liikumisel on kõikide kehade punktide trajektoorid ühesuguse kujuga. · Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad. · Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkuseks nimetatakse füüsi

Füüsika

Kommentaarid (0)