Piki Kuriile asub Kuriili nõgu, mis ei asu mandrilaval. Seal on ka mere kõige sügavam koht, 3521 meetrit. Keskmine sügavus on 891 meetrit. Meres asuvad Santari saared. Kui mitte arvestada Sahhalini ja Kuriile, mis ei asu täielikult Ohhoota meres, siis Santari saared ongi Ohhoota mere ainsad suured saared. Ohhoota ja Jaapani mere piirile suubub Amuur, Kui see maha arvata, siis ei suubu Ohhoota merre suuri jõgesid. Kõige suurematena võib mainida kirdesoppi suubuvat Penzina jõge, läänesoppi suubuvat Uda jõge, Kamtsatkal olevat Bolsaja jõge, Korjakkias olevat Pustaja jõge ja merele nime andnud Ohhoota jõge mere põhjakaldal. Ohhoota mere kaldal, kui Sahhalin maha arvata, on vähe suuri asulaid: ainus üle 10 000 elanikuga asula on Magadan. Sahhalinil on selliseid veel 6, neist suurim on Juzno-Sahhalinsk. Kamtsatka rannikuvetes ning põhja- ja lääneosas leidub rikkalikult planktonit. Seetõttu on Ohhoota meri väga kalarikas. Palju on ka merelinde näiteks hiid-
Seal kandis tehakse ka väga paljud suuri püharännakuid. Peale inimese surma visatakse väga tihti nende tuhk Gangesesse. Põletusepuu nappuse tõttu ei põle paljud surnud täielikult ära ja sel puhul visatakse küps liha Gangesesse, kus hiljem gaavialid (India krokodillid) selle ära söövad. Gangese ääres asuvad ka suured linnad nagu Delhi, Agra, Allahabad ja Patna. Iga aasta külastab väga suures koguses inimesi jõge ja jõeääresid linnu. Igapäeva elus kasutatakse Gangest nii inimeste kui riiete pesemiseks ja toidu hankimiseks. Tänu sellele, et jõge kasutatakse nii palju on see väga must ja reostatud eriti linnade lähedal. Reostus mõjutab kokku umbes 400miljonit inimest. Jõele on ehitatud ka hüdroelektrijaamu. Gangest ümbritseb väga ilus loodus kus kasvab väga palju igasuguseid taimi ja lilli, mis näevad õitsemise ajal väga ilusad välja
alamal asuva Roosna-Alliku (Eipre) paisjärve ja suundub seejärel Roosna-Alliku soostikku. Ülemjooksul lähtest kuni Paide linnani voolab jõgi valdavalt hõreda inimasutusega soises maastikus, Keskjooksu ülemises osas, eriti Türi voorestiku piirkonnas on jõe lähiümbrus suurelt osalt põllustatud ja võrdlemisi tiheda asutusega. Keskjooksu alumises osas (Rae ja Tori-Jõesuu vahemikus) vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad. Jõe alamjooksu kaldail on asustus võrdlemisi tihe. Jõge reostavad ülemjooksul Roosna-Alliku alevik ja seal asuv forellikasvandus ning Tarbja küla, keskjooksul Paide linn ja osalt ka Türi linn, enamus Türi reovetest juhitakse pärast puhastamist Lintsi jõe lisajõkke, Lokuta jõkke ning alamjooksul Sindi ja osaliselt Pärnu linn ning Tori ja Paikuse alevik. Pärnu jõe suudme- eelsesse ossa kandub reostust ka sadamast ja Sauga jõest. Pärnu jõe veejõudu on kasutatud pikka aega paljudes kohtades - suured veskid on
Alternatiivenergia Aap Merisalu, Kevin Ree, Martin Rander, Otto Terask Mis see on? Tuuleenergia Päikeseenergia Hüdroenergia Jt. Tuuleenergia 11. oktoobril 2001. a. Virtsu tuulepark. 1,8 MWh ja planeeritud energiatoodang aastas 4,8 GWh. Probleemid Müra tekitamine Lindude lennu segamine Maastikupildi rikkumine Hüdroenergia Neli üle 100 kW hüdroelektrijaama 7000 jõge 400 jõge on pikemad kui 10 km Eesti jõed väikesed Päikeseenergia Eluiga 25 aastat Toodab 1kW kuni 10kW Eelised Päikeseelektri süsteem töötab hääletult. Päiksepaneelil pole kuluvaid osi. Päiksepaneelid on hooldusvabad. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik
probleemiks on aga jõevee kvaliteet. Vääna jõe kesk- ja alamjooks kuuluvad heade forellijõgede hulka ning nimetatud jõgi on ka üks jõesilmurikkamaid Eestis. Vääna jõgi on lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirjas ning kuulub ka nende jõgede hulka, (koos Narva, Purtse, Selja, Valgejõe, Jägala ja Pirita jõega), mille lõhevarude taastamiseks on riik teinud kulutusi näiteks lõhemaimude asustamise näol. Teatud piirangutega on jõel aga kalapüük lubatud ning Vääna jõge peetakse küllaltki heaks kalastusjõeks. Suurvete ajal kasutatakse Vääna jõge süsta- ja kajakimatkade korraldamiseks. Jõe ümbrust läbivad ka mitu matkarada. Üks külastatumaid on 27 km pikkune Harku matkarada, mille üks lõik (Vahikülast Väänasse) kulgeb piki jõekallast. Sellel lõigul voolab Vääna jõgi kohati üpris sügavas orus ja on erakordselt looklev. Matkaraja üks huvitavaid punkte on Vääna jõel asuv
Veega täidetud nõod, millel puudub otsene ühendus merega Karakatitsa Järvest ei voola välja ühtegi jõge Sissevoolava jõevesi osaliselt aurab, osaliselt toidab põhjavett Jõgi saab alguse järvest Suubub üks või mitu jõge Järvest voolab jõgi läbi Järvest algab jõgi Kui mandrijää sulas, täitusid nõod veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merelahtedest, kuna maa on kerkinud ja meri taandunud Nt. Harku järv Tallinnas ja Mullutu Suurlaht Saaremaal Tekivad soos olevatest laugastest Jõgede vesi kogunes luidete taha Nt. Ülemiste järv Inimene paisutab jõgesid Nt
Kursor- ja atribuutpäringud Vastuseleht ? [5.1.2.9.]Kui palju rahvast elab nendes linnades, mille vanus on teada? Andmetabeli 44 linnas elab EL_2008 andmevälja alusel 1065625 inimest ? [5.1.3.1.]*Mitu jõge suubub Soome lahte ja milline on nende keskmine pikkus? Soome lahte suubub 6 jõge ning nende pikkus on keskmiselt 49,5 km ? [5.1.3.2.]*Milline on Tallinnast algavate teede kogupikkus? Selliseid teid leidsin 6 ja nende kogupikkus on 827,45 km o Tallinnast algavate teede selekteerimiseks on mitmeid võimalusi. Millist kasutasid Sina? Kirjelda! Mina kasutasin andmetabelit ja otsisin tähestiku järjekorras sealt välja kõik teed mis algavad Tallinnast ja liitsin kokku nende teede pikkused. o Milliseid võimalusi saanuks veel kasutada?
Vastus peitub selles, et õiguse loomine seaduste andmise kõrval vajab suuri volitusi ja autoriteeti. See nähtub kenasti õpetlastenäitel nagu Everardus, Bartolus ja Huber. Samuti on kohtunikele selge see, et kui tahetakse arutleda kahte kohtulahendit Sotimaalt ja Lõuna-Aafrikast, siis avaldatakse meelt. Rooma õigus kujundas kohtumõistmise jõgede tüüpide vahel. Tulenevalt oja suurusest või oja ümbruses elavate inimeste arvamusest peeti jõge kõige väljapaistvamaks. Mõned jõed olid mitmeaastased ja mööda tasandikku kulgevad, mõned kärestikulised. Esimesed ujutasid end üle, isegi siis kui esines kuivi aegu ehk põude. Kärestikulised ujutasid üle ainult talviti. Mõned jõed olid avalikud, kuid mõned olid era ehk eristati avalik-ja eraõiguslikke. Jurist Cassius defineeris avalikku jõge kui perennial river ehk siis alalist jõge, mitmeaastast jõge.
pärast vasakpoolse lisajõe Irtõši suubumist Ob voolab parasvöötme mandrilises ja lähisarktilises (alamjooksul) kliimavöötmes. • Ülemjooksul vabaneb jõgi jääkattest varem, suurvesi on aprillis • Põhjaosas on jõe alamjooks jäätunud ja takistab veemassi edasiliikumist, tekivad jääummistused • Kesk- ja alamjooksul on kevadeti suured üleujutused, sest jõekaldad on madalad ja pinnas on veel külmunud. Inimtegevus • Inimesed kasutavad Obi jõge enamasti niisutamiseks, joogiveeks ja kalapüügiks • ( seal on umbes üle 50 kalaliigi) Novosibirsk • Obi kaldal asub elanike arvult Venemaa suuremate linnade hulka kuuluv Novosibirsk. • Siberi raudtee ületab Obi jõge (see on maailma pikim raudteeliin) • Novosibirskis on Obile rajatud veehoidla ja hüdroelektrijaam
identiteeti loovaid elemente, sobivaid elupaiku erinevatele taimedele ja kaladele ning häid võimalusi ajaveetmiseks. 1. Eesti jõed Jõed ja nende lähiümbrus on suur osa Eesti looduse ilust ja omapärast. Jõgedega on seotud suur hulk Eesti kaitsavaid loodusobjekte. Jõgedega on seotud rahvapärimusi, uskumisi ning ajaloosündmusi. Eesti on küll väike, kuid siin võib kokku lugeda mitutuhat jõge ja oja. Seega on Eesti jõdederikas maa. Meie jõed on aga enamasti lühikesed ja vee hulk on neis väike: vaid 15 jõge on üle 100 km pikad. Kõige pikem jõgi on Võhandu jõgi. Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. Tabelis 1 on kujutatud 5 Eesti pikemat jõed. Pikkus Valgala Langus Lang Jõgi Vooluveestik (m)
Yichang, Sandouping ja Wanxian. Joonis 2. Jangtse jõe looklemine keskkjooksul Allikas: Google maps 6. Iseloomusta jõe alamjooksu – Alamjooksul on jõgi põhimõtteliselt tasandikujõgi, mille voolu ühtlustavad suured järved (Dongtinghu, Poyanghu). Jõgi suubub Ida- Hiina merre. Suue on delta ja suuremad deltaharud on Beikou ja Zhangjiangkou. Suue on laevatatav ja seal asuvad linnad: Haimen, Chongming, Baoshan. 7. Kuidas kasutakse jõge majanduslikult – Jangtse ülemjooks on raskesti ligipääsetavas inimtühjas piirkonnas. Selleks ajaks, kui ta tiheda asustusega alale jõuab, on ta juba väga lai. Hiina sisemaapiirkonnad on ka vaesed ega suuda ise kulukaid projekte teostada. Seetõttu polnud Jangtse jõel kuni 1957. aastani ühtki silda. Esimene sild üle Jangtse oli Wuhani maantee- ja raudteesild Hubei provintsis. Järgnesid Nanjingi maantee- ja raudteesild Jiangsu provintsis 1968 ning Zhichengi
Tallinna kesklinnast umbes 5 km kirde suunda jääv Pirita on saanud nime Birgitta Ordu Neitsi Maarja kloostri järgi. 20. sajandi algusest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht. Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad Tallinna Botaanikaaia maad, mille lähedusse jäävad nii Metsakalmistu kui ka Tallinna teletorn, kust 170 m kõrguselt avaneb vaade kogu linnale ning selle lähiümbrusele. sest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht. Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid
läheduses. Teema pakkus eriti huvi, kuna uurisime Sauga jõega seotud objekte ja saime palju uut informatsiooni. Eesmärgiks oli kodukoha looduse tundma õppimine ja selle väärtustamine. Töö ülesanneteks olid informatsiooni kogumine Sauga jõe ning seda ümbritsevate objektide kohta. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks kasutasime erinevaid viise: otsisime materjale raamatutest ja internetist. Samuti käisime jõge vaatlemas. . See uurimistöö aitas süvendada meie huvi bioloogia vastu ning tundma õppida rohkem oma kodukohta....................................................................................................................................3 Sauga jõe iseloomustus...............................................................................................................4 Geoloogiline lõige..................................................................................................
Lõuna-Louisiana Sadam Lõuna-Louisiana sadam on suurim mahutavuse poolest sadam läänepoolkeral ning 9. maailma suurimatest. See on põhiliselt puistlasti sadam.Üle 4000 ookeanilaeva ja 55 000 praami randuvad iga-aastaselt siin,mistõttu on sadam riigi tonnaazi edetabelis esikohal. Ulatub 87 km mööda Mississippi jõge.Asub New Orleansi ja Baton Rouge'i vahel ning positsioneerub peamiselt LaPlace'il,kus on sadama peahoone. Kauba eksport ulatus üle 61 millioni tonni 2012 aastal-rohkem kui teistel sadamatel Põhja-Ameerika rannikul.Lõuna-Louisiana sadama käive moodustab 15% ja 57% kõigist USA ja Louisiana eksporditavatest kaupadest(mais,sojauba,nisu).Imporditakse peamiselt rauda,kummi,kohvi,puu- ja juurvilju. Lõuna-Louisiana sadam on mitmekülgne ning kombineerib endas veekogu-,maa- ja õhutransporti
Delta on mitmeharuline jõesuu, mis on tekkinud jõesetete kuhjumise tagajärjel. Jõe veevarustus Gangese jõgi on väga veerohke. Veevarustus sõltub osaliselt Himaalaja lume sulamisest juunist novembrini. Detsembrist maini on vooluhulk väike. Vooluhulk (m³/s) Aeg (kuudes) Inimkasutus ja probleemid jõega Ganges voolab läbi Põhja-India ja Bangladeshi. Jõge kasutatakse väga palju taimede kastmiseks, samuti on Ganges hea transporditee. Jõe kallastele on tehtud trepid, et saaks supelda, seal suplemine toovat õnnistust. Surnutele tuleb kasuks, kui nende tuhk Gangesesse heita. Jõgi voolab väga suure rahvaarvuga piirkondades, kus vette koguneb palju saastet, selle tagajärjel on väga suur nakatumise oht. Gangese jõgi Võhandu jõgi
Sademed langevad maapinnale. Nad võivad : Aurustuda tagasi admosifääri Imenduda põhjavette Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi Jõed kujunevad siis kui sedemete hulk ületab aurumise. Jõe osad Lähe Suue Lisajõgi Juga Jõeorg Kärestik Peajõgi Milline on jõe teekond ? Algab kõrgustiku nõlvalt , liustikust kõrgmaestikus , soost või järvest .Teekonnal ühineb temaga mitu lisa jõge ja ajapikku hakkab ta järjest suurenema. Jõe voolu kiirus ja suund sõõltub maapinna languse suurusest ja suunast. Lõpuks jõuab ta mingisse järve , lahte , ookeani jne. Jõgede toitumine Ekvaatori lähedal voolavaid jõgesi tõidab vihmavesi. Seal on sademeid aasta ringselt külluses, siis on ka need jõed vee rohked. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes olevaid jõgesi toidab suurvesi suvisel vihmaperioodil.
Riigi geograafilised Koordinaadid on 52 30 N, 5 45 E « ja Amsterdami Koordinaadid on 52° 22 0 N, 4° 54 0 « Kaugus Jõhvist on täpselt 2000 km « Kellaaja erinevus Eestiga on - 1 tund Hollandi pinnamood on madal lauskmaa. 2/5 alast asub merepinnast madalamal ja on merest eraldatud tammide või loodusliku luitevööndiga. 70% territooriumist homemade põllud ja oiliest kultuurrohumaad, 8% metsad, enamasti itsutatud männi või papisalud. Hollandit läbib ka mitu jõge. Samuti on seal suur hulk saari , millest tuntumad on Lääne-Friisi saared. Kõige kõrgem koht merepinnast on 321m - Vaalserbergi mägi. Pinnamoe mõju majandusele - Põllumajanduse põhiharu on suure tootlikusega piimakarjandus. Sellepärast homemade enamiku külvipinnast söödataimed ja niidud. Väikesel osal, 4% külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele
hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid Legend Kaua aega tagasi, kui inimesed tulid külastama Indiat, tuli neil ületada suur jõgi. Seda jõge nimetati Sindhu. Need inimesed ei osanud öelda sõna Sindhu korralikult.Selle asemel kutsusid nad jõge Hinduks. Neid inimesi kes elasid üle jõe hakatigi kutsuma Hindudeks.Nii said Hindud endale nime. Hindude religiooni nimetatakse HINDUISMIKS.Paljud Hindud elavad siiani Indias, kuid paljud on kolinud teistesse piirkondadesse üle maailma. Blond Om Om see on Hindude väga oluline sümbol. See tähistab kõige sügavamat meditatsioon mida on kuuldud.
sajandil. c. Raplamaa vapi aluseks on ______________. d. Raplamaal asub Eestimaa klaasipealinn - ___________. e. Eesti suurimad karstikoopad asuvad ________________ f. Raplamaal kasvavad maailmas haruldased ____________. g. _______ ______kõrgus merepinnast on 106 m. h. Raplamaa soodest saavad alguse _________, _________ ja ________ jõgikondade seitse jõge. i. Pakamägi on võetud kaitse alla _________. 3. Vihjeküsimused a. on Kasari veerohkeim lisajõgi. Asub Raplamaal Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külas. Jõe pikkus on 101,8 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit. b. Tüvi hargneb peaaegu maapinnalt kolmeks. Harunemiskohal on ümbermõõt 8,9 m, jämedamatel harudel rinnakõrgusel 4,1 ja 3,8 m
Üks päev kammkeraamikakultuuris Ärkasin täna hommikul õige vara üles. Hommikused soojad päiksekiired tungisid läbi maja katuse, mille moodustasid üksteise peale asetatud oksad. Haarasin nurgast põdranahast riidehilbu ja tõmbasin selle omale selga. Kuna teised veel magasid, läksin vaikselt majast välja. Meie maja asub aeglaselt voolava jõe ääres. Võtsingi sammud mäest alla jõe äärde. Teisel pool jõge leidub samuti ulualuseid. Tõsi, need ei ole sugugi nii hästi ehitatud, kui meie oma siin pool jõge. Mu hommikune ähmane pilk jäi pidama ühe habetunud mehe peal, kes samal ajal teisel pool kaldal odaga kala püüdis. Tema kõrval oli märgata mitmeid kalu, kuid nii kaugelt ei seletanud silm ära, mis kalad või kui suured need olla võisid. Viipasin tema poole tervituseks käega, kuid ta ei märganud mind, vaid oli üdini keskendunud kalapüügile. Jätsin ta sinnapaika ja liikusin jõele
Riigi lõunaosas asub maailma kõrgeim mäestik Himaalaja. Himaalaja mäestikust põhja jääb suur Tiibeti mägismaa. Loodeosas asub Tjan–Šani mäestiku üks osa. Riigi idaosas asub Suur Hiina tasandik. Riigi põhjaossa jääb ulatuslik Gobi kõrb. Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega- ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmetsa. Hiina suurim saar on Taiwan (36,008 km2), kaks pikimat jõge on Huang He (4845 km) ja Jangtse (6300 km), kõrgeim tipp on Mount Everest (8850 m). Naaberriigid on loodest Kasahstan; põhjast Mongoolia ja Venemaa; idast Põhja–Korea; lõunast Vietnam, Laos, Myanmar, Bhutan, Nepal; läänest India, Pakistan, Afganistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan. KESKKOND Oleme jõudnud ajajärku, kus Hiina keskkonnaprobleeme pole enam võimalik eirata. Üks peamisi põhjuseid keskkonna hädade tekkimisel on Hiina poolne suur raiskamine.
· Säilinud on ka dolmen- algelisi hauakambreid · Dolmenitest ,oodustatakse keerukad ehitised kroomlehhid. Stonehenge · Stonehenge'i ümbritseb avatud Wiltshire maastik, kus on toimunud palju ajalooliselt tähtsaid sündmusi ning elanud hulk rahvaid. · Suured sinakad kiltkivid, millest Stonehenge on ehitatud, on kohale toodud Lõuna-Walesist. Transportimiseks kasutati ilmselt merd ja Avoni jõge. · Stonehenge'i ümbruses on palju objekte, mis annavad tunnistust suurest poolnomaadide kogukonnast (Woodhenge, Durrington Walls, Cursus ning enam kui 350 muistset kalmet). Poolnomaadid kasvatasid Salisbury ümbruses loomi ja nisu ning nende elus oli tähtsal kohal jumalate kummardamine. · Ehitamine algas umbes 5500 aastat tagasi ehk 3500 aastat eKr. Inglise arheoloog Richard
Rahaühik Leedu litt (LTL) Naabrid Põhi Läti Ida Valgevene Lõuna Poola Edel Venemaa - Kaliningradi oblast Pinnamood Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on lääneosas Zemaitija kõrgustik, idaosas Aukstaitija kõrgustik ja edelaosas Dzkija kõrgustik. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis on 293,84 m merepinnast. Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi 293,6 m ja Kruopin mägi 293,4 m. Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Ainult 20 jõge on pikemad kui 100 km, näiteks Neris, Venta, Sesupe, Sventoij, Minija, Nevezis ja pikim jõgi on Nemunas. Järvi, mille pindala ületab 0,5 ha, on 2833, sealhulgas suuremaid kui 1000 ha on 14 (näiteks Druksiai, Dysnai, Dusia). Sügavaim järv on Tauragnas, mis on 60,5 m. Rannikualadel asuvad mitmed looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30% pindalast on kaetud metsaga. Kliima
Ohu kategooria: Ohtlik Ohuala raadius: 100 m Kemikaalid: bensiin (26 t);diislikütus (33 t); Aadress: Puhu ristmik Asula: Põltsamaa linn Omavalitsus: Põltsamaa linn Maakond: Jõgeva maakond 7 5) Riskiobjekt: Põltsamaa jõgi Põltsamaa jõgi voolab läbi Põltsamaa linna. Jõgi on kohati väga erineva sügavusega (0,5-5m) ja veekogu põhi on väga konarlik ning kivine, võib kohata ka katkisi pudelikaelu. Jõge ületavad mitmed sillad, mis on noortele vette hüppamisel meeliskohtadeks (õnnestuste ja uppumisoht). Talvel katab enamust jõge jää, mis toob lapsed ja kalamehed jõe peale, tekib oht sisse kukkuda või isegi uppuda. Kevaditi suurvete ajal on ümberkaudsed madalamad kohad üleujutatud. 8 Riskianalüüs tabeli kujul
Lääne- Hiinas on madal asustus, sest seal on kõrbed ehk seal pole võimalik midagi kasvatada, sest mullad ei ole üldse viljakad. Sise-Mongoolias on avarad rohltad, mis on head karjakasvatuseks. Riigi kagu osa on tihedalt asustatud, sest sinna suunduvad jõed ning seal on nende viljakad deltad, kus on viljakad mullad ning hea tegeleda põlluharimisega, millest edasi on arenenud suured linnad, mis praeguseks on ühed maailma tihedaima asustusega kohad. Hiinas on kolm suuremat jõge, mis on olnud aluseks algse tsivilisatsiooni tekkele, sest nende ümbruses on viljakad mullad. Hiina tsivilisatsioon tekkis erinevates piirkondlikes keskustes Huanghe jõe ja Jangtse jõe orgudes neoliitikumi ajastul. Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Rahvastik on selles piirkonnas nüüdseks küll vähenenud, seda mägismaa tõttu. Nüüdseks on peamine rahvahulk kogunenud rannikule suurlinnadesse. See on ka
· Ei õnnestunud luua isikupäratuid inimesi. KUNSTLIK NIISUTUS Siberi jõed tuli panna teistpidi voolama · Nõukogude juht Nikita Hrustsov tutvustas 1961. aastal plaani põllumajandusele uue kasvuhoo andmiseks. · Plaan sisaldas Siberi jõgede teistpidi voolama panemist. · Eesmärk oli suunata vesi põhjast lõunasse, põuastesse Kesk-Aasia steppidesse. · Aatompommi plahvatused pidid ümber pöörama kuus Siberi suurimat jõge. · 1970. Aastatel insenerid lõhkasid aatompommidega teed, et pöörata Petsora ja Kama jõgi voolama Volga jõe suunas. · Projekt peatati, sest meetod pani keskkonnateadlased protesteerima. KUNSTLIK NIISUTUS (2) · 1947. aastal suri nälga umbes miljon inimest Nõukogude Liidus. · Seetõttu alustas Stalin kava, mida nimetati "looduse ümberkujundamise plaaniks". · Plaani järgi tuli istutada metsavööndid
Lõpetuseks ütleb autor, et on aeg hakata tunnistama seda vaba rahvust, kes omab seda kaunist kultuuri. Kümnes lugu. Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema. Seepeale otsustab Kalevipoeg teha Vetevaimuga kiviviskevõistluse, et selgitada välja,
1856. aastal läks mõis Alexander von Benckendorffi tütre Maria ja tema abikaasa vürst Grigori Petrovits Volkonski (18081882) valdusse. Volkonskite kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli vürst Grigori Volkonski (18701940). Mõisakompleks Härrastemaja Keila-Joa härrastemaja projekti koostas Peterburi arhitekt Hans Stackenschneider. Hoone ehitati joa kõrvale Keila jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. Härrastemaja oli üks esimesi neogooti stiilis hooneid Eestis. Lameda katusega kahekorruselist kivihoonet iseloomustavad teravkaaraknad ning ehitise tagakülje nurgas kõrguv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadist eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski paikneb sissepääs. Risaliitide frontoone kaunistasid Benckendorffide vapid. Mõisahoone uste kohal paiknevad pitsilised malmist baldahiinkatused. Tagakülje vasakpoolne
aladel pidev uute rannajärvede teke. Vähese sügavuse ja jätkuva maakerke tõttu on aga taolised veekogud võrdlemisi ebapüsivad ning nende iga on mõõdetav aastasadadega. Kujult kopeerivad nad täpselt kunagist merelahte. Mitme kilomeetri paksuse jääkilbi liikumine avaldas ka kulutavat ja kuhjavat toimet. Nii moodustusid voored ja jää poolt tekitatud “künnivagudes” paiknevad näiteks Vooremaa järved, mis oma kujult meenutavad laia ja sirget jõge. Oluline tegur oli jää sulamisvete uuristav tegevus, mille tulemusena kujunesid orujärved (nt. Viljandi järv), mis meenutavad samuti jõge ning mille nõgu on tihti väga järsu kaldenurgaga. Mahajäänud ja moreeni sisse mattunud jääpangad tekitasid sulamisel (selleks kulus sadu aastaid) nõgusid ehk sölle, kuhu tekkisid glatsiokarstilised ehk sulgjärved. Need on suhteliselt väikesed, kuid oma pindala kohta kohati väga sügavad järvekesed. Meil leidub neid eriti
Nipernaadi Merilin Kauniste. Mina lugesin August Gailiti raamatust "Nipernaadi" kaks novelli . Esimesena lugesin novelli "Parvepoiss". Oli kevad ja jõeäärne rahvas ootas millal saabuvad uued parvepoisid. Nimelt iga aasta kevadel ,sõitsid mööda jõge, mis möödus Habahannese rikkast talust, mõningad parvepoisid. Nad peatusid alatihti Habahannese talu hoovil ning pidasid maha öise peo. Habahannes demonstreeris alati kõigile oma ilusat tütar kelle nimi oli Mall. Kuid Habahannese talu lähedal asetses ka teine talu. Seal elas vaene perekond mis koosnes tüdrukust ja tema isast. Tüdruku nimi oli Loki .Iga aasta vaatas Loki põõsaste vahelt parvepoisse ja tahtis nendega koos maid avastama minna
alustanud. Oli enne kuulmatu et naine üksi ringi rändab sellel ajal, aga see ei peatanud Knigsley. Augustis, 1893, Kningsley lahkus Britist Lääne Aafrikase, reisides kauba laeval (juhitud Kapten Murray poolt). Ta purjetas mõõda ranikut (Freetown, Sierra Leonest Luanda, Angola) ja siis ta reisis saarelt Guinea kuni mis on nüüd teadud kui Nigeriani. Ta korjas paljusis teaduslike objekte, Putukaid ja magevee kalasi, Briti Muuseumi jooks kuni ta avastas ala Congo jõge. Teine Lääne-Aafrika trip: Tema teisel lääne Aafrika tripil, Kingsley lahkus Liverpoollist 23 Detsembril, 1894, Laeval Batanga (juhitud kapten Murray poolt). Ta läks Kanaari saartelt Sierra Leone ja sealt edasi Gabon, ja reisis üles Ogowe( nüüd Ogooue) jõge; enne aurupaadiga, ja siis edasi kanuuga. Ta oli esimene Eurooplane kes külastas kaugseid Gabon ja Prantsuse Congot . Kingsley külastas Kihva hõimu, kellel oli reputatsion brutaalne ja kannibalism.
näiteks teises, asendame tundmatu x leitud väärtusega: x- y = 2 y = x-2 y =7-2=5 Ka tundmatu y väärtus rahuldab lahenduse algul kirjapandud tingimusi. Ülesanne 1 (5) Lahendus jätkub ... Otsitav arv on seega 75. Tema numbrite summa on tõesti 12 ja numbrite vahetamisel saadud arv (57) on 18 võrra väiksem kui esialgne arv. Vastus: Otsitav arv on 75. Ülesanne 2 (kiiruste liitmine) Ülesanne 2 Aurik sõidab mööda jõge pärivoolu ühest sadamast teise 4 tunniga ja vastuvoolu 5 tunniga. Leida sadamatevaheline kaugus, kui jõe voolukiirus on 2 km/h. Lahendus Liikumisega seotud ülesannetes tuleb teada kiiruse v, läbitud teepikkuse s ja liikumiseks kulunud aja t vahelist seost: s v= , t millest järelduvad seosed s = vt s ja t =
Kuidas tekkis pärli jõgi Oli üks vaene kalur, kes tahtis ainult raha. Ta töötas kogu päeva ja kui ta koju jõudis oli ta rampväsinud. Tal oli üks väike tütar kes oli harjunud vaesusega. Tal oli loomulikult ka unistusi ja ta unistas printsessiks saada. Tal oli üks pärl mille ta oli saanud oma kadunult emalt. Ta isa töötas kogu päeva ja leidis ühe karbi mille sees oli üks pärl. Aga kui tulid röövlid siis proovisid ära võtta seda karpi. Aga tütar jõudis enne kohale ja jooksis pärli ja isaga minema. Nad elasid õnnelikult elu lõpuni. Ja sellest hetkest kutsuti seda jõge Pärli jõeks. Raido Zopp 07.12
Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel.Põhjavesi on ohustatud reostatusest karstialadel,isegi kui karstunud kivimid on kaetud mõne meetri paksuse pinnakattega. PILET nr 1 1. Maad kirjeldatakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 2. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? 3. Kuidas sõltub albeedost maapinna soojenemine? 4. Näidake kontuurkaardil Põhjamerd, Pürenee mäestikku ja Induse jõge. PILET nr 2 1. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2. Millised tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? 3. Mida nimetatakse kasvuhooneefektiks? 4. Näidake kontuurkaardil Barentsi merd, Uurali mäestikku ja Gangese jõge. PILET nr 3 1. Kirjeldage Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. 2. Millistes piirkondades tekkib uus maakoor? Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse. 3
............................................................ 5. Ob voolab põhjast lõunasse. (Tõene/Väär) ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... 3. Võrdle Niiluse ja Obi jõge (asukoht, voolamine jne...) ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ............................................................................................................
Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured Hinduistide kogukonnad Nepaalis Bangladesh Indoneesia Malaisia Tai Sri Lanka Pakistan jm Hindu mõiste "Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Asi muutus 8. sajandi algusest, kui islamiusulised Indiat vallutama hakkasid. ajalugu Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena.
EESTI JÕED Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge.
Visaya rühma kuuluvad suuremad saared Samar, Negros, Panay, Mindoro, Leyte, Bohol, Cebu ja Masbate lõunas; Mindanao ja sellega külgnevad saared ning läänes kõige tihedamalt asustatud Palawan. Need üksteist saart moodustavad 95% riigi pindalast. Kõik saared on mägised ja neil asub palju vulkaane. 2594 meetri kõrgune Apo tulemägi on riigi kõrgeim tipp. Jõed on lühikesed. Suurematel saartel voolavatest tuleks nimetada Cagayani, Agno ja Pampanga jõge Luzonil ning Agusani jõge Mindanaol. Filipiinidel valitseb troopiline kliima. Aasta keskmine temperatuur on 27 plusskraadi. Vihmane aastaaeg kestab maist novembrini. Filipiinide taimestik on rikas ning koosneb rohkem kui 12 000 liigist, millest 3000 kuulub endeemsete ehk päriskoduste hulka. Loomastik Filipiinidel on kesine, kuid kohata võib selliseid imetajaid nagu arnid ehk vesipühvlid, hirved ja metssead. Maal elutseb umbes 760 linnuliiki, hulgaliselt roomajaid ja mereloomi.
Stonehenge on kromlehh ehk mehnir ja dolmen ühes ehitises. Stonehenge asukoht. STONEGENGE EHITAMINE 2 Stonehenge'i ümbritseb avatud Wiltshire maastik, kus on toimunud palju ajalooliselt tähtsaid sündmusi ning elanud hulk rahvaid. Suured sinakad kiltkivid, millest Stonehenge on ehitatud, on kohale toodud Lõuna-Walesist. Transportimiseks kasutati ilmselt merd ja Avoni jõge. Stonehenge'i ümbruses on palju objekte, mis annavad tunnistust suurest poolnomaadide kogukonnast. Poolnomaadid kasvatasid Salisbury ümbruses loomi ja nisu ning nende elus oli tähtsal kohal jumalate kummardamine. Ehitamine algas umbes 5500 aastat tagasi ehk 3500 aastat eKr. Inglise arheoloog Richard Atkinson jõudis eelmise sajandi keskel järeldusele, et esialgne
Kõikumisi põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Seteterohke jõe kollakas vesi on Atlandi ookeanil märgata veel kolmesaja kilomeetri kaugusel suudmest. Looded ulatuvad piki jõge suudmest 1400 km kaugusele. Obidose kitsuses on Amazonas pisut üle 2 km lai ja 60 meetri sügav, voolates kaljupõhjal. Koos lisajõgedega moodustab Amazonas üle 25 000 km pikkuse veeteestiku. Amazonase jõe juures pakub põnevust ka see, et ühes jões võid näha kahe erineva värvusega vee liikumist. Pool jõge on punane ja pool must. Must vesi kujutab endast peamiselt orgaanilist vett ning punane saastunud vett. Musta vee ääres olemine Amazonases on soovitatav, kuna
Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Laulupeost 15 000 Vankritega, jalgsi, mööda jõge Soomest ja Ungarist Tsooru ja Väägvere koor Iga 5.a tagant Sind surmani Mu isamaa on minu arm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Laulupeo tähtsus Rahvastiku kultuuri edendamine Koorilaulu areng Koorijuhid õppisid dirigeerimist Innustas heliloojaid Rahvustunde tekkimine Rajas laulupidude traditsiooni
Baikali järv Baikali järv Täpne asukoht • Venemaa ja Mongoolia riigipiiril • Ida-Siberi lõunaosas • 104-110N , 51-55E Üldandmed • Suurim sügavus 1637m (758m) • Pikkus 636km • Laius 80km • Soolsus 0‰ (mageveekogu) • Kaldajoone pikkus 2000km • Pindala 31 500km² • Ümbritseb Euraasia manner Veekogud ümbruses • Baikalisse suubub 1123 jõge • Väljavool Angara jõest • Sissevool peamiselt Selenge jõest, Barguzini jõest, Ülem-Angara jõest. • Baikalis on mitmeid kuumaveeallikaid (400m sügavusel) • Palju saari Baikalis Majandustegevus • Rohke kalapüük • Tselluloositehased • Soojuselektrijaamad • Keemiatehased • Turismitalud Järve elustik • Elutseb umbes 2600 taime-ja loomaliiki • Baikali viiger ainus imetaja järves (mageveeimetaja)
• "Simunapäev" • "Luigeluulinn • "Kaitseala" • "Emapuhkus" • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" • "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud” • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud“ • "Kirjatud teekond“ • "Paleontoloogi päevaraamat" “Vastamata armastused” • Vastamata armastused uitavad mööda linna Nad ujuvad jõge mööda vastuvoolu nagu viidikad parves Nad kõnnivad tilkudes ja tikk-kontsades mööda Gildi ja Küütri tänavat Nad istuvad Jaani kiriku juures pingil ja ootavad Veelkalkvel igatsevate silmadega passivad nad sind üleni sirelisinised ja kurvad
Halduskeskus Kingston Rahvastiku tihedus - 265 inimest/km² Jamaica on tuntud orkaanide poolest Asub Kariibi laama äärealal Maavärinate piirkond Tuntud orkaanide poolest Suurim orkaan Gilbert, 1988 (tuul oli 290 km/h) Jamaica asub troopikavööndis Talv on palav, jaanuaris üle 24°C Suvi on väga palav Aastas sajab 1000-2000mm Kuulus surfi piirkond Jamaica loodus Taimi 3800 liiki Mets katab viiendikku saarest 120 jõge Palju linnu- ja putukaliike Jamaica rahvastik Kultuur tekkinud kõigi kultuuride ühtesulamisel Ligi 50% rahvastikust elab linnades Aastane rahvastiku juurdekasv 0,6% Jamaica majandus Majanduse kolm tähtsaimat haru on turism, maavarade kaevandamine ja troopiliste eksportkultuuride kasvatamine Ajaloos oluline roll kanepil ja suhkrurool Rahaühikuks Jamaica dollar (1 Jamaica dollar = 0.00661498334 Eurot) Kasutatud materjalid Vikipeedia http://et
15. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeauru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. 16. Koolmekoht- madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 17. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks. 18. Jõe lang piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga. m/km 19. Delta jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud. 20. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. 21. Aeratsioonivöönd maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. 22. Küllastusvöönd maakoore osa, kus kivim poorid on täidetud veega. 23
Lõuna-Ameerikas.Ta juhtis neid kümme päeva sisemaale. Samal ajal väike Jack jäi raskelt haigeks.Dick Sand hakkas Harrises lõpus kahtlema ,et kas ta ikka on see kes ta väidab end olevat.Lõpuks Dick ja vana Tom Said aru et nad on Aafrikas ja,et Harris oli Negoroga koguaeg kokku mänginud.Harris põgenes nende eest kui ta nägi, et nad said aru, et nad on Aafrikas . Pärast seda Dick Sand tahtis leida mõnd suurt jõge, mis viiks neid Aafrika rannikule tagasi.Seda teha püüdes sattusid nad uputuse kätte ja põgenesid selle eest termiidi pessa,kui nad sealt välja tulid, sattusid nad orja karavani kätte.Ainuke kes sai põgenema oli Herkules, sest ta oli väga tugev ja kiire jooksja ja vastupidav. Karavan aga suundus Kasiondesse teepeal suri Nan. Kasiondes müüdi neli neegrit faktooriasse maha. Dick Sand ja ülejäänd peale Herkulese kes oli vaba olid Kasiondes vangistuses.Dick oli
Euroopa ajaloos on Narvat tuntud kui rahvusvahelise kaubanduse traditsiooniline keskust. Veetee mööda Narva jõge sõideti sisse juba viikingite ajal (V XI saj.) ja kujutas endast ühte kuulsa Balti Vahemere jõetee haru, mida vanavene käsikirjad nimetavad "Teeks Varjaagidest Kreekasse". Hiljem (alates XIII saj.) kasutati aktiivselt ka Narvat läbivat maismaateed Tallinnast Novgorodi. Sellel teel, jõe ülesõidukohal, tekkis XIII sajandil kaubandusasula, mis sai 1345.a. tänu Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi privileegile linna staatuse. Nii sai alguse Narva linn.
Mesopotaamia ajaloost · Muistne Mesopotaamia asus praeguse Iraagi territooriumil. Mesopotaamia tähendab tõlkes Kahejõemaa, sest seal andsid elu kaks jõge: Eufrat ja Tigris; · Siin tekkisid esimesed seda teada olevad riigid. Valitses orjanduslik kord; · Riigid ühendasid erinevaid rahvaid ja kultuure. Seni tuntakse enim sumereid, kes pärandasid maailmale kiilkirja ühe meie tsivilisatsiooni nurgakivi; · Mesopotaamia ajalugu on lõputute sõdade jada. · Eelajaloolisel ajal saabusid Mesopotaamiasse sumerid, kes olid valge rassi esindajad. Kes neil aladel enne elasid, pole teada. Ilmselt sulandusidnad kiiresti sumeritesse;
PEIPSI RANNIK ÜLDANDMED: Eesti pikima rannajoonega (30km) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid vanadel rannaluidetel kasvab männimets Rannajoon on enamasti sirge PEIPSI RANNIK PÕHJAS JA LÕUNAS ON VÄGA ERINEVAD põhjakallas lõunakallas Liivane rand Kinnikasvanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
