Valemid 1. Geodeetiline otseülesanne koordinaatide juurdekasvude leidmine, punkte ühendava joone pikkuse ja direktsiooninurga kaudu. Antud on: XA; YA; joonepikkus - s ja rumbiline nurk R Leida: XB; YB Juurdekasvud: X = s * cos R ja Y = s * sin R Koordinaadid: XB = XA + X ja YB = YA + Y Kontroll: s = D * cos Direktsiooninurkade ja rumbide seos Veerand Dir. nurk A Tähis Rumb R 0 0 I 0 ...90 NE R1 = A II 900...1800 SE R2 = 1800 A III 1800..
8 Tabelinurkade ja algandmeteks olnud joonte pikkuste abil arvutasin koordinaatide juurdekasvud x ja y 9 Summeerisin saadud juurdekasvud ja sain xprakt ja yprakt 10 xteor ja yteor leidsin äärmiste etteantud punktid (0 ja 36) vastavate x ja y koordinaatide vahede leidmise teel 11 Saadud teoreetilise ja praktilise koordinaatide juurdekasvude summade vahed andsid mulle vead f 12 Saadud vead jagasin kõikide juurdekasvude vahel ära ehk tasandasin juurdekasvud (proportsionaalselt joone pikkusele) 13 Tasandatud juurdekasvud liitsin vastavalt eelnevale koordinaadile ning sain kõikide puudu olevate punktide koordinaadid Valemid Tabelinurkade valemid Koordinaatide juurdekasvude valemid
· Lähtsesuuna ja mõõdetud nirkade alusel arvutatakse joonte esialgsed dir. Nurgad. · Arvutatud esialgsete dir.nurkade ja mõõdetud kauguste alusel arvutatakse kordinaatide esialgsed juurdekasvud · Arvutatakse lähetpunktide koordinaatide alusel nende tegelikud vahekaugused ja käigu diagonaalid dir nurk. · Arvutame samade andmed , kasutades koordinaatide esialgsete juurdekasvude summasid. · Analüüsime tulemus · Arvutame dir.nurga parandi · Arvutame lõplikud koordinaatide juurdekasvud · Saadud lõplike juurdekasvude abil arvutame käigu punktide koordinaadid.Parimate tulemuste saamiseks peaks käik olema võimalikult pikk ja ühepikkuste joontega. Vastulõige nurgalise vastulõike puhul mõõdetakse määratavas punktis nurgad suundae vähemalt kolemele lähtepunktile
(c) püsiv ja raskestimuudetav (d) hetkeline ja kergestimuudetav 14. Madal tundlikkus tähendab (a) muutlikke aistingulävesid (b) stabiilseid aistingulävesid (c) madalaid aistingulävesid (d) kõrgeid aistingulävesid 15. See, kui aistingu väljendumismäär suureneb võrdeliselt osutab tüüpiliselt sellele, et aistitava ärritaja määr peab olema samal ajal suurenenud (a) üha seerenevate juurdekasvude võrra (b) üha vähenevate juurdekasvude võrra (c) muutumatute "juurdekasvude" võrra (d) juurdekasvude ruutjuure võrra 16. Alltoodud meelte võrdluses on kõige kiiremad teadvuslikud reageerimisajad (a) nägemisaistingutel (b) puuteaistingutel (c) kuulmisaistingutel (d) valuaistingutel 17. Signaalide avastamise teooria järgi oleneb esitatud stiimuli avastamisel õigete vastuste sagedus
põhivõrguga. Kuidas tasandada mõõdetud nurgad? Nurkade tasandamiseks arvutatakse polügoonis mõõdetud nurkade summa praktiline. Kuidas arvutada käigu joonte direktsiooninurgad? Järgmise suuna direktsiooninurk võrdub eelmise suuna direktsiooninurk ± 180° miinus parempoolne nurk (või pluss vasakpoolne nurk). Mis on koordinaatide juurdekasvud; nende arvutus? Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega. Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa ja teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra. Milline peab olema koordinaatide juurdekasvude summa? Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega. Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa x ja y teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra.
d)sisemine rentaablus Kas uus masin tuleks osta või mitte? Lahenduskäik: 1. Arvutage soetusmaksumus (esialgsed kulud; laekumine vana masina müügist ja maksuefekt). 2. Arvutage juurdekasvulised rahavood. 3. Arvutage lõpetav rahavood. 4. Arvutage tasuvusaeg. 5. Arvutage NPV (praegune puhasväärtus= [summad juurdekasvu rahavood/1+tulunorm astmes aastad ]-soetusmaksumus), võib ka tabelist 6. Arvutage kasumiindeks (saadakse summade juurdekasvude rahavood/esialgsete kuludega) 7. Arvutage sisemine rentaablus (APVDT). Tasuvusaeg: 1.oetusmaksumus: 125 000 60 000 = 65000 65000 -11900 =53100 Vana masina amoritisatsioon Netomaksumus = 50 000-25000 = 25000 Mahaarvestis aastas = 25000/5 = 5000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk maksumus kulum kulum maksumus I aasta 50000 5000 5000 45000
koordinaatide arvutamine. Pöördülesannejoone kahe otspunkti koordinaatide järgi arvutatakse joone pikkus ja direktsiooninurk. Kinnisne käik. 1) nurkade teoreetiline käik Sulgemisviga tasandatakse kõigi nurkade vahel ära. 2) nurga parandid Kontrollimiseks liidetakse kokku tasandatud nurgad, mis peab võrduma nurkade teoreetilise summaga. 3) direktsiooninurkade arvutamine. 4) kontroll kas on sama direktsiooninurk, mis lähtedirektsiooninurk oli.5) koordinaatide juurdekasvude arvutamine 6) koordinaatide juurdekasvude sulgemisviga Y 7) juurdekasvude tasandamine. 8)koordinaatide arvutamine. Lahtine käik: 1) nurkade praktiline summa = kõik kokku. 2) nurkade teoreetiline summa 3) nurkade tasandamine ja sidumatus. 4), 5), 6) sama, mis kinnise käigu puhul. Detailmõõdistamine mõõdistatakse püsivaid objekte. Ringjoonte viis kasutatakse mõõdistamisvahenditena kahte tähist, kahte linti ja ekrit. Mõõtmistulemused kantakse välijoonisele e
VASTUSED 1. Mis põhimõttel peaks tasandama käiku ideaalsel võimalusel? Ideaalsel võimalusel käiku tuleks tasandada ideaalse tasandamise põhimõtete järgi. Seega jooni tuleks muuta väga vähe ning juurdekasvude vead on tingitud eelkõige vigasest nurkade mõõtmisest. Samuti koordinaatide viga tuleks tasandada eeskätt nurkade muutmise kaudu. 2. Kuidas käib kõige efektiivsem vaba seisupunkti mõõtmine integreeritud meetodil? Kõige efektiivsem vaba seisupunkti mõõtmine integreeritud meetodil toimub nii, et robotic saua otsas on lisaks prismale ka GPS vastuvõtja, mida juhib sama väliarvuti. Nii saab vaba seisupunkti lähtepunktid mõõta kohe GPS meetodil. 3
tan A, B = = AB - veerandi järgi, arvutamisel tuleb tähelepanu pöörata x A, B xB - x A y AB d AB = sin AB koordinaatide ja nende juurdekasvude märkidele. Külgede pikkused > x AB d AB = cos AB lubatud erinevus määratud täpsusklassiga -> keskmine 2
b. Investeeringute nõudluse kõver nihkub vasakule c. Investeeringute nõudluse kõver nihkub üles d. Investeerimiskulutused alanevad e. Kõik vastused valed 5. Tarbimise piirkalduvus, see on: a. Kogutarbimise suhe kogutulusse b. Tulude muutumisega esile kutsutud muutus tarbimiskuludes c. Kõver, mis iseloomustab tarbimiskulutusi antud tulude tasemel d. Tarbimiskulutuste juurdekasvude suhe käsutatava tulu ühiku juurdekasvusse e. Kõik vastused valed 6. “Isiklikud säästud” kui termin, mis on kasutatav rahvusliku arvepidamise süsteemis, tähendab: a. Perekonna kõiki aktivaid b. Teatud perioodil saadud ja tarbimiseks mitte kasutatud tulu c. Perekonna aktivate summa miinus kohustused d. Teatud periuoodil saadud tulu, mis on kasutatud ainult väärtpaberite ostmiseks ja on paigutatud panka
maa-ala5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10km. 13. Asimuut- horisontaalnurk, meridiaani P-suunast päripäeva kuni antud jooneni. Direktsiooninurk- horisontaalnurk, telgmeridiaani P-suunast päripäeva kuni antud jooneni. Seos- direktsiooninurk võeti kasutusele, et lihtsamates ül vältida meridiaanide koonduvuse mõju arvestamist. Rumb- Antud suuna ja meridiaani lähima suuna vaheline teravnurk. Tabelinurk- teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. 14. Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi. X= I,IV+ II,III- Y=I,II+ III,IV- 15. Pöörülesanne, antud on kahe punkti koordinaadid 16. IV I III II 17. Riiklik geodeetiline referentssüsteem Riigi ulatuses peavad ruumiandmes olema ühtses geodeetilises süsteemis. 18. Tagatud peab olema mõõdistamsvõrgu punktide omavaheline nähtvavus ja mõõdistamisvõrgu punktid peavad paiknema piisava tihedusega. 19
suunas negatiivne, st kui sihtpunkt T ja seisupunkt K geograafiliste pikkuste vahe dL on positiivne, siis on ka meridiaanide koonduvus positiivne, ja kui see vahe on neg., siis on ka meridiaanide koonduvus negatiivne. 14. Geodeetiline otseülesanne Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud Punkt A(XA, YA), joonepikkus s ja rumbiline nurk R. Leida T(XT, YT), X, Y. Lahendus XT = XA + X, X = s * cos R X: I +, II , III , IV + YT = YA + Y, Y = s * sin RY: I +, II +, III , IV 15. Geodeetiline pöördülesanne
o Sõredad perioodiread – tunnuse arvväärtused on perioodide kohta, mis ei järgne vahetult üksteisele. (Eesti riigieelarve tulud). Selle puhul ei oma elementide arvväärtuste summa sisu. AEGRIDADE ELEMENTAARANALÜÜS Aegridade elementaaranalüüs seisneb aegridade lihtsamate karakteristikute arvutamises. Nendeks karakteristikuteks on absoluutne juurdekasv, kasvutempo, juurdekasvutempo, juurdekasvude juurdekasv ja keskmiste tasemete arvutamine. Nende abil on võimalik anda edasi nähtuste muutumise üldine iseloomustus. 1. ABSOLUUTNE JUURDEKASV - Aheljuurdekasv – selle puhul võrreldakse konkreetse perioodi näitajat talle vahetult eelneva perioodiga. d a y t y t 1 - Alusjuurdekasv – selle puhul toimub võrdlus ühe kindla fikseeritud perioodiga (baarperioodiga).
Parandid p? anda sulgemisveale vastupidise märgiga, kusjuures suurem parand antakse neile nurkadele, millede haarad on lühemad. Parandatud nurgad saadakse mõõdetud nurga ja parandi p? liitmisel, parandatud nurkade summa peab võrduma eelnevalt leitud teoreetilise summaga so ??t. 17. Direktsiooninurkade arvutamine teodoliitkäigus Järgmise suuna direktsiooninurk võrdub eelmise suuna direktsiooninurk ± 180° miinus parempoolne nurk ? (või pluss vasakpoolne nurk ?). 18. Koordinaatide juurdekasvude arvutamine teodoliitkäigus. Sidumatus ja selle tasandamine. Koordinaatide arvutamine Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega. Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa ??x ja ??y teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra. 19. Tahhümeetrilise mõõdistamise olemus, nõuded. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga
............................................................................... 37 4.1. Kõrgesoo ................................................................................................................... 41 4.2. Puhatu ....................................................................................................................... 45 4.3. Selisoo ....................................................................................................................... 50 5. JUURDEKASVUDE ANALÜÜS .................................................................................. 54 KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 57 SUMMARY ........................................................................................................................ 59 KASUTATUD KIRJANDUS: ............................................................................................ 60 Lisa 1
(0-360o) Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) Tabelinurk teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Taandamine toimub analoogiliselt rumbiga. 10. Geodeetiline otseülesanne. Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud Punkt A(XA, YA), joonepikkus s ja rumbiline nurk R. Leida T(XT, YT), X, Y. Lahendus XT = XA + X, X = s * cos R X: I +, II , III , IV + YT = YA + Y, Y = s * sin RY: I +, II +, III , IV 11. Geodeetiline pöördülesanne.
· Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) · Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) · Tabelinurk teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Taandamine toimub analoogiliselt rumbiga. 10. Geodeetiline otseülesanne. Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud Punkt A(XA, YA), joonepikkus s ja rumbiline nurk R. Leida T(XT, YT), X, Y. Lahendus XT = XA + X, X = s * cos R X: I +, II , III , IV + YT = YA + Y, Y = s * sin R Y: I +, II +, III , IV 11. Geodeetiline pöördülesanne.
Parandid anda sulgemisveale vastupidise märgiga, kusjuures suurem parand antakse neile nurkadele, mille haarad on lühemad. Parandatud nurgad saadakse mõõdetud nurga ja parandi liitmisel, parandatud nurkade summa peab võrduma eelnevalt leitud teoreetilise summaga.. 53.Direktsiooninurkade arvutamine teodoliitkäigus. Järgmise suuna direktsiooninurk võrdub eelmise suuna direktsiooninurk ± 180° miinus parempoolne nurk (või pluss vasakpoolne nurk). 54.Koordinaatide juurdekasvude arvutamine teodoliitkäigus. Sidumatus ja selle tasandamine. Koordinaatide arvutamine. Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega. Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa x ja y teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra. 55.Tahhümeetrilise mõõdistamise olemus. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti
Parandatud nurgad saadakse mõõdetud nurga ja parandi p liitmisel, parandatud nurkade summa peab võrduma eelnevalt leitud teoreetilise summaga so t. 16 53. Direktsiooninurkade arvutamine teodoliitkäigus. Järgmise suuna direktsiooninurk võrdub eelmise suuna direktsiooninurk ± 180° miinus parempoolne nurk (või pluss vasakpoolne nurk ). 54. Koordinaatide juurdekasvude arvutamine teodoliitkäigus. Sidum atus ja selle tasandamine. Koordinaatide arvutamine. Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega. Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa x ja y teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra. 17 55
nurkadele, millede haarad on lühemad. Parandatud nurgad saadakse mõõdetud nurga ja parandi p liitmisel, parandatud nurkade summa peab võrduma eelnevalt leitud teoreetilise summaga so t . 17. Direktsiooninurkade arvutamine teodoliitkäigus Järgmise suuna direktsiooninurk võrdub eelmise suuna direktsiooninurk ± 180° miinus parempoolne nurk (või pluss vasakpoolne nurk ). 18. Koordinaatide juurdekasvude arvutamine teodoliitkäigus. Sidumatus ja selle tasandamine. Koordinaatide arvutamine. Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega. Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa ja teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra. 19. Tahhümeetrilise mõõdistamise olemus, nõuded.
või lääne suunas. Teravnurgaks taandatud asimuut. Meridiaanide koonduvus antud kaardilehel tähendab nurka ristkoordinaadistiku püsttelje ja meridiaani vahel, kusjuures see nurk on positiivne sel juhul, kui püsttelg kaldub meridiaanist paremale (itta) ning negatiivne, kui püsttelg kaldub meridiaanist vasakule (läände). Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. 14. Geodeetiline otseülesanne Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud Punkt A(XA, YA), joonepikkus s ja rumbiline nurk R. Leida T(XT, YT), X, Y. LahendusXT = XA + X, X = s * cos R X: I +, II , III , IV + YT = YA + Y, Y = s * sin RY: I +, II +, III , IV 15. Geodeetiline pöördülesanne
mõõdetakse 0˚ kuni 90˚- ni ida või lääne suunas. Teravnurgaks taandatud asimuut. Meridiaanide koonduvus antud kaardilehel tähendab nurka ristkoordinaadistiku püsttelje ja meridiaani vahel, kusjuures see nurk on positiivne sel juhul, kui püsttelg kaldub meridiaanist paremale (itta) ning negatiivne, kui püsttelg kaldub meridiaanist vasakule (läände). Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. 14. Geodeetiline otseülesanne Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud Punkt A(XA, YA), joonepikkus s ja rumbiline nurk R. Leida T(XT, YT), ∆X, ∆Y. Lahendus XT = XA + ∆X, ∆X = s * cos R ∆X: I +, II –, III –, IV + YT = YA + ∆Y, ∆Y = s * sin R ∆Y: I +, II +, III –, IV – 15. Geodeetiline pöördülesanne
serval (a = a1 a2). Meridiaanide koonduvus on seega arvutatav seosest tan = a/b. Rumb: on teravnurgaks taandatud asimuut. Teravnurk, mida mõõdetakse meridiaani lähimast (põhja või lõuna) suunast kuni antud jooneni. Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. Tabelinurkade leidmine: I veerand: aT = a1 II veerand: aT = 180°- a2 III veerand: aT= a3 -180° IV veerand: aT=360°-a4 14. Geodeetiline otseülesanne Geodeetiline otseülesanne on joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi ning seejärel joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine ühe otspunkti koordinaatide järgi. Antud: Punkt A (Xa, Ya), joonepikkus d(AB) ja rumbiline nurk alfa (AB) Leida: B(Xb, Yb), X, Y (koordinaatide juurdekasvud). Lahendus: Xb= Xa+X, X=d(AB) * cos alfa(AB) Yb= Ya+Y, Y= d(AB)*sin alfa(AB) x ja Y märk oleneb sellest millise veerandi nurgaga on tegemist. X: I+, II -, III- , IV +
elementidest leitavat suhteliselt lühema perioodi keskmist. Osaperioodide arvu, mida libisev keskmine hõlmab, nimetatakse libisemissammu pikkuseks, c (tavaliselt mingi paaritu arv) x g = 6 1,26 1,20 1,15 1,08 1,11 1,12 = 1,15 5510 x g = 7 -1 = 1,15 2375 Geomeetriline keskmine keskmise kasvutempo leidmiseks Kronoloogiline keskmine momentrea keskmise taseme leidmiseks 50 670 + 180 + 30 + xkr = 2 2 = 190 4 -1 Juurdekasvude juurdekasvud ehk teist järku diferentsid on absoluutsed juurdekasvu näitajad. Juurdekasvutempo on absoluutse juurdekasvu ning selle arvutamisel aluseks võetud aegrea elemendi väärtuse suhe. Korrelatsioonikordaja väärtus on vahemikus: -1 r 1 = |1| siis on tegemist funktsionaalse seosega > |0,7| - siis on tegemist tugeva seosega < |0,3| siis seos praktiliselt puudub =0 siis nähtuste vahel seost ei ole
Liitfunktsiooni du dx du dy Kui u=f(x,y), x=x(t) ja y=y(t), siis liitfunktsiooni osatuletis on + osatuletis dx dt dy dt Kahe muutuja Kahe muutuja funktsiooni juurdekasvu peaosa argumentide juurdekasvude funktsiooni tõkestamatul kahanemisel nimetatakse selle funktsiooni täisdiferentsiaaliks: täisdiferentsiaal dz dz dz= dx + dy dx dy Funktsiooni muudu z=f ( x + x , y + y )-f (x , y) dz ligikaudne arvutamine Funktsiooni väärtuse f ( x + x , y + y ) f ( x , y )+ f ' x ( x , y ) x + f ' y ( x , y ) y ligikaudne arvutamine
Perioodrida aegrida, mille iga element on seotud mingi ajavahemikuga, perioodiga Analüüsitakse: absoluutne juurdekasv(aheljuurdekasv on aritmeetilise keskmisega- võrreldes eelmisega; alusjuurdekasv- võrreldes esimesega); kasvutempo(ahelkasvutempo(geom. keskmine)- uus jagatud eelmisega; aluskasvutempo- uus jagatud esimesega); juurdekasvutempo(aheljuurdekasvutempo- ahelkasvutempo-1; alusjuurdekasvutempo- aluskasvutempo-1. Kui <1, siis langus; kui >1, siis kasv); juurdekasvude juurdekasv(uus aheljuurdekasv-vana aheljuurdekasv) a- absoluutne; b- baasiga võrreldes. Keskmise taseme näitajad · Aritmeetiline keskmine (perioodrea keskmise taseme leidmiseks) · Kronoloogiline keskmine (momentrea keskmise taseme leidmiseks) · Geomeetriline keskmine Kasvutempo-GEOMEETRILINE KESKMINE Aegridade tasandamine- Empiirilised aegread võivad olla küllaltki hüplikud. Sagedaste tõusude ja
Juurdekasv võib olla + ja - . Vormiarvu juurdekasv on negatiivne. Juurdekasvu või arvutada kahte moodi: 1)jooksev juurdekasv 2) keskmine juurdekasv (mõlemad saab % väljendada). Juurdekasvu võib leida kõigi takseertunnuste kohta.Ühe puu kohta suhteliselt täpne, puistu kohta enam mitte. Radiaalne juurdekasv on üheks näitajaks,mis aluseks dendrokronoloogiale. Kasvukäik on takseertunnuse muutumine puu kasvamahakkamise aastast kuni teatud vanuseni.Kasvukäigu annab juurdekasvude summa. 30. Metsade majandamise kava. · Inventeeritakse 10 aastaks · Vajalik majanduslike tööde tegemiseks Inventeerimine · Metsa inventeeritakse: ülepinnalise takseerimisega katastri- või majandamisüksuste kaupa · silmamõõduline takseerimine, mida täpsustatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmiste või loendamistega statistilise valikmeetodiga · Kirjeldamise väikseim üksus on eraldis
ülekande teguriga. K= Xv / Xs Lineaarsetel elementidel K ei sõltu karakteristiku punktidest kus teda määratakse. K on lineaarse elemendi parameeter, millega saab selle elemendi määrata. Mittelineaarsetel elementidel K on mittekonstantne suurus ja muutub punktist punktini. Temaga ei saa iseloomustada mittelineaarset elementi. Mittelineaarsete elementide jaoks kasutatakse veel nn. Diferentsiaalülekande tegurit, mis määratakse sisend ja väljund signaalide juurdekasvude kaude. Kd karakteristiku teatud piirides jääb konstantseks ja temaga saab iseloomustada antus mittelineaarset elementi karakteristiku antud punktis. Teda nimetatakse ülekandeteguriks väikeste signaalide jaoks mittelineaarsetel elementidel. Kd kasutamisega mittelineaarne karakteristik lineariseeritakse. Võetakse karakteristiku selline osa kus Kd on konstantne. Sel juhul tekib viga ja seda võib lubada ainult siis kui see viga ei ületa lubatud piiri. K=tan Kd=tan
ülekande teguriga. K= Xv / Xs Lineaarsetel elementidel K ei sõltu karakteristiku punktidest kus teda määratakse. K on lineaarse elemendi parameeter, millega saab selle elemendi määrata. Mittelineaarsetel elementidel K on mittekonstantne suurus ja muutub punktist punktini. Temaga ei saa iseloomustada mittelineaarset elementi. Mittelineaarsete elementide jaoks kasutatakse veel nn. Diferentsiaalülekande tegurit, mis määratakse sisend ja väljund signaalide juurdekasvude kaude. Kd karakteristiku teatud piirides jääb konstantseks ja temaga saab iseloomustada antus mittelineaarset elementi karakteristiku antud punktis. Teda nimetatakse ülekandeteguriks väikeste signaalide jaoks mittelineaarsetel elementidel. Kd kasutamisega mittelineaarne karakteristik lineariseeritakse. Võetakse karakteristiku selline osa kus Kd on konstantne. Sel juhul tekib viga ja seda võib lubada ainult siis kui see viga ei ületa lubatud piiri. K=tan Kd=tan
ruumi. Plaani originaal jääb töö tegijale hilisemate pretensioonide jaoks. 11.Rippuva teodoliitkäigu arvutamine. Lähtedirektsiooniniurga arvutamine: tanba = yba / xba 'ba ba dba = yba / sinba = xba / cosba A Direktsiooninurkade arvutamine: 3 5 a1 = ba + a -180° B 12 = a1 + 1 -180° Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: 2 xa1 = d a1 cos a1 x12 = d 12 cos 12 ya1 = d a1 sin a1 ya1 = d a1 sin a1 Koordinaatide arvutamine: X1=xa+xa1 X2=x1+x12 y1=ya+ya1 y2=y1+y12 13.Nivelliiri kontroll ja justeerimine. v v v' K K h h L L v' v v
tegur-tulemusnäitajate aegridu. 3.Selgitage nähtuse sisemisele inertsile toetuva prognoosimetoodika olemust ja selle peamisi puudusi. Inertsile tugineva prognoosi korral esitatakse kogutud informatsioon juhitamatute väliskeskkonna tingimuste taseme senisest kujunemisest vastavate tingimuste väärtuste aegridade kujul. Ajateguri alusel prognoosides eeldatakse, et ajas stabiilsed on nii tegurite absoluutsete juurdekasvude kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed parameetrid väärtuse kui ka tegurite mõju intensiivsus. Ülaltoodust lähtudes kasutatakse inertsile tuginevat prognoosimist prognoositava nähtuse muutumise trendide modelleerimiseks, sest trend on tavaliselt prognoositava nähtuse muutumise peamine komponent ja kõige stabiilsem osa. PUUDUSED: Inertsile tugineva prognoosi korral on ennustatavad ainult uldised väliskeskkonna teguri
oksad. Väga tiheda võraga puul, kui juured on proportsionaalselt väiksemad kui võra ja okkamass, 24 võib võrast mõned oksad välja lõigata, kuna väljakaevamisega vähendatud juurestik ei varusta suurt võra küllaldaselt veega (Laas, 2004). Kui mägimänd kipud aiaruumi jaoks liiga kõrgeks kasvama ja võra hõredaks jääma (seda saab otsustada pikkade kõrguste juurdekasvude põhjal), tuleb hakata kõrgust igaaastaselt piirama (Laas, 2004). Seda tuleb teha enne, kui võrsele ilmuvad okkad, kevadel mai lõpus või juuni alguses. Siis vähendatakse jooksva aasta kasvusid kuni poole võrra, vanemaid aasta-kasvusid lõigata ei tohi (Laas, 2004). Okaspuudel tuleks maha lõigata ka topeltladvad ning siduda ladvavõrse üles (Sammuelsson & Schenkmanis, 1996). Lõikamise tulemusel arenevad alumised allesjäänud pungad välja ning puu (hekk) muutub
taseme senisest kujunemisest vastavate tingimuste väärtuste aegridade kujul. Ajateguri alusel kujunevad tingimuse S väärtused. Mudelis on ära kirjeldatud väliskeskkonna tingimuse S muutumine üle aja. Selle mudeli abil on võimalik teha prognoos, mis tuvastab, milline võiks olla eeldatav S väärtus uuritaval tuleviku ajahetkel. Ajateguri alusel prognoosides eeldatatakse, et ajas stabiilsed on nii tegurite absoluutsete juurdekasvude kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed parameetrid kui ka tegurite mõju intensiivsus. Kasutatakse inertsile tuginevat prognoosimist prognoositava nähtuse muutumise trendide modelleerimiseks, sest trend on tavalisel prognoositava nähtuse muutumise peamine komponent ja kõige stabiilsem osa. Stabiilse trendi kõrval on prognoositava nähtuse dünaamikale sageli iseloomulikud sesoonsed kõikumised. Kõikumiste prognoosimiseks kasutatakse samuti
6.6 Kokkuvõte Eeltoodust selgub, pingejaotust pinnases mõjutab suur hulk erinevaid tegureid. Sageli on mõjutavaid tegureid, näiteks ebaühtlase pinnase erinevate kihtide jäikusi raske hinnata. Kõik toodud lahendused pingete arvutamiseks põhinevad lineaarsel elastsusteoorial, seega lineaarsetel seostel pingete ja deformatsioonide vahel. Eeldada lineaarseid seoseid pinnaste puhul saab ainult väga väikeste pinge juurdekasvude puhul. Kui teatud tsoonides saavutavad pinged pinnase tugevusele vastava väärtuse, muutub seos pingete ja deformatsioonide vahel ja elastsusteoorial rajanevad pingete arvutamise seosed osutuvad ebatäpseks. Kaasaegne pinnasemehaanika üheks uurimissuunaks ongi arvutusmudelite loomine, mis võtaksid arvesse elastoplastseid deformatsioone. Isegi lihtsamail juhtudel