ALOPEETSIA ka areaatalopeetsia laiguline juuksetus Alopecia areata (lad.k) Alopecia (ingl.k) Seletus Ebaselgetel põhjustel vallanduv koldeline juuste kaotus, mis võib viia kõigi juuste kaotuseni ja ka küünte muutusteni. Ülevaade Juuksesibula piirkonnas tekib põletik, mis viib juuksekarva väljalanguseni. Peanahale tekivad teravalt piirdunud juusteta laigud, mis enesetundes muutusi ei põhjusta. Tavaliselt on laiguline juuste väljalangemine pöörduv, kuid võib ka korduda. On levinud uskumus, et juuste väljalangemine on tõsiste haigustega võrreldes tähtsusetu kosmeetiline probleem. Siin on ära unustatud oluline tähelepanek, et juuste väljalangemine viitab organismis tekkinud haiguslikele protsessidele veel enne, kui organism tegelikult haigestub. Miks siis oodata halvimat, kui reageerida võiks juba palju varem? Juuste väljalangemine tähendab alati, põhjustest olenemata, et juuksekarva pesas olevate juuksejuurte rakkude areng on häi...
kolmest kihist, värvi, toodavad spetsiifilised rakud, mida millest kõige keskel nimetatakse melanotsüütideks ja mis asub keratiini- asuvad juuksesibula piirkonnas. rakkudest koosnev Toodetud melaniin ladustatakse korteksi medulla. Seda rakkude hulka keratiniseerumisprotsessis, ümbritseb paksem mis annab juustele värvi. On olemas kolme
Sibula sees asuvas näsas on veresooned, mis toidavad juuksekarva. Karva peamine osa säsi koosneb värtnakujulistest rakkudest. Rakud koosnevad kiukimpudest ehl makrofibrillidest, need omakorda peenematest kimpudest mikrofibrillidest, mis on moodustunud keratiini molekulidest. Rakkude vahel liimitaoline aine. Säsi määrab juuste tugevuse ja kvaliteedi, kor juuste läike. Koore pealmine kiht meenutab pisut kuusekäbi soomuseid, vees pundudes lähevad soomused laiali. Juuksesibula ümber on silelihased, mis võivad karvu pisut liigutada (hirmuga tõusevad juuksed püsti), ning õõnsus nahas karvatupp. 2.2Juuksed ja rass Juuste kuju ja asetus peanahas on rassiti erinev. Mongoliididel on karvanääps sirge ja karv väljub peanaha suhtes risti, karva ristlõige on ringikujuline ja karv sirge. Europiididel on karvanääps veidi kõver, karva ristlõige ellipsikujuline ja karv laineline.
Sibula sees asuvas näsas on veresooned, mis toidavad juuksekarva. Karva peamine osa säsi koosneb värtnakujulistest rakkudest. Rakud koosnevad kiukimpudest ehk makrofibrillidest, need omakorda peenematest kimpudest mikrofibrillidest, mis on moodustunud keratiini molekulidest. Rakkude vahel on liimitaoline aine. Säsi määrab juuste tugevuse ja kvaliteedi, koor juuste läike. Koore pealmine kiht meenutab pisut kuusekäbi soomuseid, vees pundudes lähevad soomused laiali. Juuksesibula ümber on silelihased, mis võivad karvu pisut liigutada (hirmuga tõusevad juuksed püsti), ning õõnsus nahas karvatupp. 2.2. Juuksed ja rass Juuste kuju ja asetus peanahas on rassiti erinev. Mongoliididel on karvanääps sirge ja karv väljub peanaha suhtes risti, karva ristlõige on ringikujuline ja karv sirge. Europiididel on karvanääps veidi kõver, karva ristlõige ellipsikujuline ja karv laineline.
Ekseem - Eczema Nahapõletik, mille tekkimise põhjuseks on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Haigus on krooniline ja taastekkiv. RAVI/SOOVITUS Välditakse ärritajaid (seep, teised nahapuhastusvahendid ja vesi kuivatavad nahka ning nahk hakkab sügelema, järgnev kratsimine halvendab naha seisundit); Asteatootili...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
