Leighton Meester Information Birth name: Leighton Marissa Claire Meester Born: April 9, 1986 (age 24) Birthplace: Marco Island, Florida, USA Family: mother, 1 younger brother, 1 older brother Actress, singersongwriter, model GOSSIP GIRL Character Different dresses Fashion clothes Friendly Cheerful Versatile Kind Smart Look Height/Build: slim, tall, athletic Hair: straight(sometimes wavy), brown, long, not natural Face: oval Eyes: brown, big, classes,wide Eyebrows: arched Mouth: wide, lush Nose: snub, little Forehead: wide Cheeks: dimples, rosy Complexion: healthy, no drugs Ears: scattered little bit
Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaa...
Eesti eepose "Kalevipoeg" 16. lugu Kalevipoeg tahtis maailma lõppu sõita- sinna kus keegi polnud ennem käinud ja kus on taeva ja maa ühenduspunkt. Ta küsis nõu kaarnalt, kes talle seletas, milline peaks maailma lõpp välja nägema. Kalevipoeg loetles veekogusid, mida ta on vaevata läbinud ning ütles et ookeani (ilmajärve vms) polnud ta veel ületanud kuid soovis seda teha. Ta mõlgutas mõtteid, kuidas jõuda maailma lõppu ning kes saaks teda sellega aidata. Ütles Olevile, et ta leiaks mehe, kes raiuks maha suure tame, mille tüvest teeks tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles. Jäätmetest saaks Järva linna, riismetest Riia ja laastudest Lääne linna, varjukoha Virumaale, peidupaiga Põltsamaale. Jäägid jätku jällegi alles, kuna riismetest saab rahukoja, varjupaiga vaestele, leinakambri leskedele, kurbadele...
juurde, mööda, ( tänu kellele, millele?) (eessõnad) - tegusõnad 1. - andma 2. kirjutama 3. kinkima 4. jutustama 5. rääkima 5. ? helistama 7. kellele? meeldima 8. seletama 9. nõu andma 10. minema 11. (KEDA?) aitama 12. (KEDA?) uskuma 5. ? ? ? kes? mis? kuhu?
TEOSE ANALÜÜS 1. Autor, teos. Giovanni Boccaccio 2. Tegevusaeg. Varane renessaansi aeg. Seitsmes päev. 3. Tegevuskoht/ kohad Naiste org. Gianni Lotteringhi kodu. Peronella kodu. 4. Ülevaade sündmustikust. Esimene novell. Kui kõik kuninga käsul olid üles ärganud suundusid kõik ööbiku laulu saatel Naiste orgu. Oru juures söödi ja lauldi, kui aga puhkeaeg lõppes ja aeg oli jutustama hakata, käskis kuningas söögilaudade lähedale vaibad murule laotada. Kuningas käsiks esimesena jutustama hakata Emilil. Emili räägib kolmest isikust Giannist, Tessast ja Federigost. Giannil oli abikaasa Tessa kes armastas Federigot, et Federigo ja Tessa kohtuda saaksid leppisid nad kokku, et kui viinamäel on eesli pealuud koonuga Firenze poole, siis võib ta pimedas Tessa juurde minna. Siis on Gianni kodust ära. Nii said nad nii mõnedki korrad koos olla. Kord aga tuli Gianni koju
..? kui vana on...? oy? kelle juurde? ey? mille juurde? kellegimillegi juurde? mööda/piki kedamida? aa tänu kellelemillele? a vastavalt kellelemillele? vastu kellelemillele? a vastu kellelemillele? (liikumise suhtes) helistama aa näitama rääkima a a lubama kinkima aa andma uskuma a segama ya ostma a meeldima a saatma a kirjutama a abistama aaa jutustama ...?! O a a.......................a a aa a..................... aaa ............a a O a ............a aa a a.............. ...................... a a............................ aa a ! ............. ............. ............ . aa ............ . ............ . ............ .
põgenema paiskama, viskama, pilduma lendama keelama unustama jahvatama rippuma, riputama panema, asetama hüppama õppima, teadma saama laenutama, laenuks andma lamama niitma tõusma saagima õmblema valama, heitm(lehti, valgust) paistma laskma(püssist) näitama sulgema, sulguma libisema külvama kiirustama veerima ketrama sülitama lõhestama rikkuma, riknema pistma, torkima nõelama lööma, taguma püüdma, taotlema paistetama, paisuma kiikuma, pöörduma õpetama ütlema, jutustama mõtlema viskama torkama, tõukama astuma, sõtkuma ärkama, äratama kuduma keerama, keerlema pigistama, väänama KONTROLL - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
? millega? ? kus? (koos) kellegagi-millegagi a kellegi-millegi taga a kellegi-millegi kohal kellegi-millegi all kellegi-millegi ees kellegi-millegi vahel () kellegi-millegi kõrval kellega-millega koos olema aa töötama a - saama a huvituma aa tegelema a harrastama a imetlema põdema a lamama seisma rippuma istuma a asuma aa tantsima aaa a kohtuma jutustama a tutvuma a tervitama jalutama aa a hüvasti kokku leppima jätma rääkima a soovitama a mängima - sõprustama a a . 1) . . . ? (, , ) 2) a a . . . a . ( , , ) 3) . . . a a. (a, a, a) 4) a . . . . ( , , ) 5) . . . (, , ) a . 1) aa . . . (, , a) 2) a a . . . (, , ) 3) aa a aa . . . (, , ) 4) . .
Helfen Half Geholfen Aitama Stosen Sties Gestosen Tõukama Denken Dachte Gedacht Mõtlema Sich bemühen Bemühte sich Sichbemüht Vaeva nägema Schlagen Schlug Geschlagen Peksma Geben Gab Gegeben Andma Treffen Traf Getroffen Kohtama Erzählen Erzählte Erzähet Jutustama Bekommen Bekam Bekommen Saama Nehmen Nahm Genommen Võtma Stehen Stand Gestanden Seisma Singen Sang Gesungen Laulma Sehen Sah Gesehen Vaatama Anreden Redete an Angeredet Kõnetama Lassen Lies Gelassen Jätma Wissen Wusste Gewusst Teadma Hängen Hing Gehangen rippuma
Kuus ja pool sajandit tagasi Firenzes möllanud katku ajal põgenevad linnast seitse neidu ja kolm noormeest. Nad on viisteist päeva isekeskis ning et aeg mööduks kiiremini, hakkavad nad lugusid jutustama. Igaüks räägib ühe loo päevas. Reedeti ja laupäeviti puhatakse, nii jääb jutustamiseks kümme päeva. Ja siit ka ka raamatu pealkiri "Dekameron" - kreeka keeles kümne päeva raamat. Kui itaalia suurim luuletaja Dante oli loonud sajast laulust koosneva poeemi "Jumalik komöödia", siis "Dekameroni" autor Giovanni Boccaccio nimetas ise oma teost "Inimlikuks komöödiaks". Raamatus on sada kurba ja lõbusat, õpetlikku ja kelmikat ning
set set set seadma shine shone shone särama show showed shown näitama shut shut shut sulgema sing sang sung laulma sink sank sunk uppuma , uputama sit sat sat istuma sleep slept slept magama smell smelled/smelt haisema speak spoke spoken rääkima spend spent spent kulutama spill siplled /spilt spilled spilt üle ajama stand stood stood seisma steal stole stolen varastama swim swam swum ujuma take took taken võtma teach taught taught õpetama tear tore torn rebima tell told told ütlema . jutustama think thought thought mõtlema throw threw thrown hetima , loopima understand understood understood aru saama wake woke woken äratama wear wore worn kandma win won won võitma write wrote written kirjutama
7. ,, «» - tegema 8. ,, «» - valmistama 9. ,, «» ette valmistama 10. ,, «» - rõõmustama 11. ,, « » - vihastama 12. ,, «» äratama . Järelliide 1. «-»;»-» - lahendama 2. ,, « -»;»-» - hüppama 3. ,, «-»;»- « - jutustama 4. ,, »-»; «-» - tuulutama 5. ,, «-» üles tõusma : , pikali , Teine tüvi. heitma , ,-võtma,- , panema,-püüdma - istuma
Etenduse retsensioon 1. Mina käisin vaatamas Jan Uuspõllu poolt näideldud monoetendust ,,Vanaisa". Lugu räägib sellest, kuidas peategelane on juba vanaks saanud ja lapsed üles kasvatanud ning nüüd on tal aega koos oma naisega vabalt elu nautida. Nad lähevad naisega soojale maale reisile, kus nad üritavad rahus aega veeta. Seal areneb aga välja põnev sündmustik ja vanaisa hakkab mitmeid huvitavaid ja väga naljakaid lugusid jutustama. 2. Peategelane ongi põhiliselt vanaisa. Ta on mees, kes hakkab juba vanaks jääma, kuid ise ta seda tunnistada ei taha. Tema enda arvates on ta ikka mees oma parimates aastates. 3. Soojal maal olles läheb vanaisa oma hotelli rõdule ja tahab ilusat vaadet nautida, aga ta ei saa, kuna tema kõrval on noor pere, kellel on kaasas mitu räuskavat last. Vanaisale teeb veel muret ka see, et tema enda tütar
Olulisteks teguriteks olid valgus ja varjud. Värve segati nii vähe kui võimalik, kuntsnikud isegi ei oodanud värvi kuivamist, vaid katsid märja pinna uue värviga. Tööd valmisid küllat kiirelt, pintsli tõmbed on lühikesed, koma-kujulised ning välistasid kontuure. Imperssionistid ei otsinud mingeid erilisi süzeesid, maaliti tavalisi esemeid, linnavaateid, maastikke, inimesi,lillepilte,kohvikustseene.Maal ei pidanud jutustama mingit lugu. Samal ajal kogus populaarsust fotograafia, imperssioniste see inspireeris ning nad said tabada hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste argielu. Imperssionistid tõid suure muutuse ka maalide ülesehitusse. Varasematel aegadel olid maalid nii läbimõeldud ja tasakaalustatud, et pildi tegelased näisid tihipeale teadlikult poseerivat. Imperssionistid haarasid aga nagu juhuslikke lõike ümbritsevast.
Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati. 1113 aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj tekkisid kerjusmungaordud: frantsisklaste ja dominiiklaste ordu, neil ei tohtinud vara olla ja nad pidid kerjama ja jutustama. 1223 - lõik Frantsisklaste ordu Franciscus Assistist. 1216 lõi vaimulik Dominicus Dominiiklaste ordu, nendel oli kogu keskaja parim haridus süsteem. 15 saj keskpaigas läksid paljud kloostrid üle rangemale elukorralduse. Tunnipalvused tähtsama osa iga kloostri päevast moodustav tegevus. Kloostrid kirjutasid ümber ka raamatuid. Skriptoruum ümberkirjutus tööde tegemis ruum. Dormiitsium ühine magamisruum. Refektoorium ühine söögiruum.
uurida raamatuid ning lugeda, mis seal on kirjutatud. · Peale raamatute uurimist tuleks leida seoseid raamatus nähtu ja reaalse elu vahel. Näiteks minnakse välja ja uuritakse looduses vastavat puud/taime. Kirjanduse kasutamise võimalused · Kirjanduse põhjal saab etendada erinevaid loodusega seotud õpetlike näitemänge, milleläbi laps õpib. · Võib lastele ette lugeda jutu, kus looduses käitutakse valesti ning siis lapsed peavad ümber jutustama, et kuidas õigem oleks käituda. · Väga headeks abilisteks on ka erinevad töövihikud, milleläbi saavad lapsed loodusega seotud erinevaid ülesandeid · Nii tehnika kui ka kirjanduse kasutamise järel tuleks kindlasti minna lastega välja ning tutvuda ka reaalselt vastava teemaga. Kuulata erinevaid linnuhääli, tuvastada puid, tutvuda taimedega. Kui on võimalik siis tutvuda ka mõne looma ja linnuga. Vanema rühmaga võiks
Impressionism AnneMai Runtal Läänemaa Ühisgümnaasium 12R Impressionism kunstis ● Teaduslikult mitte emotsionaalselt ● Valguse ja varju mõju maalil ● Hakkasid harrastama vabaõhumaali ● Maal ei pidanud jutustama mingit lugu ● Iseloomulikud jooned: a. Nähtavad pintslitõmbed b. Heledad värvid c. Avatud kompsitsioon d. Rõhuasetus valgusele ja sellele muutumisele e. Igapäevased teemad f. Ebatavalised rakursid Claude Monet ● Prantsuse maalikunstnik ● Impressionismi rajaja ning peaesindaja ● Impressionism sai tema maali järgi nime ● Monet’lt pärineb 2500 maali Maalide nimed 1. “Women in the garden” Claude Monet 2
MUINASJUTUKOOL Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskus Looja Piret Päär Muinasjuttudes juhtub nii mõndagi, aga elus võib olla nõndagi, et seal juhtub veel palju enamgi sellest sünnibki uus muinasjutt. Eesmärgid: meelitada inimesi taas lugusid jutustama. äratada huvi pärimuste vastu (paikkonna, pere ja isiklikud pärimused, rahvajutud, muinasjutud, muistendid, legendid). Arendada eneseväljendusoskusi ja esinemisjulgust. MUINASJUTTUDE VÕLUJÕUD Muinasjuttude tähtsus laste kasvatamisel. Milline muinasjutt lapsi köidab. Erinevate muinasjuttude analüüsid. Bruno Bettelheim Austria
maal lahti saaks...Peale ebavõrdset võitlust põliselanike-indiaanlastega, haarasid valged endale viljakamad maalapid ja hakkasid maad harima ning karja kasvatama. Valge sisserännanu tungib oma loomakarjaga indiaanlaste maadele. Tihti rännati suurte loomakarjadega maal ringi ja otsiti loomadele uusi söödamaid. Taolised rännakud kestsid vahel mitmeid kuid. Suur osa valgetest õnneotsijatest siirdus aga põhja poole ja pühendus kulla otsimisele. Kõigest selles hakati jutustama ka oma lauludes. Tekkis COUNTRY & WESTERN MUUSIKA. See on valgete ameeriklaste muusikastiil, mis rääkis kaugest kodust, armastatud neiust, koduigatsusest, samuti uutest maadest, mida nähti oma loomakarjaga ringi rännates. Oma laule saadeti kitarrimänguga või lauldi neid bändzo (banjo-keelpill, mille kõlakast on keelte poolt kaetud nahaga) saatel. Pillidest kasutati veel ka viiulit ja suupilli, ühesõnaga - saateks sobis iga pill, mis oli nii kerge, et ta reisile kaasa üldse võeti
MIT Dativ Sich erinnern mäletama Sich handeln käsitlema VON Dativ Sich befreunden sõbrunema Es gibt on Es geht läheb; käima (teksti Abhängen sõltuma Sich beschäftigen tegelema Haben omama kohta?) Erzählen jutustama Sich verheiraten abielluma Fragen küsima Träumen unistama Zurechtkommen toime tulema Heiraten abielluma ÜBER Akkusativ Sich unterscheiden erinema Sich befassen tegelema Studieren uurima Sich ärgern ärrituma Verlassen maha jätma Sich freuen rõõmustama
Mina ettevõtjana. Esmalt, kui nägin, et tuleb aine läbimiseks essee kirjutada, hakkan närvitsema. Põhiprobleem oli selles, et ei oska aru saada, mis peab sisaldama essee “Mina ettevõtjana”. Kas seda peab kirjuldama, kes on üldse ettevõtja või missugused omadused peaksid tal kindlasti olema ning kas sobin end ettevõtjana nimetada või pean oma plaanidest ettevõtja rollis jutustama. Kuna täpsed reeglid sisuluselt puuduvad, proovin siis vabas vormis kirjutada, kõikidest mis on minu aravtes sisuliselt väärtuslik. Mulle tundub, et ettevõtjaks sobib inimene, kes oskab nii kui otsida uusi ideeid siis ka saab selle idee edukalt ellu viia. Muidugi ettevõtja peab olema valmis sellele, et enne kui saada edukaks kõige tõenäolisem tuleb riskidega ja probleemidega kokku puutuda. Mulle isegi paistab, et ettvõtja ja sportlane on selles omavahel sarnased.
Värve on kasutatud külluslikult ja veel rohkemgi. Samas on enamus kasutatud toonid hästi rõõmsad ja erksad. Läbiva värvina on Kilk kasutanud aga sinist, nii taevas kui merel ja ka erinevatel olenditel (,,Parise otsus", ,,Sinine kuu"jne.) Maalidel toimub hästi palju... Sa vaatad ühte maali ja sa jutustad oma peas mitu erinevat lugu, mida see võiks sulle rääkida ja mida kauem sa vaatad, seda rohkem uusi asju sa pildilt leiad, mis hakkavad sulle jällegi teistsugust lugu jutustama. Arvan, et ainuüksi neid kaheksat maali vaadates saaks kirjutada ühe korraliku muinasjuturaamatu. Osad maalid meenutavad Dali maale, mis vaadates justkui venivad ja looklevad. Maalidel on palju kasutatud tegevuskohana merd. Kas siis mere kohal, mere ääres... Samuti on palju kalu kujutatud. Maalidel on kujunditena muistsed kangelased ja olendid kui ka inimesed mõnel üksikul maalil kuid ka siis on neil maskid peas.... Tegevused toimuksid vaheldumisi tänapäeval ja muistsel ajal..
Pähklipureja Käisin 29.12.12 Rahvusooper Estonias vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti ,,Pähklipureja". Tsaikovski ,,Pähklipureja" on helilooja tuntumaid ja armastatumaid teoseid, mille muusika on inspireerinud paljusid koreograafe jutustama tantsukeeles. Ballettietendus koosneb kahest vaatusest. Esimeses vaatuses toimum Stahlbaumide kodus jõulupidu, kus kõik kogunevad. Seal hulgas ka Drosselmeier. Tal on Klarale, härra Stahlbaumi tütrele, eriline kingitus puust nukk Pähklipureja. Kadedushoos lõhub ta vend selle ära, kuid Drosselmeier parandab selle hetkega. Keskööl, kui küi külalised läinud ning kõik magavad äratab üle põranda jooksev hiir Klara. Hiigelsuured hiired ründavad Klarat
kunstiakadeemias. Praegu on ta vabakutseline kunstnik. Pääsukest on pärjatud oluliste auhindade ja preemiatega: Riigi kultuuripreemia 2012, Eesti kultuurikapitali aasta-preemia 2000, EV teenetemärk Valgetähe IV klassi Orden 1999, Konrad Mäe nimeline medal 1992. aastal, Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1975. ja 1981. aastal. Maalid ja muljed Minu lemmikuks kujunes maal nimega "Poiss ja ratsu", sest toda kunstiteost vaadates hakkas see jutustama otsekohe lugu, mida mõistsin vaid mina, mitte keegi teine. Maalil oli kujutatud poissi, kes seisis hobuse ees. Poisil olid tiivad, millest üks tiib oli läbipaistev. See maal rääkis mulle, kuidas hobuse ja poisi vahel on eriskummaline side. Nii poiss kui ka hobune kaitsevad mõlemad üksteist oma eluhinna eest. Nad oleksid justkui vennad, kes on elanud koos üle ränki hetki ja teevad seda edaspidigi. Ma lihtsalt
wRektion der Verben DATIV DATIV: begegnen - kohtama, bleiben wo? - jääma, danken - tänama, helfen - aitama, gratulieren - õnnitlema, finden wo? - leidma, glauben - uskuma, vergessen wo - unustama? VON DATIV: abhängen - sõltuma, erzählen - jutustama, träumen - unistama, sich unterscheiden - erinema BEI DATIV: sich entschuldigen - vabandama AUS DATIV: bestehen koosnema, stamen - pärinema UNTER DATIV: leiden - kannatama AN DATIV: arbeiten - töötama, fehlen - puuduma, teilnehmen osa võtma, mangeln puudust tundma (millestki), studieren ülikoolis õppima, zweifeln - kahtlema ZU DATIV: sich entwickeln-arenema, erziehen-kasvatama, gehören-kuuluma, sich verhalten-käituma
Maksma,tasuma Pay Paid Paid Panema Put Put Put Lugema Read Read/red Read/red Uuesti või ümber ehitama Rebuild Rebuilt Rebuilt Kärsitama, rebima Rend Rent Rent Tagasi maksma või tasuma Repay Repaid Repaid Uuesti või ümber jutustama Retell Retold Retold Vabastama Rid Rid Rid Ratsutama Ride Rode Ridden Helistama,helisema Ring Rang Rung Tõusma Rise Rose Risen Jooksma Run Ran Run
Yo estudi-o habl-o Tu estudi-as habl-as El estudi-a habl-a Nos estudi-amos habl-amos Vos estudi-ais habl-ais Ellos estudi-an habl-an Ebareeglipärased e > ie o > ue Empezar (alustama) pensar (mõtlema) [pienso,piensas,piensa,pensamos,pensais,piensan] contar (jutustama) [cuento,cuentas,cuenta,contamos,contais,cuentan] acertar (tabama,ära arvama) acordar (mäletama) Yo empiezo atravesar (ületama) acostar (magama panema) Tu empiezas calentar (soendama) colgar (riputama) El empieza comenzar (alustama) costar (maksma)
Salieri otsustab kutsuda enda juurde preestri, et midagi üless tunnistada. Alustuseks mängib Salieri preestrile väikse osa ühest oma teosest ja küsib, kas see on tuttav lugu aga preester ei tunne lugu ära, siis mängib Salieri järgmise loo ja selle tunneb preester ära. Salieri aga ütleb selle peale, et see pole tema lugu vaid Mozarti lugu ja ütleb, et kogu oma elu on ta olnud Mozarti varjus ja see ei meeldinud talle mitte põrmugi. Salieri hakab jutustama lugu Mozartist ja endast. Esimeseks jutustab Salieri sellest, kuidas ta Mozarti esimest korda nägi. Salieri oli hämmingus, et kui lihtlabane ja kombetu saab keegi nii kuulus ja edukas olla. Mozart oli täielik vastand lellele mida Salieri oli oodanud. Peale seda kui Salieri ja Mozart ühes ja samas õukonnas tööle hakkavad hakkab Salieri Mozarti elu rikkuma ja saboteerima erinevatel viisidel
Rippuma HANG/HUNG/HUNG näitama SHOW/SHOWED/SHOWN Saama HAVE/HAD/HAD sulgema SHUT/SHUT/SHUT Laulma SING/SANG/SUNG Vajuma SINK/SANK/SUNK Magama SLEEP/SLEPT/SLEPT Rääkima SPEAK/SPOKE/SPOKEN Kulutama SPEND/SPENT/SPENT Levima SPREAD/SPREAD/SPREAD Seisma STAND/ STOOD/STOOD Varastama STEAL/STOLE/STOLEN Kinni jääma STICK/STUCK/STUCK Streikima STRIKE/STRUCK/STRUCK Ujuma SWIM/SWAM//SWUM Võtma TAKE/ TOOK/TAKEN Õpetama TEACH/TAUGHT/TAUGHT Rebima TEAR/TORE/TORN Jutustama TELL/TOLD/TOLD Mõtlema THINK/THOUGHT//THOUGHT Viskama THROW/THREW/THROWN Ärkama WAKE/WOKE/WOKEN Kandma seljas WEAR/WORE/WORN Võitma WIN/WON/WON Kirjutama WRITE/WROTE/WRITTEN
Bear bore born(e) - kandma; taluma, sünnitama Tear tore torn rebima, katki rebestama Bite bit bitten - hammustama tell told told - ütlema, jutustama, käskima Blow blew blown - puhuma; lõhkama Think thought thought- mõtlema, arvama Bring brought brought - tooma, esile tooma, ajendama Throw threw thrown - viskama Burst burst burst - lõhkema,puhkema, pakatama Wear wore worn kandma (rõivaid, ehteid, soengut jms) Choose chose chosen - valima Come came come - tulema Deal dealt dealt - tegelema, äri ajama
aastakümneid on ta maalimisega tegelenud. Pilte vaadates ja uurides ning Ajamajas jalutades võlusid maalid mind oma lihtsusega. Pildid jäid juba kaugelt silma ning tekitasid minus hea meeleolu. Pilte oli palju erinevaid: osad olid huvitavad, osad jäid arusaamatuks. Osad maalid olid sürrealistlikud ja ebareaalsed, kuid see muutis minu arust osad maalid väga huvitavaks. Selliseid maale vaadates tekivad pähe erinevad mõtted ja pildi põhjal hakkan ma endale mingit lugu edasi jutustama, looma erinevaid seoseid. Piltide juures oli kasutatud väga palju erinevaid toone. Peamiselt oli toonivalik ergas ning väga väljakutsuv. Pilte iseloomustab minu jaoks sõna konkreetsus. Piltides on palju detailsust ja täpset kujutamist, mis loob pilte vaadates selguse. Paljudel maalidel värvid ei sulandu üksteise sisse, vaid ühe tooni üleminek teisele on küllaltki järsk. Selle näituse juures meeldibki mulle kõige enam mitmekülgsus. Pilte on väga palju erinevaid ning
antud olukorra kirjeldamiseks. Keelte Vaadeldav kindlasti eristab keeli. Rääkis kreeka keeles vaid eristamine emaga, teades, et teised perekonnaliikmed ei mõista seda keelt. Suhtlemine Vaadeldav suhtleb vabalt eesti ja kreeka keeles. Eristab mõlemat keelt. Ühes lauses ei esine mõlema, vaid ainult ühe keele sõnu. Tundub, et tänu mitmekeelsusele suhtleb vabamalt kõigi mõjutajatega. Vaadeldav on võimeline jutustama nii eesti kui kreeka keeles. Kokkuvõte Vaadeldav valdab mõlemat keel eakohaselt. Kõneareng on toimunud normaalselt. Sõnavara suurus on tavalisest suurem, sest tegu on mitmekeelselapsega. Vaadeldav on väga ekspresiivne ja väljendusrikas.
on niivõrd sügavmõttelised, et ma selle loo mõtet ei taibanud või teine võimalus, selles loos puuduski mingi sügavam mõte ja ta on tahtnud lihtsalt, ilma suurema tagamõtteta, ühe huvitava loo kokku kirjutada. ,,Ebatavaline ja ähvardav loodus" jutukogumikust meeldis mulle enim novell ,,Eesti loodus". Selles novellis oli peategelaseks Peep, kes sõitis Balti jaama trammis. Sõidu ajal tuli tema juurde üks mees, kes hakkas jutustama, kui huvitav ja võimas Eesti loodus on. See mees jutustas väga pikalt ja kirglikult ning läbi selle mehe jutu sai minu arvates kirjanik välja näidata oma armastust looduse vastu. Just see novell meeldis mulle kõige rohkem, kuna lugu lõppes väga ootamatult. Nimelt, kui loodusest jutustanud vanamees oli trammist maha läinud, märkas Peep, et tal oli taskus ainult paar krooni. Telefon, rahakott ja muud väärtesemed olid kadunud. Selline lõpp pani mind muigama.
Rüütel kordas paljusid sõnu ja oli minu arvates enda arust naistemees. Ta polnud tihti oma jutus kindel. Rüütlihärra oli väimuselt tugev ja nägus. Tal oli ka tugev arusaamine asjadest kui millelegi vihjati . Ta sai aru kui midagi on viltu. Jutustamisoskust ta polnud. 2) On rüütel ja daam. Rüütel tahab daamile novelli rääkida kuid see läheb nii nihu, et lõpuks daam hakkab naljatama ja muutub teravmeelseks ja rüütel ei saagi rääkida lõpuni oma novelli , mida ta jutustama oli hakanud. 3)Minu arust on novell üles ehitatud sellele, kuidas üks mees suudab olla tark ja samas ka loll. Tegevus pingestus siis, kui mees korrutas samu sõnu ja jooksis endiga metsa kuid naine aitas ta sealt välja, tehes nalja. Kuues päev"Teine novell" 1) paavst Bonifatius- oli inimene, keda paljud teised austasid. Ma arvan, et ta oli välimuselt halli peaga vanamees. Geri Spina- paavsti väga hea tuttav. Väga korralik ja järjekindel inimene.See
jutumees, nagu oli ka tekstis kirjutatud. Lükkas Forese mõnituse viisakalt ja humoorikalt tagasi. 2. Pamfilo rääkis sellest, et alati pole inimeses tähtis välimus, vaid ka kõige kohutavama kehavormide taga võib peituda väga tark ja andekas inimene, kes jääb iseloomult ja teadmistelt paljudele alla. Novell räägib sellest kuidas Giotto ja Fores vihma kätte jäid ning asusid ühele teele, kodu poole. 3. Alguses räägiti kahest isiksusest eraldi, kuid siis hakkas Pamfilo jutustama seigast, milles osalesid mõlemad pooled. Loo kulminatsioon ehk haripunkt oli minu arvates alles lõpus kui Fores hakkas Giottoga rääkima ning lõpplahenduses sai Fores aru, et oli väärastunud ja ei oleks pidanud mõnitama kedagi sellepärast, mis temas endaski hea polnud. ,,Dekameron" 6.päeva kuues novell 1. Michele Scalza: Huumorikas ja enesekindel naine, kes oli sajaprotsendiliselt enda arvamuses kindel ja uskus, et ka teised on temaga nõus
Arvustus "Dekameron" Giovanni Boccaccio 6.peatükk I Novell Novell jutustab kuidas Orettal oli vaja minna lossist ühte kohta,teekond oli pikk,seega üks aadlimeestest pakkus Orettale kohta oma hobuse seljas.Aadlimees hakkas jutustama üht novelli,mis tal välja ei tulnud.Ta eksis nimedes ja kordas sõnu.Lõpuks ei kannatnud Oretta seda ja leidis vabanduse,et saaks aadlimehe vaikima panna.Aadlimees mõistis oma viga. II Novell Jutustab pagar Gist,kellel oli imehea vein.Ta kutsus Geri ja tema saadikud veini jooma.Hiljem käskis Geri ühel oma teenril Cisti käest veini tuua,teener võttis kaasa vales suuruses pudeli.Cist ei andnud veini ,sest see ei olnud tavaline lauavein kuid hiljem loovutas kõik veini Gerile. III Novell
Rohkem me tapsusada ei joudnudki, mida ta selle all motles, sest too pidi kuskile jubedalt kiirustama. Kogudes julgust, keplesime edasi Maxima poe juurde, kus oli tol hetkel usna suur rahvamass valjumas. Nemad olid end korralikult ette valmistamas vabariigi aastapaevaks. Toidupoest valjuti suurte toidukottidega. Loomulikult tundsime huvi selle vastu ning suundusime rahva poole. Kui kuuldi kusimuse esimest poolt, hakati juba suure naeruga jutustama, et vabariigi aastapaev on uks tahtsaim tahtpaev nende elus. Kusisime loomulikult, kuidas nemad seda siis tahistavad ning tuli vurinal pikk vastus proua Lindalt(75.a), mida iga inimene oleks voinud oelda, nimelt, tema arvates tuleb kokku kutsuda terve enda suguvosa, istuda uhiselt lauda ning tuleb kindlasti vaadata ulekandeid telekast, eriti oli massi seas mainitud paraad. Esines ka lahkarvamusi. Kui Arvid oli maininud, et kindlasti ka vaike naps ei
sattuvad kokku vähegi targematega. Boccaccio kirjutas teose kindlasti ka ajaviiteks just naistele. Tema arvates oli neil palju vaba aega, kuna nad ei tegelenud õppimisega ning seega oli raamat mõeldud ka aja sisustamiseks. Kõigis tema lugudes, mida mina lugesin oli naistel väga tähtis või keskne koht ning paljudel juhtudel on naised ka meestest targemad. Seda võib näha loos, kus noormees hakkab neiule lugu jutustama, kuid teeb seda konarlikult ning esitades valesid fakte. Selle peale paneb tütarlaps ta teravmeelselt paiks ning ka loo jutustaja ise saab aru, kui rappa ta oma looga läks. Seega on raamat huvitav kõigile lugejatele, kuna ei muutu ühekülgseks vaid selles pilgatakse rohkem või vähem kõiki tegelasi. Tema sada novelli kajastavad värvikalt ajastule iseloomulikku argielu ning annavad sellest autori seisukohast vaadatuna hea ülevaate
Modernistlik teos loob oma reaalsuse, oma maailma. Lugeja peab maailma ise lugemise käigus looma. Jutustaja ei näe igale poole, hindab olukordi valesti, ei tunne tegelaste minvikku ega tea nende õigeid nimesid. Jutustaja ei püstita enam küsimust, kas toimuv on hea või halb, õiglane või ebaõiglane. Sündmusi ei esitata enam kronoloogilises järjestuses. Ajaline järgnevus muutub tabamatuks, läheb segamini. Modernistlikud autorid leiavad, et lood ei peagi millestki jutustama, oluline on see, kuidas jutustatakse või räägitakse. Võõrandumisefekt sunnib vaatajaid jälgima näidendit kriitilise kõrvalseisjana. Modernistlik kirjandus ei paku meelelahutust, vaid tahab edastada ärevust olukorra pärast, kus inimene asub. Ärevusest ei räägita, vaid seda tekitatakse. Kirjandus on alati olnud ajendatud soovist ennast ja maailma mõiste, püüdlusest mailma kuidagi mõjutada. Modernism avastab, et vastused on lõpmata palju
Jutustaja rändab Cordoba linna, kus ta kohtub Carmeniga. Carmeni kodus olles kohtab ta juhuslikult don Josed, kes on Carmeniga juba ammu tuttav. Peale seda jutustaja lahkub ja hiljem märkab, et ta kell on kadunud. Mõni aeg hiljem, kui jutustaja Cordobasse naaseb teadatakse talle, et tema kell on üles leitud. Jutustaja läheb pika veenmise peale vanglasse varast vaatama ja selgub, et vangis istub don Jose. See on teose kulminatsioon. Edasi hakkab don Jose jutustama oma elust ja kohtumisest Carmeniga. Kogu jutustuse väitel hoiab autor pinget üleval salakaubaveo ja kirgliku armastuse najal. Don Jose on Carmeni pärast loobunud oma ohvitseri ametist, istunud tema pärast isegi vanglas ja lõpuks ühines Carmeni salakaubavedajate pundiga. Terve jutustuse vältel käitub Carmen teiste meestega flirtivalt ja don Jose on sellepärast väga armukade. Konflikt seisnebki selles, et Carmen ei suuda
Holden Caulfield kas positiivne või negatiivne kangelane? J.D. Salinger on loonud ,,Kuristik rukkis" peategelaseks teismelise poisi. Holden Caulfield on tema nimi ja ta pole sugugi lihtne karakter selles loos. Noormees on eluga pahuksis ja on juba mitmest koolist välja visatud. Teos algab sellega, kuidas poiss on haiglas ning hakkab jutustama oma lugu. Autorile meeldib väga lapseiga, mis tänapäeval kipub lühikeseks jääma. Ta idealiseerib oma tegelaskuju Holdeni lapsikut käitumist. Romaani alguses, kui poiss on haigla voodis, ütleb ta, et on seitsmeteist aastane, aga käitub vahel nagu kaheteist või kolmeteist aastane poisiklutt. Holden ei taha õppida ja ta on seetõttu mitmest koolist välja heidetud. Talle ei meeldi koolis. Pencey kooli puhul toob ta välja kindlad põhjused.
kontserdiarvustuse kirjutamise Muusika ettekandmine on esitus: “see laul kõlas tema esituses hästi”; juhendit gümnaasiumiõpilastele. “tegi hea esituse”. Sõna esitlus kasutatakse plaadiesitluse kohta Heliteos, teos, pala, lugu, laul. Muusikaliste lavateoste puhul ei ole vaja sisu ümber jutustama hakata. 2
alased teadmised ning esemed, milleta me elu ette ei kujuta. Iga teadlase ja leiutaja teisitimõistmine tõi endaga kaasa elektri; aatomi ja selle osakeste avastamise; teadmise, et maa ei ole päikesesüsteemi naba... See kõik oleks olemata, kui poleks erinevaid tõlgendusi ja erineva mõttemaailmaga geniaalseid inimesi. Me suudame teisi mõjutada hääletoonide ja emotsioonidega. Hääletooni ja emotsiooniga saame panna sõna elama ja jutustama meile loo. Loo tähenduse peab igaüks ise välja selgitama. Sisu välja selgitamiseks on antud meile palju sünonüüme, mille kasutamine oleneb kuulajast. Tuues ühe näite lastevanematelt: iga hea vanem tahab oma lapsele parimat, kuid selle parima andmiseks peab ta mõni kord tõstma häält, et suunata last õigele rajale. Eriti nooruk võib seda valesti mõista, arvates, et ema või isa tahavad tema peale viha välja elada ja teda ainult kamandada
Koolieelses eas on tihedas vastastikuses seoses kolm põhilist mõtlemise vormi: kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Need vormid moodustavad reaalse maailma tunnetamise ühtse protsessi, mille käigus eri tingimustes domineerib kord üks, kord teine mõtlemise vorm, mille tõttu on tunnetusprotsessil tervikuna spetsiifiline iseloom (Strebeleva 2010:12). 2. Vahendid Vahend 1. Pildikaardid. Hallap, M. Padrik, M. Raudik, S. Jutustades jutustama. 4-10 aastaste laste jutustamisoskuse arendamine. 2016. Kirjastus Studium Refereeritud pildiseeria metoodilisest juhendist. Pildikaardid sobivad vanusele 4-10 aastat, aga oleneb, mis eesmärgil ja kuidas neid kasutada. Õpetaja ülesandeks on pildikaartide puhul suunata oma küsimuste ja vestluse käigus last mõtlema ja märkama, mis pildil/ piltidel toimub. Pildikaartide mudel mõtlemisprotessis: midagi toimub- tekib probleem- tegelased reageerivad sellele
Infinitiv Präsens(mida Präteritum(mida Perfekt(mida Bedeutung(tõlge) teeb?) tegi?) on teinud) Erzählen Erzählt Erzählte Hat erzählt Jutustama Mixen Mixt Mixte Hat gemixt Segama Zelten Zeltet Zeltete Hat gezeltet Telkima Wohnen Wohnt Wohnte Hat gewohnt Elama Sich erholen Erholt sich Erholte sick Hat sich Puhkama erholt Wünschen Wünscht Wünschte Hat Soovima getwünscht
Ema ja isa jutustavad normidest, tööst, inimestest jne. Soomest käivad paadid millega põgenetakse, Magda ja Helin teatavad, et tahavad ka põgeneda Soome ja sealt edasi Rootsi. Küsisid jälle raha selleks. Tädi lootis peale sõda välismaale heade arstide juurde saada ja kogus raha, et silmad korda saada. Tüdrukud laidsid selle plaani maha, sest tahavad ise raha endale. Isa andis neile raha. Teine vaatus Anna pakub sõjapõgenikele peavarju. Õed läksid nendega jutustama, Hubert sebis Elli, Ell ütles, et ei lähe naiseks, sest keegi ei tule tagasi. Hubertile meeldis, et Ell oskab talutöid teha ja nad suudlesid. Sõjapõgenikud lahkusid öösel paadiga, Ell oli pahane, et ema ei lubanud äratada end. Krõõt ja Leida tahavad ka Soome minna, tulid vanematelt jälle raha küsima. Isa sai pahaseks, sest on laste heaks kõike teinud aga need tahavad aind raha ja lahkuvad. Tädi ei taha enam elada sõja, pommitamiste, lennukite jne tõttu.
Samal ajal jõu tunne, emotsiooniline kasv ja vabadusrõõm täidasid hinget. Kõige andunud fanatid jooksid ära püüdma bändi liige, et proovida saada autogramme.Nüüd hea meelega saime koju minna.Järgmisel päeval sõitsin tagasi koju ning sain aru, et võimalus külastada oma lemmiku gruppi kontserdi on kõige parem kingitus sünnipäevale. Ainult sõnadega sellist toimingut on väga raske kirjeldama. Pole nii palju väljendeid keeles, et kõiki emotsioone ja tundeid ümber jutustama. Lapsepõlves sain ainult unistada lemmiku gruppi kontserdile saabumisest, aga ühel õhtul minu salasoov sai tegelikkuseks mida kunagi ei unusta.
Kuidas aitab Mary'O'Hare arusaam sõjast lugejal romaani mõista? Mary aitab autoril mõista, pigem ehk isegi tuletab meelde, et tegemist ei olnud mitte nö täiskasvanute sõjaga, vaid sõjas olles olid kõik sõdurid alles lapsed. 3. II peatükis algab jutustus, mille loomist esimeses peatükis kirjeldati. Kas lugu jutustatakse ootuspäraselt? Põhjendage. Ei saa öelda, et lugu just väga ootuspäraselt oleks alanud, sest kohe alguses hakati jutustama sellest, kuidas Billy ajas rändas ja oligi juba segadus käes. 4. II 1)kas jutustaja kirjeldab Billyt neutraalselt või erapooletult? Millise mulje jätab Billy inimesena? Pigem kirjeldatakse Billyt erapooletuna. Inimesena on Billy üsna vabameelne ja ehk isegi eemalolev. Ta elab pigem iseenda reaalsuses, mitte selles, mida tavainimene reaalsuseks peab. Üldiselt oli ta aga lahke ja heatahtlik. 5. Milline oli Weary sõjatee? Kas see vastab romaanis kirjeldatud sõjasündmuste
...............................................1 2.Teises maailmasõjas..............................................................................................1 3.Kokkuvõte.............................................................................................................1 4.Kust võtsin infot....................................................................................................1 Sissejuhatus Selles referaadis mina hakkan jutustama Adolfist Hitlerist, tema elust ja kes ta oli. Eesmärgiks on selgitada põhijoontes Hitleri motiivid ja teod, mis viisid verise Teise maailmasõjani. On huvitav jälgida noore mehe teekonda noorest õpilasest suure maailmaajaloo poliitilise juhini. Elulugu Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik
::Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel, tuulesuund on nord, nüüd on minu kord teha tormi sinu südames.::“ Järgmine päev oli meie jaoks väga raske. Olime vähe maganud, kuna olime sündmustest siiani traumeeritud. See päev möödus peamiselt toitu ning joogivett otsides. Meie õnneks ei osutunud see väga raskeks, kuna mets oli üsna viljakas. Kui lõpuks õhtu kätte jõudis, olime rampväsinud. Istusime taaskord lõkke äärde ning piloot hakkas jutustama: „Egiptuse sultan Saladinil oli ühel päeval vaja laenata suurt summat. Alguses ei teadnud ta kelle poole pöörduda, kuid valis lõpuks Aleksandrias elava Melkisedeki. Sultan tahtis viimast üle kavaldada nii, et ta oleks nõus laenu andma. Saladin mõtles välja kavala plaani ning läkski Melkisedeki jutule. Ta esitas talle ühe küsimuse. Nimelt tahtis ta teada, milline usk meeldib Melkisedekile kõige rohkem. Valida oli judaismi, saratseeni ja ristiusu vahel
annaabi.ee 
