Rahvapärastesse vaatemängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Teater oli ka välisilmelt sarnane. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas said ka naised näidelda. Roomas teatris oli rahva lõbustamine olulisel kohal ja näidendid ei olnud nii tõsised kui Kreekas. Enamik näidenditest olidki kreeka komöödiate mugandused. Kõige rohkem on sarnasusi jumalates. Roomlastel oli üks sõjajumal Janus, millele kreeka kultuuris vastet ei leitud. Peale sõjajumala oli ta veel uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Rooma kultuur, kui Kreeka omast hilisem võttis üle kreeka jumalad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja oli kreekas Zeus. Zeusi abikaasa oli Hera kuid Kreekas oli ta Juno. Suhteliselt lähedase nimega olid Appollo ladinakeeles ja Appollon Kreekas. Roomlased hindasid loodusjõude ja vaime
Rooma kultuur kas Kreeka kultuur ladinakeeles Kultuur on lai mõiste, sinna alla kuuluvad traditsioonid, jumalad, religioon,kunst, haridus, teater ja nii edasi. Palju veetakse paralleele Rooma ja Kreeka vahel. Eks mõjutused tulid eelkõige lähedusest, kuna kaks suurt riiki asusid suhteliselt kõrvuti. Kõige rohkem on sarnasusi jumalates. Roomlastel oli üks eriline jumal, millele kreeka kultuuris vastet ei leitud. See oli sõjajumal Janus. Peale sõjajumala oli ta veel uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Teda kujutati kahenäolisena, üks nägu vaatamas ette, teine tahapoole. Seda tõlgendati kui minevikku ja tulevikku vaatamist. Rooma kultuur, kui Kreeka omast hilisem võttis üle kreeka jumalad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja oli kreekas Zeus. Zeusi abikaasa oli Hera kuid Kreekas oli ta Juno
Budism 6-5 . saj vastabdus hinduismile , saanud nime Buddha , selle usuni rajaja järgi Hinduism Inimesed 4 kastis , hinduks saadakse vaid hindu perre sündides Taoism Hiina riigiusk Taoismi põhimõiste on dao ehk Tao , mis tähendab teed . aga ka tegutsemisviisi ,eluaeadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu , kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana Eepos lugulaul , värsivormilineteos maailma loomisest ,jumalates , kangelastest Antiikkirjandus Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus (8-5. Saj ) Piibel Kristlaste pühakiri , jaguneb Vanaks ja Uueks testamendiks Keskaja kirjandus Ajavahemik antiigi ja renessansi vahel Koraan Moslemite pühakiri , koosneb suuradest Rüütlikirjandus rüütlikirjandus oli rahvaluulest lähtuv , kuid ülikutele mõeldud viljeleti põhiliselt lüürikat , seda kandsid edasi trubaduurid ja minnesingerid ,Rüütlieetikas oli
õppima. Kristlus oli palju arusaadavam. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikusest ning seetõttu pöörati valitsemistasandil suurt tähelepanu jumalate austamisele. Augustusest alates hakkati ka keisrit jumalustama, mis tähendas, et ta muutus formaalselt Jumala pojaks. Monoteistlikus religioonis seda ei esine. Lisaks kõigele eeltoodule pettusid inimesed jumalates, jumaldavates looduslikes nähtustes, asjades ja elusolendites, kuna nad ei saanud tihti nendelt abi ning ei hoidnud ära ka õnnetusi. Monoteistlik religioon sai alguse Iisraeli rahva usust. I sajandil pKr juudi soost rändjutustaja Jeesus kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki ning tõlgendas seda eelkõige kui Jumala piiritu armastuse ilmingut ja osutas, et inimeste siiras usk, armastus Jumala ning ligimeste vastu, on jumalariiki pääsemise tingimusteks
Egiptuse ja Mesopotaamia uskude ühis ja erijooned Paljude maailma religioonide vahel võib olla mitmeid eri- kui ka ühisjooni. Nii esineb ka egiptuse ja mesopotaamia uskude vahel sarnasusi, kuid siiski on tegemist kahe erineva usundiga. Leidub erinevusi nii jumalate kujutamisel, surmajärgsuses kui ka usu tähtsuses rahva jaoks. Kõige suurem erinevus kahe usundi vahel peitubki jumalates, nende kujutamises ja tähtsuses. Egiptuses võisid jumalad olla nii zoomorfsed ehk loomakujulised kui ka antropomorfsed ehk inimesekujulised, vahele võidi aga ühte jumalat ka mitmeti kujutada. Samas võidi kahte erinevat jumalat üheks pidada. Näiteks võidi taevajumalat Horost pidada päikesejumala Ra pojaks, kuid neid võidi ka samastada. Mesopotaamias olid aga jumalad peaaegu eranditult antropomorfsed. Neid eristas inimestest vaid surematus ja vägevus.
probleem nad olid liiga rumalad, et paganausu süsteemi täielikult mõista. Niipalju jumalaid ja erinevaid rituaale olid nende jaoks liiga keerulised, ainult ühe jumalaga kristlus oli nende jaoks imehea võimalus oma tähtsat aju mitte enam vaevata ja lasta sellel rahulikult puhata. Nii olidki nad pika mõtlemise peale nõus oma usku vahetama. Veel üheks põhjuseks võib lugeda seda, et rahvas oli sügavalt pettunud vanades jumalates ja nad lootsid kristluselt saada abi oma probleemide lahendamiseks. Nad olid aastaid palvetanud, kuid nende palvetele ei vastatud. Nende riigis olid toimumas mässud, barbarid rüüstasid ja võimul olid saamatud inimesed. Roomlased tahtsid, et üleloomulik jõud tuleks ja kõik korda teeks, aga kahjuks nii ei juhtunud. Seda, kas kristlus siinkohal aitas, ei tea öelda. Inimesed olid lihtsalt pea kõigeks võimelised, et abi saada ja Jeesus levitas midagi uut, millega rahval
üliinimese staatus. Uus ideaalne olend tunnetab ja oskab palju rohkem kui ,,tavaline" inimene. Nietzsche teoste lugemine sunnib mind tegutsema ja ennast täiustama. Ma ei taha avastata end Paulo Coelho Veronika olukorras, milles nii palju on jäänud tegemata ja läbi elamata. Elu on nautimist väärt. Aina tõttavas maailmas muutub meedia järjest tähtsamaks osaks. Ta valitseb inimkonna üle nagu ka poliitikud, luues uue reaalsuse ning toetudes müütidele. William Bramley ,,Eedeni jumalates" väidab, et valitsus manipuleerib inimkonnaga. Bramley on kindel, et poliitikud tekitavad tihti kunstlikult konflikte, mis juhatavad tähelepanu eemale piirkonnast, kus on riigi tegelikud huvid. On tõestatud, et Saksamaa julgeolekuorganid andsid Leninile suure rahasumma, mille tagajärjel avanes bolsevikel võimalus saada juhtivaks parteiks. Punaste võim laastas Venemaad ja ta pidi astuma Esimesest maailmasõjast välja. Meedia sellist tõtt ei avalda
lõbustamiseks, ei käsitletud maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Vabariigi lõpul muutus teater veelgi rahvapärasemaks. Dialoogi asendasid labastel zestidel põhinev nali. Kuna sellised labased näitemängud ei rahuldanud haritumat publikut, hakkasid osad autorid oma teaoseid kirjutama ainult lugemiseks. Teada on, et roomlased olid varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju all.Kõik see kajastub roomlaste usundis, eriti nende jumalates. Kindel on see, et varasemal ajal austasid roomlasedloodusjõude ja vaime. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Nad uskusid, et riigi edu sõltub jumalate heasoovilikkusest, seepärast austati jumalaid vääriliselt. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all. Rooma riik suhtus ka sallivalt alistatud rahvase usundeisse. Nad soovisid,et nad avaldaksid austust ka tähtsamate rooma jumalatele.
Magistraadid- igal aastal valitavad riigiametnikud Metseen-rikas inimene, kes toetab rahaliselt teadust, kunsti ja kirjandust; heldekäeline annetaja Munitsiipiumi staatus- võidetud linnadel säilis omavalitsus ja nende elanikele anti Rooma kodaniku õigused Nobiliteet- patriitside ja jõukate plebeide perekonnad,kelle seast on pärit enamik Vana-Rooma riigiametnikke ja senaatoreid. Vana-Rooma aristokraatia Nuumen- vägi või jõud, mis oli jumalates, elusolendites või loodusobjektides Vana-Rooma usundis Panteon- kõigi jumalate tempel antiikajal Patriits- Vana-Rooma aristokraat, tähtsa suguvõsa liige Patroon- rikas ja mõjukas Vana-Rooma kodanik, kes võttis mõne vaese kodaniku oma kaitse alla; kliendi isand Pontifeks- Vana-Roomas kõrgema preestrite kollegiumi liige; preester Pontifex maximus- Vana-Rooma ülempreester, kes korraldas riigi usuasju Populus Romanus- kõik Rooma riigi kodanikud
Ta oli rahu, jõukuse ja viljakuse jumal. Teda kujutati suure suguelundiga. 6.5. Skandinaavia ruunikiri-algselt 24 ja hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri oli tuletatud kas kreeka, ladina või etruski tähestikus. On säilinud haua- ja mälestuskivid. Neil tähtedel olid jõudu andvad omadused., saagad- Skand. Andsid oma pärimusi edasi suuliselt saagadena. Kirja hakati neid panema XII saj.Kuidas saagad on seotud eepostega-Mõlemad kirjeldavad eribevaid müüte jumalates ja kangelastest, mis on tihti välja mõeldud. Kirjeldati ka tõesti sündinud lugusid, kuhu siiski juurde põimitud midagi müütilist.
Igal asjal - puudel, kividel, jõgedel, järvedel jne - on oma vaim. Austati majavaime, põlluviljakuse vaime ja teisi. Et elus hästi läheks, tuleb kõigi tähtsamate toimingute eel vaimudele annetusi tuua. Vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged. Roomlased uskusid, et kui neisse aupaklikult suhtuda, kaitsevad nad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Esivanemata kujud seisid kodudes aukohal. Roomlase meelest oli terve riik esivanemateja jumalate kaitse all. Jumalates: Roomlased austasid neidsamu jumalaid, mis kreeklasedki, ainult teistsuguste nimede all. Nii austasid nad Jupiteri (Zeus) ja tema abikaasat Junot (Hera), siis sõjajumal Marsi (Ares) ja teaduse ja kunsti kaitsejat naisjumalat Minervat (Pallas Athena). Iludusjumalannaks olid roomlastel Venus (Aphrodite), merejumalaks Neptun (Poseidin). Roomlaste erilisteks jumalateks olid Saturnus ja Janus. Januse ülesandeks oli avada ja sulgeda taevaväravad. Seepärast õnnistab ta
Mõlemad eelmainitud skulptuurid kujutasid noort ja tugevat Arest. Kujutavas kunstis tugineti kreeka müütidele ,kuid kujutati ka tema teisikut, roomapärast samastust Marsi. Mars Kaksteist Olümpose jumalat said kõik ka rooma jumalateks. Kreeka kunsti ja kultuuri mõju oli nii suur, et vana-rooma jumaladki muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning olid nendega samastatavad. Enamikule neist (v.a Apollon ja Pluto) anti siiski rooma nimi. Mõningaid erinevusi kreeklaste ja roomlaste jumalates ja nende austamises siiski oli. Erinevalt Kreeklastest, kes oma julma Arest ei sallinud., meeldis Roomlastele nende Mars palju enam. Teda peeti Aresest olulisemaks. Ta polnud nende jaoks ahne ja julm, ent ääretult keevaline ,lapsik ja viril jumal, nagu teda on kirjeldatud kreeklaste „Iliases“. Roomlaste jaoks oli ta võimas ja mehine kangelane, tahtejõuline ja võitmatu. Tema nimel joosti lahingusse ja oldi rõõmsad ,et langetakse „Marsi kuulsuse väljal“( sellest võime lugeda nt
Ares oli ettevaatamatu ja tüliarmastava loomuga jahijumal. Apollon, jahijumalanna Artemise kaksikvend, oli hea kehaehituse ja välimusega ravitsemise jm. jumal. Enne jumalaid olid titaanid kellest kõik alguse sai. Nende jumalatega on seotud ka palju müüte kus on välja tulnud jumalate tõelised iseloomujooned. Vana-Kreekas oli veel paljusid teisigi jumalaid kes olid vähemtähtsad, aga siiski nendel oli koht jumalate seltsis ja neid austati. Paljudele kreeka jumalatele on ka vasteid Rooma jumalates. Näiteks kreeka jumal Poseidon oli Roomas Neptunus. Kreeka ja Rooma müüdid isegi põimuvad, sest Aphrodite sai sureliku Anchisega poja Ainieiase - keda pidasid roomlased enda esiisaks. Vanadel kreeklastel oli üldse kõige arenenum kultuur sellel ajal. Lõppsõna: Seda uurimustööd tehes sain ma väga palju teada, kuigi olin õppinud seda teemat paar aastat tagasi ajaloos. Minu meelest on vana-kreeka jumalad väga huvitavad ja samuti ka nendega seotud müüdid
Uranose küljest lõigatud genitaalid.(Chaline 2005:37) Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja teda hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega.(Hamilton 1975:27) Võlurina, kelle ilu täitis õhu linnulauluga ja kes ainuüksi oma möödumisega pani lilled õitsema, kandis ta võluvööd, mis äratas armastust nii lihtsurelikes kui jumalates.(Chaline 2005:37) Ühes "Homerose hümnidest" nimetatakse teda "Ilusaks kuldseks jumalannaks" ja öeldakse tema kohta: "Nii läänetuule kiireil tiivul kanti ta kord üle võimsalt kohiseva vetevoo ning merevahust sünnitatud kaunitar sai koduks Küprose, mis laintest piiratud. Ja hoorid, need, kes kuldseid rüüsid kannavad,
Zeus andis Hermesele tiivulise hõbemütsi ja hõbedaste tiibadega sandaalid, et ta kiiresti tegutseks. Ta oli surnute saadikuks allilma ning ka suhtlemisjumal, kuna usuti, et ta leiutas tähestiku. Ta kandis poolvend Apolloni kingitud võimast kuldsaua heeroldikeppi. * Apollo kreeklaste Apollon * Venus kreeklaste Aphrodite. Oli ilu- ja armastusejumalanna. Tekkis täies hiilguses merevahust. Ta kandis võluvööd, mis äratas armastust nii lihtsurelikes kui jumalates. Ta oli põhiliselt eblakas ja südametu jumalanna. Ta abiellus Hephaistosega, kõige inetumaga jumalatest. * Diana kreeklaste Artemis * Mars kreeklaste Ares 9
Ilias on ühe linna lugu Ilioni linna lugu (Trooja). Homeros keskendus ühele episoodile selles sõjas, mis kestis kokku 10 aastat. Sõja põhjustas tüli jumalate vahel. Episood toimub 10nendal aastal ja kestab 49 päeva. Sõda sai alguse sellega, kui Paris röövib Ilusa Helena. Kreekalased alustavad sõda, et Helena tagasi saada. Alguses saadab kreeklasi ebaedu, kuna nad on solvanud jumalaid (röövides ühe preestri tütre). Sõja lõpu poole hakkab neid saatma edu, Zeus ei luba jumalates sekkuda, kuid siiski sekkutakse Zeusi selja taga. Tänu jumalatele kreeklased võidavad sõja. Alguses ei löö Achilleus sõjas kaasa (on solvunud, kuna temalt võeti tema orjatar), kuid kui tema sõber Petrokols surmatakse Hektori poolt, siis sekkub Achilleus sõtta. Ta surmab Hektori ning rüvetab tema keha see tekitab jumalates pahameelt. Tegevus toimub lineaarselt, sündmused toimuvad järjest. Trooja väravate taha jäetakse suur puust hobune, mis on täidetud kreeka sõjameestega
Augustuse innustusel kirjutas ta paljuosalise teose, mis kirjeldab Rooma ajalugu alates Romulusest ja lõpetades Augustiiniusega. Tema eesmärk polnud mitte niivõrd ajaloolise tõe selgitamine vaid hoopis tuua välja õpetlikku sõnumit. Usk Rooma riigis Juba Rooma algusest saadik olid nad endast kõrgema kultuuri ehk etruskide ja kreeklaste mõju all ja see kajastub ka roomlaste usundis ja eriti nende jumalates, kelle puhul on sageli väga raske eristada rooma algupäraseid jooni etruski või kreeka laenudest. Siiski võib kindel olla, et varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Nuumeneid oli lõpmata palju ja igal puul, kivil, loomal jne. oli oma nuumen. Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad ehk laarid kehastasid esivanemate hingi ja neile pühendati
Lossil oli keskhoov, kus viidi läbi riituseid. Lääne osas olid magasiinid, ruumid mis jäid hoovi ja magasiini vahele olid kultusruumid. Troonisaal- toonisaalis oli altar ja keegi istus troonil, kuid mitte kuningas, pidi olema naisterahvas. Loomade vahel olev inimene oli naine. Preestrinna arvatavasti istus seal. Etendas pearolli teatud riitustes. Jumalaid austatid; aga nende kohta pole midagi teada. Kuna tekste pole võimalik lugeda ja jumalates polnud räägitud. Kujutistega kujutati jumalaid. Väikesed jumalanna kujutised. Jumalannadel olid dekolteed üldjuhul paljad, aga ei teata mis tähendus sellel oli. Jumalannaga seondub ka mees: Kui meest ja naist on kujutatud, ss on naine tavaliselt olulisemana kujundatud. Palju erinevaid jumalannasid. Härg: sagedaselt kujutatud, agrobaatika on kujutatud tihti. Mehi kujutati tumedatena ja naisi heledatenda. Ei teata, kas härg on jumala kujutis või lihtsalt kütiloom. Hiljem on mütoloogias
konkreetses vormis ja ta pole surelik. Loodu, mis on samuti lõpmatu, on osa brahmanist ja inimkond loodu osana kannab samuti endas brahmanit, on hing, aatman. See hinge side lõpmatusega, aatmani ja brahmani seos on näiteks ääretu ja konkreetse jumaliku ja inimliku ühendusest hinduismis. Paljude jaoks ongi see peamine selles religioonis. Teine viis brahmanit vaadelda on näha seda ilmnevana paljudes jumalates, kes moodustavad hindu panteoni. Iga jumal on seotud mingi kõrgema reaalsuse aspektiga ja hindud austavad neid kõiki. Paljudest jumalatest tähtsaim on kolmik, kes on tuntud kui trimurti ülev looja Brahma, kaitsja Visnu ja hävitaja ning taaslooja Siva. Igal jumalal on ka naine. Need naised Sarasvati, Laksmi ja Kali - on ise võimsad jumalannad. Lisaks sellele võib Visnu ilmneda maa peal kümnes eri vormis
Viimadr tätteoseks on Apuleius, teravmeelne lugu"Kuldne eesel". Keisrirg ajal jätkus ka kultuuri areng, mil kuulsaim kirjanik oli Lukianos oma pilavate ja naeruvääristavate kõnede ja satiiridega, tähelepanuväärne on, et ta oli esimeste seas, kes kristlust pilas. Kuulsaimad teadlased sellest perioodist olid geotsentrilise maailmapildi loonud Prolemaios ja Hippokratese pärandit täiendanud Galenos. USK Etruskide ja kreeklaste mõjutused kultuuris väljenduvad ka usus, eriti jumalates. Nuumesn tähistas igas elusolendis peituv jõud, mis olid olemas nii puul, kivil, järvel jne. Laarid tähtsaimad majavaimub, kes kehastasid esivanemate hingi. Neile kuulus majast nurgake, kus nende kujude tähtpäevadel annetusi tehti. Geenius maokujuline abielu kaitsev ja soojätku edendav vaim. Nende kõrval kerkis esile ka antropomorfseid jumalaid: Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal, ka sõjajumal.
hinge kinni tema sportlikku sooritust vaadates. Ta on valmis aastaid loobuma kõigest, tihtipeale ka tervisest. Eks ole, selle kohta öeldakse: ta on valmis "ohvriks tooma" kõike, et teenida võistlussporti. Ei ole põhjust arvata, et ebajumalad peaksid olema koledad või nende teenimine vastik. Vastupidi, enamik ebajumalaks tõstetust on elus vajalik ja väärtuslik ning justkui ilus ja hea. Inimene võib enesele ebajumala luua millest tahes. Kõigis nendes jumalates on midagi, mis paneb end austama ja arvestama. Just selles aga seisnebki nende ohtlikkus. Nii pea kui mistahes ajalik ja piiratu asub igavese ja piiritu kohale, lahutab ta meid tõelisest Jumalast. 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta. Algne mõte. Algselt võis see keeld olla mõeldud mitmes suhtes. Jumala nime väär kasutamine toimus kõigepealt vale vandumise puhul. Vanne pidi tagama tõe rääkimise. Inimene ütles, et Jumal karistagu teda, kui ta valetab
veelgi rohkem rõhutavad kreeka filosoofide kokkupõrked rooma ühiskonna ja poliitika teemadel. Põhilisteks kultustoimuguks jab ohverdamine, millega kaasnevad palved. Rooma usund oli külm. Ei pakkunud emotsionaalseid väljundeid. 10neid tuhandeid jumalaid ja igal jumalusel oli oma funktsioon. Etruski mõjul sai populaarseks ennustamine. Praktiseeriti maagiat (nõiad, astroloogid, ennustajad). Suurel määral oli sarnasusi jumalates, Roomlased võtsid kreeklastelt üle jumalaid. Filosoofiat eriti ei esinenud. Iseloomustas ka Suhteliselt spontaanne animism(hingestamine). Rooma palvetel puudus ekstaas, vaimustus ja religioonil polnud kindlaid eetilisi norme- peamine oli tavade range täitmine. Usuti ennetesse ning imetegusid, erakordseid juhtumeid, mis näitasid jumalate viha. Esivanematekultus Roomas - lastakse modelleerida elus, enamasti rikkurite, näod, büstid. Täpsed koopiad!
a pKr (aeg, kui Rooma riik ei sõdinud). Piiriõgvendusi küll toimus ning leegionid olid nii Egiptuses kui ka Süürias (et lihtsustada maksukogumist). Rooma riigi religioosne pale oli üsna mitmekesine, seda on nimetatud sünkretistlikuks. Esiplaanil on küll Rooma enda jumalad, kuid eripiirkondades on religioosne paljusus tuntav, samal ajal on näha, et Rooma riigireligioon üritab assimileerida eri piirkondade jumalaid enda süsteemi. Teadaolevalt saavutati Rooma riigireligioonis jumalates ka teatav ühtsus. Samas on leitud, et tegu oli elava ja areneva süsteemiga. Sotsiaalne kord oli seotud nii kodanike kui ka jõukusega ning seda omistati ka jumalatele, sest ainult kodanike õiguseks oli saada preestriteks. Seega vahetegemine vaeste ja rikaste vahel oli selge. Usuti, et jumalatel oli võime inimeste ellu sekkuda, mistõttu oli oluline õigesti ohverdada – jällegi seotud jõukusega. Rooma religioonil on kristlikule kirikule suur mõju. Alustades esimeste sajandite
See aeg oli rahulik ja siis ei tohtinud lärmata. Suhtumine loodusesse. Inimesed pidasid end loodusega üheks ja kõigel on oma hing. Levinud oli animism e elusa ja eluta looduse hingestamine. Lähtuti seisukohast, et nii kuidas mina talle, nii tema mulle. Seepärast suhtuti loodusesse sõbralikult. Vaimud, haldjad, jumalad. Looduses esinesid veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Koduhaldjaid peeti lausa jumalates väikestviisi. Mitmel pool oli tuntud koduhaldjas Tõnn ja setudel seisis viljasalves Peko. Üks eestlaste tähtsamaid jumalaid oli Tarapita kes on tõlgetatud sõja- ja palvehüüuna „Taara avita!“. Austati ka mingit Ukut. Läti Henriku kirjelduse järgi olevat Virumaal kuskil mäel isegi „jumalate kujud ja näod“, kelle olevad ristiusu preestrid maha lasknud raiuda. Ohvripaigad
kes oli algselt Heliopolise kohalik jumalus, peeti dünastilisel perioodil üheks Ra esinemisvormiks ja loojuva päikese kehastuseks. Atum oli üks egiptlaste esimesi jumalusi. Teda kujutati purjetamas Ra laevas, kellega teda kui Atum-Ra (või Ra- Atum) varastel aegadel ilmselgelt seostati. Paistab, et ta oli jumal, kelle paljud atribuudid langesid kokku Ra omadega. Egiptuse keeles on "muutus" "hpr" ja "täiuslik" või "lõpetatus" "tm". Mõlemad mõisted "kehastuvad jumalates". Hepra (Hepera või Hepri, mis tähendab "saav, tekkiv") ja Atum ("täiuslik") moodustasid juba varakult ühe kaks-ainsuse, tähistades päikesekulgemise teoloogias hommiku- ja õhtupäikest. Ra ja Isise müüdis lausub Ra: "Hommikul olen ma Hepri (Hepera/Hepra), keskpäeval Ra ja õhtul Atum (Tem)", mis näitab, et egiptlaste silmis jagunes päev kolmeks osaks, millest igaüht valitses kindel päikesejumaluse vorm. Üks Atumi esinemisvormidest, mida kummardati,
annaabi.ee 
