Viimane on suure tähtsusega neis süsteemides, mille toos etendavad suurt osa dünaamilised protsessid, nt. kaivitus- ja pidurdusprotsessid. Süsteemide toimekiiruse suurendamine ja ühtlasi siirdeprotsessi kestuse lühendamine aitab oluliselt suurendada masinate tootlikkust. Siirdeprotsessi parameetrid Töö käik: Väljundsignaal peab olema järgneva kujuga Soovitav väljundsignaali kuju P-IT2 juhtimisobjekti skeem P-IT2 Skeem koosneb Step signaaligeneraatorist, võimendusteguritest Gain, integraatorist ning ülekande funktsioonist, mis on paika pandud etteantud andmete järgi. Juhtimisobjekti parameetrid K1,2,3 = 0,6 T1 = 0,1 T2 = 1,7 T3 = 3,9 Siirdeprotsessi kvaliteedi nõuded tr = 0,5 ts = 4 = 0,2% Ý=0 ý = 10% ISE Opt
Orientatsioon on tarvilik igasuguse informatsiooni ülekandmisel. 1.3 Mis iseloomustab süsteemi sisendit? Sisend on süstee-mist sõltumatu ja peab süsteemi analüüsil olema teada. 1.4 Mis iseloomustab süsteemi väljundit? Väljund on orienteeritud süsteemi muutuja, mida mõõdetakse või jälgitakse või mida kasuta-takse teiste süsteemide juhtimiseks (nende sisen-dina). 1.5 Mida teeb juhtimissüsteemis reguleerimisorgan? Reguleerimisorgan RO on seade, mis muudab juhtimisobjekti sisendit (näiteks toa kütmisel regu- leerimiskraan) 1.6 Mida teeb juhtimissüsteemis täiturmehanism? Automaatjuhtimise korral käivitab reguleerimisorgani täiturmehhanism TM, milleks on tavaliselt mingi ajam (elektrimootor, hüdrauliline või pneumaatiline ajam). 1.7 Mida teeb juhtimissüsteemis täitur? Sageli võetakse täiturmehhanism ja reguleerimisorgan kokku üheks seadmeks täituriks. 1.8 Mida teeb juhtimissüsteemis tajur?
teiste isikute kaudu. ! Nii nagu jõul eksisteerib alati suund, ei saa ka juhtimist vaadelda ilma suunata. Juhtimine sisaldab endas alati dünaamikat keskkonna suhtes. Kriitiliseks eelduseks on juhi kui subjekti teadlikkus keskkonna, eesmärgi, võimaldajate ja protsessi suhtes. Eesmärk ehk soovitud tagajärg tulevikus võib seisneda tulemuses, seisundis, mõjus või muutuses, mida soovitakse saavutada. Juhtimise juures on oluline eristada subjekti (juht), protsessi (juhtimine) ja juhtimisobjekti (isikud, isikute grupid, organisatsioon ja selle üksikud komponendid, aeg, ressursid, vahendid, tehnilised seadmed, finantsid vmt). Isikutena saab antud definitsiooni raames vaadelda nii üksikindiviide kui juriidilisi isikuid. Samuti on oluline mõista, millist mõju soovitakse juhtimisobjekti puhul saavutada, millistele toimemehhanismidele see mõju tugineb ja mis on toimevahend.
JA SELLE KÄSITLUS JUHTIMISTEADUSES. Koostaja: Pille-Riin Adamka Juhendaja: Mare Kurvits Mõisted Bürokraatia- prantsuse keelest bureau, mis tähendab kalevit või materjali ja kreeka keelest cratos, mis tähendab otsetõlkes võimu ja valitsust. Kontrori võim. Ametniku üleolevus. Juhtimine- eesmärgipärane protsess, kus juhtimisorgan(juht ise, koos juhtkonnaga ning juhatuste ja nõukogudega) mõjutab juhtimisobjekti Juhtimisest üldiselt 1. Juhtimise tasanid: tasanid Tasemete järgi Tegevuse mahu kõrgem järgi keskmine erialajuhtimine madalam üldjuhtimine Juhtimisest üldiselt 2. Edu tagamaad: Isiklikud kogemused-ligikaudu poole oma teadmistest saab juht igapäevaseid kohustusi täites. Suhtlemine kolleegide ja klientidega-umbes
Juhtimissüsteem Juhtimissüsteemis toimub pidevalt informatsiooni vahetus juhtimisseadme ja juhtimisobjekti vahel. Juhtimissüsteemis analüüsitakse anduritelt saabuvat informatsiooni tagasiside kaudu ja moodustatakse seejärel juhttoimed ehk juhtkäsk täituritele juhtimisprogrammi järgi. Joonis. Automatiseeritud juhtimissüsteemi struktuur. Automatiseeritud juhtimissüsteemi põhikomponendid on järgmised: juhtimisobjekt – tehnoloogiline protsess (keevitamine, kuumutamine, tükitootmine) või seade (ahi, mootor, katel, valgusti jne);
docstxt/14458498693678.txt
loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720 1720 2.Terminal TSX T317 3. Valgusinstallatsiooni makett Joonis 1 tsüklogramm 1. Töö eesmärk Õppida koostama juhtimisobjekti juhtimiseks vajaliku programmi, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet, ning realiseerima seda programmeeritava loogikakontrolleri TSX 1720 abil. 2. Töö käik 1. Koostada joonisel 1 kujutatud tsüklogrammi alusel juhtimisalgoritmi plokkskeem. 2. Koostada juhtimisalgoritmi plokkskeemi alusel kommenteeritud programmid käsulisti kujul, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3. Sisestada koostatud programm loogikakontrollerisse. 4
17 Start Kollane I0,02 X TS O0,05 Talitluse valik Roheline I0,03 O0,06 1. Töö eesmärk Õppida kasutama programeeritavat loogikakontrollerit keeruka juhtimisobjekti juhtimiseks, kasutades programmi koostamiseks programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 2. Tööülesande kirjeldus Valgusfoori tööd selgitab joonis 1. a) b) 4s 2s 3s 3s 4s punane - põleb pidevalt kollane ...
tehnikaharu, mis tegeleb automaatseadmete ja automatiseeritavate tehnoloogiliste protesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega. Automaatikasüsteemide töö rajaneb süsteemi kuuluvate seadmete ja süsteemiosade seisundit kirjeldaval informatsioonil, mida edastatakse elektriliste, pneumaatiliste, hüdrauliliste, optiliste jm. signaalide abil. Süsteemi talitluse kohta informatsiooni saamise üheks võimaluseks on juhtimisobjekti väljundite mõõtmine. Seadmete, masinate või protsesside juhtimiseks tuleb mõõta mitmesuguseid füüsikalisi, nt. mehaanilisi, soojuslikke, optilisi, elektromagnetilisi vms. suurusi. Automaatika nüüdissüsteemides edastatakse ja töödeldakse informatsiooni aga valdavalt elektriliste ja optiliste signaalidena. Seepärast on automaatikasüsteemides üheks põhiprobleemiks signaalide muundamine. Seadist, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse (nt. rõhu,
0El 0V S4 V2 R2 +24 V M 3~ 1. Töö eesmärk Õppida kasutama programeeritavat loogikakontrollerit keeruka juhtimisobjekti juhtimiseks, kasutades programmi koostamiseks programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 2. Tööülesande kirjeldus Ettenihkeajam peab töötama joonisel 2.1 kujutatud tsüklogrammi järgi. Joonis 2.1 K... K... +S3 kiirettenihe tööettenihe
TSX 1720 I0,01 I0,02 I0,03 I0,04 I0,5 I0,06 Induk. andur +24 V Start Stopp Termo Lõpp- Talitluse lüliti valik 1. Töö eesmärk. Õppida kasutama programmeeritavat loogikakontrollerit keeruka juhtimisobjekti juhtimiseks, kasutades programmi koostamiseks programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 2. Tööks vajalikud vahendid. 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720. 2. Terminal TSX T317. 3. Nupujaamad 2 tk. 4. Kontaktorid 3 tk. 5. Lõpplüliti. 6. Induktiivandur. 7. Tüüritav alaldi. 8. Asünkroonmootor. 3. Tööülesande kirjeldus. Tõukurmehhanism peab töötama ühes kahest talitlusest: - üksikoperatsioonide talitlus; - korduvoperatsioonide talitlus.
3. Nupujaam. L1 L2 L3 O0,01 O0,02 O0,03 TSX 1720 I0,01 I0,02 Start Stopp +24 V Joonis 4 1. Töö eesmärk. Õppida koostama juhtimisobjekti juhtimiseks vajalikku programmi, kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet, ning realiseerima seda programmeeritava loogikakontrolleri TSX 1720 abil. 2. Tööks vajalikud vahendid. 1. Programmeeritav loogikakontroller TSX 1720. 2. Terminal TSX T317. 3. Nupujaam. 3. Tööülesande kirjeldus. Valgusinstallatsiooni lambid peavad süttima joonisel 4.3 toodud tsüklogrammide järgi. Valgusinstallatsiooni juhtimiseks tuleb ette näha kaks võimalust:
Et olla paindlik, peab juht: valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja meetodeod; teadma juhtimismeetodite plusse/miinuseid; hindama org sisemist seisundit ja väliskeskkonda ta peab saama selge ettekujutuse keskkonnast ja selle nõudmistest; keskkonnahinnangute alusel valima sobiva juhtimismeetodi. Koolkonna tugevaks küljeks: võimalus edukalt ühitada eelnenud teooriad. 17. Juhtimise funktsioonid = tegevuse liigid 1.ajaline loogiline järjestus; 2.juhtimisobjekti spetsiifika. Planeerimine- eesmärkide püstitamine; planeerimine- seotud eesmärkide püstitamise poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega; Organiseerimine organiseerimine; koordineerimine; reguleerimine - tähistab org kujunemist. Selle käigus toimub kohustuste, vastutuse ja õiguste kindlaks määramine, tulemuseks on organisatsiooni struktuur; Mõjutamine motiveerimine; eestvedamine - töötajate motiveerimine koostöös pingutama org eesmärkide saavutamiseks;
alluvusvahekordade ja juhendmaterjalide vahel. Juhtimise üldmõisted o Teadmised juhtimisest tähendab, et me kõik peame õppima mõtlema nagu juhid Juhtimise mõiste: o 3 põhilist lähenemisviisi Lähtumine objektist (keda juhitakse) Lähtumine juhtimisprotsessist Lähtumine juhtimismeetodist o Juhtimine on eesmärgipärane protsess, kus juhtimisorgan mõjutab juhtimisobjekti. o Juhtimine peab olema kellegi või millegi teenistuses ta ei ole eesmärk omaette. o Juhtimisteadus analüüsib ja üldistab juhtimise praktilist kogemust ja töötab selle põhjal välja praktilised soovitused juhtimise kõikide vormide ja tahkude täiustamiseks ja juhtimise efektiivsemaks muutmiseks. Juhtimisfunktsioonid: 1. Planeerimine 2. Korraldamine 3. Juhendamine 4. Hindamine ja kontrollimine 5. Eesmärkide püstitamine ja nende teoks tegemine
keerukate mitme sisendi ja väljundiga mittelineaarsete süsteemidega. Olekumuutujate määramiseks mootoritel, kui rootor pöörleb ka jahtumise ajal. Muidu on jahtumise ajakonstant suurem, kui soojenemise kasutatakse juhtimisobjekti mudeleid, mis võimaldavad süsteemide optimaalset ning adaptiivjuhtimist. ajakonstant. Keerukaid süsteeme juhitakse põhiliselt digitaalarvutitega, mis töötavad reaal ajas. 3. intellektuaalsed 34. Elektriajami talitluse liigitus. Elektrimasina nimitalitluseks nim. sellist talitlust, millele tehase poolt on
4.3. Regulaatorite ehitus Juhtimise struktuur. Suure jõudlusega elektriajamid on suletud automaatjuhtimissüsteemidega, kus tagasisidesignaalid saadakse juhtimisobjektiga (muunduriga, mootoriga, töömasinaga) ühendatud anduritelt. Neid signaale töödeldakse juhtimissüsteemi regulaatorites. Nagu näitab joonis 4.5, a kirjeldatakse regulaatorit ülekandefunktsiooniga Wr(s), mis mõjutab juhtimisobjekti Wo(s), mille talitluse määravad andurid Wy(s). Juhtimissüsteemi sisendiga z* võib määrata nõutava nurkkiiruse *, joonkiiruse v*, pöördenurga * samuti aga nõutava momendi M*, voolu I* või pinge U*. Negatiivse tagasiside korral võrreldakse võrdlussõlmes seadesignaali tegeliku signaaliga z. Nende signaalide erinevus ehk viga antakse regulaatori sisendisse. Kogu lineaarse juhtimissüsteemi ülekandefunktsioon avaldub kujul
Need põhinevad tagasisidel (feedback) ja vea järgi juhtimisel (error driven control). Nüüdisaegsed juhtimismeetodid toimivad süsteemi olekuruumis (state space) ja olekumuutujatel (state variables). Need on sobivad siis, kui on tegemist keerukate mitme sisendi ja väljundiga mittelineaarsete süsteemidega. Intellektuaalsed juhtimismeetodid põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnangutel. Neid meetodeid rakendatakse iseseisvalt või lisaabinõuna juhul, kui on tegemist juhtimisobjekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega. Süsteemi muutujatele antakse sel juhul kvantitatiivsete väärtuste asemel kvalitatiivsed hinnangud (näiteks väga suur, suur, keskmine, väike, väga väike vms.) ning tema sisendid ja väljundid seotakse KUI-SIIS (IF-THEN) lausetega. Käsitsijuhtimist iseloomustab tagasiside puudumine ajami väljundilt juhtaparatuurile. Juhttoime liigub ainult ühes suunas, juhtseadmelt mootorile. 1
Skeem ei loobu ainuvastutusest, kuid püüab otsuseid ning kasumi ja vara jaotamisel ja hääleõiguse. kooskõlastada. 106.Loetle ehitusfirma juhtimisobjektid (juhtimise 7) Nõukogud ja komisjoonid allsüsteemid). probleemide lahendamiseks, mis väljuvad regulaarsete üksuste Juhtimisobjekti seisukohalt jaguneb juhtimistegevus kompetentsist. ehitusfirmas järgmiste allsüsteemide juhtimiseks: 95. Loetle regulaatorite tüübid. Joonista skeemid. 1)Ehitusobjektide juhtimise allsüsteem. 2)Ehitusfirma 1)reguleerimise otsesidemete (häirete) alusel 2)reguleerimine ressursside juhtimise allsüsteemid. 3)Tootmismajanduslikku
Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 40000 krooni. *Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsianäär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, seda teeb aktsiaselts kogu oma varaga. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsianääride üldkoosolekul ning kasumi ja vara jaotamisel ja hääleõiguse. 106.Loetle ehitusfirma juhtimisobjektid (juhtimise allsüsteemid). Juhtimisobjekti seisukohalt jaguneb juhtimistegevus ehitusfirmas järgmiste allsüsteemide juhtimiseks: 1)Ehitusobjektide juhtimise allsüsteem. 2)Ehitusfirma ressursside juhtimise allsüsteemid. 3)Tootmismajanduslikku tegevust kui pikaajaline kasumi saamisele suunatud protsessi kindlustavad allsüsteemid. 107.Loetle ettevõtte edukuse hindamise näitajad. Ettevõte edukuse hindamise näitajad on jäärgmised:1)Rentaablus väljendab kasumi (müügihinna ja omahinna vahe) suhet
Süsteemile avaldavad mõju sisendid, mis pärinevad väljast poolt süsteemi. Nendeks sisenditeks on seadesuurus s, mis määratleb mida süsteemilt soovitakse ning häiringud nx, mis segavad süsteemi talitlust. Seega alustades kirjeldamist juhtimisobjektist ehk seadmest või protsessist, mida juhtida soovitakse, siis nagu nimigi ütleb on üks komponentidest juhitav seade, näiteks elektrimootor. Sellele seadmele mõjuvad nii juhttoimed kui ka häiringud, mille tulemusena muutub juhtimisobjekti väljund ehk protsessi tulemus. Selleks, et tulemust kontrollida, peab seda mõõtma, mistõttu kuulub juhtimisobjekti koosseisu ka mõõteaparatuur ehk sensor, millele mõjuvad sõltuvalt ehituslikest omapäradest kas juhuslikud või süsteemsed vead. Juhuslikuks veaks võib olla temperatuuri mõju, väliste väljade olemasolu vms. Süsteemsed vead on tingitud aga mõõteriista täpsusest. Automaatjuhtimissüsteemi keskuseks võib pidada aga juhtseadet, mis asendab inimest,
Seejärel lülitab loendur mootori dünaamilise pidurduse talitlusse, mis kestab seni, kuni taimer on lugenud seadistatud viite (3 s). Nüüd on töötsükkel lõppenud ja mootor valmis alustama uut tsüklit. Valime programmeerimisviisiks algoritmi plokkskeemi (loogikakontrolleri TSX17 korral programmeerimiskeel PL7-1 Grafcet) ja koostame algoritmi plokkskeemi (joonis 5.10). Joonis 5.10 Algoritmi plokkskeemil kujutatakse juhtimisobjekti seisundeid ruutudega, sealjuures lähteseisundit kahekordse ruuduga, üleminekuid ühest seisundist teise ruute ühendavate joontega. Programmis kirjeldatakse seisundeid ja üleminekuid ühest seisundist teise Grafcet´i instruktsioonidega = * = lähteseisund; - * - i seisund järjekorranumbriga i; # i üleminek seisundist i -1 seisundisse i. Algoritmi plokkskeemi alusel saab koostada programmi (vt alljärgnevat tabelit), mis
sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. o Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. Lähtumine: objektist juhtimisprotsessist Juhtimine on eesmärgipärane protsess, kus juhtimisorgan mõjutab juhtimisobjekti. Juhtimine on toimingute kogum, mis moodustavad kokku juhtimistegevuse. Juhtimistegevusega kaasnevad juhtimistoimingud e. meetodid. juhtimismeetodist Mõisteid: Juhtimine on tegevus, kus juht mõjutab teiste inimeste tegevust eesmärgipärases suunas. Juhitakse tegevusi (protsesse), mitte inimesi, esemeid ja asju. "Juhtimine on eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks,eesmärgile suunatud tootlikuks grupiks" P.Drucker
· lähtumine juhtimisobjektist; · lähtumine juhtimisprotsessist; · lähtumine juhtimismeetoditest. Lähenemisviisidest on kõige enam levinud subjekt-objektiline lähenemine juhtimisele. Sel juhul pööratakse tähelepanu esmajoones sellele, et ettevõtte või inimgrupi juhtimiseks on vaja vähemalt kolme omavahel seotud elementi: · juhtimissubjekti (see, kes juhib), · juhtimisobjekti (see, mida või keda on vaja juhtida) ja · juhtimisvahendeid (see, millega objekti mõjutatakse ja kontrollitakse, et see vajalikul viisil käituks). Joonisel 1.1 on toodud kõige lihtsam juhtimisskeem (otse- ja tagasiside mõistete kasutamise korral nimetatakse seda küberneetiliseks juhtimismudeliks). Joonis 1.1. Lihtsaim küberneetiline juhtimismudel2 See mudel on oma olemuselt universaalne ja tegelikult saab niisuguseks mudeliks taandada kõiki juhtimissüsteeme.
kaudu; tõenäosuste tundmatut jaotust hinnatakse süstemaatilise ekspertküsitlusega. 19. peatükk 174. Selgitage, millistest aspektidest käsitletakse otsuse ettevalmistamisel kasutatava mudeli adekvaatsust (vastavust kasutamise tingimustele). - Otsuse ettevalmistamise rakendatavate mudelite adekvaatsust tuleb hinnata vähemalt viiest vaatepunktist lähtudes: vastavus juhtimisobjekti struktuurile ja omadustele; vastavus lahendatava juhtimisülesande sisust mudelile tulenevatele nõudmistele; vastavus mudelite koostamiseks kasutatavate meetodide võimalustele ja eeldustele; vastavus mudelitege eksperimenteerimiseks kasutatavate meetodite omadustele ja võimalustele; vastavus otsust ettevalmistavate spetsialistide ja juhi teadmistele ning võimele mudelit
Asendi- Kiiruse- Koormus regulaator regulaator regulaator ja mootor - - - ε ω Τ Joonis 2.52. Alluvkontuuridega ajami plokkskeem Alluvkontuuridega süsteemis võib iga sisemist kontuuri vaadelda seda haarava välimise kontuuri suhtes kui juhtimisobjekti. Kuigi alluvkontuuridega süsteemid on leidnud kasutamist peamiselt pidevatoimeliste regulaatoritega ajamites, rakendatakse sama põhimõtet ka raaljuhtimise korral. Sel juhul kujutab joonisel näidatud plokkskeem ajami näivstruktuuri, mis on aluseks ajami juhtalgoritmi koostamisel. Algoritm realiseeritakse omakorda mikroarvuti programmina. Niisuguse algoritmi plokkskeem on joonisel 2.53. Perioodi
annaabi.ee 
