Selliseid jaoteid nimetatakse monostabiilseteks. 3.1.3 Impulssjuhtimine Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtusignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel, näiteks antakse hetkeks impulss. Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Selliseid jaoteid nimetatakse bistabiilseteks 3.1.4 Pneumojaotite juhtimismeetodid Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline, pneumaatiline, elektromagnetiga või kombineeritud (mitu erinevat juhtimismeetodit koos). Kasutaja vaatevinklist on oluline eristada vahetut juhtimist ja võimendiga juhtimist. 3.1.4.1 Vahetu jaoti juhtimine Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik juhtimisenergia peab olema suhteliselt suur. Plussiks on see, et nad on tundetud
Tema nimi on Juhan. Samal ajal teab osakonna juhataja, et Juhan on tema osakonna kõige produktiivsem töötaja ning tema panus antud ettevõtte kasumisse on oluline. Mis on võimalused tõsta projektijuhtimise osakonna töö jälle produktiivseks? Kuidas peaks juht käituma? Kuidas peaks Juhan käituma? Kuidas peaksid teised töötajad käituma? Juhataja peaks arutama olukorda Juhaniga ja töötajate esindajaga, et teada saada nende arvamusi. Johan peaks oma juhtimismeetodeid uuesti läbi vaatama, kuna need on ebaefektiivsed. Hea osakonnajuhataja peaks suutma meeskonda juhtida, et nad saaksid maksimaalset edu saavutada. Ühe inimese tootlikkus ei saa olla suurem kui kogu grupi tootlikkus. Teised töötajad peaksid valima usaldusisiku, esindaja, kes suudab probleemist oma seisukoha ja nägemuse esitada. See inimene peaks olema probleemiga hästi kursis ja suutma kaitsta rühma huve. 4
2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................................................................4 Pideva muutuva tegevuskeskkonnaga kohanemise vajadus esitab juhtidele väljakutse otsida ja rakendada uusi juhtimismeetodeid, et liikuda õppiva ja areneva organisatsiooni poole. Organisatsiooniliste muudatuste tegemine ei eelda mitte üksnes organisatsiooni liikmete hoiakute (ümber)kujundamist ja nende (ümber)õpet, vaid ka seda, et nad ise tahaksid uue õppimisele pühenduda ning tarbe korral muudaksid vastavalt oma töötavasid ja käitumist. Organisatsiooni eesmärkide saavutamise ning samas ka nende jätkusuutlikkuse tagamise kindlamaid viise on järkjärguline
MAKROTURUNDUS ühiskondlik protsess, mis suunab kaubad ja teenused tootjalt tarbijani, tasakaalustades nõudmise ja pakkumise ning saavutades ühiskondlikud eesmärgid. MÜÜGI JA TURUNDUSE ERINEVUSED müügi puhul on oluline toote tundmine, konsentratsioon on mahule ja hinnale, arengusiht kõigile toodetele. Turu orientatsiooni puhul on tähtis klientide tundmine, totaalkokkuhoid ja kasum on fookuses, rõhk on asetatud sihtrühmale. TURUNDUSE JUHTIMINE otsitakse uusi juhtimismeetodeid, eesmärgiks on panna kogu firma tegutsema ühes suunas, et rahuldada tarbija vajadusi, selle tulemuseks on tegutsemisskeemid, juhtnöörid ja taktika. TURUNDUSE SUBJEKTID igal subjektil on omas huvid, millest tulenevad turunduseesmärgid, subejktideks on tootja või teenindaja, tarbija, kes saab hüve, vahendajad, kes on hulgi- või jaemüüjad ning turundusspetsialistid. TURUNDUSE FUNKTSIOONID selleks on turu ja keskonna uurimine, tarbija
või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsüklid. Ligikaudu 20 aasta pikkused S. Kuznetsi2 poolt avastatud lained. Põhjuseks demograafilised muutused, nt sündivuse või migratsiooni kasv, mis omakorda suurendab nõudlust kaupade järele ning järelikult ka investeerimist ja tootmist. Teatud aja pärast,
või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsüklid. Ligikaudu 20 aasta pikkused S. Kuznetsi2 poolt avastatud lained. Põhjuseks demograafilised muutused, nt sündivuse või migratsiooni kasv, mis omakorda suurendab nõudlust kaupade järele ning järelikult ka investeerimist ja tootmist. Teatud aja pärast,
Suunaventiilide ülesanneteks pneumosüsteemis on: o Täiturite juhtimine o Pneumosignaalide andmine o Loogikafunktsioonide realiseerimine Suunaventiile tähistatakse kahe numbriga, millest esimene näitab suunaventiili avade arvu (Va. Juhtimisavad) ja teine- suunaventiilide tööasendite arvu. Ruutude juurde joonistatakse ventiili juhtimiselemente: 15. Vahetu ja võimendiga juhtimine Pneumojaotites kasutatakse väga erinevaid juhtimismeetodeid: mehaaniline, pneumaatiline, elektromagnetiga või kombineeritud (kasutatakse erinevaid meetodeid nt. juhtimine pneumaatiliselt ja mehaaniliselt). Kasutaja vaatevinklist on oluline eristada vahetut juhtimist ja võimendusega juhtimist. Vahetu juhtimise korral kantakse juhttoime pneumojaoti klappidele või siibritele üle vahetult. Antud juhtimise puuduseks on see, et suuremate pneumojaotite juhtimiseks vajalik
häiringu järgi?-Lisaks sisend suurusele mõjuvad obiektile veel mitmesugused mõõtmisel. Kuna vooluga juhi poolt tekitatud magnetvälja tugevus on võrdeline häiringud,mis ka mõjutavad kontrollitavat väljundsuurust. Häiringud on nt vooluga, kasutatakse Halli tajureid ka vooluandurites. (joonis 2.14). toitepinge muutumine,ümbrustemperatuuri muutumine,obiekti või regulaatori PID regulaatorid?- Kõige levinumaid klassikalisi juhtimismeetodeid on vananemine ja kulumine, Koormuse muutumine jne. ((joonis1))Reguleerib väljundi tagasisidega vea järgi juhtimine ja juhttoime moodustamine kiiresti,häiringu tekkimisel hakkab kohe obiekti mõjutama. Reguleerimine propotsionaalse-intrigeeriva-diferentseeriva ehk pid regulaatoriga, mille väljundi järgi?-Eelised:reageerib kõikidele võimalikele häiringutele. ülekandefunktsioon WPID=KP+Kd*p+KI/p kus Kp,Kd ja Ki on vastavalt
Millised kahjulikud mõjud võivad kaasneda raju või laussajuga? Maaviljeluse lähitulevik 1.Tootmine muutub tööstuslikumaks Seoses kaasaegsete äriprintsiipide ja tööstusliku mõtteviisi tungimisega põllumajandusse on maaviljelus muutumas maalähedasest eluviisist tööstuslikuks tootmisprotsessiks. See tähendab: vähe sellest, et talud peavad muutuma veel suuremateks, nad peavad hakkama kasutama tootmisvahendeid, juhtimismeetodeid ja toodangukontrollitehnikat nii, nagu tõeline tööstus 2.Keskkonnakaitse roll suureneb Laialt on levinud seisukoht, et kaasaja intensiivne maaviljelus avaldab kahjulikku mõju keskkonnale. Seoses sellega peavad talupidajad alluma määrusele, mis kohustavad neid kasutama keskkonnasõbralikku tehnikat ja tehnoloogiat, mis vähendab vee ja õhu saastamist. Teatud määral hakkab sõltuma keskkonnakaitsest, mida, kus ja kuidas kasvatatakse. 3.Täppis ja informatiivintensiivviljelus
minimaalselt. 9. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Juhid õpivad ise oma igapäevses töös kasutama coachingu meetodeid ja vahendeid selleks, et toetada oma töötajate arengut ja tõsta tööefektiivsust. Coachivat juhtumisstiili kasutav juht kasvatab töötajates eneseusku, motivatsiooni ning inimesi toetades ja neisse uskudes on ta ka ise seeläbi parem juht. Coachivaid juhtimismeetodeid saab õppida nii enda isikliku coachi abil kui ka spetsiaalsetes väljaõpetes. 10. Selgitage SWOT analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki? Strenghts tugevused Weaknesses nõrkused Oppurtunities võimalused Threats ohud Eesmärk on võimaluste ja ohtude väljaselgitamine, org.-ni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs, tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 11. Mida selgitab M.Porteri Viie konkurentsijõu mudel?
temperatuurist. Mootori soojenemise diferentsiaalvõrrand: Qdt=Cd+Adt. Kui mootor välja lülitada, siis täiturmootorid. Tänapäeva elektriajamite juhtimispõhimõtteid võib vaadelda 3 suure rühmana. 1. klassikalisi hakkab ta jahtuma. See kestab seni kuni mootori temperatuur saab võrdseks keskkonna temperatuuriga. juhtimismeetodeid on eriti sobilik rakendada lihtsate ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemide korral. Need põhinevad tagasi sidel ja vea järgi juhtimisel. Enamikul juhtudel on sellised süsteemid lineariseeritavad Jahtumisvõrrand: =alge-t/Tj Praktikas loetakse mootor soojenenuks 3-5 ajakonstandi jooksul. Jahtumise
Neid pneumojaoteid nimetatakse ka monostabiilseteks. Impulssjuhtimisega. Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Kokkuvõte pneumojaotite tingmärkidest: 59 6.2.3 Pneumojaotite juhtimismeetodeid näitavad tingmärgid: 60 6.2.4 Pneumojaotite konstruktsioone. Pneumojaoti konstruktsioon määrab ära pneumojaoti tööea, tema juhtimise, liidete konstruktsiooni ja mõõtmed. Kuigi pneumojaotite konstruktsioon areneb pidevalt on praegu laiemalt kasutusel järgmist tüüpi pneumojaotid. 1. Klappjaotid: - kuulklapiga, 61 - plaatklapiga. 2. Siiberjaotid: - kolviga,
Neid pneumojaoteid nimetatakse ka monostabiilseteks. Impulssjuhtimisega. Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Kokkuvõte pneumojaotite tingmärkidest: 59 6.2.3 Pneumojaotite juhtimismeetodeid näitavad tingmärgid: 60 6.2.4 Pneumojaotite konstruktsioone. Pneumojaoti konstruktsioon määrab ära pneumojaoti tööea, tema juhtimise, liidete konstruktsiooni ja mõõtmed. Kuigi pneumojaotite konstruktsioon areneb pidevalt on praegu laiemalt kasutusel järgmist tüüpi pneumojaotid. 1. Klappjaotid: - kuulklapiga, 61 - plaatklapiga. 2. Siiberjaotid: - kolviga,
süsteemi. Organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mis saab oma sisendid keskkonast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Kuna avatud keskkonda ei saa töötada autonoomselt, kuna ta ei suuda ise toota kõike, mida vajab sõltub ta otseselt väliskeskkonna mõjutustest. 10. Millised omadused on vajalikud paindlikule juhile vastavalt situatsioonilise koolkonna põhimõtetele? Paindlik juht peab: 10. valdama erinevaid juhtimismeetodeid 11. teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid 12. hindama organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda 13. hinnagute alusel valima sobiva juhtimismeetodi 11. Kuidas iseloomustaksid õppivat organisatsiooni? Innovaatiline, on avatud uutele ideedele ja eeldab oma töötajatelt loovust. Leiab, et personali koolitused on võti firma kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Eesmärgiks on rahuldada klientide soove maksimaalselt ning võimalikult väikeste kuludega. 12
saa kogu süsteem tervikuna hästi töötada. Avatud süsteem selle süsteemi talitlus sõltub väliskeskkonna mõjutustest. Avatud süsteem ei saa töötada autonoomselt, kuna ta ei suuda ise toota kõike, mida vajab ja peab seetõttu suhtlema väliskeskkonnaga. Kõik organisatsioonid on avatud süsteemid. 10. Millised omadused on vajalikud paindlikule juhile vstavalt situatsioonilise koolkonna põhimõtetele? · Juht peab valdama erinevaid juhtimismeetodeid · juht peab teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid · juht peab hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui väliskeskkonda ja saama selge ettekujutuse keskkonnast ja selle nõudmistest · juht peab keskkonnahinnangute alusel valima sobiva juhtimismeetodi 11. Kuidas iseloomustaksid õppivat organisatsiooni? · Avatus uutele ideedele · Õppimist soodustavad tingimused · Töötajate loovus
Analüüsi eesmärk on kaardistada ettevõte tugevad ja nõrgad küljed ja tuleb leida võimalikult palju seoseid, et lõplikult mõista, millised tegurid mida mõjutavad kui muuta tegevuse suunda või strateegiat. Analüüsi oluliseks eesmärgiks on kindlustada nii olemasolevaid kui potentsiaalseid investoreid, kreeditore ning teisi ettevõttega seotuid isikuid. 6. Sisekontroll- see on organisatsiooni tegevuskava hõlmates juhtkonna suhtumist, juhtimismeetodeid, protseduure, abinõusid jmt, mis annavad piisava kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse. Sisekontrolli süsteem peab andma kindlustunde nii juhtkonnale kui ka töötajatele, et kogu ettevõte tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ettevõte siseste eeskirjadega ning aruandlus on tõene. 7. Audiitorkontroll, mis on välisekspertide hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisoskustele. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ja neile
Lihtsaimaks juhtimisoperatsiooniks on üleminek ühest olekust teise. Ajamite juhtimine võib toimuda käsitsi või automaatselt. Erinevuse määrab ära operaatori osa juhtimises. Elektriajamite automaatjuhtimine on protsess, kus automaatjuhtimissüsteem määrab ajami käitumise staatilises ja dünaamilises olukorras operaatori abita vastavalt etteantud algoritmile. Lihtsaimal juhul seisneb juhtimine käivitamises, seiskamises, pidurdamises ja reverseerimises. Klassikalisi juhtimismeetodeid on eriti sobiv rakendada lihtsate ühe sisendi ja ühe väljundiga süsteemide korral. Need põhinevad tagasisidel (feedback) ja vea järgi juhtimisel (error driven control). Nüüdisaegsed juhtimismeetodid toimivad süsteemi olekuruumis (state space) ja olekumuutujatel (state variables). Need on sobivad siis, kui on tegemist keerukate mitme sisendi ja väljundiga mittelineaarsete süsteemidega. Intellektuaalsed juhtimismeetodid põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnangutel.
perspektiivsemate katse variantidega Tootmiskatsete tulemustega antakse uuritavale võttele lõplik hinnang Taimekasvatuse lähituleviku põhisuunad 1. Tootmine muutub tööstuslikumaks Taimekasvatus on muutumas maalähedasest eluviisist tööstuslikuks tootmisprotsessiks seoses kaasaegsete äriprintsiipide ja tööstusliku mõtteviisi tungimisega põllumajandusse. Talud peavad muutuma veel suuremateks, nad peavad hakkama kasutama tootmisvahendeid, juhtimismeetodeid ja toodangu kvaliteedi kontrolli, tehnikat nii nagu tõeline tööstus. 2. Suureneb keskkonnakaitse roll Laialt on levinud seisukoht, et kaasaja intensiivne taimekasvatus avaldab kahjulikku mõju keskkonnale. Seoses sellega peavad taimekasvatajad alluma määrusele, mis kohustavad neid kasutama keskkonnasõbralikku tehnikat ja tehnoloogiat, mis vähendab vee ja õhu saastumist. Teatud määral hakatakse sõltuma keskkonnakaitsest-see tähendab mida, kus ja kuidas üldse kasvatada. 3
mullale. MAAVILJELUSE LÄHITULEVIKU VIIS PÕHISUUNDA 1.Tootmine muutub tööstuslikumaks Seoses kaasaegsete äriprintsiipide ja tööstusliku mõtteviisi tungimisega põllumajandusse on maaviljelus muutumas maalähedasest eluviisist tööstuslikuks tootmisprotsessiks. See tähendab: vähe sellest, et talud peavad muutuma veel suuremateks, nad peavad hakkama kasutama tootmisvahendeid, juhtimismeetodeid ja toodangukontrollitehnikat nii, nagu tõeline tööstus 2.Keskkonnakaitse roll suureneb Laialt on levinud seisukoht, et kaasaja intensiivne maaviljelus avaldab kahjulikku mõju keskkonnale. Seoses sellega peavad talupidajad alluma määrusele, mis kohustavad neid kasutama keskkonnasõbralikku tehnikat ja tehnoloogiat, mis vähendab vee ja õhu saastamist. Teatud määral hakkab sõltuma keskkonnakaitsest, mida, kus ja kuidas üldse kasvatatakse. 3
kellel ei ole projektijuhtimisalast kvalifikatsiooni, siis võib seda teha eeldusel, et sellealaseid teadmisi-oskusi on võimalik kiiresti omandada. Nõuded erialasele kvalifikatsioonile hõlmavad teadmisi ja kogemusi, mis lähtuvad projektülesandest (olenevalt projektist erinevad valdkonnad nt. ehitus, informaatika jne.). Erialased teadmised ja oskused ei pea olema väga sügavad, kuid projektijuht peab siiski valdama antud valdkonna põhitõdesid. Projektijuht peab tundma kaasaegseid juhtimismeetodeid ja omama teatud juhtimiskogemust. Olulised on teadmised ja oskused juhtimispsühholoogia, juhtimistehnikate, juhtimisvahendite ja juhtimismudelite vallast. Projektijuht määrab juhtimisstiili projektigrupis. Projektijuhi juhtimisstiili peaksid iseloomustama eelkõige järgmised põhimõtted: kõige keskpunktis on inimene; valitsevaks on avatud uste põhimõte - projektis osalejatel peab olema igal ajal võimalik rääkida projektijuhiga;
loetakse eelkõige Douglas McGregorit ja Peter Druckerit.78 Eesmärgiline juhtimine hakkas levima 1950-ndatel aastatel, mil Drucker rakendas esmakordselt nimetatud meetodit General Electric's.79 Eesmärgilise juhtimise baasil kujunesid hiljem välja tema mitmed edasiarendused, sealhulgas tulemusjuhtimine ja tasakaalustatud mõõtmismudel. Nimetatud teooriate kompleksne käsitlemine võimaldab saada ka vastuse küsimusele: kuidas ühildada omavahel kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid juhtimismeetodeid ja mudeleid? Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise põhieesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd. Eesmärgilise juhtimise kui protsessi raames kooskõlastavad juhid oma spetsiifilised ülesanded organisatsiooni põhieesmärgiga ning määratlevad selle saavutamiseks vajalikud kohustused ja vastutuse
annaabi.ee 
