edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised. 2) Täida lüngad kasutades sulgudes olevaid sõnu! ( arusaadavad, eesmärk , püsiv, rollid, staatus , lojaalsus, riietus, tegutsemine , tunnuseks, probleemid, juht, ´´meie tunne`` , efektiivus, dünaamiline, heakskiidetud ). _Juht_ võib olla erinevate rühmade liidriks. Rühma _eesmärk____ on seotud juhtimisalaste probleemide lahendamisega või alaliste töö-ülesannete täitmisega. Tõhusa rühmatöö _tunnuseks_ on eesmärkide ühtsus. Selle tagamiseks peavad rühma ees-märgid olema liikmetele __arusaadava ja nende poolt _heakskiidetud_ Kui eesmärgid ei ühti, tekivad _probleemid__, mille tagajärjeks on __efektiivsuse _langus. Rühm ei ole __püsiv_, vaid _dünaamiline_ . Rühmaliikmeid mõjutavad rühma eesmärk, rühmanormid ,__rollid_ , _staatus_, rühma suurus, _`´meie tunne`_
Valik-teor.mudel pööratakse tähelepanu valikutele-miks neid tehakse ja uidas nad annavad teatavaid tagajärgi. Eeldused: *suhteline nappus-aja, isikl.sissetuleku ja ühiskondlike ressursside nappus; *eesmärgipärane käitumine-inimesed võrdlevad kulutusi loodetava kasumiga; *kohandatavus-in.kohandavad oma käitumist vastavalt loodetavale kulude ja loodetavate tulude muutumisele. Kasulikkus annab infot ja arendab analüüsivõimet, millest võib olla kasu isiklike ja juhtimisalaste ostsuste tegemisel tööturge puudutavates küsimustes. Aitab välja arendada informeeritud seisukohta tööturgude alaste küsimuste ja poliitika kohta. *isiklik perspektiiv rakendada seda kui firmajuht töötajaid tööle võttes või * sotsiaalne perspektiiv informeeritum kodanik ja intelligentsem hääletaja. Saadaolevate tööjõu koguteenuste määrajad sünnid, surmad, immigratsioon, elanikkond,
Vastutab ettevõtte igapäevase töö korraldamise eest. 3. Milline väide ei kehti andmete (data) puhul? Omavad alati tähendust vastuvõtja jaoks. 4. Täida lünk. “ Avaldust, mis määratleb või piirab organisatsiooni tegemise mingit aspekti eesmärgiga kontrollida organisatsioonis teostavat käitumist nimetatakse…..” Ärireegliks 5. Täida lünk. “Infosüsteemid aitavad kasutajatel …..” Siduda ja töödelda andmeid, et aidata juhtimisalaste otsuste tegemisel. 6. Mille jaoks kasutatakse kasutusjuhte (use ease)? Tarkvarasüsteemi funksionaalsete nõuete esitamiseks. 7. Mis liiki muudatusi on võimalik organisatsioonis läbi viia? Automatiseerimist, informeerimist, teisendamist organisatsioonis 8. Milline väide iseloomustab otsustuspunkti? On vaja selleks, et näidata protsessi hargnemist vastavalt tingimuste täitmisele 9. Kuidas nimetatakse sammude või ülesannete jada, mida on vaja läbida, et saavutada
kuidas üks muutus mõjutab teisi muutujaid. Laialt kasutatakse seda loodusteadustes ning psühhooloogias. Kuna eksperimente viiakse tihti läbi laborites, siis annab see uurijatele kontrolli tegevuse üle valim, keskkond jm. Kontroll annab protsessile tugeva sisemise valiidsuse. Sellise lähenemise puhul jääb aga puudu välisest valiidsusest, sest tegeliku eluga suhestumine võib jääda madalale tasemele. Viimase tõttu ei ole eksperiment parim uurimismeetod ettevõtlus- ja juhtimisalaste tööde tegemiseks. Krathwohli sõnul (2004a, 499) peavad eksperimendi puhul uuritavad situatsioonid olema samad, v.a. uuritav muutuja. See ongi kõige iseloomulikum antud uurimistüübile. Krathwohl toob välja võrdluse kvalitatiivsete meetoditega. Kvalitatiivsed uurimused viiakse läbi tingimustes, kus objektid on oma loomulikus keskkonnas. Ka eksperiment võib toimuda samadel alustel, kuid tihti meeldib eksperimendi läbiviijatele määrata inimesed gruppidesse juhuslikkuse alusel. Ka
peamiselt anda vaid teadmisi, juhtimine kui selline on aga oma olemuselt väga praktiline s.t. eeldab lisaks teadmistele oskusi ja võimeid, meenutan ,,Juhtimise aluste" ainest mõistet ,,pädevused" , hoiakute kujundamist. Teadmiste muundumisele oskusteks aitavad kaasa praktika ja praktikumid, kuid heaks juhiks kujunemine võtab enam aega kui seda üheski õppekavas on praktilisteks harjutusteks ette nähtud. Juhtimise õppimise/õpetamise vajalikkust see siiski ei vähenda ilma juhtimisalaste teadmisteta ehk teooria poolt ette antud ideaalse situatsiooni kirjeldust tundmata on praktikas edukaks juhiks kujunemine juhuslik ja hea õnnega seotud. Teooria tundmine aitab teadlikult liikuda heaks juhiks saamise suunas. Ülemus ei juhi sind, sina juhid iseennast. Selleks, et olla juht või liider ei pea sa ettevõtet või selle osakonda juhtima. Väljavõte Päiekeseküla raamatust, mille autoriks Kristo Kiviorg on järgnev: ,,Sa oled firma nimega SINA juht. Ja oma ettevõtte
• Vilunud töötavate talunike grupp • Töötegija või juhtoskus • KUHU TAHAME JÕUDA ? • 1 aasta, 5 aasta, 25 aasta pärast • Kasv või vähenemine • Risk või turvalisus • Töö versus puhkus • KUIDAS JÕUDA SOOVITUNI? • a) Esiteks – peame välja töötama võimaliku tootmis ja finantsplaani, mis oleks kooskõlas meie juhtimisalaste teadmiste ja rahalise olukorraga • b) Teiseks – kui leiama, et koostatud plaan vajab suuremat muutust või lisaressursse, siis peame selles veenma laenuandjat • c) Kolmandaks – on meil vaja välja töötada menetlused kontrollimaks ja täide viimaks oma plaani • Arutleu teemadel • Kas meie image või iseloom tunnistatakse kõlblikuks? • usaldusväärsus, töökus jne
ühiste eesmärkide nimel. Ka Eestis on majandus- ja kommunikatsiooni- ning haridus- ja teadusministeerium teineteist ,,leidnud". · See kinnitab teoreetilist seisukohta, et "tõelist" ettevõtluspoliitikat ei saa teostada üks ministeerium (vm ametkond). 16. TEGUTSEMINE (VÄIKESE SOTSIAAL-)ETTEVÕTJANA Strateegia (strategy, policy) on juhis sihipäraseks, läbimõeldud ja kavakindlaks tegutsemiseks. Taktika all mõistetakse juhtimisalaste operatsioonide valikut ja kasutamist vastavalt strateegilisele olukorrale. Ettevõtluses on eksistentsiaalne küsimus efektiivsus (tõhusus),mis on olulisim kriteerium nii strateegia kui ka taktika hindamisel. Empiiriliselt palju kinnitust leidnud fakt: strateegilise planeerimisega tegelevad ettevõtjad on edukamad ... Aga miks osa ettevõtjaid seda ei mõista ega toimi viisil, mis viiks neid edule? Peamine põhjus -- hõivatus igapäevasega ehk pidev
tal võtta oma võimetest maksimum (Wilson, 2007) Verb „coach“- juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma, vajaliku informatsiooniga varustama. 18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Eduka juhi strateegia on kasutada coachingut nii enda, kui meeskonna arendamiseks. Coaching aitab panna täpse fookuse, luua motivatsiooni ja ning leida parimaid viise juhtimisalaste probleemide lahendamisel. 19. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Emotsionaalne intelligentsus. • Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. • On väga aus ja eetiline. • Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast
Maapõlised majapidamised pidid toime tulema erinevate teenuste puudumisega mõeldes ise välja koduseid lahendusi nende asendamiseks. KIE tööjõulise elanikkonna leidlikkus võrreldes lääneriikide maapopulatsiooniga tuli üllatuseks ettevõtetele, kes investeerisid nendesse regioonidesse. Kogukonna areng Sotsiaalsetes ühiskondades eksisteeris suur ebavõrdsus, mis oli põhjustatud demokraatia puudumisest, eriti ettevõtete algtasandil ning juhtimisalaste teadmiste puuduses. Nagu Swain (1994) väitis, ei olnud põllumajanduslikud ühiskonnad KIE riikides sotsialistlikel aastatel ilma solidaarsusest ning osalusest kohalikes organisatsioonides, nii ametlikes kui ka mitteametlikes. Kuid ebaametlikud tegevused keskendusid eelkõige kaitsvale vaatepunktile, samal ajal kui ametlikes tegevustes initsiatiivi haaramine ei olnud aktiivselt julgustatud. Võttes arvesse demokraatia puudust, oli sotsiaalne isemajandamine sotsialistlikul ajastul
(Alas, 2008: 23) Kaasaegseid juhtimisteooriad käsitlevad pikemalt Aino Siimon ja Kulno Türk (2003: 47-52). Kaasaegsete juhtimisteooriate valik ja esitamine on keeruline, sest objektiivse hinnangu saame teooriatele anda alles aastakümnete möödudes. Seetõttu on nende valik paratamatult subjektiivne. Samas on seda vaja teha, sest ilma selleta jääks juhtimisteooria vanamoodsaks ning selle mõistmine oleks ühekülgne. Paljud juhtimisteadlased on kritiseerinud erinevate juhtimisalaste käsitluste ühekülgsust ja üritanud neid omavahel ühendada. Sellest kasvasid välja süsteemi- ja olukorrateooriad. Viimased eeldavad olukorra tundmaõppimist ja seda kirjeldavate tunnustega arvestamist juhtimisotsuste tegemisel. (Albanese, 1988: 55-60) 2.1.1. Süsteemiteooria Süsteemiteooria üks rajajaid on West Churchman (1957). Süsteemiteooriad rõhutavad organisatsiooni terviklikkust, mistõttu seda ei saa osade kaupa vaadelda. Süsteem on koos
Juhatuse valimine põhikirjas, ka juhatuse pädevus ja oü likvideerimise kord ja tingimused ning muud küsimused/erisused mida pooled arvavad, et on olulised. Ka osakute ja aktsiate pärimise kord. AS sama, aga aktsiate tüübid põhikirjas erinevad, asutamise küsimused samad. Juhatuse valivad oü-l üldkoosolek, as puhul as nõukogu. Vahelüliks AS-l üldkoosolek, nõukogu, juhatus. Kas asutajad vastutavad millegi eest? Oma osa eest, aktsiakapitali ulatuse eest. Liikmed vastutavad oma juhtimisalaste tegude eest. Kuidas juhatus vastutab: Tsiviilõiguslik vastutus (võib võtta vastutusele 10a), kui ei täida lepinguid, karistusõiguslik e kriminaalvastutus, nt topeltraamatupidamise korral ja haldusõiguslik vastutus, kui on tegemist tegudega, mille eest karistus väärteo normide järgi. Lõpetamine: osanike/üldkoosoleku otsus, kohtulahend, pankroti kuulutamine, raugemine, põhikirjaga ettenähtud alused. Kordamine: .. on 25564.- eurot 14
Juhtide põhilised funktsioonid o Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil. o Oma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi.Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. o Rolliootused võivad olla täpselt formuleeritud või mitteformaalsed o Sageli on rolliootused teadvustamata o Prof. Henry Mintzberg · Akadeemik , äri-ning juhtimisalaste raamatute autor (strateegiline planeerimine) · Üle 150 artikli ja 15 raamatut · The Rise and Fall of Strategic Planning(1994) o Juhi rollid Mintzbergi järgi(1973) Suhtlusrollidesindaja, juhtija eestvedaja, sidepidaja Infoga seotud rollid vastuvõtja-jagaja-kõneleja Otsustamisega seotud rollid uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija Juhi oskused (Daft 1995)
ning kirjeldam. ja mõlemat tüüpi juhtim. tõhususe seostam. olukorraga. Töötas välja vähim- (LPC) ja enimeelist. (MPC) töökaaslase skaala. Kuna nimet. skaalade baasil koost. testide tulemused on omavah. tuge- vas korrelats., kasut. vaid vähimeelist. töökaaslase skaalat, mille abil testit. juhtide juhtimisstiili. Madala LPC punktisummaga juhid on orient. ül. täitm., kõrge korral tööt.vah. suhetele. Võimald. luua teor. baasi ühelt poolt juhtimisalaste võtete parandam. ja teiselt poolt olukorra ümberkujund. Jõudis järeldusele, et liidri mõjukus sõltub oluk., mida kirjeld. 3 teguriga: 1) liidri ja järgijate vahel. suhted: suur mõju eestved. Näitab, kui lugup. ja popul. juht on ning kuivõrd teda usald.; 2) ül. strukt.: kujut. ül. reguleerituse astet. Kõrge korral on liirdi võim suur ja vastupidi. Koosn.: · ül. eesm. selgusest ja teadvustatusest; · lahendusteede paljususest ja spetsiifilisusest;
Tehnikasuunal spetsialiseerunute inseneriainete suurem maht on täidetud projekteerijatele vajalike konstruktsioonid projekteerimise süvakursustega. Sealjuures on probleem spetsialiseerumisest hariduse ja kutse tasanditel erinev. Kuna kutse omandamine järgneb hariduse omandamisele, siis võib esimest käsitleda eesmärgina ja alustada probleemi käsitlemist eesmärgi püstitamisega. Kutsetegevuse seisukohalt võiks vaadelda nelja gruppi spetsialiste, kelle hariduses majandus- ja juhtimisalaste teadmiste osakaal peaks varieeruma nii kutsevaldkonniti kui ka mahus. Esiteks, ehitusinsenerid, kelle põhiteadmised ja oskused on seotud eelkõige tehnikavaldkonnaga. Need on projekteerivad insenerid, ehituse järelevalve insenerid, ehitustehnoloogid ja tehnilised konsultandid. Teiseks, ehitusjuhid: ehituse projektijuhid, objektijuhid, tööjuhid, tellija projektijuhid, projekteerija projektijuhid. Kolmandaks, maksumusplaanijad: ehituse eelarvestajad, mahumõõtjad, ehitiste hindajad
oma olemuselt väga praktiline s.t. eeldab lisaks teadmistele oskusi ja võimeid (NB! meenuta ,,Juhtimise aluste" ainest mõistet: pädevused), hoiakute kujundamist. Teadmiste muundumisele oskusteks aitavad kaasa praktika ja praktikumid, kuid heaks juhiks kujunemine võtab enam aega kui seda üheski õppekavas on praktilisteks harjutusteks ette nähtud. Juhtimise õppimise/õpetamise vajalikkust see siiski ei vähenda ilma juhtimisalaste teadmisteta ehk teooria poolt ette antud ideaalse situatsiooni kirjeldust tundmata on praktikas edukaks juhiks kujunemine juhuslik ja hea õnnega seotud. Teooria tundmine aitab teadlikult liikuda heaks juhiks saamise suunas. Käesoleva peatüki mõisted peaks tulema paljuski tuttavad ette juba ,,Juhtimise aluste" aines kuulduist, samas on kordamine oluline ja teadagi mille ,,ema". Juhtimine on oskus teha tööd inimestega pannes nad tööle tulemuslikult. Juhtimise defineerimise üheks
seostest ja parameetritest. Näiteks on praktilises töös juhi jaoks tähtsad teadmised sellest, kas tema juhitava organisatsiooni liikmed on rahul organisatsiooniga või tunnetavad nad stressi. Neid andmeid saab koguda küsitluste abil, mis annavad ülevaate nähtuste omavahelistest seostest. Küsimustik andmekogumismeetod, milles küsimused ja vastused esitatakse standardiseeritud kujul. Need on üheks kõige laialdasemalt kasutatavaks juhtimisalaste uuringute tehnikaks ja seejuures eeliseks on, et need võimaldavad nähtuste omavahelisi seoseid analüüsida. Juhtimisuuringutes võib uurimisküsimustikke pidada käepäraseks uurimistehnikaks, mille puhul on peamisteks prob- leemideks küsimustike usaldusväärsus ja katseisikute tahe ning oskus küsimustikele adekvaatselt vastatai. Küsimustike vastuste töötlemisel on vaja statistikaalaseid teadmisi. Statistiliste meetodite valik sõltub andmete iseloomust.
Antud juhul on lisaks põhimõtetest kõrvalekaldumistele tegu ka mõningal määral ühtse süsteemi puudumisega. 2.4 Esmofon ASi arengusuunad 55 Esmofon on hetkel turuliider ja selles positsioonis jätkamiseks tuleb ettevõtte tegevus viia täielikult vastavusse strateegilise teeninduskontseptsiooni põhimõtetega. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata strateegilise teeninduskontseptsiooni juhtimisalaste elementide arendamisele ning kinni pidada strukturaalsete elementide saavutatud tasemest. Põhilisteks kitsaskohtadeks on Esmofonis järelhooldus, kus strateegilise teeninduskontseptsiooni põhimõtetele ei vasta strukturaalsetest elementidest järjekordade haldamine ning juhtimisalastest elementidest teenindustase, kvaliteet ja mahu ega nõudluse juhtimine. Strukturaalsetest elementidest on rajatise kujundus fundamentaalsema iseloomuga ning
Tallinn, 1996, lk. 47 39 Üksvärav, R. Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn: TTÜ Kirjastus. 2008, lk. 56 40 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 22-23 JUHTIMISTEADUS JUHTIMISUURINGUD JUHTIMISÕPETUS JUHTIMISPRAKTIKA Joonis 2.2. Juhtimisõpetuse seos juhtimisteaduse, -uuringute ja praktikaga Praktika on juhtimisalaste teadmiste omandamise peamine allikas ning teoreetiliste seisukohtade ning teoreetiliste seisukohtade paikapidavuse lõplik kontroll. Juhtimisõpetus on aga suhteliselt iseseisev mõiste, mis kujutab endast juhtimispraktikast lähtuva kogemuse ning sellel baseeruvate juhtimisteaduslike käsitluste esitamist õppuritele vastuvõetavas vormis. Juhtimisõpetust võib iseloomustada ka tema sisu ja seoste kaudu teiste õppeainetega. Juhtimisõpetuse sisu määrab kindlaks
sotsiaalsete ja keskkonna riskide ning võimaluste kohta. KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 5 Suuremad ettevõtted esitavad ka kestlusaruandluse (jätkusuutlikkuse aruandlus, sustainability reporting, SR), mis ei ole aga kohustuslikud. Kestlusaruandlus annab informatsiooni ettevõtte peamiselt nelja aspekti kohta (About… 2013): - majanduslike aspektide, - keskkonna-alaste aspektide, - sotsiaalsete aspektide ja - juhtimisalaste aspektide kohta. Aruande koostamine sunnib koguma infot ettevõtte protsesside ja mõjude kohta, mida varem ei pruugitud mõõta. Saadud informatsioon, lisaks suurenenud läbipaistvusele, aitab ettevõtetel vähendada loodusvarade kasutamist, suurendada efektiivsust ja parandada tegevusnäitajaid. SR aitab vältida või vähendada keskkondlikke ja sotsiaalseid riske, millel võib olla materiaalne efekt ettevõtte tulemustele ning seda
Mõjujõud on teiste inimeste mõjutamise vahend. Isiku mõjujõud tugineb erinevatele allikatele (Hales 1993): Füüsiline mõjujõud võime ähvardada, kahjustada või piirata teis(t)e isiku(te) tegevusvabadust, mida teine osapool soovib vältida; Majanduslik mõjujõud haldamine või juurdepääsu omamine nappivatele ressurssidele või tasudele (näit. raha, ametikõrgendus); Teadmiste mõjujõud juhtimisalaste või tehniliste pädevuste omamine või teadmine, kuidas neid organisatsiooni jaoks hankida (näit. isik tunneb vajalike oskustega isikut teises organisatsioonis); Isikuomadustest lähtuv mõjujõud teatud isikuomaduste, ideede, uskumuste, väärtuste jne. omamine (näit. karismaatiline ja ligitõmbav isiksus, võime kutsuda esile muutusi valitsevas organisatsioonikultuuris). Kasutades mõjujõudu, saavad juhid mõjutada inimesi neljal viisil (Handy 1993):
annaabi.ee 
