Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased) tasakaal (kõrva sisene meeleelund) Funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb meelesüsteem kolmest osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Nägemismeel- Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad valgustundlikud retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus muundada seda valgussignaali neuraalseks impulsiks, mida ka siinkohal nimetatakse transduktsiooniks( fototransduktsioon). Retseptoriteks on siis kepikesed (heledus) ja kolvikesed v.koonused (värvid)
esmajoones seljaajust – spinocerebellum Lobus inferior (s. caudalis) – BCD11 - hõlmab väikeaju kõige uuema ainult imetajail esineva osa – neocerebellum - silla kaudu allutatud suurajukoorele – pontocerebellum - aferentseks teeks on pedunculus cerebellaris medius (A12) ÜHENDUSED - väikeajul on 3 paari valgeainest jalakesi, mis koosnevad väikeajusse sisenevatest või sealt väljuvatest juhteteedest - pedunculus cerebellaris inferior (A1) ühendub piklikajuga - pedunculus cerebellaris medius (A2) ühendub sillaga - need on aferentsed nende kaudu saabub väikeajusse informatsioon peaaegu kogu tundesfäärist - pedunculus cerebellaris superior (A3) ühendub keskajuga väikeaju suhtes põhiliselt eferentne SISEEHITUS - koosneb hall- ja valgeainest
Osutub vôimalikuks tänu pidurdusneuronitele. Erutust on vôimalik pidurdada nii presünapsis (vähendatakse mediaatoraine vabanemist pôhisünapsis) kui postsünapsis (pidurdusneuronis vallanduv mediaator kutsub esile hüperpolarisatsiooni, s.t liiga suure potensiaalide vahe erutuse levikuks). KESKNÄRVISÜSTEEM Seljaaju asub lülisambakanalis, koosneb hallollusest ja seda ümbritsevast närvikiududest moodustunud juhteteedest (valgeollus). Seljaaju funktsioonideks on reflektoorne talitlus ( seljaajurefleksid, mis ei vaja kôrgemate ajuosade osavôttu) ja erutuse juhtimine. Reflektoorse talitluse näiteks vôiks tuua lihaste talitluse keskuste töö, higierituse, veresoonevalendiku suuruse muutmise, urineerimise keskuste töö. (nt pôlverefleks) Erutuse juhtimine seisneb info (erutusimpulsside) vahendamises peaaju ja teiste elundite vahel.
) Veejuhast ülespoole jääb keskaju katend – sellel omakorda ülakünkad (nägemine) ja alakünkad (kuulmine) - tundekeskuste alad, mis on paljude tähtsate refleksikeskuste osad (orienteerumine jne.) Veejuhast allapoole jäävaid osi nim. ajujalakesed pedunculi cerebri, siin on palju automaatsete liigutuste juhtimise keskusi (punatuum, mustaine jne. jne.) Tagaaju: koosneb kahest suurest osast: a.Ajusild pons: suuremas osas koosneb juhteteedest, mis ühendavad seljaaju ja väikeaju teiste ajuosadega. b.Väikeaju cerebellum – peal hallainest koor, sees valgeaine ja selles omakorda tuumad; üldine koordineerimiskeskus (tasakaalu hoidmine, liigutuste täpsus, agonist-antagonist paarid jne.) Piklikaju: selgmine pool seotud tundlikkusega (õrntuum, talbtuum – tundlikkus nahast ja liigestest- lihastest jne.), kõhtmine pool seotud motoorikaga (püramiidid – somaatiline motoorika, oliivid – vegetatiivne, jne.)
Hüpotalamuses asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu- ja näljatunnet. 151. Võrkmoodustise olemus, tähtsus: Võrkmoodustis on eriline närvirakkude kogum, mis paikneb ajutüves. Närvirakud on omavahel jätketega tihedalt seotud ja moodustavad tiheda võrgustiku. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest juhteteedest hargnevad närvikiud. Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. Temas talitlusest oleneb suuraju poolkerade koore aktiivsus, samuti une ja ärkveloleku seisund. 152. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha: Suuraju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse. Suuraju vaod jaotavad poolkerade selgmise-
KNS on peamine info töötlemise , org adekvaatse vastureaktsiooni välja töötamis ja algatamise ning vaimse tegevuse (mõtted, emotsiooni jne) keskus. *Peaaju – peamised osad: suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju. Keskaju ja sild mood ajutüve, mis ühendab pea- ja seljaaju. *Seljaaju – paikneb lülisambakanalis, ülal läheb üle piklikajuks, koosneb: *närvirakkude kogumitest – hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhteteedest – valgeainest. pea- ja seljaaju töö toimub tihedas koostöös, nad organiseerivad organismi talitlusi ja kooskõlastavad elundsüsteemide tööd. Perifeerne närvisüsteem: (2.1.2) Perif NS: *varustada KNS infoga nii sise- kui väliskeskkonnast; *edastada KNS käsud efektororganitele. aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks;(2.1.3) Perif NS jaguneb:
Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meeleelund on valdavalt anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meelesüteem funktsionaasest aspektist vaadelduna koosneb kolmest osast: 1) sensorist e retseptorist 2) aferentsetst juhteteedest 3) kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudeatakse ärritaja energia sensormembraani permeaabluse muutuse kaudu sensoripotentsaaliks (SP). Seda protsessi nim transduktsiooniks. SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke, ms juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse. SP iseloomustab see, et
5. Vallandab sensoriga ühenduses olevas agerentses närvis aktsioonipot-de tekke ja kannab seetõttu ka nimetust generaatorpotentsiaal Sensorid jaotatakse asukoha järgi: o Eksterosensorid kohandunud välismaailma äritajate vastuvõtuks, võib omakorda jaotada distants- ja kontaktsensoriteks. o Propriosensorid paiknevad liigeste ja lihastes o Enterosensorid - siseelundites · Aferentsetest juhteteedest · Kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest surajukoore osadest Ärritaja iseloomu järgi võib sensorid jaotada: · Fotosensorid valgustundlikud, näiteks nägemismeel. · Mehhanosensorid rõhutundlikud, kuulmis-, tasakaallu- ja kompimismeel. · Termosensord reageerivad temp muutustele, nahas, limaskestades ja siseelundites. · Kemosensorid keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes tundlikud, haistmine, maitsmine.
Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva.
Hüpotaalamus on neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni keskus. · PIKLIKAJU ühendab peaaju seljaajuga. Siin asuvad eluliselt tähtsate tahtele allumatute elundite tegevust reguleerivad keskused. ja teise närvisüsteemi osa moodustab: 2. SELJAAJU asub selgroo kanalis. koosneb hallainest ning seda ümbritsevatest valgeainest juhteteedest. Hallaine keskel on seljaaju vedelikuga täidetud kanal. 31 paari seljaaju närve. Seljaaju ülesanded: · Talitleb reflektoorsete reaktsioonide keskusena, juhtides kaasasündinud ehk tingimatuid reflekse. · Talitleb juhteteena, sest on vahejaamaks erituse liikumisel peaaju ja ülejäänud keha vahel. Piirdenärvisüsteem Jaotub talitluse alusel kolmeks: 1. Sensoorne ehk tundeline: selle moodustavad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid. 2
Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse:
Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva.
Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva
Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meeleelund kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meelesüsteem koosneb 3 osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Meelesüsteemi talitlemise väljundid võivad olla teadvuslikud (aistingud ja tajud) või alateadvuslikud (teatud refleksid, kus teadvus pigem kaasneb KSN teatud funktsionaalse aktiivsuse tasemega). Meele korrektse talitlemise eeltingimuseks on temasse kuuluva struktuuri kõikide lülide intaktsus. Objektiivne meelefüsioloogia tegeleb objektiivselt ja katseisiku teadvusest sõltumatute meelesüsteemis
skeletilihased) ja nendega seotud vistseraalseid komponente (sooned, näärmed, silelihased) Kraniaalnärvid Peaajust saab alguse 12 paari kraniaalnärve, mis on nummerdatud vastavalt lähtekohale eest poolt taha poole. 30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju (medulla spinalis). Asub lülisambakanalis, koosneb närvirakkude kogumikest (hallainest)ja seda ümbritsevate nätvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Kõige lihtsam ja kõige kaudaalsem KNS osa, sarnaneb embrüonaalse närvitoruga. Seljaaju sirutub välja koljupõhimikult kuni esimeste nimmelülideni, seega ei täida ta täiskasvanul kogu selgroo-õõnt. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. Seljaaju motoorne kontroll on seotud tahtlike ja reflektoorsete liigutuste kontrollimisega.
Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad selja- ja peaaju. KNS juhib kogu organismi tegevust. Inimese aju kaalub 1,5 kg, koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi. Tegemist on kõige keerukama bioloogilise struktuuriga. Arvutikeeles hinnatakse aju mahtu 1013-1015 baidile. Seljaaju – asub selgrookanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallainest) ja ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Hallaine keskel on vedelikuga täidetud kanal. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju täidab kahesuguseid ülesandeid: 1) talitleb reflektoorsete reaktsioonide keskusena - seljaajurefleksid 2) talitleb juhteteedena - on vahejaamaks erutuse edasikandmisel peaaju ja ülejäänud keha vahel Peaaju – paikneb koljuõõnes. Peaaju jaotub suurajuks ja ajutüveks. Suurajul
tema häält. Samuti koostöös teistelt aladelt saabunud informatsiooniga luuakse seal ruumiline koordinaatsüsteemi meid ümbritseva maailma kujutamiseks ja meie asendi määramiseks ruumis.Kiirusagaras ühendatakse sensoorsed sisendid tervikuks, et luua väliskeskkonnast saadud aistingutest taju, tunnetus. Retseptorid Tunderetseptoriga seotud esmane närvirakk annab närviimpulsi edasi teatud kindlat liiki neuronitele, seda jada nimetatakse sensoorseks ehk aferentseks juhteteeks. Suurem osa juhteteedest kulgevad taalamuse kaudu suurajukoorde Ajukoores on sensoorsed piirkonnad, mis on spetsialiseerunud sensoorse, assotsiatiivse või motoorse info töötlemiseks. Aferentsed e sensoorsed kiud võivad ka ristuda, mistõttu vasak ajupoolkera võtab vastu impulsid paremal kehapoolelt ja vastupidi. Kiirusagarasse tulevad impulsid nahas, liigestes ja lihastes asuvatelt retseptoritelt. Naharetseptorid võtavad vastu kompimis-, temperatuuri- ja valuaistingud. Morfoloogiliselt on retseptorid
Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. 133) Võrkmoodustise olemus, tähtsus? Võrkmoodustis on eriline närvirakkude kogum, mis paikneb ajutüves. Närvirakud on omavahel jätketega tihedalt seotud ja moodustavad tiheda võrgustiku. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest juhteteedest hargnevad närvirakud. Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. Näiteks otsustab ta une ja ärkamise üle. Ka suuraju poolkerade koore aktiivsus sõltub tema talitlusest. 134) Suuraju osad, mõhnkeha?(joonis 146) Otsaasju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse. Otsmikusagar asetseb tsentraalvaost eespool
Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. 133) Võrkmoodustise olemus, tähtsus? Võrkmoodustis on eriline närvirakkude kogum, mis paikneb ajutüves. Närvirakud on omavahel jätketega tihedalt seotud ja moodustavad tiheda võrgustiku. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest juhteteedest hargnevad närvirakud. Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. Näiteks otsustab ta une ja ärkamise üle. Ka suuraju poolkerade koore aktiivsus sõltub tema talitlusest. 134) Suuraju osad, mõhnkeha?(joonis 146) Otsaasju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse. Otsmikusagar – asetseb tsentraalvaost eespool
Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. 133) Võrkmoodustise olemus, tähtsus? Võrkmoodustis on eriline närvirakkude kogum, mis paikneb ajutüves. Närvirakud on omavahel jätketega tihedalt seotud ja moodustavad tiheda võrgustiku. Võrkmoodustise juurde suunduvad ülenevatest juhteteedest hargnevad närvirakud. Tema ülesandeks on avaldada aktiviseeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. Näiteks otsustab ta une ja ärkamise üle. Ka suuraju poolkerade koore aktiivsus sõltub tema talitlusest. 134) Suuraju osad, mõhnkeha? Otsaasju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendab mõhnkeha, mis kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse. Otsmikusagar asetseb tsentraalvaost eespool
·Veresoonte vasomotoornetoonus on täielikult SP kontrolli all, PS veresoonteleei toimi. MEELED ·Klassikaliselteristatakse: nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-ja kompimismeelt. ·Neile lisanduvad veel: temperatuuri-, tasakaalu-ja lihasmeel. Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb kolmest osast: 1)sensoriste retseptorist, 2)aferentsetest juhteteedest, 3)kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest ·Sensoris(retseptoris) muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks(SP). ·SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsiooni potentsiaalide tekke, mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu kesknärvisüsteemi. Sensoorsetel( retseptoorsetel) rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku osa: - Mikrohatud(maitseretseptor)
vaimne tegevus (mõtted, emotsioonid, teadvus) ei ole käsitatav automaatse vastureaktsioonina saabunud infole. *Peaaju peamised osad: suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju. keskaju ja sild mood ajutüve, mis ühendab pea- ja seljaaju. *Seljaaju paikneb lülisambakanalis, ülal läheb üle piklikajuks, koosneb: *närvirakkude kogumitest hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhteteedest valgeainest. pea- ja seljaaju töö toimub tihedas koostöös, nad organiseerivad organismi talitlusi ja kooskõlastavad elundsüsteemide tööd. Perif NS: *varustada KNS infoga nii sise- kui väliskeskkonnast; *edastada KNS käsud efektororganitele. Perif NS jaguneb: *aferentne e sensoorne osa - info suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt KNSi *eferentne e motoorne osa. 1. somaatiline motoorne NS(aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele,
annaabi.ee 
