Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Judaism ehk juutlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
judaism, religioon, toora, pühakiri, talmud, sünagoog, sabat, juutlus, monoteistlik, viiele, kristlus, islam, usund, prohvetid, aineks, suuline, käsud, keelud, koormav, eriliseks, vahendiks, jumalaga, põhiõpetused, monoteism, koolkonnad, rabi, samasugune, kõrgpunkt, sabati, rõõmus, judaismilJudaism Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Judaismi alused Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39
Judaism Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia, filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. Rabi Mordechai Kaplan on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks.
Judaism Judaism Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund.1 Judaism on tihedalt seotud "äravalitud rahva" saatusega. Iisraeli ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk. Iisraeli rahva ajalugu on ere ja kannatusterikas kirjeldus püüdest säilitada oma monoteistlikku usundit ja rahvuslikku kultuuri pärandit ning tahtest iseseisev riik tõotatud maale. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati juudid taas kodumaalt. Alles pärast ligi 2000 aasta möödumist said nad
REFERAAT JUUTLUS Nimi : Merili Kallaste Kool : Halliste Põhikool Klass : 8 Sisukord Sissejuhatus Juutlus: *Judaismi rajajad * Judaismi alused * Õpetuse alused * Judaismi koolkond * Juutide rass * Hingelised tunnused Juutlus Eestis * Ajaloost * Mõju poliitikas * Sümbolid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused jagunevad kirjalikeks (Toora) ja suulisteks (Talmud, Shulchan Aruch jne). Judaismi rajajad
Judaism Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on eelkõige Israelis valitsev usk. Judaismi esiisad on Avraham ehk Aabraham Itshak ehk Iisak ja Jakov ehk Jaakob (2000-1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist ehk Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale. Tõotatud maa on tänapäeva Palestiina ja Iisraeli alad. Jaakob võitles jumalaga ning sai teise nime Jsrael ehk Israel
Siim Reimand Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Judaismist on välja Testamendile, eriti kasvanud kristlus ja islam. viiele Moosese Judaism on Iisraelis raamatule ning valitsev usund. Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. aastatuhandel eKr Judaismi rajajad Esiisad on Aabraham, Iisak ja Jaakob (2000 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale (tänapäevane Palestiina ja Iisraeli alad). Jaakob võitles Jumalaga ja sai teise nime Jisrael e Iisrael "see, kes võitleb Jumalaga".
10R klass Judaism Judaism e. Juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon,mis tungineb Vanale Testamendile,eriti viiele Moosese raamatule ning Talmundile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on eelkõige valitsev ja tähtis usund Iisraelis. Judaismi rajajad Mooses-Heebrea hõimude ühendaja ning seadusandja. Aabraham oli karjapidaja,kes rändas Kaldea Uurist Süüria kaudu Tõotatud maale. Jakov-võitles jumalaga ja sai teise nime Jisrael e. Iisrael- see, kes võitleb jumalaga. Tema 12-st pojast pärinevad 12 juudi rahva suguharu,neid kutsuti Beit-Jisraeliks e. Iisraeli kogukond. Pühakiri
Judaism Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Judaism on etniline usund, millel pole konkreetset loojat ega ajaloolist alguspunkti. Olulisemad isikud judaismis on Aabraham, Mooses ja Taavet. Judaismi pühakiri on Tanah, palvemaja on sünagoog ning usuline keskpunkt on Jeruusalemma templi läänemüür ehk Nutumüür. Judaismile on oluline poisslaste ümberlõikamise traditsioon ning vaid lubatud toidu (e koer) söömine. Judaismil on 14 miljonit järgijat maailmas. Judaismi ajaloolised etapid. Usku läbib põhimõte, et nad usuvad ühteainsasse Jumalasse ja on äravalitud rahvas, kes on valitud leina ja kannatuste jaoks. Iisreal on rahvaste vennaskonnas esimene, kellele Jumal andis kümme käsku kogu inimkonnale
Juutide usk ja kombed Judaism Juudi rahva religooniks on juutlus ehk judaism, mis tekkis II aastatuhandel. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. See tugineb Vanale Testamendile ning Talmudile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis riigiusk. Üks eesisadeks on Aabraham. Ta oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamias Tõotatud Maale. Teiseks eesisaks on Jaakob, kes võitles Jumalaga ja sai nimeks Jisrael. Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused jagunevad kirjalikeks (Toora) ja suulisteks (Talmud, Shulchan Aruch jne). Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku
jumalad ja sünnivad ümber. Reaalsusel on kaks kategooriat: hing (algsel kujul iseloomustab täielik teadmine, energia ja õnnistus) ja aatomid (liikumine, puhkus ja eeter moodustavad materiaalse maailma, milles hing asub). Dzainism õpetab vaimset teed, mis võimaldab hingel pääseda karma mõjust ja vabaneda ümbersündidest. Dzainism on läbi ajaloo olnud kultuslik, keskendudes Jinade(õpetajad) kujude ausatamisele ja templirituaalidele. HIINA USUNDID Hiina religioon on ainulaadne, kuna inimkonna suurtest usunditest on Hiina religioon ainsana arenenud eraldatuses, saamata mõjutusi teistelt maailmausunditelt. Shangi dünastia ajal püüdsid shangid vaimude tahet teada saada keeruka ennustamissüsteemi abil. Paljud nende ennustused on tänapäeval säilinud kuulsate nn oraakliluudena. Kuninga nõudmisel esitas ennustaja vaimule küsimuse ning kirjutas küsimuse ja vastuse kilpkonna kilbile või härja abaluule.
Juudid on rahvus, mis asus u 13. sajandil eKr Palestiinasse ja moodustasid seal Iisraeli riigi. Tänapäeval elavad juudid paljudes maades. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on eelkõige Israelis valitsev usk. Tooras sisaldub kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ja 365 on keelud. Misna ehk suuline toora, mis koosneb peamiselt seadusekoodeksitest ja kommentaaridest ehk Gamara. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse eriliseks anniks ja vahendiks olla jumalaga ühenduses. Samuti on olemas eri koolkondade põhilised pühakirjad, kabalismi müstilised esoteerilised raamatud Zohar. Tänapäeval eksisteerib ka juudi müstitsism. Judaismi põhiõpetused on : Tingimusteta monoteism ehk ainujumala süsteem. Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale. Kohus peale surma.
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne
JUDAISM Judaism on etniline usund- religioon, mis on seotud ühe konkreetse rahvaga. Juudi rahva ajalugu ja usund judaism on tihedalt seotud. Judaistid(judistid) usuvad ainujumalat, kes enam kui 4000 aastat tagasi sõlmis nende esiisa Aabrahamiga erilise lepingu. Neist pidi saama Jumala äravalitud rahvas. Omalt poolt tõotasid juudid täita Jumala seadusi ja kuulutada tema sõnumit teistele. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr.
(2000 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale (tänapäevane Palestiina ja Iisraeli alad). Jaakob võitles Jumalaga ja sai teise nime Iisrael "see, kes võitleb Jumalaga". tema 12st pojast pärinevad 12 juudi rahva suguharu, neid kutsuti BeitJisraeliks e Iisraeli kogukond. Liigitus / pooldajate arv judaismi alla kuuluvad: rabinism, saduserid, askenaism, esseenid, haskala, kabala (kabalistid), karaiidid, hassidism, sabatism, talmud, sefardism, variserid Tallinna sünagoog maailmas on umbes 18 miljonit usklikku Levik maailmas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pühakiri juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri
SISSEJUHATUS Vana Testament on juutide Piibel. See on juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri alus. Selles on kirjeldatud ajalooliselt terviklikuna rahva kujunemise varasemaid etappe. Piiblit peavad pühaks rahvuslikuks saavutuseks ka need juudid, kes ei järgi seda usulise juhisena. Vana Testamendi raamatute kogu ehk kaanon kinnitati umbes aastal 100 pKr. Juudid jagavad Vanas Testamendis sisalduvad raamatut kolme rühma: Seadus ehk Toora, Prohvetid ja Kirjad. Toora on juutide jaoks kõige püham ja tähtsam Vana Testamendi osa. See koosneb Moosese raamatutest. Selles on ka kirjakoht, mida on nimetatud juutide usutunnistuseks: ,,Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova on ainus! Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest, kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!" Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ja 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduste täitmine koormav kohustus, vaid seda
Breuilly, J O`Brien ja M.Palmer). Samuti kasutasin Tartu Ülikooli kirjastuse välja antud raamatut ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted" (Kumar, 2006) ja neternetiavarustes kättesaadavat wikipedia materjali. Käsitlesin judaismi üldisemalt, tutvustades toitumistavade kõrval ka judaismi ajalugu, pühi, juutide seas levinud ebausku ning mõningaid juutidele omaseid iseloomujooni. 1. JUDAISMIST ÜLDISEMALT Vastavalt wikipedia (2012) andmetele on Judaism ehk juutlus peamiselt juudi rahva monoteistlik religioon, mis on vanim tänapäevani püsinud usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. Sellesse usku pöördunu võtab omaks nii juudi rahvuse kui ka religiooni. Sealt kandus usk ainsasse jumalasse edasi ka kristlusse ja islamisse. Mittejuutide arvates on ,,Tanak" ehk juudi Piibel tähtsaim juutide tekstikogu, kuid paljud juudid nõustuvad rabi Adin Steinsaltzi mõtteavaldusega: ,,Kui
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias
6.oktoober JUDAISM · Etniline usund-omane mingile kindlale rahvale(juutidele >> ahvusliini loetakse emaliinipidi) Iisraeli usund: Jeruusalemma tempel (70 m.a.j roomlased hävitasid selle), preestrid Judaism: sünagoog, rabi(rabiinlik judaism); Taaveti täht on judaismi sümboliks alates keskajast. Aabraham-juutide esiisa: leping Jumalaga-kui Jumal midagi ütleb talle, Aabraham seda ka teeb Iisak-Aabrahami poeg; teiseks taoliseks esiisaks Jaakob-Iisaku poeg, esiisa (Iisrael) >> 12 Iisraeli suguharu (tuleneb sellest, et Jaakobil oli 12 poega) Aabraham tahtis välja jõuda Jumalate tõotatud maale. Mooses-viis oma rahva välja egiptuse vangipõlveks >> Eksodus- 40 aastat rändas rahvas kõrbes,
Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks
JUDAISM Judaism on vanim tänapäevani säilinud monoteistlik religioon. Tugineb Vanale Testamendile, eriti 5-le Moosese raamatule ja Talmudile. Tekkis 2.saj. e.Kr. ning on aluseks islamile ja kristlusele. Judaism sündis paigas, mida nüüd nimetatakse Lähis-Idaks. Juudid usuvad, et palju aega tagasi andis Jumal neile igiomaks maa, mis praegu kuulub Iisraelile. Tähtsaim linn JERUUSALEMM. Juudi ajaloo kõige kuulsam kuningas on TAAVET. Taaveti täht on judaismi kõige levinum sümbol (kaks läbipõimunud kolmnurka).
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele
Maailma usundid Natalja Laius 11a Usund Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse selle järgi mida usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism
islami toidureeglid islamis keelatud toit (sealiha, teadmata viisil surnud/tapetud loom, veri, alkohol kõige konservatiivsem kogukond ortodoksseid juute vt. JHWH valgustus; on 18. sajandi lõpul tekkinud juudi religioosne valgustusliikumine, ilmaliku hariduse pooldajad, pooldasid juutide kultuurilist lähenemist teistele rahvastele. Page 5 Sheet1 religioosse segunemise vastu, pöördusid Toora seaduse range täitmise poole. Hassiidide järeltulijad on variserid ja Qumrani esseenid vigane sõiduk, mahajäetud sõiduk, väike sõiduk; vanemad budismi koolkonnad abielu juudi traditsioonis Hinduism, Dzainism, Budism, Sikh shinto taevajumal ning Amaterasu isa. Koos oma kaaslase Izanamiga lõi ta Jaapani saared. surma ületaja, surma hävitaja; Jama on surmajumala nimi, kõik buddhad on Jamantakad vt. kippa talmudikool, Judaistlik usukool Jumala ÕIGE nimi juudi piiblis
Juudid on väga vana rahvas, üks vanematest maailmas."Oleme suutnud säilitada oma keele ja kombed üle kolme tuhande aasta. Ja seda tingimustes, kus mitmed meist suuremad ja võimsamad rahvad ja riigid on püüdnud meid lausa hävitada (Saks, lk 192). Juudi religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sõna `sünagoog' tähendab kogunemist. Sünagooge leidub kõikjal, kus elab juute. See pole pelk pühamu, vaid kujutab endast enamasti ka kooli ja üldist kooskäimise kohta. Sünagoogi idaseinas seisab seaduselaegas kapp või eesriidega kaetud niss, kus säilitatakse toorarulle. Saalipoolel asub pult, kust loetakse palveid ja Toorat. Jumalateenistuse kulminatsiooniks on hetk, mil seaduselaegas avatakse ja võetakse välja seaduserullid.
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on
külge) eeposed, puraanad, Manu seadused. Ainestik - mütoloogia, traditsioonid, kultused, arutlsed, jooga sugemed, mõjud budismist ja dzainismist tulid hiljem. Jumal - 1) puudub, maailma põhjus on absoluut, Kõiksus 2) Brahma jt. (Siva e. Mahesvara e. Nataraja, Visnu sh. Krisna kui tema üks kehastus, Sakti e. Jumalik Ema kes on ka Siva abikaasa) Jälgitav seadus - dharma (üksikisiku kohus ja kastiomane elusiht) JUDAISM (judaistid, juudi usulised) Juudi usund, alged esinesid kuni 2000 a. enne meie aega. Rajaja - 12. sajandis lõi süsteemi Maimonides. Pühakiri - Toora (5 Moosese raamatut, selles 613 käsku ja keeluseadust, seda loetakse Jumala selgeks ilmutuseks) Seadusekoodeksid - Talmud (kommentaaride kogu Vanale Testamendile, 5 saj.), misna (2 saj.), haskala, Vana Testament (dekaloog), Toora. Lisaks on olemas n.ö. "Suuline Seadus" - see sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (e
,,Rigveda" , ,,Comperative Mytology" 25. Kes oli Sir Edward Tylor? Nimetage tema peamine teos. 2 Inglise antropoloogia isa. ,,Researches into the early history of Mankind" , ,,Antropology" 26. Kes oli William James? Nimetage tema peamine teos. Pragmatismi peaesindaja. Teada paelus saksamaa füüsikaline psühholoogia suund. Religioonipsühholoogia. ,,Princibles of Psychology" 27. Mida James ütles usu kohta? 1. Religioon on inimkonna universaalne ja sealjuures normaalne fenomen. 2. Usuelu ei kujuta ühtset nähtust, vaid varjeerub suurtes piirides. 3. kõik usundid osutavad transtsendentaalsele maailmale. 28. Kes oli William Smith? Nimetage tema peamine teos. Soti päritolu heebrea ja araabia keele professor ning entsüklopedist. Arendas uut piiblipoliitikat. Teda peetakse moodsa religioonisotsioloogia rajajaks. Viitas perioodiliste riituste tähtsusele ühiskonna konsolideerimiseks.
kõikide käsitööliikide jumal; Amon- loomis- ja viljakusjumal; Isis- emaduse ja viljakusejumalanna; Osiris- surnute kuningas; Geb- maajumal, taevajumalanna; Nut- taevajumalanna; Heros- ,,Kauge" taevajumal; Atum- maailma looja ja isand; Maat- tõe ja õiguse kehastus; Thot- tarkuse, seaduste ja tekstide jumal; Seth- kõrbe, võitluse ja segaduse jumal 4. Selgitage judaisimu aluspõhimõtteid (monoteism, leping jumalaga, eetika jt) Judaism e juutlus juutide religioon. Vanim tänapäevani säilinud monoteistlik religioon (usk ainsasse jumalasse). Tugineb Vanale Testamendile e Viiele Moosese raamatule ning Talmudile. Tanah- judaismi põhakiri, koosneb 39-st raamatust, mis jagunevad Toora (pühakiri), Nemiib (prohvetid), Ketubim (kirjad). Seadusekoodeksid- Talmud, Misna, Haskala ,,Suuline seadus"- käsud, korraldused, mis reguleerivad Toora kasutamist. Kokku 613 juhist, millest 248 käsud, 365 keelud
mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine
Vadzrajaana (teemantsõiduk) Väiksearvuline vool, mis on levinud Himaalaja piirkonnas. Nirvaanat on selle järgi võimalik guru (õpetaja) juhatusel saavutada juba eluajal. Pühadeks tekstideks on tantrad mõistukeelsed traktaadid. Läänemaailmas hakkas budism levima eriti pärast Tiibeti okupeerimist Hiina RV poolt, kui paljud tiibetlased suurdusid Euroopasse ja USAsse emigratsiooni. LÄHIS IDA PÄRITOLUGA MAAILMAUSUNDID Judaism Judaism on vanim olemasolev monoteistlik religioon, olles seotud juutide kui ,,äravalitud rahva" saatusega Palestiinas ja diasporaas. Keskmes on usk ainujumalasse ja juutide äravalitusse, usk Jumala tõotusesse, usk käsuseadusesse ja tulevasse Messiasse. Ajaloo perioodid 1. esiisad Aabraham, Iisak, Jaakob ca 2000 2750 ekr 2. Egiptuse vangipõli (u 1700 1720) ja väljaränd Moosese juhtimisel Ramses II ajal. 3. Kaananimaa vallutamine Joosua ajal ja kohtumõistjate aeg (u 1200 . 1050 ekr) 4
tekkinud ja millel toimib. Mehelik printsiip. Selle omadused on: soe, kuiv, kõrge, hele, päev, taevas. 35. Wuwei aktiivne passiivsus, toimi toimimata põhimõte. Põhimõte mida inimene peab elus järgima, et olla samasuguses rahulikus kulgemises nagu kogu maailma kõiksus. 36. Feng-shui yin ja yangi põhimõtete rakendamise õpetus. Maagiline maailmakäsitlus, mis ütleb, et kui paned asjad ruumides õigesse suhtesse valitseb ruumis positiivne energia. 37. Sabat iganädalane püha, reede päikeseloojangust laupäeva päikeseloojanguni. Hingamispäev, mille ajal on töö tegemine keelatud, ei tohi teha süüa ega astuda rohkem kui 2000 sammu. Kodu pühapaik. 38. Sünagoog juutide pühamu. 39. bar-mitzvah (,,käsu poeg") juudi poiste usulises mõttes meheks saamise üleminekuriitus. 13-aastaselt. Poisid saavad pärast seda sünagoogis meeste juures istuda. 40. Sariaat islami seadus, mis põhineb Koraanil. 41
annaabi.ee 
