Laboratoorne töö nr.5: joonte orienteerimine Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata laboratoorses töös nr.3 märgitud kolmnurga joontele tõelised asimuudid ja direktsiooninurgad. Leida meridiaanide koonduvused, rumbid ja horisontaalnurgad. Laboratoorses töös nr.3 leitud punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid on esitatud tabelis (Tabel ). Tabel . Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81
Laboratoorne töö nr 4 Joonte orienteerimine Direktsiooninurgad 12 = 122° 13 = 154°30 Tõelised asimuudid A12 = 124° A13 = 156°30 Horistontaalnurk = 32°30 Punkt B L X Y 1 58°5526 26°185 6533850 655450 2 58°5436 26°2033 6532350 657850 3 58°5413 26°19 6531850 656400 1. Meridiaanide koonduvuse arvutamine a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. 1 = A12 - 12 = 124° -122° = 2° 2 = A13 - 13 = 156°30 -154°30 = 2° Kaardil on SW : 1°51 a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine punkti geodeetiliste koordinaatide järgi. = L × sin B, kus L = L - Lt ja Lt = 24°00, see on te lg meridiaani väärtus. L1 = 26°185 - 24° = 2°185 1 = 2°185 × sin 58°5526 = 1°5816 L2 = 26°2033 - 24° = 2°2033...
Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 1 1. Maakera kuju ja mõõtmed; Maakera põhipunktid ja ringid. 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 28 * 15,7 N ; 1 = 152 * 34,3W ) punkti B( 2 = 34 * 06`,2 N ; 2 = 125 *14`,1W ) Leida LV ja PV; teha joonis. 3. Dk = 37 miili; e = 2,9 meetrit. Leida nähtavuskaugus? 4. Slg = 21,04 miili; lg = -3% ; LNV = ?; Klg = ?. 5. SWtS; SE; ja WSW; Arvutada toodud rumbid kraadideks täisring ja veerandring süsteemis. 6. TK = 300*; TP = 231*; d = 7,2E; =1,5W Leida: MK; KN; KP; MP; KK. Teha joonis? Kuupäev Lahendas Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 2 1. Näiva horisondi kaugus; Eseme nähtavuskaugus? 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 42 * 15`,9 N ; 1 = 170*,10`1E ) Punkti B( 2 30 * 54`,2 N ; 2 = 151 * 49`,9W ) Leida LV ja PV; teha joonis? 3. h = 102m; ja e = 210m
Koordinaadid PT PT mõõdetud parandatud rumbid arvutatud parandatud Ve ° ' '' ° ' '' ° '" er ° ' m ± x ± y ± x ± y x y 0 -24 0
pikkused Koordinaadid PT PT mõõdetud parandatud rumbid arvutatud parandatud Ve ° ' '' ° ' '' ° '" er ° ' m ± x ± y ± x ± y x y 0 -24 0 1 90 05`33`` 90 05`9`` 500,000 800,000 1
Tartu ümbruses on deklinatsioon ~+7°, Lääne- Euroopas -5°…-10°. Kui magnetiline deklinatsioon muutub suuresti lühikese vahemaa jooksul, on tegemist magnetilise anomaaliaga. (Eestis on tuntuim Jõhvi anomaalia, kus deklinatsioon kõigub ±15° piires). Rumb Geodeetiliste arvutuste juures on otstarbekas kasutada asimuudi asemel rumbi. Rumb on põhja- lõuna suuna ja antud suuna vaheline lähim teravnurk, mida mõõdetakse ida või lääne suunas 0°- 90°kraadi. Rumbid tähistatakse veerandinumbritega ja nimetustega, mis tuletatakse ilmakaarte esitähtedest. Direktsiooninurk Et nii astronoomiline kui ka magnetiline asimuut ei ole erinevatel põhjustel ühe ja sama sirgjoone eri punktides konstantsed, siis eelistatakse geodeesias joonte orienteerimiseks kasutada direktsiooninurka ehk orienteerimist ristkoordinaatide võrgu X-telje suhtes. Direktsiooninurk on nurk ristkoordinaatide võrgu X-telje ja joone suuna vahel. Seda mõõdetakse päripäeva 0°-360°.
1. Mis on metsatakseerimine ning selle peamised eesmärgid. Metsatakseerimist võiks nimetada metsanduslikuks mõõtmisõpetuseks. Õpetus puude ja puistute kasvu ning arengu seaduspärasustest,metsamaterjalide langetatud ja kasvavate puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast. Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks 2. Metsatakseerimise meetodid. Otsene mõõtmine Võrdlemine etaloniga( Nt pikkuse mõõtmine joonlauaga) · Kaudne mõõtmine Mõõteskaala tuletatakse arvutamise teel(Nt temperatuuri mõõtmine metalli paisumise kaudu) · Hinnang Silmamõõduline 3. Puistute silmamõõduline takseerimine. Põhineb kogemustel ja suutlikkusel oma hinnanguid ...
veerandrumbideks. Meresõidu arenedes osutus horisondi jaotus rumbisüsteemis liiga ebatäpseks. Asendati see veerandringi süsteemiga, milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20. sajandi alguses asendati veerandringi süsteem ringskaala süsteemiga, milles horisont jaotatakse põhja suunast päripäeva 360 kraadiks. Välimine ring polaarkoordinaadid Sisemine ring - rumbid Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk Tõeline kurss (TK) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse 0° - 360°. Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning
Meresõidu arenedes osutus horisondi jaotus rumbisüsteemis liiga ebatäpseks. Asendati see veerandringi süsteemiga, milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20. sajandi alguses asendati veerandringi süsteem ringskaala süsteemiga, milles horisont jaotatakse põhja suunast päripäeva 360 kraadiks. Välimine ring polaarkoordinaadid Sisemine ring - rumbid Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk Tõeline kurss (TK) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse 0° - 360°. Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning