kord selles, et kellegi rukis oli ära rikutud. Kohtus käisid mõlemad mehed ainult enda õigust taga nõudmas. Andres püüdis seda teha tõega, Pearu aga valega. Kahjuks sai Andres varsti aru, et õigus ei pruugi alati õiglus olla. Soov kõigest hingest erineda sarnastab rohkem kui soov sarnaneda. Erinemissoov väljendub aga teineteise iga hinna eest ületrumpamises. Teist üle trumbata saab aga vaid ühistes väärtushinnangutes, mida mõlemad jagavad. Andrese visa töö, jonnakus, tõsisus, kangus ja Pearu kiuslikkus, jonnakus, auahnus ja alkoholi liigtarbimine ja mitteusk ning mõlema soov parem olla teisest, teevad neist meestest täpselt tüüpilise eestlase olemuse, sest kõik see ongi iseloomulik ühele eestlasele.
Ka Andres käib kõrtsis ja joob, aga mitte nii tihti ja palju kui Pearu. Alguses ta ei vägivallatsenud, aga hiljem muutub ka tema vägivaldsemaks. Seda, et Vargamäe peremehed on kui tüüpilised eestlased, näitab ka nende mitteusk jumalasse. Mitte kumbki neist ei ole usklik. Kuigi Andres otsib vahepeal lohutust Piiblist, ta loobub sellest, kui taipab, et see ei anna talle midagi ja, et Pearu on ikka temast justkui parem. Andrese visa töö, jonnakus, tõsisus, mitteusk ja mingil määral ka alkoholi tarbimine ja Pearu kiuslikkus, jonnakus, alkoholi liigtarbimine ja mitteusk ning mõlema soov parem olla teisest, teevad neist meestest täpselt tüüpilise eestlase olemuse, sest kõik see ongi iseloomulik ühele eestlasele.
siis lihtsalt teise eestlase jaoks. Peale vigade on meie rahvuses ka väga palju häid omadusi. Me oleme töökas ja tugev rahvas. Ja just need iseloomuomadused võis meile pärandada Kalevipoeg. Just meie töökus ja tugevus võibki näitada seda, et kalevipoeg elab edasi meis kõigis, kuna me oleme ühte hoidev rahvas. Meie head ja vead, teevadki meist just need, kes me oleme. Eestlaste tugevus, jonnakus, ühte hoidvus, julgus, vastutus tundetus ja äkilisus teevad meist ühe väikese tugeva rahva. Me oleme alati võidelnud oma iseseisvuse eest. Ja nüüd lõpuks oleme me selle saavutanud. Ja just tänu sellele, kes me oleme.
levisid, kuu tantsis nende kauni pildi silme ette. turjal, purunes ja sündis uuesti. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Lühike 2) Kaasahaarv 3) Huvitav 4) Armas 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Mis sai noortest edasi? 2) Kas Maali ja Kusta abiellusid kunagi? 3) Mis sai Marist? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Väga südant soojendav vanamoeline armastuslugu. 2) Maali jonnakus on omamoodi viis näidata armastust. 3) Kusta on õige mees, kes ei anna nii lihtsalt alla. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta Friedebert Tuglas (aastani 1923 kodanikunimega Friedebert Mihkelson; 1886-1971) oli eesti prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija.Oli Gustav Suitsu kõrval Noor-Eesti rühmituse eestvedaja. Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tulemusena ta vangistati. Pärast vabanemist 1906 oli ta kuni 1917 aasta kevadeni poliitiline
Eestis on toimunud kiire areng üldise paremuse poole.Meie sportlased jõuavad eurooplasteni oma suurepäraste saavutustega ja teised rahvused tulevad meie kodumaale näiteks puhkama,kuna Eesti on üks ilus maa. Asjaolu,et Eesti Vabariik astus 2004. aastal Euroopa Liitu,on veel üks näide eestlaste jõudmisest Euroopasse. Arvan,et see oli meie riigi poolt õige samm nii talitseda.Ainuke põhjus mis oleks takistanud meil seda teha,oli eestlasete jonnakus olla täiesti iseseisev riik ja ise hakkama saada.Me olemegi isesisev riik ja me ka saame ise hakkama kui vaja,sellegipoolest on hea kui on kellegi abile loota,mis tänapäeval tuleb suuresti kasuks,eriti majanduslikus mõttes. Kui vaadelda Euroopa kaarti,võib see väike riik üsna silma paista.Kuid kui vaadelda tervet maailma korraga on Eesti väga pisike,ja paistab vaevu silma. Ta pole küll suur riik sõna
Adolf oli arukas kuid tujukas poiss.Rahvakoolides kus ta oli käind, olevat ta olnud tubli ja hea õpilane.Linzi realkooli sisseastumiseksameid tehes kukkus Adolf 2 korral läbi, õnn naeratas talle 3-ndal korral. Tede köitsid ning tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud . Juba pärast esimest õppeaastat Linzi realkoolis (1900/01) jäi Adolf klassi kordama. Õpetajate sõnul puudus poisil töötahe. Tema jonnakus purustati 13-dal eluaastal , ta hakkas õppima kuid tema õppeedukus ei paranenud , 16. aastaselt jättis Hitler keskooli lõpuni. Alates 1905. aastas elas Adolf Hitler toitjakaotusepensionist ja ema toetusest ohjeldamata boheemlase elu. 21. dets.1907 suri Adolfi ema rinnavähki , pärast seda siirdus Adolf Viini kuntsnikuna tööd otsima. Tema palk oli koos toetusakaotuspenisoniga suurem kui algaja õpetaja palk. 1908
Andres andis Vargamäele sõrme, kuid Paralleelid see võttis temalt kaks kätt koos jalgadega, muutudes tähtsamaks naisest, lastest Ühine joon, mis tollest ajastust (XIX sajandi lõpp) tänapäeva kandunud, on ja jõudeajast ning naudingutest. Ta rassis päevast päeva selle nimel, et tema eestlaste jonnakus ja igapäevane omavaheline vägikaika vedamine. Alati kehtib järeltulijatel oleks kunagi uhke ning toimiv talu, saamata aru, et töötab pigem talu põhimõte olla ,,naabrist parem", samuti öeldakse, et eestlane lemmiktoit on teine enda kui laste tuleviku nimel. Andres kannab endas eestlase tüüpjooni, olles eestlane
Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... ,,See maja seisab keset Südalinna ei kaitse ingel teda, vaid kultuur! Vassiljev ja Bubõr ta tegid sinna. Kõik, mis ta sees, on kordumatult suur." - Juhan Viiding Kirjaniku Andrus Kiviräha ja lavastaja Merle Karusoo koostööl sündis Eesti Draamateatris lavastus ,,Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...", mis räägib loo, kuidas kultuuriasutus Tallinna müüride vahele sajand tagasi ehitati. Autor lisas talle omasel moel maja valmimise loole mitmeid tahke juurde ja välja tuli ei midagi muud, kui puhas komöödia. Näidendi p...
Eestlane-kes ta on? Kes on eestlane? On ta lihtne soome-ugri rahvas Läänemere kaldalt või täiesti omaette rahvus? Kas eestlane on muutunud tüüpiliseks eurooplaseks või on talle omapärane jonnakus jäänud püsima ka nüüd, mil teda ei kammista enam võõra võimu raudne rusikas? Mis teeb eestlasest eestlase? Kes ta on, kust ta tuli, kuhu ta läheb? Kui hakata uurima eestlast kui religioosset ja kultuurset rahvast võib julgelt öelda, et eestlane on üsnagi vana rahvas. On ta siin pinnal pesitsenud ju aastatuhandeid ning esimesed märkmed Maarjamaalasest ulatuvad varasemasse perioodi kui Columbus Ameerika avastas. Et eestlase olemusest
vanemate tahtele. Kuulekus seisneb selles, et lapsed: 1)täidavad meeleldi käsku, 2)lõpetavad rahulikult tegevuse, mida neile keelati, 3)lepivad korraldustega, mis neile antakse." Tegelikult mäletavad lapsed väga hästi, mis nendega tehtud. Ja nende halbade tagajärgedega, mida nõudis karmus lapselt tahte võtmisel, peavad pärast juristid, poliitikud, psühhiaatrid, arstid ja vangivalvurid tegelema, ja seda sageli ise teadmata. Samuti on lapsevanemate mureks kangekaelsus, jonnakus, trots ja lapselike tunnete ägedus. ,,...need on halvad harjumused, mis takistavad kasvatust ega lase lastes tekkida mitte midagi head. Kui jonnakust ja tigedust välja ei juurita, pole võimalik last hästi kasvatada. Kui lapsel ilmnevad need vead, siis on ülim aeg halvale vastu astuda, et need ei kinnistuks harjumusena ja lapsed täitsa raisku ei läheks. Kõigile neile, kes kasvatavad lapsi, soovitan võtta jonnakuse
suu kinni hoida või pigem valetada) Kasvatamatus Nõrk vastane Keskendumatus Vale aeg Seesmine sundus Vähene aeg Süüdimatus Vale koht Jonnakus Arusaamatud küsimused Harimatus Ebakompetentsus Tüdimus, üleväsimus Füüsiline nõrkus Vaimne nõrkus VALETAMISE PÕHJUSTEGA TULEB ALATI VÕIDELDA. Vale liigid: 1) Hirmuvale 2) Positsioonivale (Soovitus kasvatajatele või vanematele: ÄRA LAHTERDA LAPSE KUULDES KEDAGI TEISTEST HALVEMAKS, VAESEMAKS, HULLEMAKS JNE. 3) Manipulatsioon kellegi tunnetega mängimine, ärakasutamine.
iseloomujooneks töökus. Järgnesid sõbralik, tark, abivalmis, kade, laisk, kinnine, ilus, aus, lahke. Eestlast iseloomustati enim kui töökat. Seda, et töö ja töökus on olulised praeguses Eesti ühiskonnas, näitab seegi, et küsimusele, kes sa oled?, antakse tihti vastuseks oma ametikoht või elukutse. Lisaks töökusele peetakse eestlase prototüüpseks iseloomujooneks ka kadedust ja kinnisust. Järgnesid edasipüüdlikkus, sõbralikkus, jonnakus, rahulikkus, tagasihoidlikkus. (Vainik, Orav 2005 : 4 6) Neljast emotsioonide põhinimetusest osutus viha esilduvus teistest suuremaks peaaegu samavõrra kui põhinimetuste erinevus mittepõhinimetustest. Viha peetakse kõige tüüpilisemaks emotsiooniks. Viha osutus ka negatiivse emotsiooni esindavamaiks 4 näiteks, seda mainiti sagedasti ja ühena esimestest. Ühes katses pidi nimetama
Viljandimaa mõisa-ajaloost pajatavad mõisa-kompleksid, milledest on tänaseni säilinud üle 20, neist kõige täiuslikumalt Olustvere mõis kauni härrastemaja, kõrvalhoonete ja liigirikka pargiga. 19. sajandi teiseks pooleks oli Viljandimaa aga üks jõukamaid maakondi Eestis. Tänu linakasvatusele arenes jõudsalt taluelu ja talude pärisostmises olid just "mulgid" esirinnas. Kuigi praeguse Viljandimaa ja kunagise Mulgimaa territooriumid ei kattu päriselt, on jõukate mulgi peremeeste jonnakus ja jõukus kuulsad tänapäevani. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine. Siit on võrsunud ja siin tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaim ajalehe "Sakala" asutaja Carl Robert Jakobson. Tänu siinsetele viljakatele maadele ja maarahva töökusele oli möödunud sajandi alguseks Viljandimaal hulgaliselt õitsval järjel suurtalusid, mis sai nende omanikele aga paraku saatuslikuks. Nõukogude aja tulekuga küüditati Viljandimaalt ligi 9000 inimest Siberisse
tulest ja veest, ent eestlus on püsinud. Kuna tänapäeva Eesti on kohe-kohe astumas suurema venna rolli, peaksime tagasi vaatama ning küsima: kas oleme minevikus toimunust õppinud? Kas oleme edukad olnud? Kas meil on muutuvas maailmas tulevikku? Mõned on praeguse Eestiga rahul, teised on aga kindlad, et arenguruumi on küllalt ja me ei saa saavutatuga rahul olla. Üks on aga kindel: pikk tulevik on alles ees. Eestlaslik jonnakus on meie eripärasid säilitanud ja edasi viinud. Olime ühed viimased Euroopa rahvastest, kes said ristisõdades alistatud. Keskajal ei suutnud katoliku kirik maarahvast muuta kristlusele täielikult lojaalseks ning selle mõju vähenemise korral pöörduti peagi tagasi vanade uskumuste poole. Samas oldi aga valmis haridust omandama ja vastuvõtlikud rahva olukorda parandavatele ideedele. Seetõttu olime 19. sajandi lõpuks täieõiguslik rahvus ning enda maksmapanemine omal maal tundus
Romaanisari koosneb viiest osast ja kujutab eestlaste koondportreed ja inimese elu võitlusi ja tõeotsinguid. Tegevus toimub 1870-1930ndate algus. Eeskujuks on F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus" I osa kujutab Indreku isa tulekut Vargamäe tallu. Keskne on Andrese konflikt naabri Pearuga, mis tuleneb nende erinevast elufilosoofiast ja Pearu rivaalitsemisest. Andres: õiglus, tõde, töö. Pearu: Nali, võit. Kujutab levinud eestlaslikke omadusi, nt jonnakus, kadedus, kangekaelsus, kinnisus (eriti tunnete väljendamisel). Indrek viskab põllul ema kogemata kiviga, süütunne jääb teda vaevama. II osa Indreku õpingud Tartus,armastus Mauruse tütre vastu, kes sureb. Indrek otsib vastust küsimusele, kas jumal on olemas. Järeldab armastatu surma põhjal, et ei ole ning ütleb seda noorele tüdrukule Tiinale, kes on jalutu ja kelle ainus lootus on, et Jeesus teeb ta jalad kunagi terveks
elu Vargamäel veelgi raskemaks. Kõik päevad mööduvad tööd tehes kuid vahel harva on ka mõned peod. Peetakse lugu piiblist, kuid haridusele paneb rõhku ainult noorem poeg Indrek, kellest saab läbiv tegelane kogu romaanis. Põhiprobleem: Vargamäelaste ebaõnn inimestevahelistes suhetes, inimeses endas ning nende töös. Teiste inimeste mõju elus. Andrese miinused: pühendus liigselt tööle, oli liialt piiblis kinni, suhted lastega jätsid soovida, jonnakus, huumorimeele täielik puudumine, autoritaarsus pere suhtes, ei arvestanud teiste tunnetega, kohati liigselt karm. Pearu plussid: lõbus, võttis asju kergelt, avatud uudele asjaoludele, julge, kaval, ei pidanud pikka vimma. Pearu leebem pool avaldub tema suhetes Krõõdaga. Andres pettub Maris, seda Mari ei usaldanud teda laul. Suurt tähelepanu pööratakse laste elule. Lapsed tahavad Vargamäelt ära minna, sest nägid, kui mõttetu ja tappev sealne töö on
automaatselt, mis säästab hulga aega ja energiat ja Täiskasvanu saab pühenduda tähtsatele küsimustele. Vanemliku suhtlemise tunnused on: väärtuste ja normide loomine, hoolitsemine, kaitsmine, lohutamine, tunnustamine, kritiseerimine, karistamine, käskimine/keelamine, vastutamine jne (Berne 2001:25). Lapse tasandile e lapsemeelsele käitumisele on iseloomulikud tegutsemise loomulikkus, siirus, kergesti vaimustuvus, rõõm, impulsiivsus, fantaasialend, loomingulisus, kuid ka jonnakus, virisemine, abitus, järeleandlikkus, viha ja pidurdamatus, kusjuures vastutust ei võeta. Need reaktsioonid on justkui kohanemine vanemliku käitumisega. Täiskasvanu tasandil suheldes ei väljenda inimene isiklikke tundeid, vaid kogub ja töötleb infot ning arvutab välja tõenäosusi, mis on vajalikud suhtlemiseks välisilmaga (Berne 2001:25). Iseloomulik on kaalutlevus, argumenteerimine, tugev enesekontroll. Vastutus on jagatud. Täiskasvanu tasandit on võrreldud ka isiksusekompuutriga
Jõuliselt realistliku ajaloolise proosa esiletõusu esindajateks on Jaan Kross ja Mats Traat. Tegemist on ajalooproosa kolmanda lainega eesti kirjandusloos. Esile tõstetakse rahvusliku identiteedi ja mälu küsimused: mida tähendab eestlaseks olemine, mis on eestluse sisu, kuidas eestlased kujunesid rahvuseks ja mille varal on püsitud läbi raskete aegade. Tegelased asetatakse keerulistesse olukordadesse, milles ilmnevad rahvusliku karakteri niisugused tahud nagu visadus, jonnakus, kavalus, praktilisus jt. Raamatukangelased rändavad mööda Euroopat ringi, kui Eesti jääb neile alati tähtsaks paigaks, mida hinges kaasas kantakse. Lennart Meri kujutab teoses ,,Hõbevalge" meie esivanemate tulekut oma ajaloolisele kodumaale 5 tuhat aastat tagasi. Eesti ajaloolise proosa tippautoreid on Jaan Kross. Krossi proosa peateemaks on kompromiss/kompromissitus ja reetmine: eestlaseks olemise ja jäämise köietants võõraste jõudude meelevallas 1970.-1980
hoolimata ikka üle piiri astusid. Orjad teevad kõige mustemaid töid, näiteks tapavad lojuseid. Naisterahvast ei panda mehele enne kaheksateist aastat, mees peab neli aastat vanem olema, enne kui naist võtta tohib. Enne paari minekut peavad nii naine kui ka mees üksteisele ennast alasti näitama, et hiljem miski mõlemale poolele meelehärmi ei saaks valmistada. Abielu ei lõpeta kunagi muu kui surm, kui just emma-kumma poole talumatu jonnakus sidet ära ei lõhu. Sellel juhul peab jonnakas igavesti vallalisena ja põlu all elama, kannataja aga saab valida uue abikaasa. Abielurikkujaid karistatakse kõige rängema orjusega. Utoopias on väga vähe seadusi, kohtus peab iga inimene ise ennast kaitsma. "Kas pole seadus, mis nõnda on tehtud, et ta endaga ähmase tõlgendamise kaasa toob, nii et ükski inimene ilma suure tarkuse ja pika vaidlemiseta selles selgust ei saa, niisama hea, kui et neil mingit seadust ei olekski?"
tuli austada, kuna metsa oli aga väga vähe elanikke jäänud, kadus ka Hiietarga fenomen ning tema õpetusi ei usutud enam. Hiietark ja tema ohverdused olid midagi millesse tuli uskuda, ajapikku ilma tulemusteta ohverdused muutsid inimeste uskumist ning ainsaks Ülgase järgijaks sai Tambet. Kahekesi üritasid nad metsaelu päästa nii jäneseid kui hunte haldjatele ohverdades ja kui ka see ei aidanud tuldi mõttele Hiie ohvriks tuua. Ülgast ja Tambetit iseloomustab põikspäisus ning jonnakus, nemad olid ka kõige pisemate uuenduste vastu lausa vaenulikud ning soovisid vanade traditsioonide täpset järgimist. Pirre ja Rääk Inimahvid Pirre ja Rääk olid samuti vanade traditsioonide austajad, kuid nende kombed pärinesid veel kaugemal minevikust. Inimahvid ei olnud külaelanike vastu nii vaenulikud kui Tambet ja Ülgas, kuid nende jaoks oli juba puu otsats alla tulemine uus. Muistset elu hinnates kolisid nad esivanemate kombel tagasi puu otsa, kuna uskusid, et sealne
kõige täiuslikumalt Olustvere mõis kauni härrastemaja, kõrvalhoonete ja liigirikka pargiga. 19. sajandi teiseks pooleks oli Viljandimaa aga üks jõukamaid maakondi Eestis. Tänu linakasvatusele arenes jõudsalt taluelu ja talude päriseksostmises olid just "mulgid" esirinnas. Kuigi praeguse Viljandimaa ja kunagise Mulgimaa territooriumid ei kattu päriselt, on jõukate mulgi peremeeste jonnakus ja jõukus kuulsad tänapäevani. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine. Siit on võrsunud ja siin tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaimad kunstnik Johann Köler ja ajalehe "Sakala" asutaja Carl Robert Jakobson. Jakobsoni Sakala toimetamas käimine toimus läbi metsade ja üle soode talvisel ajal mööda kuulsat Sakala teed, mis praegu Viljandi-Vändra teelt läheb läbi metsade Kurgjale, kus Jakobson elas
Loomad on antropomorfiseeritud, nad kannavad endas inimlikke omadusi. Rohkelt kasutatud kõnekujund on personifitseerimine (ka antropomorfiseerimine). Autor on õnnestunult personifitseerinud keset kinnikasvanud tiiki elavat veesilma, kelle silma visatakse mängupall. Selle peale kaevatakse kinnikasvanud tiik lahti ja veesilm saab edaspidi taevalapi asemele vaadata tervet taevariiki (,,Veesilm"). Luuletuses ,,Musi" elab musi põse peal naerulohus: /.../kuni ükskord naer sai otsa saabus jonnakus Musi jonnakust ei tahtnud pakkis pagasi astus nukralt naeratades musimaale tagasi. (Vilep 2002: 50). Kinda sees elav fantaasiategelane karvapundar Jakob armastab lapsi krabada (,,Krabajas Jakob"). Sügisel on ,,hallid silmad / värvilised soengud", tuul norib tüli ja lumikelluke teeb külmataadile ninanipsu. Luuletuses ,,Vikerkaare sünd" kirjeldatakse vikerkaare tekkemehhanismi: kaastundlik päike viskab kurvale pilvepoisile salli.
Beekman). Erinevalt 1890. ja 1930. aastatest ei kujutatud Eesti mineviku heroilisi aegu: võitlust ristirüütlitega, ülestõuse jne. Keskenduti Eesti ümber ja pinnal toimunud võimuvõitlustele, sõdadele ja taudidele, venestamisajale 19. sajandil. Tegelased asetati keerulistesse olukordadesse, kus pandi proovile nende püsimisvõime ja vastupanujõud. Kujutatavates situatsioonides ilmnevad tegelaste visadus, jonnakus, praktilisus, kavalus jne. Sellega aidati kaasa eesti rahvusliku ja kultuurilise identiteedi kasvatamisele. Dokumentaalne alge oli tugev, tegelasteks on tihti ajaloolised isikud, kirjanikud uurisid arhiivides ürikuid ja dokumente ning eksponeerisid teoses kasutatud allikaid. Kirjutati ka sotsioloogilisi ja sotsiaalpoliitilisi teoseid, milles analüüsiti sotsialistlikku ühiskonda. Sotsiaalkriitilise
Kõik uurimused on näidanud, et varast lapsepõlveiga iseloomustab afekti ja tegevuse täielik ühtsus. Laps on tervenisti oma tundmuse võimuses, täielikult selles konkreetses situatsioonis kinni. Kui lapse keeldumise aluseks on situatsioon, näiteks laps soovib teha midagi muud, siis pole see negativism. Negativism on selline reaktsioon, kus motiiv asub väljaspool antud situatsiooni. Teine kolmeaastase kriisi sümptom on k a n g e k a e l s u s (jonnakus). Kangekaelsust tuleb osata eristada visadusest. Kui laps soovib midagi väga saada ja nõuab seda visalt, siis pole see kangekaelsus. Kangekaelsus on lapse selline reaktsioon, mil ta taotleb midagi mitte seetõttu, et ta seda väga soovib, vaid seetõttu, et t e m a seda nõuab. Laps hoiab kangekaelselt oma nõudmisest kinni. Kangekaelsuse motiiviks on asjaolu, et laps on seotud oma esialgse otsusega. Ta toimib nii vaid seetõttu, et ütles nii, ja jääb selle juurde. Laps püüab end
Tõenäoliselt mängis see koosseis tantsumuusikat (muidu poleks trumme vaja olnud); kas nende repertuaaris džässilikke palu oli või eelistasid nad vanemat tantsumuusikat, pole teada. Samuti ei ole andmeid orkestri tegutsemise alg- ja lõppdaatumite kohta. Selline koosseis ei ole tüüpiline kummalgi juhul, samas võimaldab mõlemas stiilis muusikat mängida. 74 Eeltoodud juhtumite puhul torkab silma maarahva teatav konservatiivsus või jonnakus – tundes küll elavat huvi uudse džässmuusika vastu, ei loobuta sugugi kergekäeliselt juba harjumuspäraseks saanust. Vastupidi, laskmata end segada uue stiili tüüpkoosseisudest, asu- takse seda viljelema olemasoleva baasil ja omamoodi. Nii tekivad äärmiselt omapärased koos- seisud nagu Sammastes, Karutsis ja Pöide-Uuemõisas. Antud juhul tekib teatav paralleel soomlaste haitarijazz’iga – rahva hulgast tulev initsiatiiv, mis kasutades käepärast olevaid
annaabi.ee 
