Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen. Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimusega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus
Lapsepõlves oli tõsine. Tatjana Ta oli galantine ja heade käitumiskommetega. Armastas romaane ( Rousseau ja Richardson). Ta oli kuulekas, kraps ja õrn ning üliarmas lihtsameelne tütarlaps. Tal olid Olga sinised silmad, rõõmus tuju ja blondid juuksed. Ta oli ka naeratama ilmsüütult varmas. Sisukokkuvõte Esimene peatükk (7-36) Onegin sõidab maale sureva onu juurde. Autor räägib Onegini varasemast elust, isa surmast, Oneginit vaevavast spliinist, mis jälitab Oneginit ka maal Teine peatükk (36-57) Jevgeni mõis, naabrite tulles põgenes, kohtus Lenskiga. Autor kirjeldab Larineid. Neljas peatükk (82-104) Tatjana on hästi kurb ja läheb aina kahvatumaks armastusest Onegini vastu Onegini päeva tegevused, kooskäimised, bordoo joomine, nõusolek minna Tatjana nimepäevale Viies peatükk (104-126)
,,Jevgeni Onegin Puskin" Peategelane Onegin oli tüüpiline- haritud ning täiustatud tegelane, rõhutati tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba. Lõpus mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Tema usk armastusse võis olla tapetud pealinna seltskonna poolt. Onegini naasemisel maale sai ta osaks siirale armastusele, mida polnud ta kunagi varem tunda saanud. Mõne ajapärast sattus ta segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile
TATJANA JA ONEGIN, LENSKI JA OLGA.TÄHTSAMAD TEEMAD JA PROBLEEMID. Onegin näis olevat elutüdinud. Ta ei suutnud millestki rõõmu tunda, miski ei näinud teda köitvat. Ta ei suutnud ühe tegevuse juures kaua püsida, kuna see ammendas end tema jaoks liialt kiiresti. Autor püüab tegelast kujutada kui tüüpilist esindajat suurilmas, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Noore mehe ja tütarlapse on väga omane sellele ajastule. Onegin ei uskunud armastusse. Võib-olla oli tema usk tapetud pealinna seltskonna poolt. Kui Onegin tuli maale ,siis võttis teda vastu siiras armastus, mida ta polnud varem tunda saanud. Onegin sattus maal olles kokku hoolivuse ja tõelise autundega. See ei olnud nii kahepalgeline, kui ta linnas harjunud oli. Ta sattus segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles, lootis ta eest leida teda armastava Tatjana, kuid leidis temasse külmalt suhtuva abielus naise. Onegin üritas taas
Jevgeni Onegin 1. Iseloomusta Jevgeni Oneginit. Ta oli elegantne ja haritud ning täiuslik ja õige. Ta oskas soravalt prantsuse keelt ja oskas ka natuke ladina keelt. Hea suhtlemisoskusega ja oskas naisi võrgutada. Ta tundis rahvamajandust. Huumor oli olemas. Kuid ta oskas ka olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik ja ustav. Ta oli ka kõrk, teravkeelne, armukade ja kurvameelne. 2. Iseloomusta Vladimir Lenskit. Ta oli noor ja sirge poeet. Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu õnneusk
Aleksander Puskin Jevgeni Onegin 1. Missugused stroofid märgivad Onegini konflikti algust ja selle elu ideaalidega? Teose intriig saab alguse Tatjana kohtumisest Oneginiga, järgneb armumine ja kibe pettumine. Onegin polnud kunagi armastusse uskunud. 2. Mida saame Oneginist teada? Onegin oli tark ja osav inimene. Ta oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudele, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, sest tahtis olla vaba. Oskas daamihuuled imeruttu naeratama võluda. Oskus ka prantsuse keelt. Onegin ei uskunud algul armastusse aga kui ta kohtus Tarjanaga muutus ka tema arvamus armastuse kohta. Onegin oli meeldiv noormees igati. 3
Kalle Pilli (SH) ,,Jevgeni Onegin" Aleksander S. Puskin · Tegevus toimub Venemaal 20. sajandil. · Jevgeni Onegin Tark mees, kellele meeldis üksi aega veeta. Kui ta noorem oli, meeldis talle pidutseda, kuid vanemana tabas teda depressioon. Tatjana armastas oneginit. Oli omapäraselt ilus, vastand oma õele. Ta oli kahvatu jumega ning tumedajuukseline. Lenski Romantik, poeet. Pühendas paljud oma luuletused oma armastatule. Jutukas. · Jevgeni elab väga pidude rohket elu, käib ballilt ballile ja lõunasöögilt õhtusöögile. Varsti sureb tema isa. Veidi aega pärast sureb ka tema onu, kes jätab Jevgenile päranduseks mõisa. Onegin kolib maale, onu mõisa. Talle hakka meeldima omaette olemine. Jevgeni on elust tüdinenud. Onegin kohtab Lenskit, kes on poeet. Lenski
tema eest kõigeks võimelised. aga vaimustutatud romantik, kes nägi kõiges ja kõikjal palju head, uskus ning usaldas ümbritsevat Tatjana: Ta oli vaikne, kartlik, nukrapilguline kui laanehirv. Lapsepõlves oli tõsine. Ta oli heade käitumiskommetega. väga keerulise iseloomuga neiu Olga: Ta oli kuulekas, kraps ja õrn ning üliarmas lihtsameelne tütarlaps. Tal olid sinised silmad, rõõmus tuju ja blondid juuksed. Ta oli ka naeratama ilmsüütult varmas. Oma tüübilt oli Olga lihtsameelne tütarlaps, kes ei tundnud hingetorme ja tal polnud kunagi konflikte tõelises elus. Lenski südame oli ta võitnud just tänu oma kaunile välimusele, Probleemid: Onegin oli elutüdinud. Puudus võime millestki rõõmu tunda, miski ei näinud teda huvitavat. Ta ei suutnud ühe tegevuse juures kaua püsida, kuna see muutus tema jaoks liialt kiiresti tüütuks. Autor püüab tegelast kujutada kui tüüpilist esindajat suurilmas,
Jevgeni Onegin Romaanile "Jevgeni Onegin" on iseloomulik vene tegelikkuse kujutamise avarus ja sügavus. Kogu romaanil on realistlik taust, seega siis Venemaa XIX sajandi 20-ndad aastad. Peamiselt kirjeldab luuletaja provintsiaadli elu-olu. Kõrgaadli seltskonda, seda eriti linnas, näeb kirjanik satiirilistes toonides. Romaani võib ju üldjoontes vaadelda,kui üht kurva armastuse lugu, kuid eelkõige on see tugevalt ühiskonnakriitiline teos. Romaani peategelane Jevgeni Onegin oli noor pealinna aristokraat
,,Jevgeni Onegini" sisukokkuvõte Puskini "Jevgeni Onegin" räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas, et see oleks täielik õnn. Lõpuks ta mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Kord kutsus Lenski, Onegini ja Tatjana sõber, Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana tegi Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin ainult salvas teda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, Lenski tüdrukuga. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski püssiga maha lasi-võitis duelli. Onegin oli masenduses ja lahkus, läks reisima. Vahepeal abiellusid nii Tatjana kui Olga. Reisilt tulles nägi Onegin Tatjanat ja tema külmust nähes kirjutas talle kirja, et
TEOSE ANALÜÜS ,,Jevgeni Onegin" 1. TEOSE IDEE Autor püüab Jevgeni Oneginit kujutada, kui tüüpilist esindajat suurilmas, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Autori eesmärgiks oli näidata suurt armastust ning truudust, samuti armastava naisterahva julgust tunnete väljendamisel. 2. AINE JA TEEMA Tegevus toimub Peterburis. Iseloomustatakse Jevgeni elu, seda, kuidas ta igavleb ja elab tühja elu. Teoses on puudutatud ka talupoegade teemat, nende pärisorjusest vabastamist. 3. AEG, RUUM, MILJÖÖ Romaan on kaasaegne ja realistlik ning ka tegelased on väga omased sellele ajastule. Ajaloolised sündmused toimuvad 18 sajandil. Näidatakse, kuivõrd tühi ja igav oli rikaste elu ja kui raske oli vaestel. 4. TEGELASKOND Jevgeni Onegin peategelane, vene aristokraat. Tatjana Larina väga haritud, tagasihoidlik tütarlaps
rahulik, karm/tõsine lapsepõlv, leidis tuge Njanjalt Lenski – rõõmsameelne, naiivne armastaja ja unistaja, temas oli vankumatut usku maailmasse ja õnne, imetles maailma ning enda kallimat Olgat Olga – rõõmsameelene veidi isegi lihtsameelne tütarlaps, samuti väga seltskondlik, tema elus polnud kunagi probleeme Kokkuvõte: Puškini romaani “Jevgeni Onegin” põhiteemaks on armastus ja ühiskond. Liiga kaua oodates võib armastus käest lipsata nagu juhtus teoses Onegini ja Tatjana suhtes. Onegin oli tegelane, kes ihkas vabadust, sest temale tähendas vabadus õnne. Ta ei tahtnud abielluda ja ennast kellegagi liiga tihedalt siduda, tal oli keeruline iseloom ning vahel tundus mulle, et Onegin ei saa ise ka aru, mida ta elult tahab. Tegevuspaikadeks oli loodus, kus Tatjana armastas viibida ja lossid/mõisad, mis viitavad sellele, et tegemist oli romantilise teosega. Tatjana oli keerulise iseloomuga vaikne tütarlaps, kelle armastus Onegini vastu jäi algselt vastuseta
Teose analüüs "Jevgeni Onegin" Aleksanr Puskin Tegelaste iseloomustus: Jevgeni Onegin teose nimitegelane on 24aastane jõukas ja haritud mees, kes armastab luulet. Teda iseloomustab ühelt poolt suurilma lõbule andunud elumehe hoiak ja pinnapealsus kõiges, teisalt on ta keeruka hingeeluga noormees, kes on vaimselt kõrgemal teda ümbritsevast seltskonnast. Noort Oneginit iseloomustas kirjanik nii: Kui noorelt võis ta olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik, nii usaldav, nii vaikselt mahe ja oh kui silmakirjalik! Kuis oli ta küll teravkeelne,
Jüri Gümnaasium JEVGENI ONEGIN Aleksandr Puskin Tõlkinud Betti Alver Kaane kujundanud Silvia Liiberg Keit Putrolainen 11H 2010 Jevgeni Onegin oli Vene aristograatia hulka kuuluv mees, tema päevad möödusid teatrites ja restoranides sõprade seltsis, kuid ta tüdines kõrgseltskonnast, naistest ja kõigest sinna juurde kuuluvast. Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele mõisa. Jevgeni kolis maale, kus ta tutvus Olgaga. Olgal on ka õde, Tatjana. Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle armastuskirja, mille mees tagasi lükkab, sest ta ei taha Tatjanat ära kasutada. See muudab aga kõik hullemaks, sest igatsus mida Tatjana tunneb muutub veelgi suuremaks ja valusamaks teades, et tal ei ole enam lootustki. Onegin tutvus ka Vladimir Lenskiga,
Jevgeni Onegini küsimused ja vastused . 1. Missugusest perekonnast oli pärit Jevgeni Onegin ? Kus ta veetis oma lapsepõlve ? Oli pärit aadliperekonnast , lapsepõlve veetis Peterburis Neeva kaldal. 2. Missuguse kasvastue ta sai ? Oli hästi kasvatatud ja palju õpetatud poiss. 3. Missugune oli aadlinoorsooelu ? Kuidas veetis Onegin aega suurlinna seltskonnas ? Aadlinoorsooelu oli selline , et käidi palju restoranides söömas , teatrides ja ballidel käidi. Onegin igatses oma lapsepõlve . Käis ka restoranides ja ballidel. 4. Kas Onegin oli rahul sellise eluga ? Käis igalpool ja talle meeldis , lõpuks tekkis tüdimus ja ta ei olnud selle üle rõõmus. 5. Kuhu sõidab Onegin ? Onegin sõidab maale elama , sai onult päranduseks mõisa. 6. Kas maaelu köidab teda ? Talle ei meeldinud lärm ja see , et naabrid teda vaatamas käisid . Alati kui nägi , et naabrid tulid vaatama , ta põgenes hobusel . 7. Miks peeti Oneginit mässajaks
Tallinn 2009 ,,Jevgeni Onegin" A.S. Puskin Rühmatöö VII Onegin ja Tatjana Triin Eljas Matis Leima Mikk-Hardi Tuisk Tallinna Prantsuse Lütseum XI a Onegin ja Tatjana I-VI peatükis Jevgeni Onegin Noor, nõtke, moodsa soenguga dandylikult elegantne aadel kallis ülikonnas. Ta armastab pidutsemist, väljas söömist ning selle juurde kuuluvaid arukaid vestlusi, mille tarvis on tal teadmisi igast vallast, ning balle, ilusaid naisi, kelle huulile suutis ta alati naerutuse võluda. Kuna ta rääkis soravalt prantsuse keelt ja oli saanud hea hariduse, siis peeti temast seltskonnas väga lugu. Harva viibib Onegin kodus ning kui see juhtus, siis ta kas magas või sättis end parajasti taas
,,Jevgeni Onegin" Aleksandr Puskin 1. Tegevuspaik ja aeg: Venemaa, 1819-1825. 2. Tegelaste iseloomustused: · Jevgeni Onegin ilus, noor, rikas, armastatud, kuulub kõrgseltskonda, lõpus 26. aastane. · Vladimir Lenski noor, sirge, kirjutas luuletusi, suri duellis Oneginiga. · Olga jutukas, seltsiv, kena, noor, blondide juustega, rõõmsameelne. · Tatjana vaikne, eemale hoidev, oli Oneginist sisse võetud, haritud, hiljem seltskondlik daam. · (Filipjevna) vana hoidja, annab Tatjanale nõu ja täidab ta käske. · Kindral tüse, Tatjana mees. 3. Probleem, mis käivitab sündmustiku: Surevad Onegini isa ja onu. Onu pärandab talle mõisa, kuhu Onegin elama läheb, et pidevast pidutsemisest ja linnaelust pääseda. 4. Kavapunktid (sisukokkuvõte): · Jevgeni naudib elu: käib teatris ja pidudel.
Onegin ja Tatjana (Puðkin Jevgeni Onegin)Onegin ja Tatjana (Pukin Jevgeni Onegin) Armastuses ja sjas on kik lubatud. Kunagi ei tasu milleski tiesti kindel olla. Siin maailmas on kord juba nii seatud, et miski ei ole igavene, kik on muutuv ja pidevas liikumises. Sdameasjad kui elu ks thtsamaid osasid ning kirjanduses philiselt kajastatavaid teemasid omas keskset kohta ka romaanis Jevgeni Onegin. hepoolne armastus oma nnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vhemalt korra elus piina ja sdamevalu tekitanud. On vhe snapaare, millest paari sajandi vltel htemoodi aru saadakse. Vib ju lputult vaielda selle le, et kes on sdi. Niikuinii mtlevad mehed htmoodi ja naised teisiti. Jevgeni Oneginis on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pukin romaani kui tegelane: ta on Onegini sber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule le.
Kolme ühtsuse reegel: aeg, koht, tegevus. 18. sajandil elanud Lomonossov pani aluse vene uueaegsele kirjandusele. Tõi kirjandusse poliitilise oodi, vene värsisüsteem. 18. saj keskel jõuavad kohale valgustusideed - ülim väärtus valgustatud inimene. Uued ideed mõjutavad teatrit, kangelaseks sai lihtinimene. Proosas esikohal romaan, näitekirjanduses komöödia, luules tundelisus (sentimentalism), nt tuntuim Karamzini "Vaene Liisa". 2. Puskini "Jevgeni Onegini" analüüs Teos, mida Puskin kirjutas kõige kauem- üle seitsme aasta. Ilmus järjejutuna, millega harjusid lugejad ootama. Väga populaarne, eriti daamide osas. Ise nimetas Puskin selle värssromaaniks. Jevgeni Onegin's kõneldakse kaasaja Peterburist, Puskin tahtis kirjeldada ühe inimese hinge enneaegset vananemist. Spliin e elutüdimus. Jevgeni Oneginis ei saa tegelasi liigitada headeks ega halbadeks, see tegi sellst realistliku teose. Puskin on teose täpselt üles ehitanud - tegevuskohad, ajad jne
,,Jevgeni Onegin" Autor kirjutas seda 7 aastat. Tegevuspaigad on maamõis, Peterburi ja Moskva. Tegelaste iseloomustus: Onegin oli oma aja tüüpiline noormees, kes oli saanud prantsusepärase hariduse, hea kasvatuse, keelteoskuse. Ta sai kõik vajaliku, mida seltskonnaelus vaja läks. Arvamus tema kohta oli: ,,..tark meeldiv noormes igati." Jevgeni sukeldus varakult seltskonnaellu. Talle said osaks kõik lõbustused. Onegini ,,päev" lõppes varahommikul. Teda ei huvitanud eriti teatrietendused, pigem daamid ja nende riietus, ka ise riietus ta väga peenelt. Nii lõbutsesid ja elasid paljud aadlinoored. Onegin pettus sellises elus, muutus lõbustuste suhtes ükskõikseks, tundis igavust, teda surus ,,spliin"(tüdimus vms), isegi lugemine ei huvitanud enam noormeesr. Vaheldust Onegini ellu tõi siirdumine maale, kuid peagi tüdines ka looduse ilust. Naabritega ei suhelnud, kuna nägi nende tühisust.
,,Jevgeni Onegin" Pushkin 1.1 Romaani kahe peategelase Onegini ja Tatjana, ning kahe kõrvaltegelase Lenski ja Olga iseloo- mustus teose probleemidest lähtuvalt. Onegin tundus olevat elust tüdinud inimesena. Ta oli kuidagi kurb, mitte miski ei pakkunud talle rõõmu. Onegin ei uskunud armastusse. Ta oli kasvanud kohas kus eksisteeris lasuahnus ja luges vaid raha. Ta ei teadnudki, mis on armastus ja kui ta tundsiski seda, siis algul ta ei näidanud seda välja, sest uhkus ei lubanud. Maal kus ta kohtus Tatjanaga, kehtisid aga teised reeglid. Lõpuks peab Onegin leppi- ma sellega ,et kunagi tehtud vea tõttu jääb ta ilma Tatjanast. Tatjana oli hea haridusega, palju lugenud naisterahvas. Oskas Prantsuse keelt. Kirjutas ta ju Oneginile
,,Jevgeni Onegin" Aleksander Puskin Jevgeni Onegin oli Vene aristograatia hulka kuuluv mees. Tema päevad möödusid teatrites ja restoranides sõprade seltsis, kuid ta tüdines kõrgseltskonnast, naistest ja kõigest sinna juurde kuuluvast. Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele mõisa. Jevgeni kolis maale, et pääseda Leningradi kõrgseltskonnast ja hakkab seal tegelema mõisamajanduse ja talupeogadega, kellele annab lahtisemad käed. Naabermõisa kolib noor poeet Vladimir Lenski ja neist kahest saavad head tuttavad. Lenskinile meeldib Olga, keda on Vladimiri lapsepõlvest peale tahetud paari panna. Olgal on ka õde, Tatjana. Kui esimene õde on jutukas ja seltsiv, siis Tatjana on kogu oma elu olnud vaikne inimene
Armastust, kui tunnet pole osatud ka kunagi konkreetselt defineerida nii, et see haaraks igakülgselt armastuse olemust. Mõiste ,, armastus ,, on väga lai ning mitmetahuline, samas ka igaühele erinevalt mõistetav. Lihtsustatult võib armastust mõista ka kui soovi kellelegi teisele head teha. Aleksandr Puskini teoses ,,Jevgeni Onegin" on hea näide, kuidas raamatu nimitegelane oli armunud noorde neidu, Tatjanasse, kelle armastus mehe vastu oli tohutult suur ja tugev. Onegin ei osanud seda hinnata , aga armastuse kasvades kasvab ka oskus armastada armastama saab õppida. Nii avastas ka Onegin, et ka reaalses elus eksisteerib armastus. Tol hetkel oli aga liiga hilja juba, Onegin kaotas Tatjana igaveseks. Näiliselt noorest naiivsest neiust oli saanud igati lojaalne ja elegantne abikaasa, kuid kahjuks mitte temale. Inimene elades ja toimetades oma igapäevasid tegemisi tihti ei mõtlegi kui väga oluline on armastatud inimeste olemasolu, nende lähedus
13. Milliseid vahendeid on kirjanik kasutanud I osa traagilise lõpu rõhutamiseks? Raamat lõpeb väga minoorsetes toonides ja pealtnäha jääb kõrgemate jõudude kihlveos õigus saatanale II osa ARUTLE järgmistel teemadel A.Puskin. "Jevgeni Onegin" 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Teoses toimuv on Venemaal, kus aristokraatitel oli pidev pidu ja pillerkaar. Üks nendest aadlikest oli ka Jevgeni Onegin, kellel sai kõrini sellisest elust. Tema õnneks pärandab tema surnud onu talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub ta Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri armastatu õde, aga armub hingepõhjani Jevgenisse, kuid viimast ei huvita püsivsuhe ja ta tõukab tagasi neiu armastuse. Hiljem kui ta on kahjuks oma sõbra tapnud naaseb Onegin tagasi Leningradi ja kohtub uuesti tollase neiu
............................................................. 14 ................................................................................................................................................... 16 Puskin Mihhailovskojes.............................................................................................................. 17 Puskin pärast pagendust........................................................................................................... 19 Aleksandr Puskin ja Natalja Gontsarova....................................................................................20 Puskini surm.............................................................................................................................. 23 Puskini luule............................................................................................................................... 25 Puskini poeemid........................................................................................
annab sündmustele hinnanguid, ennustab Venemaa saatust, kutsub üles ühinema. Teoses kajastub igatsus Venemaa ühtsuse järele. Teisalt esindab ,,Lugu Igori sõjaretkest" hääbuvat suulist malevaeepost. Tekstis leidub rohkesti paganliku rahvaluule kujundeid ja motiive, seal esineb vanavene jumalaid ning päike, kuu, pimedus ja valgus omandavad sümboli tähenduse. Kogu loodus on eeposes hingestatud, looduse sissetoomisega saab autor otsekui võimendada Igori tegusid. 2. Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin". ,,Jevgeni Onegini" peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas
Kadrina Keskkool Vene kirjandus 19. sajandini Õpimapp asd 11 klass asd Kadrina 2011 Vene kirjandus kuni 19. sajandini Romantism Venemaal Jevgeni Onegini sisukokkuvõte ja tegelaste iseloomustus Tegelaste iseloomustus: Tatjana Põskedel õrn puna. Ta oli tumm, kartlik ja nukrapilguline kui laanehirv. Omaette hoidev ja tõsine. Eriti armsad olid talle romaanid. Ta oli ka suur unistaja, armastas ööpimedust ja tuisihooge. Talle ei meeldinud vallatleda. Olga Kasvas ülese isa majas truusüdamliku hoole all. Tal oli hästi hell süda. Ta oli üliarmas, kuulekas, kraps ja lihtsameelne.
18.sajandil elanud Lomonossov pani aluse vene uueaegsele kirjandusele, mis tõi kirjandusse poliitilise oodi ehk vene värsisüsteemi. 18.sajandi keskel jõudsid venemaale ka valgustusideed, mis ütlesid, et ülim väärtus on valgustatud inimene. Samas mõjutasid teatrit uued ideed ning kangelaseks sai lihtinimene. Proosas sai esikohale romaan, näitekirjanduses komöödia ja luules tundelisus ehk sentimentalism. 19. sajandi alguse vene kirjandus - vene romantism Vene romantismi iseloomustavad Puskin, Lermontov ja Gogol. Romantilise luuletaja süngete arvamuste kohaselt oli armastus õnnetu ja kaasas reetmist, üksildust ja egoismi ning seetõttu olid romantilised kangelased üksikud, mässumeelsed ja vastuolus rahvaga, olles elus pettunud ja kannatades spliini küüsis vahel oli neil väliselt ka mõni puue. Usuti, et õnnelikud on vaid tavalised, labased inimesed. Mässumeelsuse kohapealt eitati korda, põlati maailma ja usuti, et deemon on hea ning jumal halb.
masendunud, sest tema eesmärk oli saada võimekaks, kuulsaks, rikkaks ja valitseja daamiks, mitte päästa oma kodulinn ja saada pelgalt kangelaseks. Juuditile oli tähtis võim, rikkus, kuulsus ja kõrge positsioon, mitte eetilised, hingelised ja põhimõttelised väärtused. Ta oli omakasupüüdlik, milles seisneski tema traagika, et ta ei saavutanud oma omakasupüüdlikke eesmärke. 7) Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin'' Natuke mõnest tegelasest: Filipjevna-njanja, vana Olga - blondiin, rõõmsameelne(6/XIV), punapõskne, meeldib Lenskile, ilus, seltskondlik daam, Tatjana noorem õde; lk 59 Onegin=Jevgeni, 26a, arvab, et vabadus=rõõm 10 Tatjana= Tanja - kurb, armastas loodust, maamaja, lugemist, oli väga haritud ja
Soov armastatud olla tuleb alles hiljem. Samas on palju kergem olla vaba ning kohustusteta ja hoopis lõbutseda, teha karjääri. Aga kumb on siis parem, kas olla seotud või mitte? Puskini ,,Jevgeni Oneginis" veedab peategelane oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad mööduvad tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdineb kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spliin võtab Jevgeni üle võimust. Ta tahab pääseda lõpututest pidudest ning tema õnneks lamab surivoodis mõisnikust onu, kes oma valdused talle pärandab. Kuid peagi tüütab Oneginit ka maaelu. Tema jaoks seisneb õnn vabaduses ning mitte armastuses. Kuigi Tatjana Oneginit meeletule armastab ei taha mees end naisega lähemalt siduda. Onegin meenutab mulle tavalist tänapäeva noort inimest, sest paljud neist ei pea enam abielu ega armastust oluliseks. Nimelt
koguni katkeid Tsaikovski samanimelisest ooperist. Muusika imeline helide mäng, nauding, millest tundub, et ei küllastuta eales. Muusika päästab valla tunded ja emotsioonid, see võib haarata enda kütke ettearvamatult pannes unustama moraali ja ühiskonna normid, pannes unustama kõik muu ümberringi toimuva... siit saab alguse ka mitme inimese elumuusika areng ja hääbumine. Larinite perekonna vanemale tütrele, tundelisele ja romantilisele Tatjanale kehastas Jevgeni Onegin kõige kaunimat muusikat, mis tema seni vaoshoitud loomuse ennastunustavalt helisema pani. Justkui kirglik muusik, kes seni mänginud vaid pajupillil, haaras ta sellest, lihvitud ja võimalusterohkest pillist, lootuses kogeda harmoonilist armastuse muusikat. Mõtlemata seejuures, et kõik pillid on tehtud erinevast puust ja neil mängitud muusikat, mis jätnud jälje ka pilli kõlale. Lapsepõlvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira armastusega, näinud päevast päeva vaid
teemasid omas keskset kohta ka romaanis "Jevgeni Onegin". Ühepoolne armastus oma õnnetu saatusega on arvatavasti igale inimesele vähemalt korra elus piina ja südamevalu tekitanud. On vähe sõnapaare, millest paari sajandi vältel ühtemoodi aru saadakse. Võib ju lõputult vaielda selle üle, et kes on süüdi. Niikuinii mõtlevad mehed ühtmoodi ja naised teisiti. "Jevgeni Oneginis" on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Puskin romaani kui tegelane: ta on Onegini sõber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule üle. Mu meelest see on tähtis faktor, või teravkeelne lugeja saab hakkama ehk väitega, et minagi siin kogu aja nii nagu Byron, kõrk poeet, skitseerin enese portreed- justkui ei suudaks luuletaja poeemi kirjutada must kui omaenda isikust. Ja samas püüab autor noort meest kirjeldada kui tollase suurilma tüüpilist esindajat, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondlikesse
olukordadega kohanema, Lapsed said rohkem hellitust sotsialiseerivad. Lapse elus ja hoolt ammelt, kui võtavad osa mõlemad vanematelt. Füüsilised vanemad, nad saavad aru karistused olid laialt levinud. ning rahuldavad tema Guvernöörid piitsutasid lapsi. individuaalseid eluvajadusi. Vanematele oli oluline lihvida Vanemad ei löö ja ei riidle lapse isiksust. lapsi, nad annavad andeks. Kui nad on stressis, siis korraldavad stseeni. Peategelane – Jevgeni Onegin Peategelane – Tatjana Larina Onegini 1.Kasvatustingimused: kasvatus Jevgeni kasvatus oli väga halb. Ta kasvas ilma emata, isa kergemeelne mõisahärra, ametnik, kes ei pööranud tähelepanu oma pojale. Onegin jäi koduõpetajate hoiule. Nad peaaegu ei õpetanud poissi, ei kasvatanud teda ja Jevgeni sai veidi pahanduste pärast kärada. 2.Keskkond: Ta kasvas ilma emata, aga isa ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
