ühiskonna ja looduse harmooniat. Legitiimne ehk õiguspärane, mis tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. ,,Säästev Eesti 21" on Eesti sotsiaalteadlaste poolt rakendatud strateegia, milles on tõdetud, et lähenevas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikkust enam kui teised strateegilised valdkonnad. ,,Säästev Eesti 21" on säästva arengu pikaajaline raamdokument. ÜRO arengu- ja keskkonnakonverentsi poolt vastu võetud ülemaailmne keskkonnastrateegia on ,,Agenda 21". 1. Eesti jätkusuutlikkus rajaneb neljal eesmärgil: Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas, ükskõik millise sihiasetuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. 2
JÄTKUSUUTLIK ARENDUS Tunnitöö 1)1972.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning kasutada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ja survegruppidega. Tavainimesed muutusid aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist.
ning kuidas peab käituma, et seda saavutada. 1. AJALUGU Vanasti suhtusid inimesed maailma meie ümber väga pillavalt ei hoolinud eriti ühiskonnas toimuvast ega ka mitte loodusest. Umbes 1960ndatel aastatel hakkas asi muutuma inimesed leidsid, et tuleb hakata võitlema nende probleemide vastu. Näiteks tutvustati tehnoloogiat, mille abil puhastada korstendest ja heitveetorudest väljuvaid heitkoguseid . Võeti kasutusele mõiste ,,jätkusuutlikkus". Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning rakendada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam ja enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ning survegruppidega
09.2005, 50, 396) Eesti säästva arengu riiklik strateegia http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_web.pdf Inimtegevus kahjustab keskkonda kahel viisil: Alus: 1992. aastal Rio de Janeiros peetud ÜRO Arengu- ja 1. otsese või kaudse saastamisega keskkonnakonverentsi soovitus koostada rahvuslikke 2. ökoloogilist tasakaalu rikkuva tegevusega arengustrateegiaid. Strateegia SE21 koostamise viis läbi konsortsium, kuhu kuulusid: troopiliste vihmametsade, looma- ja Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) Rahvusvaheliste taimeliikide hävitamine ja Sotsiaaluuringute Instituut
3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5. Vee pikam viibeaeg 6. Vee pH kõrge tase, mistõttu lämmastiku kadu atmosfääri ammooniumlämmastiku lendumise näol on tõenäoliselt oluline 7. Kõrge pH taseme juures kummulleerub fosfor koos kaltsiumiga veekogu põhjasetetesse Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon -Helsinki commission-HELCOM loodi 1972 Stockholmi Keskkonnakonverentsi otsuse täideviimiseks. 1974 kirjutasid 7 Läänemere-äärse riigi esindajad alla helsinki konventsionile, millega sätestasid konventsiooni täidesaatvaks organiks HELCOM´I 1992 kirjutati alla uus konventsioon osaliselt uute riikide poolt. Helsinki konventsioon oli esimene rahvusvaheline leping, mis hõlmas kõiki reostuse liike. HELCOM annab välja soovitusi Praegu ühinenud 9 riiki: · Taani · Eesti · Soome · Saksamaa
3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5. Vee pikam viibeaeg 6. Vee pH kõrge tase, mistõttu lämmastiku kadu atmosfääri ammooniumlämmastiku lendumise näol on tõenäoliselt oluline 7. Kõrge pH taseme juures kummulleerub fosfor koos kaltsiumiga veekogu põhjasetetesse Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon -Helsinki commission-HELCOM loodi 1972 Stockholmi Keskkonnakonverentsi otsuse täideviimiseks. 1974 kirjutasid 7 Läänemere-äärse riigi esindajad alla helsinki konventsionile, millega sätestasid konventsiooni täidesaatvaks organiks HELCOM´I 1992 kirjutati alla uus konventsioon osaliselt uute riikide poolt. Helsinki konventsioon oli esimene rahvusvaheline leping, mis hõlmas kõiki reostuse liike. HELCOM annab välja soovitusi Praegu ühinenud 9 riiki: · Taani · Eesti · Soome · Saksamaa
looduskaitsestrateegia (WCS-I) osa. SOS on nii globaalse kui ka regionaalse mullapoliitika lähtekohti. SOS Save Our Seals, päästke meie hülged, Läänemere hüljeste kaitseprogramm UNEP United Nations Environment Programme, ÜRO Keskkonnaprogramm, valitsustevaheline uurimiskava maailma teravaimate keskkonnaprobleemide (kõrbestumise, mulla- ja veekaitse, ookeanisaastamise) lahendamiseks. Programm kutsuti ellu 1972 Stockholmis ÜRO keskkonnakonverentsi algatusel ja ÜRO peaassamblee otsusel 1973. Peakorter asub Nairobis, juhib 3-ks aastaks valitav 58-liikmeline nõukogu. UNESCO United Nations Educational, Scientific, and Cultural Organisation USDA United States Department of Agriculture WASWC World Association of Soil and Water Conservation WCMC Ülemaailmse Looduskaitse Seirekeskus WCS World Strategy for Conservation of Nature, Maailma Alalhoiu Strateegia, ülemaailmne looduskaitsesuundade ja eesmärkide kogu
annaabi.ee 
