rvetaimed KASULIKUD LEHEKÜLJED: http://bio.edu.ee/taimed/general/inde xmaaraja.html (määraja) http://bio.edu.ee/taimed/general/inde xnimek.html (taimede kirjeldused) Allikad • Teksti aluseks on: 1) http://bio.edu.ee/taimed/general/in dexnimek.html 2) Avita ,,Loodusõpetus 5. klassile” K. Jankovski ja R. Kuresoo 3) T. Kukk ,,Eesti taimede kukeaabits” Pildiallikad • http://commons.wikimedia.org/wiki/F ile:Lake_Smekhro.JPG?uselang=et • http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:H %C3%B5beremmelgas.JPG • http://commons.wikimedia.org/wiki/Fi le:Alnus_glutinosa_Bialowieza_001.jp g?uselang=et • http://commons.wikimedia.org/wiki/F ile:Alnus_glutinosa_drawing_1.png?u selang=et • http://commons.wikimedia.org/wiki/Fi Pildiallikad (2) • http://commons.wikimedia.org/wiki/Fi le:Alnus_glutinosa_001.jpg?uselang=e t • http://commons.wikimedia.org/wiki/F ile:Sumpfdotterblume_Caltha_palustr is_2.jpg
Polüstüreen Struktuurivalem Kasutusalad Polüstüreeni toodavad laias valikus tooteid, mis on peamiselt kasutatud kodumajapidamist inimtegevuses Näiteks: Ühekordsed nõud, pakendamine, mänguasjad jne Kasutakase samuti ehituses: soojustus plaadid, alaline raketist paneeli Ka dekoratiivmaterjalidena: lae liistud, laeplaadid, polüstüreen helineelavad elemendid, liim aluspolümeeriks, polümeeri kontsentraadid Meditsiini suunas: vereülekande süsteemis, abipersonali ühekordset vahendid Minu poolt tehtud piltid Kuidas saab teada, et tegemist on Polüstüreeniga? Viited http://i.kinjaimg.com/gawkermedia/image/upload/sCtFQdYxn http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D0%B http://dustbowl.files.wordpress.com/2008/06/plastic6ps_main.jp http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Polystyrene.svg?uselang TÄNAN TÄHELEPANU EEST
kuuleb, kuidas jänes puukoort närib. On värvipime Esijalgadel on 5 varvast. "Liigne" varvas paikneb nii kõrgel, et ei ulatu jälge jätma. Ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt. ILVES ON EESTI TIPP- KISKJA Autor: Hannu Huttu Kasutatud materjalid Eesti selgroogsed vaadatud ja pandud a. 2015 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/FELLYN.htm Vikipeedia 2008 https://et.wikipedia.org/wiki/Ilves Klausf tehtud 26.11.2005 link: https://commons.wikimedia.org/wiki/Lynx_lyn x?uselang=et#/ media/File:Luchs_Bayerischer_Wald.jpg Vikipeedia 2008 https://et.wikipedia.org/wiki/Ilves#Euroopa_ilv es http://www.suurpedot.fi/lajit/ilves.html
· Helisalvestis Anindiljakva keele hääldusest. · Mõned pildid Groote Eylandti saarest ja selle elanikest: Kasutatud kirjandus: http://www.google.com http://www.eki.ee/knab/lgv/aug.htm http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=aoi http://en.wikipedia.org/wiki/Enindhilyagwa_language http://et.wikipedia.org/wiki/Carpentaria_laht http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Australia_Groote_Eylandt.png?uselang=ru http://lingweb.eva.mpg.de/numeral/Anindilyakwa.htm http://books.google.ee/books? id=zH0DG9Q8MmAC&pg=PA194&lpg=PA194&dq=anindilyakwa+words&source=bl&ots=AHMNsxT8D8&sig=vjBMjJhnPC _MY80TAYBPpndo6_s&hl=et&sa=X&ei=Er6KUKHkKNGT0QWvmYHwDA&ved=0CC0Q6AEwAzgK#v=onepage&q=anind ilyakwa%20words&f=false http://scriptsource.org/cms/scripts/page.php?item_id=wrSys_detail&uid=s6ntr9tjs4 http://www.australiaforeveryone.com.au/places_grooteeylandt.htm http://www.sorosoro.org/en/anindilyakwa
Sugunäärmed Naisel munasarjad Mehel munandid Suguhormoonid (testosteroon ja östrogeen) mõjutavad sekundaarsete sootunnuste arengut. Tööle hakkavad murdeeas. Pildid 1. http://seekyt.com/pancreas-anatomy-why-you-should-care-knowing-what-it-does- 2. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:N-Acetylserotonin-3D-sticks.png 3. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Estrone_3D_spacefill.png?uselang=et 4. (http://biology.clc.uc.edu/courses/bio105/endocrin.htm 5. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sisenore/9-4-14-1.htm 6. http://www.scholarpedia.org/article/Models_of_hypothalamus 7. http://www.healingtherapies.info/PinealGland1.htm 8. http://www.mrsikhnet.com/2010/04/09/words-of-power/ 9. http://en.wikipedia.org/wiki/File:T3-3D-vdW.png 10. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a3/Illu_thyroid_parathyroid.jpg 11. http://www.humanillnesses
rohkem kõrgustike lääne-poolsetel nõlvadel Vaata atlases Eesti sademete kaarti – püüa selgitada, mis põhjustel Otepää kõrgustikul on vähem sademeid kui Haanja kõrgustikul? http://www.bom.gov.au/lam/glossary/fpagegl.shtml http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Relief_map_of_Estonia.gif?uselang=et Mis tegurid mõjutavad Eestis lumikatte ke http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/kliima/lumikkest.html Järveefekt toob paksu lume kondenseerumine Arktiline Veeaur õhk Soe Jahtunud maapind Nimetus on tulnud järv Suure Järvistu järgi, kus vesi püsib kauem soe ja kui tuleb
inimesega. Appalachian Encounters, 2010 Toiduahel nr. 1 Toiduaher nr. 2 Kaitse Kaitseeeskirjaga kehtestatakse rahvuspargi tsoneering, mille alusel on rahvuspark jagatud erinevatesse vöönditesse. Need vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevööndid ja piiranguvöönd. Kõigis erinevates vööndites on kaitsekord mõnevõrra erinev. Kasutatud materjalid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:%22Cinnamon%22_Black_Bear.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pteromysvolans.jpg?uselang=et http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pteromysvolans.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Blueberries.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sicista_betulina.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Lobo_en_el_Zoo_de_Madrid_0.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Taraxacum_in_Saaremaa,_october.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:A_Wild_Rabbit_at_Lossiemouth__geograph.org.uk_ _1441920.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Swift_Fox.jpg http://commons.wikimedia
suur potentsiaal, praegu ei ole otstarbekalt mitte luua suuri elektrijaamu, mis toodab kõrge hinnaga elektrit, vaid investeerida rohkem uuringutesse, mis mitu aastat pärast võimaldab meid toota päikeseenergiat konkurentsivõimelisuse hinnaga. Allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_cell http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_energy http://vetrodvig.ru/?p=2532 http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Solar_land_area.png?uselang=ru http://commons.wikimedia.org/wiki/File:SolarGIS-Solar-map-Europe-en.png? uselang=ru http://www.youtube.com/watch?v=he_JjrXEfN0 http://www.renewablegreenenergypower.com/solar-panel-efficiency/ http://www.taastuvenergia.ee/paikeseenergia-eestis.html http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/uue-polve-paiksepatarei/ http://www.pv.ttu.ee http://www.sunheat.ee
Franco on küll Hitleri ja Musolini liitlane, aga sõtta otseselt ei astu. Saadab vabatahtlikuid Saksa armeese. Kastutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Francisco_Franco http://en.wikipedia.org/wiki/Economic_history_of_Spain http://en.wikipedia.org/wiki/Spanish_Civil_War http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kodus%C3%B5da http://www.postimees.ee/170706/esileht/olulised_teemad/torino_2006/ajalugu/209582.php http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Europe_map_spain.png?uselang=et http://www.britannica.com/EBchecked/media/10786/Francisco-Franco-1954 http://airminded.org/wp-content/img/aircraft/sm-81-c1936.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/BT_tank "Sõjad ajalugu kaartidel " Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 192. Tallinn 2005 "Maailma ajalugu" Dorling Kindersley. Lk 324. Varrak 1998 "Lähiajalugu gümnaasiumile I " Mart Laar, Lauri Vahtre. Lk 119-120. Avita 2007 "Lähiajalugu õpik 9. klassile" Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Einar Värä . lk 97. Avita 2004
PLANKTON Refaraat Sisukord 2.1 Veeõitsengud.................................................................................................... 5 Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on teha selgeks planktoni olemus, levik, tähtsus veekogudele ning uurida erinevaid planktoni liike, alaliike ja nende omadusi. 2 1.Plankton Plankton ehk hõljum on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide – plankterite – kogum. Nende liikumiselundid on nõrgalt arenenud ning seega on liikumisvõime väga piiratud, mis tähendab, et plankterid hõljuvad vees passiivselt ja liiguvad edasi vaid lainetuse ja hoovuste mõjul. On ka liike, kes on võimelised iseseisvalt liikuma ning võivad ööpäeva jooksul läbida vertikaalselt sadu meetreid, kuid horisontaalselt määravad nende liikumist s...
Gilleke Kopamees, "Saaremaa vill läheb Inglise publiku ette Metsatölli saatel", Meie Maa, 28. juuni 2008 Suveintervjuu! Metsatöll: hundiraevu jagub Eestis igale poole, Eesti Päevaleht, 17. juuli 2008 Mart Niineste, Soome sepp tegi tölludele soliidse plaadi, Eesti Päevaleht, 6. märts 2010 https://et.wikipedia.org/wiki/Metsat%C3%B6ll https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Metsat%C3%B6ll?uselang=et 10
pimedas). Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus Kepikesed Kolvike · http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Retina-diagram.svg?uselang=et Nägemisprotsessi fotokeemiline alus ehk fototransduktsioon. Kolvikese raku membraanis on G-valkudega seotud retseptorvalk opsiin. Footon muudab opsiini konformatsiooni (cis-vormist trans- vormi). Kaasub Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja närviimpulsi teke-levik. Rodopsiin sisaldab 348 aminohapet Sääse kobijad tunnevad CO2, mis on peamine põhjus, et nad meid üles leiavad. Tundlad tunnevad rohkem lõhnu. http://llecerf.tripod.com/mosquito
pimedas). Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid, mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus Kepikesed Kolvike • http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Retina-diagram.svg?uselang=et Nägemisprotsessi fotokeemiline alus ehk fototransduktsioon. Kolvikese raku membraanis on G-valkudega seotud retseptorvalk opsiin. Footon muudab opsiini konformatsiooni (cis-vormist trans- vormi). Kaasub Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja närviimpulsi teke-levik. Rodopsiin sisaldab 348 aminohapet Sääse kobijad tunnevad CO2, mis on peamine põhjus, et nad meid üles leiavad. Tundlad tunnevad rohkem lõhnu. http://llecerf.tripod.com/mosquito
vabatahtlikke Saksa armeese, kes sõdisid idarindel. Kasutatud kirjandus (s20) 5 · http://en.wikipedia.org/wiki/Francisco_Franco · http://en.wikipedia.org/wiki/Economic_history_of_Spain · http://en.wikipedia.org/wiki/Spanish_Civil_War · http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_kodus%C3%B5da · http://www.postimees.ee/170706/esileht/olulised_teemad/torino_2006/ajalugu/20 9582.php · http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Europe_map_spain.png?uselang=et · http://www.britannica.com/EBchecked/media/10786/Francisco-Franco-1954 · http://airminded.org/wp-content/img/aircraft/sm-81-c1936.jpg · http://en.wikipedia.org/wiki/BT_tank · "Sõjad ajalugu kaartidel " Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 192. Tallinn 2005 · "Maailma ajalugu" Dorling Kindersley. Lk 324. Varrak 1998 · "Lähiajalugu gümnaasiumile I " Mart Laar, Lauri Vahtre. Lk 119-120. Avita 2007 · "Lähiajalugu õpik 9. klassile" Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Einar Värä . lk 97
annaabi.ee 
