11) Põhiveod ja jaotusveod mis neid iseloomustab ja nendel vahet on? lk 256- 257 Põhiveod toimuvad sageli veosõlmede ehk keskterminalide (hub) vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. Kulude seisukohalt on eesmärgiks veokulude minimeerimine veetava kaubaühiku kohta. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)kliendini, tegemist on kohalike vedudega. Veokaugused lühikesed, veetavad kogused väikesed ning kohaletoimetamiskohti on rohkem. Eesmärgiks on minimeerida jaotusvedude käigus läbisõidetavaid vahemaid ja seeläbi ka veokulusid. Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes palju suurem tähtsus logistika klienditeeninduse aspektidel (tarneaeg, -täpsus, -sagedus jms). 12) Jaotusvedude käigus antakse lisaväärtusi: (konspektist) Sügavjaotuseks Vedaja paigutab kaubad kokkulepitud lattu ilma vastuvõtjata Jaotusautojuht tegutseb otseselt kliendi esindajana Eraisikutele kauba kojutoimetamine
lühikestel liinidel hea regulaarsus; toimetulek ülisuurte kaubavoogudega; kõige keskkonnasõbralikum veoviis; laadimistööde suur efektiivsus. Puudused: kõrged sadamamaksud ja vähene paindlikkus; ranged nõuded kauba pakkimiseks ja kinnitamiseks; TORUTRANSPORT: Eelised - suur läbilaskevõime ja odavus massiliste veostel. Puudused paindumatu ja sobib ainult teatud tüüpi kaupadele. 12) Põhiveod ja jaotusveod Jaotusvedude käigus antakse lisandväärtust: Sügavjaotus Vedaja paigutab kaubad kokkulepitud lattu ilma vastuvõtjata. Jaotusautojuht tegutseb otseselt kliendi esindajana Eraisikutele kaupade otse koju toimetamine City-logistika tähtsuse suurenemine ja kaubavoogude tsentraliseerimine. Kompleksteenus 13) Ladustamise funktsioonid varude kogumine ja täiendamine (hooajaline tootmine ja ühtlane tarbimine; Ühtlane
kiiremini ning pidevalt tekib uusi turge, kajastab prognoosimine seda, mis toimus minevikus. Tarneahelad on pikad ja see muudab keerukaks tarneahelate toimingute viimise kooskõlla nõudluse muutumisega turul. Tarneahela juhtide ees seisab tõsine väljakutse hallata tõhusalt tarneahela taktikaid, protsesse, logistikatehnoloogiaid ja inimressursse. Tarneahela juhtimisel võivad olla suureks abiks kuludega seotud mõõdikud. Nendeks on traditsiooniliselt hangetega seotud veokulud, jaotusvedude kulud, säilituskulud, kauba käsitlemise ja hoiustamise kulud ning kaubaga seotud kapitali- ja riskikulud. Lisaks on oluline teada täpselt logistika kogukulude suhet müügikäibesse ja logistika kogukulude osa kõikidest kuludest. Kahjuks ei näita ükski neist mõõdikuist üksi tarneahela toimimise tõhusust. Mõõdikute ülesandeks on kajastada seda, kui hästi või halvasti ettevõte töötab. Kulud ei kajasta tegevust
· Kallurauto kallutatava veokastiga auto · Furgoonauto kinnise veokastiga autod. Tentautod. Kaubaveokite liigitus sõltuvalt veo iseloomust. Kaubaveod jaotatakse põhivedudeks ja jaotusvedudeks. Põhiveod on : · Terminalide vahelised kaubaveod, samuti veod tootjatelt terminalidesse. Jaotusveod on : · Terminal teeninduspiirkonnas kaupade kokku ja laialiveod. Põhivedude autod on võimalikult suure kaubaruumi ja kandevõimega. Jaotusvedude autod on tavaliselt kuni 12tonnised furgoonautod, millel on tagaluuk tõstuk. Jaotusautode varustuses on ka käsikahveltõstukid. Ilma külmutusseadmeta furgooni nimetatakse kapptreileriks või tremokapiks. Külmutusseadmega aga termotreileriks või frigotreiler. Eurotreiler 80-90m3 Jumbotreiler - -100m3 Megatreiler- -110m3 Eur alus- 1200*800 Fin alus- 1200*1000 Veoste laadimine ja kinnitamine veokile. Veoste kinnitusvahendid. Veoste kinnitamiseks võib kasutada:
ladustamine jne) piiriületuste kiirus 37. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 5 38. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused. 39. Miks kasutatakse ladusid? A. Varud on puhver pakkumise ja nõudluse kõikumiste silumiseks B. Transpordikulude kokkuhoid C. Hulgiostu hinnasoodustuste ärakasutamine D. Kauba pakkumise ja nõudluse geograafiline erinevus E. Vajatakse mänguruumi hoida igaks juhuks reservladu erakorralisteks olukordadeks F. Hooajanõudlus G
On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27. Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong täishaage on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend.
On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25.Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26.Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed vahemaad, väiksed kogused 27.Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend.
Mida suurem on reservladu, seda paremini suudetakse rahuldada klientide tellimusi nõudluse suurte muutuste perioodidel. Reservlao määramiselvõetakse enamasti aluseks nõudluse tõenäoline muutumine aja jooksul. Mida suuremon võimalik hälve nõudluses, seda suurem peab olema reservladu. 158. Mis on ,,swap body" On standardne konteiner auto-ja raudteetransportis 159. Mis veod on jaotusveod? Sageli teostavad ettevõtted jaotusvedusi oma transpordivahendiga.Jaotusvedude korral on veokorraldaja üheks tähtsaimaks ülesandeks soodsate veomarsruutide leidmine. 160. Mis veod on põhiveod? põhivedude korral on veokorralduse üks tähtsamiad ülesandeid veoühiku (treileri, konterineri, raudteevaguni jne.) kasuliku ruumala võimalikult ratsionaalne täitmine ehk vajaliku täiteastme saavutamine. 161. Milline on jaekaubanduse pakkimismoodul ? 600x800 162. Millised on peamised põhjused laoteenuse sisseostmiseks ? 163
maksimaalsele kasutamisele ja veomarsruudi valikule. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (terminalidest ja ladudest) saajatele, kelleks on enamasti jaekaubandus, aga ka muud edasimüüjad ja tootmisettevõtted. Enamasti on tegemist kohalike ehk riigisiseste vedudega. Jaotusvedudena käsitletakse ka euroliidus naaberriikide ja lähiriikide vahelisi vedusid, mille puhul paikneb jaotusladu või terminal ühes riigis, saajad aga teises. Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes märksa suurem tähtsus logistilise teenindamise näitajatel: tarneaeg, tarnesagedus, tarne täpsus, tarne paindlikkus jne. Hub-and-spoke süsteem Hub & Spokes - tähendab kauba või reisijate kokkuveo ja jaotuse korraldamist ühe või mitme ümberlaadimispunkti kaudu. Huubi (peaterminali), on veoahelas keskne punkt kokkuveoks, sorteerimiseks, konsolideerimiseks, ümberlaadimiseks ja laialiveoks selle poolt teenindatavas regioonis. Kasutatakse kauba- kui ka
Väiksemahulised tellimused tekitavad arvestatavalt kulusid, samas on nende tasuvus madal Mida mõeldakse „massilise rätsepatöö” (mass customization) all logistikas? Üldiste toimimismudelite kohandamine väikeste muudatustega erinevatele klientidele Mis on enamasti tähtsaim tegur põhivedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt? Koormaruumi täiteaste Mis on tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt? Veomarsruut ja selle läbimise järjestus Mis on logistikatöö peamiseks eesmärgiks ettevõttes? Suurendada ettevõtte kasumit ja rentaablust Mis on erinevate voogude juhtimise peamiseks eesmärgiks logistikas? Tuua kasu lõpptarbijale Logistika üheks oluliseks eesmärgiks on saavutada klientide poolt oodatud teenindustase minimaalsete kuludega
Eurotreileri laadimismeetri suuruseks on tavaliselt 6,3 m3, megatreileri laadimismeetri ruumala aga 7,3 m3. 22. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Rahvusvaheline transport: veovahendid on suurema mahutavusega ja otstarbekama veoruumi kasutavusega, korraga veetakse suuremaid kogused. Transport tehasest/ kesklaost (hub) jaotuslattu/-keskusesse. Pikamaavedu. Suured kogused. 23. Mida peetakse transporditegevuse silmas jaotusvedude all? Kohalik vedu: laialiveol tuleb kohale toimetada väiksemaid koguseid ja väiksema mahutavusega veovahenditega. Transport jaotuslaost diileri/kliendini. Lühimaavedu, väikesed kogused. 24. Mis on veosõlm (hub)? Keskterminal. Termin, mis viitab "rumm ja kodarad" (hub and spokes) ehk veosõlm - satelliidid (hub - satellites) süsteemidele transpordis ja jaotuses. Tähendab kauba ja reisijate veo või jaotuse korraldamist ühe või mitme ümberlaadimiskoha vahendusel
o Stividor (laevade lossimisele ja lastimisele spetsialiseerunud sadamaoperaator) o Ekspedeerija (võtab enda nimel ja kliendi arvel vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise koos kõigi selle tegevuse käigus teostatavate protseduuridega) o Logistikafirma (ekspedeerimisfirmast laiema logistikateenuse pakkumine, lisandväärtus) Muud transpordiga seotud teemad · Põhivedude ja jaotusvedude, veolepingu õiguslike aluste ning tarneklauslite kohta saab lugeda A. Kiisleri õpikust ,,logistika ja tarneahela juhtimine" lk 257-270 Laondus Laonduse olemus ja funktsioonid · Laondus: o Tegeleb materjalide, pool- ja valmistoodete ladustamisega lähtekohas, lõppkohas ja nende kohtade vahelisel liikumisel o Omab ja edastab infot ladustatavate materjalide ja toodete laoseisu, asukoha ja ladustamistingimuste kohta.
Logistika maamajanduses - EKSAM (valikvastustega) 1) Tarneaeg on... 2) Tavaliselt tähtsaim tegur jaotusvedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt on.... 3) Otsevedude all mõeldakse... 4) Süsteemsete vedude eesmärgiks on... 5) Põhivedudel veetakse samas lastiruumis... 6) Multimodaalne ehk mitmeliigiline transport on... 7) Segmenteeritud transport on... 8) Millistes ühikutes mõõdetakse transporditööd kaubaveol? 9) Milline suurus väljendab veoki lastiruumi mahu kasutamist suhtes selle kandevõimesse?
kontserni tütarettevõtted, kes tarnivad tooteid / teenuseid ettevõtte allüksused ja töötajad, kes suhtlevad väliste klientidega ja vahendavad selle tooteid ja/või teenuseid oma ettevõtte töötajad, kes ostavad ettevõttest tooteid/teenuseid ettevõtte kauaaegsed kliendid, kes on saanud justkui oma inimesteks Kordamisküsimused 1. Kas laotöötaja peaks omama elementaarseid teadmisi klienditeenindusest? 2. Kas ja kuivõrd on jaotusvedude autojuht ettevõtte esindaja kliendi juures? 3. Kas ja kuivõrd kujundab jaotusvedude autojuht klientide juures ettevõtte mainet? 4. Kas teenuseid on võimalik toota mingil määral ette? 5. Mis peaks olema klienditeeninduse fookuses? 6. Millest lähtuvalt oleks õige määratleda teenindustaset? 7. Mille alusel tajub klient osutatavate teenuste kvaliteeti? 8. Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus? 9. Mis on tarnevõime?
kontserni tütarettevõtted, kes tarnivad tooteid / teenuseid ettevõtte allüksused ja töötajad, kes suhtlevad väliste klientidega ja vahendavad selle tooteid ja/või teenuseid oma ettevõtte töötajad, kes ostavad ettevõttest tooteid/teenuseid ettevõtte kauaaegsed kliendid, kes on saanud justkui oma inimesteks Kordamisküsimused 1. Kas laotöötaja peaks omama elementaarseid teadmisi klienditeenindusest? 2. Kas ja kuivõrd on jaotusvedude autojuht ettevõtte esindaja kliendi juures? 3. Kas ja kuivõrd kujundab jaotusvedude autojuht klientide juures ettevõtte mainet? 4. Kas teenuseid on võimalik toota mingil määral ette? 5. Mis peaks olema klienditeeninduse fookuses? 6. Millest lähtuvalt oleks õige määratleda teenindustaset? 7. Mille alusel tajub klient osutatavate teenuste kvaliteeti? 8. Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus? 9. Mis on tarnevõime? 10
54.TRANSPORDIKULUSID MÕJUTAVAD TOOTEGA SEOTUD TEGURID.......31 55.TRANSPORDIKULUSID MÕJUTAVAD TURUGA SEOTUD TEGURID.........31 56.NIMETA AUTOVEDUDE ALALIIGID................................................... 32 57.MIS ON LAADIMISMEETER (LDM), MILLEKS SEDA KASUTATAKSE?.....32 58.MIDA PEETAKSE TRANSPORDITEGEVUSES SILMAS PÕHIVEDUDE ALL? ........................................................................................................ 32 59.MIDA PEETAKSE TRANSPORDITEGEVUSES SILMAS JAOTUSVEDUDE ALL?................................................................................................. 32 60.MIS VAHE ON TREILERIL JA AUTORONGIL?...................................... 32 61.MIS ON VEOSÕLM (HUB)?.............................................................. 32 62.KES ON EKSPEDEERIJA?................................................................. 32 63.VÄHEMALT 5 EKPEDEERIMISTEENUST?........................................... 33 64.LADUDE PÕHIFUNKTSIOONID?...............
2. Millised on suurlinna jaotuslogistika (citylogistics) eesmärgid? 35 minimeerida veokordi, optimeerida veoki koormaruumi kasutamist, vähendada keskkonnamõjusid ja koormata vähem tihedat linnaliiklust parandada kaubanduse konkurentsivõimet ehitades äärelinna suuri ostukeskusi saavutada jaotusvedude efektiivsus öösel toimuvate jaotusvedudega korraldada jaotusveod suurlinnades väikseimate võimalike kuludega 3. Jaotusveod on: suuremahulised veod pikkadel distantsidel tarnijatelt ladudesse väikesemahulised veod lühikestel distantsidel ladudest edasimüüjatele terminali jaotuspiirkonnas ettevõtete vahelised veod lõpptarbijate teenindamiseks teostatavad veod 4. Mis on enamasti tähtsaim tegur põhivedude puhul kaubaühiku veokulu vähendamise seisukohalt
tellida hiljemalt aruandekuule järgnevaks 15. kuupäevaks. Muid eksimusi töö autor ei tuvastanud ning tulud ja kulud olid korrektselt kajastatud juhindudes RTJ 2 kajastatud nõuetele. Vaadeldes juhtkonna poolt antud käibeandmikku ja pearaamatut, järeldas töö autor, et kasumiaruande kirjel „Müüdud toodangu (kaupade ja teenuste) kulu“ ei olnud ettevõttel kajastatud teisi kulusid peale kaupade ekspedeerimisekulu ja jaotusvedude kulu. Turustuskulude kajastamisest ettevõttes oli sise-eeskirjas kirjutatud väga vähe. Ettevõtte juhti intervjueerides sai töö autor teada, et turustuskuludes kajastab firma kulusid, mis tekivad ettevõtte põhitegevuse käigus. Seal ei kajastata ainult kaupade jaotusvedude ja ekspedeerimisega seotud kulusid, mis kirjendatakse kasumiaruande kontol 31110 „Müüdud teenuste kulu“. Vaadeldes ettevõttes kasutatavat kontoplaani, sai töö autor teada, et kulukontode jaotus on
8. Milline on 2-teljelisest veokist ka 3 teljelisest haagisest koosneva autorongi lubatud suurim täismass Eestis? 9. Milline on poolhaagisega autorongi lubatud suurim täismass enamuses EL riikides? 10. Nimeta treilerite (sadulveoki poolhaagiste) liike (vähemalt 5)? 11. Mis on jumbotreiler? 12. Mis on osakoorem autoveol?? 13. Mis on väikesaadetis autoveol? 14. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? 15. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? 16. Mis on süsteemsed veod? 17. Mis on „rumm ja kodarad“ põhimõte, mida selle kasutamine annab? 18. Mis on ristlaadimine, mida selle kasutamine annab? 19. Nimeta kommenteeritult 3 veomarsruutide põhitüüpi? 20. Nimeta transpordikulusid mõjutavaid tootega seotud tegureid (vähemalt 5)? 21. Nimeta transpordikulusid mõjutavaid turuga seotud tegureid? 22. Mis on veose arvestuslik kaal, kuidas seda autotranspordis leida? 23
See eeldab üldjuhul võimalikult suure ruumala ja/või kandejõuga veovahendite ja -ühikute kasutamist ja võimali- kult kõrge täiteastme saavutamist. Kui põhiveod tootjatelt ladude täitmiseks on traditsiooniliselt täiskoormaveod, siis terminalivaheliste jaotusvedude korral võib veoühiku lastiruum sisaldada paljude klientide saadetisi, mistõttu on tegemist enamasti osakoorma- ja väikesaadetiste veoga. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (terminalidest ja ladudest) saajatele, kelleks on ena- masti jaekaubandus, aga ka muud edasimüüjad ja tootmisettevõtted. Enamasti on tegemist kohalike
vad toodete partiid väljastamiseks FIFO, LIFO või FEFO liikumispõhimõttega, arvestada auto- maatselt toodete aegumis- või ,,parim enne" tähtaegu ning väljastada neid aegumise järjestuses. Suurte võimalustega laotarkvarad lubavad määrata prioriteete komplekteerimisel, pak- kimisel ja väljastamisel etteantud reeglite alusel. Kogu kaupade väljastamise protsessi võib ehita- da üles ,,tagurpidi", olenevalt näiteks jaotusvedude graafikust ja laadimisaegadest jaotusautodele. Laojuht peab sel juhul jälgima laoprogrammi, kas komplekteerimis- ja pakkimistööga ollakse graafikus või mitte. Kui on näha, et mõni ei tule oma koormusega ettenähtud ajaks toime, antakse talle abiline. Tarkvaraarendajad tegelevad WMS moodulitele uute võimaluste loomistega, mis peaks lõppkokkuvõttes viima olukorrani, kus peaaegu kogu laotööd on võimalik määrata, juhtida ja jäl-
annaabi.ee 
