Minu töö eesmärk oli rohkem teada saada xxx-st. Samuti tahtsin saada ülevaadet, kuidas xxx Keskkooli õpilaste hulgas esineb. SLAID 3 Töö uurimisküsimuseks seadsin... Lisaks sellele püstitasin uurimistöös hüpoteesi, et .... SLAID 4 Uurimistöö jaotasin kaheks osaks: 1) Teoreetiline osa, milles kirjutasin xxx,xxx,xxx Kuna trükitud materjali leidus vähe ja see oli raskesti kättesaadav, kasutasin 18 internetiallikat. 2) Praktiline osa, milles viisin läbi küsitluse xxx Keskkooli õpilaste seas Facebooki vahendusel. Sellele vastasid 73 õpilast, kes jagunesid kolme rühma: a) 6.- 7. klass; b) 8.-9.klass; c) 10.-12. klass SLAID 5
1 2703,303 807,532 2P=280912 2P=2809120 SUMMA: 0 0 0,0773 m2 ,07719 m2 140,456 ha 140,456 ha Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt. Metoodika: Maatüki pindala leidmiseks jaotasin selle plaanil kolmnurkadeks ja määrasin iga tekkinud kolmnurga pindala arvutamiseks vajalikud mõõtmed plaanil mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Planimeetria valemite abil leidsin üksikute kolmnurkade pindalad. Nende summa annab maatüki üldpindala. Esimesel mõõtmisel saadud tulemused: 1310x 64 0 4-2-3 P1= = 419200 m2 = 41,92 ha 2 7 9 0 x 2 90 1-2-4 P2= = 114550 m2 = 11,46 ha
väljavooluava ja sisestasin uuritava proovi. NB! Mingil juhul ei tohi lasta kolonni kuivaks joosta, st. tuleb vältida, et vedeliku nivoo ei langeks geelpinnast allapoole ja õhk ei tungiks geelkihti! Proovi sisestamine. Uuritava segu doseerimiseks ja kolonni sisestamiseks kasutasin sobiva mahuga mõõtpipetti , võtsin 0,5 ml uuritavat proovi ja viisin kolonni, juhtides pipeti otsa vatu kolonni seina ja jättes u 5m mm kaugusele geeli pinnast. Proovi jaotasin ühtlaselt geeli pinnale. Kolonni väljavooluava oli suletud. PUUDU? Katseandmete tabel Elueerimismaht oli fraktsiooni nr. 1-20 konstantselt 2 ml Fraktsiooni nr. Elueerimismaht V, ml Optiline tihedus, A ühinenud fraktsioon 14,5 0 1 2 0,049 2 2 0,806 3 2 0,433
1 0 1 1 0 0 1 1 0 0 0 0 1 1 0 1 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 1 1 0 0 Leitud DNK-d on erinevad, sest jaotasin määramatuspiirkonda MKNK ja MDNK erinevalt ehk teineteisest sõltumatult. Seega sain lõppkokkuvõttes 2 erinevat lõpuni määratud funktsiooni: f1(x1..x4) = (1,2,4,5,6,7,8,9,13)1 f2(x1..x4) = (1,2,4,5,6,8,9,13)1 Siit tuleneb ka erinevus. 4. Leida vabaltvalitud viisil punktis 2 saadud MDNK-ga (loogiliselt) võrdne Taandatud DNK ja Täielik DNK, näidates (selgitades) mõlema jaoks ära ka nende leidmisviisi. * Leian taandatud DNK McCluskey' meetodiga. taandatud disjunktiivne normaalkuju
......................................... lk12 2 Sissejuhatus Ma valisin Brasiilia riigi just sellepärast, et minuarvates on see üks maagilisemaid riike. Kuna endal on ka kunagi soov Brasiilias ära käia on ju tore, kui on sellekohta juba eeluurimus ka tehtud. Kasutasin peamiselt interneti allikaid, kuid ka ENE't. Brasiilia kohta on internetis suhteliselt vähe informatsiooni. Seega kasutasin ja inglise keelseid lehekülgi. Töö jaotasin kindlateks osadeks, nagu juba sisukorrast näha on. 3 Riigi üldiseloomustus Pealinn: Brasilia Pindala:8 511 970 km2 Rahvaarv:146 154 502 Riigihümn: Hino Nacional Brasileiro Iseseisvus: 7. september 1822 Riigikeel: portugali Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat
kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: keeduklaas, katseklaaside komplekt. Kemikaalid: FeCl 3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt võtsin keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett, lisasin sinna 2 tilka FeCl 3 küllastatud lahust ja 2 tilka NH4SCN küllastatud lahust ja segasin. Seejärel jaotasin lahuse võrdselt nelja katseklaasi. Teise katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl 3 lahust, kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust, neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl-i. Katseandmed, katseandmete töötlus, tulemuste analüüs Teise katseklaasi FeCl3 lahust lisades muutus lahus võrreldes esimese katseklaasiga tumedamaks. Tumepunane värvus näitas, et reaktsiooni saadust raud(III)tiotsüanaati, mis
See on huvitav ja väga imeilusa loodusega maa. Töö eesmärgiks seadsin üldinfo otsimise Sveitsi kohta. kuigi selle riigi kohta saaks palju pikemalt ja laiemalt erinevate teemade kohta kirjutada, teen oma uurimustöös kokkuvõtliku ülevaate Sveitsi loodusest, kliimast, rahvastikust ja majandusest. Töö koostasin oma kodu arvutis, kasutades Microsoft Wordi programmi. Informatsiooni kogumiseks kasutasin interneti. Kogusin kokku põhiandmed, mis jaotasin peatükkideks. Kasutasin ka oma koduarhiivist paari pilti. 1. peatükk SVEITSI RIIK Sveits on föderatiivne vabariik, ning ta koosneb 23 kantonist. Igal kantonil on enda põhiseadus - parlament ja valitsus. Riigis on kehtiv keskajast pärit seadusandlus. 1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta
......................................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks valisin Laura Põldvere. Noore lauljanna valisin teemaks just sellepärast, et ta on teistsugune, kui teised lauljad. Silma on ta paistnud just oma tublide saavutustega. Informatsiooni leidmine osutus aga keerulisemaks, kui ma arvasin. Info leidmiseks kasutasin ineterneti, kui ka ajakirjandust. Töö jaotasin ma kolme alaossa. Esimeses alaosas otsisin ma üldist infot Laura kohta. Põhimõtteliselt seadsin info üles küsimustele Kes Ta on? Kus Ta tuleb? ja Mis talle teha meeldib? Teises alaosas märkisin ära tema eriliselt silmapaistvad saavutused aastast 2002 kuni 2007. Kolmandas alaosas kirjutasin välja minu jaoks kakskümmned kõige huvitavamat fakti Laura kohta. 3 Kes on Laura Põldvere? Laura Põldvere on noor Tartu tüdruk
räägita piisavalt ning see kipub tihti jääma temaga sarnase zanri - ooperi varju, ent ei ole veel seepärast sellest vähem tähtsam. Töö eesmärgiks seadsin välja uurida opereti tekke ja arengulugu ning välja selgitada tema põhilised erinevused teiste taoliste muusikazanritega. Peamiseks allikaks minu uurimistöös oli internet, kuna sealt sain põhiosa vajaliku informatsiooni kohe kiiresti kätte. Töö jaotasin kaheks suureks osaks, esimeses on põhi tähelepanu all opereti kui sellise tähendus, mida selle mõiste all mõeldakse jne., teine osa keskendub rohkem opereti tekkimisele ja arengule ning kuulsamatele selle zanri heliloojatele. 3 OPERETT MÕISTENA Operett (itaalia keeles operetta ,,väike ooper") on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Nii salmilauludes, duettides (kupleedes,
..................................................................................................10 Sissejuhatus Ajaloo tunnis pidi iga õpilane valima endale sobiva referaadi teema ning tegema selle kohta ka vastava Power-Point esitluse. Mina valisin oma teemaks paavstivõimu keskajal. Kuna ma selle teema valdkonnaga väga palju tutvunud ei ole, otsustasin seekord seda teemat põhjalikult uurida. Püüdsin anda endast parima, et sellest kirjutamise võimalikult arusaadavaks teha. Referaadis jaotasin paavstivõimu keskajal kolmeks suureks osaks, mis olid järgnevad: Varakeskaja paavstivõim Hiliskeskaja paavstivõim Kõrgkeskaja paavstivõim Lisaks kirjeldasin paavstide olemust ning tõin välja ühe mõjuvõimsama paavsti Innocentius III lühitutvustuse. Referaadiga püüan anda tervikliku ülevaate lugejatele, seletades võimalikult tähtsalt kuid oluliselt paavstivõimu olemuse keskajal. 1.PAAVSTID
..........................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..............................................................................................9 2 Sissejuhatus Valisin enda teemaks ,,GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGis, ArcPad" kuna teema on minu arvates väga aktuaalne ja laiapõhine. Jaotasin teema neljaks peatükiks. Esimene peatükk sellest, mis on GPS mida sellega teha saab. Teises peatükis käsitletakse teemat kuidas GIS ja GPS omavahel toimivad. Kolmas ja neljas peatükk on kahest tarkvara lahendusest, mida rakendatakse. Aga, mis see GIS on? GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni
Tema nimel on rekordid 1500m, 3000m ning 5000m distantsidel.1500m jooksis ta Moskvas 1981.aastal ajaga 4.14.Donetskis 1984.aastal toimunud võistlustel jooksis 3000m ajaga 8.55.Ning viimaks 5000m joostud aeg 15.30 1985.aastal Leningradis. (Wikipedia 2013) KOKKUVÕTE Uurimistöö sisaldab olulisemat infot ja fakte kergejõustiku aladest, Eesti tuntumatest kergejõustiklastest, Eesti rekorditest erinevatel aladel.Uurimistöö jaotasin gruppidesse alade kaupa, et oleks mugavam vajalik info ülesse leida.Uurimistöö käigus sain ka uusi teadmisi, mis tulevad mulle kindlasti tulevikus kasuks.Usun, et tõin kõige olulisema välja, mida arvasin õigeks pidavat.Loodan , et see uurimistöö on abiks kiirele lühivaatele Eesti kergejõustiku ajaloost ja aladest.Tänu uurimistööle sain teada ka nende alade Eesti rekordid, mida varem ei teadnud. SUMMARY
......................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................................16 Sissejuhatus Konnade ja kahepaiksete väljasuremisest sain ma teada paari kuu eest lugedes National Geographicut (april, 2009"Amphibians"). See teema tundus väga huvitava, ja ma leidsin, et seda võiks edasi uurida. Oma töö jaotasin vastavalt pealkirjas esitatud küsimustele. Kõigepealt tutvustan kõiki konni ja selles tutvustuses mainin ära ka nende hävimise probleemid. Samuti toon välja selle konna liigi isendite arvu. Järgmisena räägin ma konnade kaitse vajadusest, konni varitsevatest ohtudest ja konnade kaitse meetoditest. Viimaks mainin ära ka konni kaitsvad organisatsioonid. Loodetavasti annab see töö aimu Uus-Meremaa pärismaiste konnade seisukorrast ja nende kaitsmise vajadusest ja olemasolevast kaitsest
Mainimata ei saa ka jätta viinamarjaistandusi. Põhiline oli see, et käisime EM valikturniiri Eesti- Hispaania jalgpallimängu vaatamas. Esimest korda elus sain olla nii suurel tribüünil fänn. Kahjuks lõppes mäng Eestile kurvalt. Mulle meeldis seda tööd teha, kuna ma saan oma huvitavaid reisikogemusi ja pilte jagada teiste inimestega. Hispaania on ilus koht, millest kirjutada. Töö tegemine läks üsanagi sujuvalt. Igale nädalale jaotasin teatud osad, mis valmis pidin saama. Lõpuks, kui töö valmis sai, meeldis see mulle. 17 KASUTATUD ALLIKAD http://wiki.gomaailm.ee/wiki/hispaania/ Vestlus ema, isa ja onuga 04.03-10.03 Linke Hispaaniast http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:s7NkfDE3PMoJ:et.wikipedia.org/w iki/Hispaania+Hispaania&cd=1&hl=sv&ct=clnk&gl=se http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_jalgpallikoondis http://www
tähenda, et ma ei hindaks seda, mis räägitakse tunnis, kuid sageli jääb sellest väheks. Tea, et paljud klassikaaslased valisid samuti Cervantese, kuid ma ei tea miks. Olen kindle, et nende sisu ei erine palju minu omast, sest internetis leidus ühelt leheküljelt terve referaadi sisu. Loomulikult oli algset 32 lehekülge referaadi jaoks palju. Hakkasin teksti töötlema, et saada paremat kujundust ja v ä h e n d a d a referaadi pikkust. Olukord paranes vähemalt 10 lehekülje võrra. Jaotasin teksti rohkem, kui oli seda allikas. Seega jaotasin kogu referaadi sisu kahte suurde peatükki: esimeses on kirjutatud Cervantese eluloost, teises on tähendatud üles tema looming. Viimane on jaotatud veel väiksemateks peatükkideks(novellid, näidendid ja luuletused). 3 Cervantese elulugu Miguel de Cervantes Saavedra sündis 9. või 10. oktoobril 1547. aastal Alcali de Henareses, Madridi
Sissejuhatus Referaadi teemaks on ,,Päikesesüsteem ja selle tekkimine". Selle töö eesmärgiks on anda ülevaade meie Päikesesüsteemist üldiselt, selle tekke ajaloost ning kirjeldada meie Päikesesüsteemis olevaid planeete ning muid objekte. Allikateks valisin interneti, ajakirjad, televisiooni ning raamatud. Nendest sai välja selekteeritud minu arvates kõige põnevam ja tähtsam informatsioon meie Päikesesüsteemi kohta. Töö jaotasin erinevatesse peatükkidesse. Alustasin meie Päikesesüsteemi kirjeldamisega, liikudes erinevate siseplaneetide ja teiste objektide poole. 1. PÄIKESESÜSTEEM Kui planeet Maa on meie kodu, siis meie naabruskonnaks on päikesesüsteem. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, kaheksa planeeti koos oma kaaslaste ehk kuudega, asteroidid ( väikeplaneedid), komeedid ning tähtedevaheline tolm ja gaas. 1.1. Päike Päike on meie kohaliku Universumi keskpunktiks
.............................................12 Kokkuvõte.................................................................................................14 Kasutatud kirjandus.......................................................................................15 Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi Ida-Saksamaast pärast teist maailmasõda. Tegin seda kuna valimise hetkel ei teadnud ma sellest teemast eriti midagi. Tundus huvitav teema olevat. Ma jaotasin oma referaadi viieks üldiseks osaks. Need osad on sisepoliitika, välispoliitika, majandus, sõjategevus ja sport, kultuur ja meelelahutus. Püüdsin kirjutada kõikidest valdkondadest sama palju. Kõige rohkem kasutasin ma oma lähiajaloo õpiku ning raamatut Berliini müürist. Sain abi ka internetist. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid. Kõik sõjas osalenud riigid said püüdis sõjakahjustustest välja tulla ning oma olukorda parandada
endale sobivat ning seega kirjutasid nad ise oma põhjuse, miks nad arvutimänge mängima hakkasid. Peamiseks põhjuseks, miks nad arvutimänge mängima hakkasid, oli igavus. Suur osa õpilastest hakkas arvutimänge mängima sõbra soovitusel. 3.6 Arvutimängude mängimise alustamine Järgnevalt tahtsin teada saada, kui vanalt hakkasid Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased arvutimänge mängima. Kokkuvõtte tegemiseks jaotasin vanused gruppidesse järgnevalt (joonis 6). Joonis 6. Arvutimängude mängimise alustamine Analüüsi tulemusel selgus, et suurem osa õpilastest alustas mängimist 5-7aastaselt. Neid õpilasi oli kokku 33. 8-10aastaselt alustas mängimist 4 õpilast. 11-13aastaselt 10 õpilast ning vanuses 13 ja rohkem alustas arvutimängude mängimist 3 õpilast. Tüdrukute ja poiste vahel mängima hakkamise vanuseline erinevus selgelt ei eristu. 66% Vastseliina
Materjale on küll palju, kuid kahjuks enamik internetilehti on inglise keeles ja eestikeelset teksti eriti ei leidu. See tegi referaadi koostamise üpris raskeks, kuna väga palju tuli tõlkida ja laused selle tõttu mõningas osas konarlikud. Peamiste materjalidena kasutasingi inglisekeelseid internetilehti. Samuti kasutasin ka geograafia õpikut ja raamatut maaima riikide kohta. Kõige rohkem kasutasin oma mõistust, et need inglisekeelsed internetilehed ära tõlkida. Jaotasin teemad suurteks peateemadeks, nagu üldiseloomustus, rahvastik ja majandus, ja alateemadeks nagu üldiseloomustus, geograafiline asend, arengutase, energiamajandus, põllumajandus, metsamajandus, kalandus, töötlev tööstus, transport, turism ja kokkuvõte majandusest. Jagasin teemad nii, et kõikidest tähtsamatest majanduse osadest saaksin eraldi alateema teha ja et kõik teemad ei oleks omavahel seotud. Arvan, et nii on parem referaati lugeda.
informatsiooni Pärdi eluaastate kohta Rakveres on üsna vähe ning tahtsin teda saada, et kui palju inimesed teavad, et Arvo on Rakveres elanud ning siin ka koolis käinud. Samas avalikustan ka palju sellist mida varem pole avalikustatud, nimelt mälestused Arvo Pärdist, tema klassivendade, -õdede ning lapsepõlve mängukaaslaste silme läbi. Mängus oli ka mu enda huvi Arvo Pärdi kohta rohkem teada saada ning välja uurida mida on Rakvere Gümnaasium Arvo Pärdile andnud. Töö jaotasin nelja peatükki. Esimeses peatükis räägin üldiselt tema elust ja loomingust, kuidas ta Rakverre kolis ning kuidas tegi esimesed katsetused muusikavallas. Teises peatükis süvenen tema õpinguaastatesse Rakvere Gümnaasiumis, seda tema koolikaaslaste mälestuste põhjal, sest Arvo Pärdi enda mälestusi ei olnud võimalik hankida tänu tema hõivatuse tõttu tihedale töö graafikule. Kolmandas peatükis teen kokkuvõtte inimeste arvamustest ja sellest
..................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema sellepärast, et tihti lugu on nii lastel kui ka lastevanematel probleeme piiridega. Soovisin süüvida sellesse teemasse, kuna pean tunnistama, et teadmised olid üsna ühekülgsed. Tutvudes materjalidega pidin tõdema, et teema on väga huvitav, mahukas ja arendav. Referaadi põhisisu jaotasin ma peatükkideks. Nii on lihtsam ja arusaadavam ka lugejale. Esimeses peatükis teen lühida ülevaate piiride seadmise mõttest ja mõttetusest. Püüan ka välja selgitada, kes peaks piire seadma. Teises peatükis teen lühida ülevaate sellest, et lapsed tegelikult vajavad piire, sest piiride puudumine muudab lapsed ebakindlaks ja tasakaalutuks. Kolmandas peatükis teen ülevaate sellest, kuidas lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis
aga paljudel püsivad ka võõrsõna tunnused. Minu väljakirjutatud materjali põhjal võiks väga tavalisteks ja palju kasutatavateks laensõnadeks, millel siiski on säilinud võõrsõna tunnused, pidada eelkõige termineid film, kino, televisioon. Otsustasin ka uurida seda, mis keeltest on minu väljakirjutatud terminid ja võõrsõnad pärit. Selle väljaselgitamiseks kasutasin ma kõige rohkem võõrsõnade leksikoni abi. Otsisin välja iga võõrsõna kohta tema päritolu keele ning jaotasin nad rühmadesse. Leidsin 7 erinevast lähtekeelest sõnu ja need jagunesid järgmiselt: 1. Ladina keelest 33 sõna diktor, kaamera, dokumentaal, efektid, protsess, publitsist, nomenklatuur, korrumpeeruma, populaarsus, eksisteerima, reaalne, kolleeg, kompleks, positsioon, reanimeerima, kontseptsioon, konstrueerima, 14
(2-ks) -Mitu kuubikut sai igasse ossa? (3) Seejärel kutsutakse klassi ette 3-4 õpilast. Õpetaja, seejärel ka õpilased jaotavad erinevate esemete hulki, kusjuures iga kord vastatakse kollektiivselt järgmistele küsimustele: ,,Mitme lapse vahel jaotati?" ja ,,Mitmeks osaks jaotati?" Soovitatakse õpilastel jutustada, mida nad teevad. See on väga soodne tehte sisu paremaks mõistmiseks. Õpilaste vastused peaksid (ideaalis, mille poole püüelda) olema järgmised: ,,Ma jaotasin 8 kuubikut võrdselt 4 nuku vahel. Iga nukk sai 2 kuubikut. Jagasin 8 kuubikut 4-ks võrdseks osaks, sain 2 kuubikut". II tunnil ei jaotata asju mitte enam õpilaste või nukkude vahel, vaid laotakse võrdselt karpidesse, klaasidesse jne. Põhilise osa tunnist võtab tegevus didaktilisel materjalil ja eelmisele tunnile analoogiline kommenteerimine. Didaktilise materjali jaotamise kergendamiseks jagab õpetaja kätte orientiirid, mis loovad vastavad jagamise situatsioonid.
annaabi.ee 
