"Timm Thaler ehk müüdud naer" James Krüss Timm elas koos oma ema ja isaga ja oli õnnelik väike poiss. Ta ema oli väga hea. Aga ta suri, kui Timm oli väike. Isa võttis uue naise ja Timm sai endale ka kasuvenna. Nad ei saanud hästi läbi. Isa oli enamasti tööl ja Timmil oli võõrasema ja kasuvennaga kodus paha olla. Ainult ta naer rõõmustas teda, sest see tegi inimesed tema suhtes heatahtlikuks. Kui isa koju tuli töölt nädalavahetusel, siis nad käisid vahel Timmiga hipodroomil ja isa vedas kihla. Vahel võitis, vahel kaotas. Siis aga sai isa tööõnnetuses surma ja Timm jäi päris üksi võõraste sekka. Peale matuseid viisid jalad iseenesest Timmi hipodroomile, kus ta kohtus ühe ruudulises ülikonnas mehega.
„TIMM THALER ehk MÜÜDUD NAER” NUKU teatri lavastus vanusele 10+ LISAMATERJAL www.nuku.ee Lavastuse sisukirjeldus I vaatus II vaatus Lavastuse alguses näeme Timmi ema ja isa lapsevankri- Parun avaldab Timmile, et ta pole Taruki kaksikvend, vaid ga – kostub Timmi õnnelik lapsenaer, mille ta on pärinud Taruk ise, seega on Timmil jätkuvalt võimalik naer kuna- oma emalt. Kuid Timmi ema sureb ning isa jääb poisiga gi tagasi saada. Nad sõidavad Mesopotaamiasse paruni kahekesi. Kaugemal jälgib sündmusi salapärane parun lossi, kus palvetavad jesiidid ehk saatanakummardajad. Taruk, kel tekib huvi Timmi erakordse naeru vastu
Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, tüürimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvõte: Timm Thaler on väike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud.
Timm Thaler ehk müüdud naer 27.03. Arutlev kirjand James Krüssi teose ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" näol on tegemist raamatuga, milles segunevad omavahel müstika ja reaalne elu. Teose peategelane on väike vaestelinnaosa poiss Timm Thaler, kes soovis rikastuda müüb oma naeru salakavalale hr. Tarukile, saades vastu võime võita kihlvedusid. Peagi hakkab kasuemaga elav Timm oma tehingut kahetsema ning soovis oma naer tagasi võita, suundub ta laia maailma. Läbinud mitmesuguseid takistusi, kogenud palju uut ja saanud muuhulgas proovida ka rikka pärija elu võidab Timm tänu headusele ja sõpradele oma naeru tagasi. Raamat algab väga tabava tsitaadiga: ,,Uskuge:/ mis tõprast eristab meid- naer on see." Leian, et see lause vastab täielikult tõele. Naeruga suudab inimene üle olla julmusest, kadedusest ja kõikidest muudest pahedest. Sama kinnitab ka
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Ülevaade autori elust ja loomingust.................................................................................. 3 James Krüssi teos ´´Timm Thaler ehk müüdud naer``..................................................... 4 Sisukokkuvõte............................................................................................................... 4 Tegelaskond...................................................................................................................6 Arvustused foorumitest..................................................................................................7 Kokkuvõte...............................
Timm Thaler ehk Müüdud naer Selle raamatu autor on James Krüss ja pealkiri Timm Thaler ehk Müüdud naer. Raamatu peategelased on Timm Thaler, Härra ruudulises ehk parun Taruk, Härra Rickert, Kreschimir ja Jonny. Teose põhiiintriig on kuidas Timm müüb oma nakatava naeru võime eest võita kõik kihlveod, aga ta mõistab, et võime naerda on palju rohkem väärt kui kõik maailma rikkused. Nüüd proovib ta selle tagasi saada. Raamatu moto Uskuge mis tõprast eristeb meid- naer on see tähendab, et tegelikult on naer kõige tähtsam. Ilma selleta ei saaks inimese oma rõõmu emotsiooone näidata ja sellepärast näebki ta välja nagu tõpras. Minu arust rikkas ei ole üldse hea olla, sest siis ei oleks unistusi, kuna mul on kõik olemas
,,Timm Thaler ehk Müüdud naer" Raamat ,,Timm Thaler ehk Müüdud naer" jutustab poisist nimega Timm, kes müüs oma naeru kuradile nimega Taruk. Seda tegi ta selleks, et võita kõik kihlveod. Peagi poiss mõistis, et naer oli tema kalleim vara ning rikkus. Tänu naerule võitis ta paljude südames. Kasutades kavalust ja teades kindlat eesmärki vedas peategelane kuradit ninapidi ning sai lõpuks oma naeru tagasi. Teoses on lisaks peategelasele ka palju muid tegelasi:( isa ,võõrasema, Ervin, Senhor Van der Thaler, direktor, Selek Bei, mr.Penny, Ricet, Jonny, mr.Brown, Kleschmir, pr. Bebber). Kui inimene naeratab ja on heasüdamliku, naeruse loomu ja olemisega tahavad ka teised temaga suhelda. Selleks, et omada palju sõpru on vaja naeratada, sest naeratuses peegeldub headus, sõbralikkus teise inimeseni. Inimene ,kes kunagi ei naerata, ei oma sõpru, kuna teistele tundub, et neid ei
Timm Thaler ehk Müüdud Naer James Krüss Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, tüürimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvõte: Timm Thaler on väike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast
· Kuidas saab Timmist rikas laps? Timm Thaleri parim omadus oli tema luksumiseni viiv naer, mis tegi kõik tema ümber rõõmsaks. Kuid poisi parim omadus, ei saanud kuidagi olla see, mis teda elus kaugele viib, sest naeruga ei ole võimalik teenida. Seetõttu otsustas Timm müüa maha oma naeru, saades vastutasuks võime võita kõik kihlveod. Timm panustas viis marka, mille L. Taruk andis Timmile oma varanduse põhikapitaliks, ja veel viis enda marka ühele hobusele hipodroomil ja võitis mitusada marka. Tänu sellele võidule mõistis Timm, et ta saab väga rikkaks. Seda ta ka sai. · Miks leping ikka veel kehtis, kuigi parun Taruk oli kõigi teada surnud? Timm vedas tüürimees Jonnyga kihla, et on samal õhtul rikkam kui rikkaim mees maailmas, kelleks oli parun Taruk. Kihlveoga tahtis Timm Jonnyle tõestada, et
”Timm Thaler ehk müüdud naer” Autor:James Krüss Tegija:Helina Kase Peamised sündmuspaigad Peamised sündmuspaigad olid: Timmi kodus Hipodroomil Laeval Erinevates riikies Olulisemad sündmused Olulisemad sündmused olid: Timm koos isaga hipodroomil (pühapäevad) Timmi isa surm Leping Tarukiga Timmi rikastumine Timm sai naeru tagasi Hea ja halb tegelane Hea tegelane oli Timm,sest ta oli väga hooliv teiste suhtes. Sain sellest aru kui raamatus kirjutati sellest,et Timm tahab oma isa haua eest hoolitseda ja kasuema koogipoe võla kinni maksta. Halb tegelane oli Hr. Taruk,sest ta võttis Timmil ära naeru ning ta oli omakasupüüdlik. Timm Thaler Timm oli väike omamoodi poiss. Tal oli väga armas naer mis kõigile meeldis. Timmi elu Timm oli alles 3 aastane kui ta ema suri. Ta jäi isaga kahekesi,aga mitte kauaks
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
nalja kui nähtust, mitte niivõrd nalja kui "pala". Nõukogude esteetikas vastas sellele üldtermin koomiline (êîìè÷åñêîå). Eriti esteetikutest uurijad on nalja püüdnud jagada ka ta esteetilise taseme järgi peeneks või "kõrgeks" ja jämedaks või "madalaks"; folkloorsed naljavormid on sel juhul tavaliselt surutud jämekoomika rubriiki. Teises lõikes on nalja püütud jagada ta teravuse / leebuse järgi: nõukogude teoorias nt. tähendas huumor üheselt leebet, "mittevõitlevat" naeru, talle vastandus satiir kui terav ja "võitlev" naer. See jaotus oli ühtlasi väärtusjaotus: satiiri, eriti nn. sotsiaalset satiiri hinnati märksa kõrgemaks kui huumorit, sest marksistliku teooria jaoks olid paljud vaimse kultuuri nähtused eelkõige klassivõitluse relvad. See määrang polegi folkloorse nalja kohta iseendast üldsegi mitte vale, sest see nali on tõesti sihtinud ja sihib meeleldi oma pila kõigi härrade, ülemuste, juhtide, poliitikute jts. vastu ning L
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite mõis 150 miili Moskvast loode poole. Interjöör, veranda, aed. Aias on kohad istumiseks ja võrkkiik. Esimese vaatuse jaoks on ette nähtud üks lavakujundus. Perekondlik õhtusöök hakkab lõpule jõudma. Laua ääres on: Aleksander Bakunin (65) ja tema naine Varvara (42), nende tütred Ljubov (22), Varenka (21), Tatjana (18) ja Aleksandra (17); miss Chamberlain, noor inglannast guverness ja parun Renne (36), mundris ratsaväeohvitser. Teenijad (pärisorjad), eelkõige ülemteener Semjon, teenendavad laudkonda vastavalt vajadusele. Ingliskeelset dialoogi kõneldakse vene aktsendiga, v.a. miss Chamberlain. Tempo on elav. Aleksander Bakunin valitseb mõõduka despotismi vaimus, aga perekondlik atmosfäär on valdavalt demokraatlik. ALEKSANDER: Kui jutt juba sinnamaale läks, siis Ljubov, ütle midagi parunile inglise keeles.
112. Elu on kool, tihti ka pipar ja sool 113. Elu on kiirrong, aastad on vedurid, arstid on pidurid, surm on lõppjaam 114. Elu on nagu peegel kui Sina naeratad, naeratab tema vastu 115. Elu on võitlus, tunnete mäng, tormide heitlus ja murede mäng 116. "It's not about how long you live, it's about how you live." 117. Elu on kaugvaates komöödia, kuid lähivaates tragöödia. 118. Elus on alati ka midagi lihtsat. Kui nuttu pidurdada ei suuda, on see naeru puhul lihtsam. 119. Teiste elu näib alati parem, kui see tegelikkuses on. 120. Vihma ajal ei laena keegi vihmavarju. 121. Elu on lihtsam, kui sa arvata oskad: võimatu tuleb lihtsalt heaks kiita, möödapääsmatuga hakkama saada ning väljakannatamatut taluda. 122. Elu on nagu WCpaber. Mõnikord pühib hästi, teinekord aga halvasti. 123. Elu ilma armastuseta on kui aasta ilma suveta. 124. Elu on suguliselt teel leviv raske haigus, mis lõppeb alati surmaga. 125
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
kasuks; tema suurim unistus saab teoks algavad Vargamäe jõe süvendustööd. Siingi jääb A. H. Tammsaare realistiks, lastes teostamisrõõmul seguneda resignatsiooniga. Mõtte algatajad ja eestvõitlejad unustatakse kiiresti. Pühapäevameeleolude jõe äärde tõtanud Andres peab kuulma oma suureks meelehärmiks külakulaku praalivaid sõnu: Mina ise lasen Vargamäe jõe alla, mina oma poegadega. Indrek püüab oma vanale isale õpetada lohutavat naeru inimeste väikluse üle. Ta lausub: Ühtedel on tegemise, teistel saamise rõõm. Päris õnnelikud on need, kes teevad midagi ja kes maitsevad oma tegude vilja. Meie oleme teinud, isa, ja sellest rõõmust aitab meile. Selles hinnangus on tõetruult väljendatud ausate tõe ja õiguse püüdlejate rõõm ning elutraagika omandiühiskonnas. Kõigile vaatamata sureb Andres õndsa tundega ta on elanud õigesti, armastanud oma maalappi ja töötanud väsimatultelu edasiviimise eest
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
sajandi keskel Venemaal, kui tähtsaim oli järgida kujunenud ühiskondlikke reegleid ja joonduda juba iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks. Kas jääda ühiskonna poolt kujunenud kitsastesse raamidesse või talitada nii nagu hing tahab? Kas meestele on rohkem lubatud kui naistele? Kas mees võib petta, aga naine mitte? ,,Vronski ema oli poja armuvahekorrast kuulda saades väga rahul tema vaadete järgi ei andnud peenel noormehel miski muu seda viimast lihvi kui just armuvahekord kõrgemas seltskonnas." Kas sisemise mina usaldamine teeb õnnelikuks? Kas tegelikult on ühiskonnal õigus teisi hukka mõista? Kas abielu sünnib iseenesest või tuleb vaeva näha? Kas materiaalne heaolu või hingerahu? 1899 "Ülestõusmine" Piibli ja Jumala Sõna najal ärkamine. Peategelane Nehljudov (vandekohtunik) ja Maslova (mõrvas süüdistatu)
oma neljajalgset venda kupja peale ussitada, mispeale Tarapita paukuvalt haukudes ja edasitagasi hüpates vaest meest piirama hakkas. See tõrjus koera käte ja jalgadega eemale, pööras ning väänas oma kuivetanud keha naljakal viisil, kraaksus, kähvis mitu korda «uist! uist!» -- aga kus kuri vaenlane kuulab! Krauh! -- - ja ülbe looma hambais kõigub hõlma-tükk, millega ta uhkesti, nagu sõjamees võidu järel, peremehe poole traavib. See aga hoiab kõhtu naeru pärast, hoolimata Emmi noomimisest, kes Jaanusega koos oli ka sinna jõudnud. Kubjas katsus haleda näoga oma kätkenud kuuehõlma ja vingus: «Tarapitale oleks tõesti taplemist vaja (tema altkulmu koera poole luuriv pilk ütles: «Küll ma su kaela murraksin, hundi-sööt!»), näe nüüd, mis ta tegi! Hõlm puru! Kanz fei jereisst! Miks noorhärrad ei keelanud, ta oleks 22 mu püksid peaaegu lõhki kiskunud, kanz fi heine alte Sack! Häh tu teivel! Häh tu-u teivel!»
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
c.) Valetamine Sander valetas teistele, kirjutades oma nimed alla teiste kirjutatud teostele ja luulele. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Sander Ta oli insener, kes tahtis olla kuulus kirjanik, mille ta saavutaski, kuid kõrvalise abi ja pettusega. Kui ta kuulsaks sai pidas ta ennast väga tähtsaks. Ta oli kaval ja valetas tihti. Ostis erinevate kirjanike teoseid ja luuletusi ja kirjutas need enda nimele ning sellega üritas avaldada muljet oma naisele. Kirjanikuks saades ei olnud ta aga nii väärtuslik äiale, kuna talle ei meeldinud kirjanikud. Tal olid ka üldiselt head suhted inimestega. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Tiit Piibeleht Ta oli tark ja abivalmis mees, kuid mitte nii jõukas. Ta armus Vestmani noorimasse tütresse ja soovis temaga abielluda. Aga seda polnud väga lihtne teha kuna ta oli ühiskonnas madalal positsioonil. Kuid ta suutis läbi kavaluse Laura endale võita sealhulgas kasutades ka Sandri abi
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
