Iteratsiooniprotsess on 5 seda kiirem, mida lähedasemad on algselt valitav lihkejoone tsenter ja raadius minimaalse püsivusteguri määravatele vastavatele suurustele. Lihkejoon väljub nõlva jalamilt (joonis 9.7a) juhul kui nõlva kaldenurk on üle 53° või kui pinnase tugevust määrab ka sisehõõrdenurk (>3°). Teistel juhtudel väljub lihkejoon jalamist eespool (joonis 9.7b). Kui nõlva aluse moodustab tunduvalt tugevam pinnasekiht, võib lihkejoon väljuda nõlva jalamist kõrgemal (joonis 9.7c). Lihketsentri tõenäoline asukoht on vertikaalsuunas nõlva jalamist ligikaudu kahe nõlva kõrguse H võrra ülalpool. Väga lamedate nõlvade korral ( < 20°) asub kriitilise lihkejoone tsenter kõrgemal. Horisontaalsuunas asub kriitilise joone tsenter jalamist nõlva poole jäädes ligikaudu nõlva kaldosa keskele.
Vastused. 1. absoluutne kõrgus on see kui on võetud merepinnast tippuni ja suhteline on see kui on võetud jalamist tipuni. 2. Samasügavusjoon ehk isobaat on joon kaardil, mis ühendab sama sügavusega punkte. Samakõrgusjoon ehk isohüps ehk horisontaal on joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama absoluutse kõrgusega punkte. 3. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevahe ks 4.päikse kiirgus 5. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Tuletorni juures on päästejaama paadikuur, puitelamu, saun ja muud kõrvalhooned. Turistid pääsevad majaka tippu. Tuletorn töötab pimedal ajal läbi aasta. Tuletorni tuled ja sihid koos teiste märkidega aitavad juhatada liiklejaid turvaliselt Hari kurgu kaudu Väinamerre ja sealt välja. (Vikipeedia 2012) Joonis 4. Saxby tuletorn (Kadri Sukko 2013) Norrby ,,kaksiktornid" Norrby alumine tuletorn moodustab liitsihi Norrby ülemise tuletorniga. Alumise tuletorni kõrgus jalamist on 22 meetrit. Ülemise tuletorni kõrgus jalamist on 35 meetrit. Mõlemad tornid valmisid 1935. aastal. Vormsi küla Vormsile olid omased hargneva külatänavate võrguga sumbkülad, kus talud asetsesid korrapäratuna kobaras. Küla ümbritsesid põllud, heina- ja karjamaad. Algul olid sellised õuede kobarad kaunis hõredad, kuid aja jooksul tekkis talude poolitamisel uusi õuesid juurde ja külad tihenesid, nii et õuesid võis olla lausa üle 50. Külade ümber lagedamatel ja võimalusel
Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. Külje pikkuseks on 216m, kaldenurk on 52''20', järelikult järsem kui Cheopsi püramiid. Idaküljel on surnute tempel. Sissepääs.Sissekäik on sellel püramiidil nagu harilikult põhja suunas. Siseehitus Chephreni püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne: viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Mykerinose ehk Menkaura püramiid
soovis, et üks oleks teda alati ootamas. Tema püramiidis pole kuninganna hauakambrit. Arvatakse, et oma naistele ehitas ta väiksemad püramiidid oma püramiidi kõrvale. Esmene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30m allpool maapinda aga see ei asu püramiidi keskpunktis. Kambri juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber asub umbes 20m kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Selle hauakambri juurest algab 47m pikk ja 8,5m kõrge nn. Suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse. Kolmas e. kuninga hauakambris asub kivist sarkofaag. See asub ka kõrgemal kui eelnevad kambrid- 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja on püramiidi taljest veidi lõuna pool. Kogu püramiid on ehitatud liivakivist, kuid see hauakamber on vooderdatud ja lihvitud hoolikalt ühendatud graniitplokkidega.
Läbipääsemiseks on tarvis laskuda küürakile või neljakäpukile. Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber (tinglikult nimetatud kuninganna kambriks) asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge. Selle hauakabri sissepääsu juurest algab 47 meetrit pikk ja 8,5 meetrit kõrge nn. suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse. Kolmas, nn. kuninga hauakamber on lõpetatud ja selles asub ka kivist sarkofaag. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kambri mõõtmed on 5,20x10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit.
Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal Cheopsi püramiid Chephreni püramiid Chephreni hauamonumendi esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit (praegu 136,5 meetrit). Chephreni püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne: viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja
meetrini. See püramiid tundub olevat Giza püramiididest kõige suurem, kuid ta pole seda. Selle mulje jätab see, et ta on ehitatud kõrgemale pinnasele ning selle seinad on ehitatud järsemalt. Chephreni püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne: viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsakrofaagi
v h = v0 cos ja vertikaalsihiliseks kiiruseks vv = v0 sin . Horisontaalsihis liigub keha ühtlaselt kiirusega v h , vertikaalsihis aga ühtlaselt muutuvalt (raskuskiirendusega g), kusjuures vv on keha vertikaalsihilise liikumise algkiiruseks. Keha trajektooriks tuleb jällegi parabool. 21 Näidisülesanne 15. Torni otsast kõrgusega 40 m visatakse horisontaalsuunas kivi algkiirusega 10 m/s. Kui kaugel torni jalamist kukub kivi maapinnale? Milline on kivi kiirus maapinnale kukkumise hetkel? Lahendus. Teeme kivi liikumise Antud: kirjeldamiseks h = 40 m joonise, millel on v0 = 10 m/s kujutatud kivi kiirus g = 9,8 m/s2 kukkumisel mingil suvalisel ajahetkel t ja s = ?, selle lõpphetkel. v=? Antud juhul on kivi liikumine vaadatav kahe teineteisest sõltumatu liikumisena.
ehitatud püramiidi lasi endale valmistada Vana-Egiptuse kuningas Cheops aastatel 2551-2471 eKr. Praeguseks on selle arhitektuuri meistriteose kõrgus ainult 136 meetrit. Cheopsi püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber. Esimene hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ning see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Teine kamber, nn. kuninganna kamber asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Selle hauakambri juurest algab 47 meetri pikkune käik, mis viib peamisse hauakambrisse ehk nn. kuninga hauakambrisse, kus asub ka kivist sarkofaag. Keskmise riigi ajal lõpetati püramiidide ehitamine, sest need ei olnud eriti turvalised ja nende ehitustööd kurnasid rahvast ning hoolimata keerulistest käikudest leidsid hauarüüstajad hauakambrid siiski üles. Kaljuhauad Uue riigi ajal hakati vaaraosid matma peamiselt kaljuhaudadesse
teda alati ootamas. Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber (tinglikult nimetatud kuninganna kambriks) asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge. Kolmas jube eelne valt mainitud , nn. kuninga hauakamber on lõpetatud ja selles asub ka kivist sarkofaag. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Lisaks peakäikudele ja hauakambritele on püramiidis veel keeruline koridoride süsteem.
hauatempel. Ehitustööde lõppfaasis kaeti tamm katusega, nii et moodustus pikk kinnine koridor, reljeefkaunistustega seintel. Praeguseks on kõigist neist ehitistest Gizas säilinud ainult Chephreni alumise templi varemed, kuid vanas riigis kuulusid need püramiidikompleksi tähtsamate rajatiste hulka. Chepreni püramiid Chephreni hauamonumendi esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit (praegu 136,5 meetrit). Chephreni püramiidi siseehitus on lihtne: viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsakrofaagi
Ranniku elemendid: kulutus- kuhjerannikud. Lainebaas piirkond, kus veeosakeste liikumine on praktiliselt seiskunud (poole lainepikkuse sügavusel). 19. Hjulströmi diagramm settematerjali erosiooni(denudatsiooni)/transpordi/settimise sõltuvus terasuurusest ja voolu kiirusest 20. Maalibisemiste/varingute peamised tüübid. Maalihe = varing kivimassi allalibisemine nõlval raskusjõu mõjul. Peamised tüübid: (1)delapsiivne maalihe lihkepind kõrgemal nõlva jalamist tekib vaba libisemine (2)detrusiivne maalihe lihkepind ulatub nõlva jalami alla, siis lihkekeha surve toimel tekib survekühm.
Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber. Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge. Selle hauakabri sissepääsu juurest algab 47 meetrit pikk ja 8,5 meetrit kõrge nn. suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse. Kolmas, nn. kuninga hauakamber on lõpetatud ja selles asub ka kivist sarkofaag. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kambri mõõtmed on 5,20x10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit.
nim hüppe kaassügavusteks. Hüpe näeb välja nagu seisev laine. Olenevalt h´ja h´´ vahekorrat võib tekkida täikelik vooluhüpe (tekib siis, kui hüppe kõrgus a h´) ja laineline e ebatäielik hüpe (sellel hüppel valtsi ei ole, on näha vaid kustuv lainejada). Et selliseid nähtusi looduses näha sooviksime, peaksime sängi väga pikalt ja tugevalt kindlustama. Kaetud hüpe hüppevorm, mida projekteeritakse. Pinnahüppe voolutsoon on peal ja valts all. See tekib ehitise jalamist eemal trampliinilt lendava joa langemispaigas.19.Hüppevõrrad ja hüppefunktsioon: Täieliku vooluhüppe kaassügavuste vahelise seose tuletamiseks Bernoulli võrrand ei kõlba, sest sügavus suureneb äkki ja vool on tugevasti ebaühtlane. Seetõttu rakendatakse ristlõigete 1 ja 2 vaelise voolu kohta liikumishulga võrrandit: liikumissuunaliste jõudude impulss võrdub liikumishulga muutusega. Mõjuvaid jõude on 3: rõhujõud, raskusjõud ja hõõrdejõud
Kuna Chepreni püramiid on ehitatud kõrgemale kohale, siis seetõttu paistab ka suuremana. Tema tipp on praegu Giza kõige kõrgem tipp. Püramiidi ehitamine nõudis tohutu suurt tööliste armeed. Herodotose andmetel 100 000 inimest. Seda peetakse liialdatuks, kuid väljakaevamis- tel Gizas leiti tööliste asulaid, kus oleks võinud elada 10 000 inimest. Chepreni püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne: viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818 aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja kivisarkofaagi
Chepreni püramiid on vaarao Chepreni hauamonument. Selle esialgne kõrgus oli 143.3 meetrit, praeguseks on see aga 136.5 meetrit. Püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne : viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsakrofaagi.
süsihappelumest. Polaarmütsid vähenevad, kui vastaval poolkeral on suvi ja suurenevad maksimaalseni, kui seal valitseb talv. Automaatjaamade abil on leitud Marsil samasugused kraatrid nagu Kuul, voolusängid, hiiglaslikud kanjonid ja kustunud vulkaanid, mille hulgas on ka Päikesesüsteemi suurim - Olümpose mägi. Tema kõrgus jalamilt on tervelt 21 km, samal ajal kui Maa kõrgeim Mauna Loa (Havail) küünib vaid 9 km kõrgusele oma jalamist Vaikse ookeani põhjas. Voolusängides on sadu miljoneid aastaid tagasi voolanud vesi, praegu on Marss äärmiselt kuiv isegi maiste kõrbetega võrreldes. Kui kogu Marsi pinnal ja atmosfääris olev vesi kataks terve planeedi ühtlase kihina, oleks selle paksus vaid 0,014 mm, maistes kõrbetes oleks sellise kihi paksus tervelt 1 mm. Maalt teleskoobiga vaadates on sellest kõigest näha vaid punakas ketas ja polaarmütsid,
Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Hauakambri mõõtmed on 8x14 5 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber (tinglikult nimetatud kuninganna kambriks) asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge. Selle hauakambri sissepääsu juurest algab 47 meetrit pikk ja 8,5 meetrit kõrge nn. suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse. Kolmas, nn. kuninga hauakamber on lõpetatud ja selles asub ka kivist sarkofaag. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kambri mõõtmed on 5,20x10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit.
lugedes 4., tuntud ka kui „punane planeet“. Punase värvi annab planeedi pinnale raudoksiid (rooste!). Marsil on 2 ebakorrapärase kujuga väikest ning ebakorrapärase kujuga looduslikku kaaslast – Phobos ja Deimos. Marsil on Maaga võrreldes hõre atmosfäär, mis koosneb peamiselt süsihappegaasist ja lämmastikust. Pinnatemperatuur jääb vahemikku -87C … +20C (keskmine -53C). Marsi pinnal on nii kõrgeid mägesid – siin asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi mõõdetuna mäe jalamist on Olympos Mons 27 km, sügavaid kraatreid ja kanjoneid kui ka süsihappegaasist „polaarjää mütsid“. Marsi poolustel võib jäämütside all leiduda tõenäoliselt ka veHiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid ehk gaasiplaneedid on Päikesesüsteemi Päikeselt vaadatuna neli kaugeimat suure massiga planeeti, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind
Lihkejoont, mille puhul F on minimaalne nimetatakse kriitiliseks. Selle tsentri asukoha ja raadiuse saab leida järkjärgulise lähenemise teel. Iteratsiooniprotsess on seda kiirem, mida lähedasemad on algselt valitav lihkejoone tsenter ja raadius minimaalse püsivusteguri määravatele vastavatele suurustele. Lihkejoon väljub nõlva jalamilt (joonis 9.7a) juhul kui nõlva kaldenurk on üle 53° või kui pinnase tugevust määrab ka sisehõõrdenurk (>3°). Teistel juhtudel väljub lihkejoon jalamist eespool (joonis 9.7b). Kui nõlva aluse moodustab tunduvalt tugevam pinnasekiht, võib lihkejoon väljuda nõlva jalamist kõrgemal (joonis 9.7c). Lihketsentri tõenäoline asukoht on vertikaalsuunas nõlva jalamist ligikaudu kahe nõlva kõrguse H võrra ülalpool. Väga lamedate nõlvade korral ( < 20°) asub kriitilise lihkejoone tsenter kõrgemal. Horisontaalsuunas asub kriitilise joone tsenter jalamist nõlva poole jäädes ligikaudu nõlva kaldosa keskele.
PEAB OLEMA SILMSIDE JÄLITATAVA LAEVAGA!. Muidu kaob võimalus kuumaks jälitamiseks. Niikaua kui suudab silmsidet pidada on tal õigus jälitada ja kinni pidada ja kui ta suudab seda enne kui B jõuab oma või mõne muu riigi territoriaalvetesse siis on kätte saadud, aga kui sinna jõuab B siis enam ei saa. Vaesematel riikidel on see jälitamine väga raske. Mandrilava hõlmab rannikuriigi maismaamassiivi veealuse pikenduse ning koosneb merepõhjast ja mandrilava maapõuest, nõlvast ja jalamist. See ei hõlma süvamerepõhja ega süvamere mäeahelikke ja nende all asuvat maapõue. Rannikuriigi mandrilava hõlmab merepõhjast ja selle all asuvast maapõuest ala, mis ulatub maismaaterritooriumi pikendusena tema territoriaalmerest mandrilava välisservani või territoriaalmere lähtejoontest 200 meremiili kaugusele, kui mandrilava välisserv nii kaugele ei ulatu. Rannikuriigil on suveräänne õigus uurida ja kasutada mandrilava loodusvarasid.
kaitsmisele ja säilitamisele; f) muud õigused ja kohustused. Teiste riikide õigused ja kohustused majandusvööndis: · meresõiduõigus, · ülelennuõigus, · merealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamise õigus, · õigus kasutada merd muul rahvusvaheliselt õiguspärasel viisil, et käitada laevu, õhusõidukeid, merealuseid kaableid ja torujuhtmeid Mandrilava hõlmab rannikuriigi maismaamassiivi veealuse pikenduse ning koosneb merepõhjast ja mandrilava maapõuest, nõlvast ja jalamist. See ei hõlma süvamerepõhja ega süvamere mäeahelikke ja nende all asuvat maapõue. Rannikuriigi mandrilava hõlmab merepõhjast ja selle all asuvast maapõuest ala, mis ulatub maismaaterritooriumi pikendusena tema territoriaalmerest mandrilava välisservani või territoriaalmere lähtejoontest 200 meremiili kaugusele, kui mandrilava välisserv nii kaugele ei ulatu. Rannikuriigil on suveräänne õigus uurida ja kasutada mandrilava loodusvarasid.
annaabi.ee 
